Tartu Valla Kuukiri (287) November 2022

Anna oma hääl 2023. a Tartu valla kaasava eelarve ideedele

Kogume kokku vanavanemate mälestused!

Kuukirja sünnipäeva puhul teen üleskutse Tartu valla elanikele koguda oma vanemate ja vanavanemate mälestusi nii tekstide kui ka fotode näol. Lugusid ja fotosid võib saata Kuukirja toimetuse e-posti aadressile kuukiri@tartuvald.ee.

Samuti võid anda toimetusele märku, kui vajad mälestuste kogumisel abi.

Kuukirjas avaldatakse eelmisel kuul valda sündinud ja meie seast lahkunute andmeid. Lehte lisatakse nende laste nimed, kelle vanemad on vallale nime avaldamiseks andnud loa.

Toimetusel on õigus vajadusel tekstidele teha keelekorrektuuri.

Kõige uuemad uudised Tartu vallas toimuvast leiad Tartu valla kodulehelt ning Tartu valla või Kuukirja Facebooki lehtedelt. Ära unusta alla laadida Tartu valla äppi! Äpi kaudu saab vallale edastada oma mõtteid ja teavitada parandust vajavatest objektidest.

Väljaandja: Tartu Vallavalitsus ja Volikogu

Toimetaja: Katrin Sisask

Tel. 5627 0280

e-post: kuukiri@tartuvald.ee

Küljendus: Katrin Sisask, Ekes OÜ

Tartu valla Kuukiri ilmub tasuta.

Kuukirja saab elektrooniliselt lugeda valla koduleheküljel aadressilt: tartuvald.ee/tartu-valla-kuukiri

või ajakirjana Issuust: issuu.com/tartuvallakuukiri

Ÿ Detsembri Kuukirjas avaldatavaid kaaskirju ja reklaame ootab toimetus 1. detsembrini

Ÿ Jälgi Kuukirja tegemisi ka Facebookis: Tartu Valla Kuukiri

Ÿ Oled huvitav ettevõte Tartu vallas või tead inimest või tegu, mis vääriks kajastust? Saada vihje Tartu valla Kuukirjale!

Trükk: AS Ecoprint, Tiraaž: 6000

Tartu Vallavalitsus

Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa

Tel. 510 6363, e-post: tartuvald@tartuvald.ee

Tabivere teeninduspunkt

Tuuliku 11, Tabivere alevik, Tartu vald, 49127 Tartumaa

Tel. 525 4948, e-post: tabivere@tartuvald.ee

Laeva teeninduspunkt

Väänikvere tee 8, Laeva küla, Tartu vald, 60608 Tartumaa

Tel. 5302 6608, e-post: laeva@tartuvald.ee

Piirissaare teeninduspunkt

Valla, Tooni küla, Tartu vald, 62603 Tartumaa

Vastuvõtt T kell 9–10, muul ajal kokkuleppel

e-post: toomas.lindjärv@tartuvald.ee, piirissaare@tartuvald.ee, Tel. 529 4630

Tartu Vallavalitsuse ja teeninduspunktide

lahtiolekuajad: E, K, N 08.00–16.30, T 8.00–18.00, R 8.00–15.00

Lõuna 12.00–12.30

Vastuvõtuajad: Tartu Vallavalitsus, Tabivere ja Piirissaare teeninduspunktid:

T 8.00–12.00 ja 12.30–18.00, R 8.00–12.00

Laeva teeninduspunkt:

T 8.30–12.00

Skanni QR-kood Tartu valla äpi allalaadimiseks!

19. 10. 2022 vallavolikogu istungil vastu võetud otsused ja määrused

KadriLinamägi,Tartuvallapersonali-jadokumendihaldusespetsialist

MÄÄRUSED

Määrus nr 17 – Tartu Vallavolikogu

15. 12. 2021 määruse nr 15 „Tartu valla lasteaedades vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine ning tasumise kord“ muutmine

Määruse § 4 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohatasu arvestatakse aastas reeglina kaheteistkümne kuu eest. Põhjendatud juhtudel on Tartu Vallavalitsusel õigus lubada arvestada lasteaias kohatasu vähemate kuude eest. Kohatasu arvestamine tegevust alustavas rühmas algab rühma tegevuse alguspäevast. Lasteaiakoha saamisel tegutsevasse rühma algab kohatasu arvestamine koha saamise alguspäevast.“

Määruse § 4 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohatasu arvestamine lõpeb lapse lasteaiast lahkumisel, kui lapsevanem on koha kasutamise lõpetamisest vähemalt 14 päeva ette teatanud. Nimetatud tähtaja järgimata jätmisel tuleb tähtajast puudu jäävate päevade eest tasuda kohatasu.“

Määrus nr 18 – Tabivere Lasteaia põhimääruse muutmine

Tartu Vallavolikogu 25. 03. 2021 määruse nr 6 „Tabivere Lasteaia põhimäärus“ pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tabivere Lasteaia Rõõmula põhimäärus“.

Tartu Vallavolikogu 25. 03. 2021 määruse nr 6 „Tabivere Lasteaia põhimäärus“

§ 1 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Tartu Vallavalitsuse algatatud ja lõpetatud detailplaneeringud

Tartu Vallavalitsus

Maramaa külas asuva Sillaotsa tee kinnistu detailplaneeringu koostamise lõpetamine.

Tartu Vallavalitsus otsustas 20. 10. 2022. a korraldusega nr 1030 lõpetada Maramaa külas asuva Sillaotsa tee kinnistu detailplaneeringu koostamise ja tunnistada kehtetuks Tartu Vallavalitsuse 28.04.2010 korraldus nr 128 „Maramaa külas asuvale Sillaotsa tee kinnistule detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning KSH mittealgatamine“.

Detailplaneeringu eesmärk oli Maramaa külas Hoidla tee L1 kinnistule (kü 79401:006:1414) suveperioodil kasutatava müügiplatsi rajamine. Planeeringuala pindala oli ca 1,7 ha.

Korraldusega on võimalik tutvuda Tartu Vallavalitsuses (Haava tn 6, Kõrveküla alevik) või Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

Kõrveküla alevikus asuva Puukooli maaüksuse detailplaneeringu algatamine.

Tartu Vallavalitsus otsustas 03. 11.

2022. a korraldusega nr 1060 algatada Kõrveküla alevikus asuva Puukooli maaüksuse detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kõrveküla alevikus asuva Puukooli maaüksuse (kü: 79402:002:0397) jagamine kuni üheksaks üksikelamukrundiks ja üheks transpordimaakrundiks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 1,7 ha. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla üldplaneeringust. Võimalike uuringute vajadus selgitatakse välja planeeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond). Detailplaneeringu koostaja on Terlander OÜ.

Detailplaneeringu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Tartu Vallavalitsuses (Haava tn 6, Kõrveküla alevik) või Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee.

„Tabivere Lasteaed Rõõmula on Tartu Vallavalitsuse hallatav asutus.“

OTSUS

Otsus nr 56 – Tabivere Lasteaia nime muutmine

Otsustati muuta Tabivere Lasteaia (registrikood 75034927) nime ja määrata uueks nimeks Tabivere Lasteaed Rõõmula.

Järgmine volikogu istung toimub 16. 11. 2022 algusega 16.00.

Istungi otseülekannet on võimalik vaadata volikogude infosüsteemis VOLIS.IstungitsaabjärelvaadataYouTubekanalisTartuVallavolikogu. Volikoguistungitematerjalidonavalikultkättesaadavadveebis:

tartuvald.ee/et/volikogu-istungitematerjalid.

Korteriühistute infopäev 29. novembril

Tartu Vallavalitsus

Tartu vald korraldab koostöös Päästeameti ja Kredexiga korteriühistutele infopäeva 29. novembril Tabivere Põhikoolis.

Infopäeva kava:

Kell 17.00 Päästeamet: kriisiolukorraks

valmistumine ja toimetulek

Kell 17.30 KredExi toetusmeetmete tutvustus

Kell 19.00 Tartu valla korteriühistute toetamise korra tutvustus

Palume kõigil huvilistel infopäevale registreeruda – täpsem info valla kodulehel www.tartuvald.ee

Lisainfo:

Jana Serpak, juhtumikorraldaja, e-posti aadress jana.serpak@tartuvald.ee, telefon 521 8415.

Maakondlikud arenduskeskused (MAK) nõustavad korteriühistuid tasuta erinevate

EASi ja KredExi toetuste teemadel

TartuÄrinõuandla

Juba pea poolteist aastat nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste, laenude ja käenduse teemal ning selle aasta jooksul on seda võimalust kasutanud rohkem kui 500 korteriühistut igast Eesti maakonnast. Alates nõustamisteenuse algusest on toimunud aga tervelt 1200 nõustamist.

„KredEx teeb alates eelmise aasta kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda ühistutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,“ ütles KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu.

Tartumaa arenduskeskuse, SA Tartu Ärinõuandla, juhataja Jan Lätti sõnul on ühistud selle võimaluse tänuga vastu võtnud. „Huvi on tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu, käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu. Ühistute tagasiside kohaselt on väga positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,“ lausus Lätt. Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, et ühistuliikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi küsida ning Tartumaal on konsultant juba mitme ühistu liikmetega kohtumas käinud. „Usume,

et kui avaneb uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,“ lisas ta.

KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui ka vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust Tartu Ärinõuandla konsultandiga, täpsem info siin: www.arinouandla.ee/kontakt

Tartu valla lumelükkamise piirkonnad 2022/2023

Info: Tartu Valla Kommunaal Koostaja:KatrinSisask,TartuvallaKuukirjatoimetaja

Piirkondlikud talihooldajad lükkavad lahti ka erateed hooneteni, kus elavad rahvastikujärgsed Tartu valla kodanikud. Sellega seoses palume erateede omanikel sissepääsuteed üle vaadata ning tagada turvaline lumetõrje.

Töid teostavad traktorid on kuni 4

meetrit kõrged ning sahad kuni 4 meetrit laiad. Arvestada, et puude oksad kaarduvad lume raskuse all tee kohal madalamale ning võivad takistada lumetõrje teostamist.

Infot lumetööde korralduse kohta leiab Tartu valla kodulehelt geoportaalist. Vali teemakaart „Lumelükkamine 2022/2023“. Avaneb kaart Tartu valla lumelükkamise piirkondadega. Vali huvipakkuv piirkond. Piirkonna kohta avaneb infokast, mis näitab vastavalt valikule kas piirkonna nime, numbrit, hooldajat ja tema kontakte või asustusüksuse infot. Infot saab kastis vahetada üleval paremal olevast kolmnurgast.

Tartu valla lumelükkamise piirkonnad 2022/2023

Nr 1 Kõrveküla-Vahi, nr 2 Lähte, nr 12 Tabivere, nr 16 Äksi Hooldaja Tartu Valla Kommunaal.

Kontakt: Aigar Lepp, tel 5647 4475, kommunaal@tartuvald.ee

Nr 3 Kukulinna. Hooldaja Taivo Kingla FIE.

Kontakt: Taivo Kingla, tel 5647 7810, kingla@hot.ee

Nr 4 Vedu. Hooldaja Lombinurga OÜ. Kontakt: Mäidu Mets, tel 5800 3934, lombinurga@gmail.com

Nr 5 Tammistu-Möllatsi. Hooldaja Agrimajanduse OÜ.

Kontakt: Kalmer Loos, tel 5645 4971, kalmerloos@gmail.com

Nr 6 Maramaa. Hooldaja Tagavälja OÜ.

Kontakt: Tanel Läte, tel 525 1025, latetanel@gmail.com

Nr 7 Kärkna. Hooldaja Hillar Kald „Pärna talu“

Kontakt: Kaspar Kald, tel 5332 3145, kaspar.kald@mail.ee

Nr 8 Metsanuka. Hooldaja Kolliotsa OÜ.

Kontakt: Tarmo Sild, tel 521 9247, kolliotsa@gmail.com

Nr 9 Vesneri. Hooldaja Forevi OÜ.

Kontakt: Vahur Puusta, tel 553 3981, vahur.puusta@gmail.com

Nr 11 Valmaotsa-Laeva, nr 10 Kärevere, nr 13 Koogi. Hooldaja TREV-2 Grupp

AS. Kontakt: Marten Miil, tel 554 8979, marten.miil@trev2.ee

Nr 14 Elistvere, nr 15 Maarja-Magdaleena. Hooldaja Sauron Grupp OÜ.

Kontakt: Leili Reisalu, tel 515 3086, saurongrupp@gmail.com

AS Emajõe Veevärk teatab veeteenuse hindade muutusest oma

alates 01.12.2022.a

ASEmajõeVeevärk

Käesolevaga teavitab AS Emajõe Veevärk oma kliente uutest veeteenuse ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenuse hindadest, lähtuvalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 141. Veeteenuse hinna kehtestamine.

Konkurentsiamet kooskõlastas uued hinnad 10.10.2022 otsusega nr 9-3/2022-041 ja need hakkavad kehtima alates 01.12.2022. (hinnad ühe m 3 kohta eurodes).

Olukorras, kus inflatsioon on ligikaudu 25% ja kõrge elektrienergia hind

püsib, ei kata kehtivas veeteenuse hinnas sisalduv Konkurentsiameti heakskiidetud elektrienergia hind endiselt üldhuvi- ja elutähtsa teenuse tagamiseks vajalikke põhjendatud kulusid. Elektrikulu osakaal moodustab joogivee puhastamise, tarbijani toimetamise, reovee ärajuhtimise ja puhastamise kuludest ligikaudu 45 protsenti ning et tagada kvaliteetne ja järjepidev elutähtsa teenuse osutamine, tuleb AS-il Emajõe Veevärk kulude katmiseks taas veeteenuse hinda muuta. Eesti Vee-ettevõtete Liit

on teinud avaliku pöördumise Riigikogule selleks, et elutähtsa teenuse osutajad saaksid stabiilse elektrienergia hinna, mis peataks ka veeteenuse hinnatõusu. AS-il Emajõe Veevärk ei ole olnud võimalik stabiilset elektrihinda kindlustada, kuna ettevõte on riigihankekohustuslane ning ükski elektrienergia müüja ei suuda fi kseeritud hinnapakkumist jõus hoida üle 1 päeva, mis tulenevalt riigihanke reeglitest ei võimalda meil elektrienergia ostmiseks lepingut sõlmida.

Roheaasta 2022 raames istutati 218 puud 26. oktoobril tähistati kokkade päeva

Estrit Aasma, Tartuvallakommunikatsioonispetsialist

Roheaasta raames toimusid istutused Kõrveküla alevikus

Lasteaia tänaval, Raadi alevis Majoraadi pargis ja Raadi alevis Mõisa puiesteel ning Keskuse teel. Kokku istutati 218 puud: 12 harilikku tamme, 15 mägimändi, 46 harilikku vahtrat, 45 punast tamme, 10 hobukastanit, 15 musta leppa, 5 juudapuulehikut, 20 harilikku pihlakat, 10 halli pähklipuud, 10 remmelgat ja 30 ebatsuugat.

Istutajate leidmiseks viis vald läbi hanked. Hangete tulemusel olid selleaastateks koostööpartneriteks AS Mustamäe Haljastus, OÜ Roheline Emotsioon ja Ignase puukool.

Loodame ka järgnevatel aastatel sarnase mahuga rohetegevusi ellu viia, et parendada avaliku ruumi esteetikat (kliimast ja sademevee käitlemisest rääkimata).

Tartu valla allasutuste kokad kogunesid 26. oktoobril Kõrveküla Põhikooli, kus neid käis koolitamas ja juurviljadest rääkimas Triin Muiste Triinu toidumaailmast. Triinu juhendamisel valmistasid kokad lasanjet pommu ja kalkunihakklihaga, pärlodra- ja peedisalatit kikerhernestega, läätsepasteeti ja veel 2 erinevat salatit ja magustoitu.

Estrit Aasma, Tartuvallakommunikatsioonispetsialist

Foto: Kadri Leetsaar

Foto:EgleNõmmoja

Tartu valla kaasav eelarve 2023

KatrinSisask,TartuvallaKuukirjatoimetaja

Tartu valla kaasavasse eelarvesse 2023 said kõik vallaelanikud esitada ideid kuni 31. oktoobrini 2022. Oodatud olid elanike investeeringuideed, mille maksimaalne maksumus on 30 000 eurot. Rajatav objekt pidi olema avalikuks kasutamiseks ning projektist ei tohtinud tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele.

Kaasava eelarvega soovib Tartu vald viia valla eelarve toel ellu kodanikuinitsiatiivina sündinud mõtteid. See osa vallaeelarvest koostatakse kodanike ettepanekute ja rahvahääletuse alusel. Kaasava eelarve osa suurus 2023. aasta eelarve koostamisel on 60 000 eurot ja ühe idee maksimaalne maksumus 30 000 eurot. Seega saab ellu viidud vähemalt kaks enim hääli saanud projekti. 2023. aasta kaasavasse eelarvesse esitati 24 ideed. Komisjoniliikmed vaatasid kõik ideed ükshaaval läbi ja kontrollisid vastavust nõuetele. Hääletusele suunati 17 ideed. Välja jäid ettepanekud, mis ei vastanud tingimustele, näiteks oli maksumus rohkem kui 30 000 eurot, asukoht polnud sobiv jne. Osade edasi saanud ideede puhul täpsustatakse asukohta või muid detaile.

Tartu valla kaasava eelarve 2023 hääletamine toimub 1.–14. detsembrini 2022. a elektroonilises keskkonnas VOLIS, tuvastades ennast ID-kaardi või mobiil-IDga. Valla kodulehel www. tartuvald.ee on VOLIS-e link, mis suunab hääletama. Hääletada saab ka vallamajas ja teeninduspunktides 1.–14. detsembrini. Igal hääletajal on 3 häält, kuid samale ideele mitut häält anda ei saa.

Hääletada saavad kõik vähemalt

16-aastased vallaelanikud, kelle elukoht rahvastikuregistris on Tartu vald. Kaasava eelarve hääletusel võitnud ideed viiakse ellu 2023. aastal ning

elluviimise korraldab vallavalitsus. Esimest korda korraldas Tartu vald kaasava eelarve hääletuse 2019. a. Võistlustulle asus 10 ideed ja enim hääli (111) kogus idee Kõrveküla rulapark. Teiseks jäi idee Kogunemiskoht Vedu külakeskusesse (88 häält).

Tartu valla kaasava eelarve 2023 hääletamine toimub 1.–14. detsembrini 2022. a elektroonilises keskkonnas VOLIS.

lemissaal 323 häälega. Mõlema idee teostamiseks korraldas vallavalitsus eraldi küsitluse, vastava asula elanike seas, et selgitada välja, millised elemendid on elanike arvates välivõimlemissaalis vajalikud.

(114 häält).

osales hääletusel 10 ideed ja enim hääli (209) kogus idee Bussipeatuste valgustamine Tartu vallas. Teiseks jäi idee Mänguväljak Kõrveküla alevikus (139 häält).

2022.akaasavaeelarvehääletuselkogus enimhääliMaarja-Magdaleena kogukonnavirgestusala –324häält. Statistika näitab, et esimese kahe sekka jõudmiseks on igal aastal vaja läinud rohkem hääli. Olen kaasava eelarve hääletamist ja ideede korjet algusest peale Kuukirjas kajastanud ja seetõttu pingsalt jälginud. Igal aastal olen peale ideede avalikustamist üritanud arvata, millised ideed võiksid olla esireas. Sel aastal pean tunnistama, et esimest korda ei oska ma seisukohta võtt a. See, mis toimus 2022. a hääletuse viimasel päeval, oli uskumatu. Kui hääletamine poleks südaööl lukku läinud, siis ma ei oskaks isegi arvata, mitu häält võiduidee oleks võinud veel koguda.

hääletuse

võitis 324 häält kogunud idee Maarja-Magdaleena kogukonna virgestusala. Teiseks jäi vaid 1 hääle vähem saanud Äksi vabaõhu võim-

Selle aasta kaasava eelarve ideid vaadates on mul väga suur rõõm – tunne, et midagi on teisiti. Mõnest piirkonnast on esitatud mitu ideed ja kuna eelmine aasta näitas, et asula suurem elanike arv ei pruugi tähendada rohkem hääli, siis on täiesti võimatu isegi üritada pingerida enne hääletuse viimast päeva ette kujutada.

Mine ja anna oma hääl mõnele väärt ideele sina ka, sest üks hääl võib muuta kogukonna tugevamaks!

Anna oma hääl 2023. a Tartu valla kaasava eelarve ideedele

1.–14. detsembrini

elektroonilises keskkonnas VOLIS

Rohkem infot 2023. a Tartu valla kaasava eelarve kohta leiad veebist – https://tartuvald.ee/kaasav-eelarve-2023

2020. a osales hääletusel 17 ideed. Enim hääli kogus idee Kõrveküla paisjärve rannapromenaad (139 häält) ja Ülekäigurada tellitava fooriga

2019.akaasavaeelarvehääletuselkogus enimhääliKõrvekülarulapark–111häält.

2020.akaasavaeelarvehääletuselkogus ülekäiguradatellitavafooriga 114häält.

2021.akaasavaeelarvehääletuselkogus enimhäälibussipeatustevalgustamine–209 häält.

2021. a

2022. a kaasava eelarve

tulemusel

1

2

Grillimis- ja puhkeala Majoraadi pargis. Raadi Majoraadi parki võiks rajada grillimis- ja puhkeala, kus on grill, varju all laud, toolid. Lisaks võiks olla mänguväljak (liuväli, kiik, madal batuut jne).

Koerte treeningväljak Raadil. See looks Raadi alevi ja läheduses asuvatele koeraomanikele võimaluse harrastada eesmärgipärast tegevust koos lemmikuga.

Sane

KitsingPaarop Raadi 3

4

5

6

Koogi uus külakoda. 2005. a valmis Koogi külakoda. 2021. a talgupäeval amortiseerunud külakoda lammutati. Et Koogi küla traditsioonid säiliksid, on meil vaja abi uue külakoja ehitamiseks.

Kõrveküla Põhikooli juurde digitaalsed kiirusemõõtjad. Kooli ja Lasteaia tänavale tuleks paigaldada digitaalsed kiirusemõõtjad, et rahustada liiklust ja tagada jalakäijate ohutus.

Kõrveküla Välijõusaal. Ettepanek on rajada välijõusaal Kõrveküla Põhikooli ja Spordihoone sisehoovi laste turnimisväljaku lähedusse, kus lapsevanemad ja lapsed saaksid koos õues sportida.

Lipuplats Lähtel. Noortekeskuse kõrval pargis võiks olla valgustusega lipumast, piknikulaud, varjualune, infotahvel, prügikast, voolu võtmise võimalus, joogiveekraan noortekeskuse välisseinal.

Jaanika Kreela Lähte

7

Lähtele Palalinna järve ümbrusesse puuskulptuuride rada. Soovime tuua inimesi rohkem loodusesse aega veetma. Eeskätt neid, kelle esimene valik ei ole trenni tegemine.

Lähte kogukond ja skulptor Mari Hiiemäe Lähte 8

9

10

11

12

Nõlvakaare ja Ermi tänava mänguväljak. Liumägi, kiikede komplekt (pesakiik, beebikiik, tavakiik), liugtross, liivakast, maasisene batuut, korvpallikorv, 2 pinki, prügikast.

Riietusruumid Lähte jääväljaku juurde. Lähte jääväljaku juurde on vaja riietusruume koos pesuruumiga. Siis oleks külastajatel koht, kus uiske jalga panna, riideid vahetada ja pesemas käia.

Tabivere avaliku mänguplatsi rekonstrueerimine. Mänguplats asub kohaliku lasteaia kõrval ning seda kasutavad ka lasteaialapsed. Vanad ja ohtlikud atraktsioonid tuleks asendada uutega.

Tabivere randa väikelaste suplusala laiendamine ja puhkekohtade rajamine. Ranna liivase põhjaga ala laiendamine, puhkekohtade, pinkide ja prügikastide paigaldamine. Suitsuahju korrastamine.

Tantsuplats Tammistu külaplatsile. Lava laenutus on kallis ja võtab kultuurisündmuste eelarvest suure summa. Oleks hea, kui saaksime lava ja lava ette tantsuplatsi, et suvel rohkem üritusi korraldada.

MTÜ Äksi aleviku kogukond üle valla 14

15

Teadetetahvel igasse kogukonnakeskusesse! Tartu vallas puuduvad korralikud teadetetahvlid info levitamiseks. Lisafunktsioonina saaks teadetetahvlil olla asulat/piirkonda tutvustav osa.

Tuletõrje veevõtukoha rajamine Nõela külla. Nõela külas puudub Päästeameti nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Sobilik süvendatud tiik on keset küla olemas ja ligipääs sellele ideaalne.

Vasula jõeäärse ujumisala puhastamine/laiendamine. Olemasolevat ujumisala võiks korrastada ja laiendada, tekitada rannaala, sujuvam sisseminek vette, mänguala – kiik, liumägi.

16

Vedu pargi madalseiklusrada ning trosslaskumine. Rajame Vedu küla parki madalseiklusraja, kus on võimalused koordinatsiooni treenimiseks, slackline`i lint ning ca 40 m pikkune trosslaskumine.

Külaselts Vedu Vedu 17

Äksi külaplats. Soovime Äksi Kiviparki lipumasti, kattega teerada, valgustust, istumiskohta/kohti, kaanega lõkkealust. Aita Äksi kogukonnal saada oma külaplats!

MTÜ Äksi aleviku kogukond Äksi

Kerli Järvetar Raadi

Liia Koorts Koogi

Kalver Kade Kõrveküla

Valmar Kukk Kõrveküla

Reilika Hunt Raadi

Taavi Rubeika Lähte

Merili Volk Tabivere

Mart Toots Tabivere

Helve Reidla Tammistu

Triin Talbonen Nõela

A. A. Vasula

MTÜ

19.–25. oktoobrini toimus esmakordselt Kultuurinädal Tartumaal

19.–25. oktoobrini toimus Tartumaa seitsmes vallas Kultuurinädal, mis andis võimaluse avastada meie maakonna paikkondlikke eripärasid läbi kultuuri nautimise, kogemise, isetegemise ja ka proovimise.

Kultuurinädal Tartumaal lõi Tartu valda põneva sündmuste ajatelje, kust iga külastaja sai leida endale midagi meelepärast – avatud rühmatunnid, loengud, kino ja kontserdid. See oli vaid väike osa nädalasest programmist. Lisaks piirkondlikele ettevõtmistele sai Kultuurinädalal osa võtta ka kolmest ülemaakondlikust aktsioonist.

19. oktoobril toimusid Tartumaa eri paikades „Kalevipoja“ ühislugemised, et tähistada meie eepose lõpliku versiooni ilmumise 160. aastapäeva. Päeva lõpuks sai 19 023 värsist koosnev „Kalevipoeg“ Tartumaal läbi loetud. Meie Tartu vallas andsime samuti arvestatava panuse, sest lugemisaktsioone toimus nii Maarja-Magadaleena raamatukogus kui ka rahvamajas, Tabivere raamatukogus, Tammistu külakeskuses, Laeva kultuurimajas ja Kõrveküla Maanaiste Selts MIINA eestvedamisel Kõrveküla Põhikooli esisel platsil. Lisaks sai „Kalevipoja“ lõpulugu kuulata otseülekandes vallavanem Jarno Lauri esituses Saadjärve Kalevipoja sängist.

21. oktoobril olid fookuses Tartumaa vanasõnad – neid kirjutati kaduva kunstina kergliiklusteedele ja talletati laste joonistustena. Koostöös Go

Bussiga saavad kõik Tartumaa maaliinide reisijad aasta lõpuni lugeda Tar-

tumaa vanasõnu busside akendelt. Ka meie Tartu valla kergliiklusteed said mitmel pool kohalike tarkusteradega kaunistatud ning Laeva kultuurimajas sai uudistada õpilaste joonistusnäitust „Vanasõnad pildis“.

22. oktoobril täitusid Tartumaa rahvamajad eriilmelise programmiga – toimus Eestimaa Rahvamaja Päev pealkirjaga „Keel. Kultuur. Haridus.“.

Tartu vallas olid kultuuriuksed avatud Tabiveres, Laevas ja Maarja-Magdaleenas.

On hea meel, et Tartu vallas on sedavõrd palju inimesi, vabaühendusi ja asutusi, kes olid valmis panustama meie Kultuurinädala programmi, mis tuli põnev ja tummine.

Järgmisel aastal jälle!

Kultuurinädal ja rahvamajade päev Laevas

Kultuurinädal algas 19. oktoobril kogu Tartumaal „Kalevipoja“ ettelugemisega, sest sel aastal sai eepose täismahus ilmumisest 160 aastat.

Laeva Kultuurimajas lugesid 2. peatükki Külli Suvi, Merle Raiküla ja Tiina Luige.

Kuulama võisid tulla kõik, kuid koostöös kooliga olid kohal koolilapsed ja -õpetajad. Ett elugemise järgselt arutlesime teada saanud asjade ning aru-

saamatuks jäänud kohtade üle. Järgmisel päeval kirjutasime kultuurimajani toova kergliiklusteele Kursi kihelkonna vanasõnu, et kõndimine oleks huvitav ja ka hariv. Sügisesed vihmad ei saanud neist kirjutistest jagu ning neid oligi võimalik lugeda kogu kultuurinädala vältel.

Reedel korraldas spordihoone juhataja Anett e Traks koos Seiklushundiga ööorienteerumise, mis algas kell 20.00 ning millest võttis osa 60 ini-

mest.

Laupäev oli majas väga tegus päev, mis algas kell 12 Kultuurimaja kohviku avamisega. Head ja paremat süüa ning toredaid vestlusi sai maha pidada kella 15ni. Oma tehtud sööke-jooke pakkusid Nele Lange ja Ülle Talv.

Päev jätkus Jumptasticu jumpingu näidistreeninguga lastele ning neile on ka plaan seda trenni edaspidi tegema hakata.

Õhtul oli võimalus saalis vaadata fi lmi

Karita Tilk, Tartuvallakultuuritööspetsialist

KaidiMägi,LaevaKultuurimajajuhataja

Foto:TiiaPärtelpoeg

Foto:KaidiMägi Kultuurinädal Tabiveres

Foto: Anette Ant

KultuurinädalMaarja-Magdaleenas.Rahvamajasjaraamatukogus loetieeposest„Kalevipoeg"Ipeatükki.

Kultuurinädal Laevas

„Kalev“ ning päeva lõpetas disko, mida viis läbi Hardi Lange. Pidu kestis mitmeid tunde ning avaldati soovi selliseks tantsuürituseks veel. Võtame selle kindlasti uue aasta alguses plaani. Kultuurinädal lõppes 25. oktoobril, mil toimus traditsiooniline mälumäng, mis oli inspireeritud „Kalevipoeg“ 160-st ning pea pooled küsimused puudutasidki seda eepost. Mälumängurid olid teinud hea kodutöö ja enamus küsimusi said õige vastuse.

Kogu kultuurinädala vältel olid saalis „Kursi kihelkonna vanasõnad pildis“ ning Tuuli Kõlu teemandmaali näitused.

Laeva Rahvaraamatukogu juhataja

Külli Suvi lisas, et nii palju „Kalevipoega“ pole ta välja laenutanud, kui nüüd viimase kuu aja jooksul. Seda on rõõm tõdeda, sest see näitab, et kultuurinädal koos „Kalevipojaga“ haaras inimesi endaga kaasa.“

Järgmiste kultuurikogemusteni ja kohtumisteni Laeva Kultuurimajas!

Saame tuttavaks –Tabivere Rahvamaja juhataja Anette Ant

Katrin Sisask, TartuvallaKuukirjatoimetaja

Septembri teisel poolel asus Tabivere Rahvamaja juhataja ametikohale noor, särav ja energiast pakatav Anette Ant (21).

Anett e on soojust ja rõõmsameelsust kiirgav noor naine, kes terve oma elu veetnud rahvakultuuri keskel. „Minu ema on Lustivere Rahvamaja juhataja ja võib öelda, et olen seal üles kasvanud. Rahvatantsu, kultuuri ja kogukonnatunde keskel,“ räägib ta. Anett e elab Tartu linnas. Tal on käimas viimane aasta sessioonõpet Kuressaare kolledžis, mis kuulub Taltechi alla, ja ta õpib seal ett evõtlus ja elamusmajanduse erialal. Nii veedab ta üle nädala nädalalõpud Kuressaares.

Foto:KaidiMägi

Kultuurinädal Laevas

Kultuurinädal ja rahvamajade päev Tabiveres

Anette Ant, TabivereRahvamajajuhataja

Tabivere Rahvamajas möödus kultuurinädal edukalt.

Kolmapäeval koos kooli ja raamatukogu abiga sai Kalevipoja 5. lugu hoolega loetud. Neljapäevasest vanasõnade kirjutamisest võtsid noored noortekeskusest väga usinalt osa. Reedene jutuvestja Ena Mets tõi kokku ka meie väärikamas eas kuulajad. Laupäevane hommik algas rahuliku virgutusvõimlemisega, mille järel õpiti tantse ja meisterdati helkureid. Keskööks oli tantsuplatsil MaMa saatel jalga keerutamas terve saal. Pühapäevane tsirkus tegi nalja nabani nii, et lapsed naersid kõht kõveras. Kultuurinädal lõppes mängulises võtmes. Suuremad võtsid osa seiklusmängust Dungeons&Dragons ning nooremad said aega veeta kiisudele trikke õpetades.

„Miks just Kuressaare?“ küsin uudishimulikult. „Seal on eriala, mida soovisin õppida. Mulle väga meeldib Saaremaa. Sealne kultuur ja koostegemine ning ühtehoidmine. Oli aeg, mil tahtsin end selle piirkonnaga siduda. Elu on aga toonud mind ikka siia kanti tagasi. Lisaks rahvamaja juhatamisele Tabiveres tegelen veel mõningate huvitavate asjadega. Näiteks olen tuleval suvel toimuva Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo idee autor ja pealavastaja,“ lisab ta.

Anette tunneb, et teda on Tabiveres hästi vastu võetud. Tal on majas kokku pandud oma meeskond – nad ei ole küll veel kaua koos tegutseda jõudnud, aga kõik on seni olnud suurepärane ja Anett e usub siiralt, et nii see jääb ka tulevikus. On muidugi veel asju, millega end kurssi viia. Näiteks asutust juhtides on vaja täita ka paberimajandust ja see kõik on noore naise jaoks uus. „Arvan, et olen end piisavalt hästi kurssi viinud majas varem toiminud traditsiooniliste üritustega, siin tegutsevate ringide ja seltsidega ja tuttavaks saanud inimestega, kes on seotud selle maja tegemistega,“ räägib Anette. „On üritusi, millega soovin jätkata samas võtmes, kuid kindlasti tahan proovida ka uusi asju. Halloweeni tähistamiseks oli meil pidu noortele alates 16. eluaastast ja tunnen, kui oluline on rahvamaja jaoks, et kogukond

siia kokku tuleks. Selleks aga on vaja, et ka noored ja lapsed tee siia leiaksid. Lisaks tundub mulle, et on liiga vähe üritusi teatud keskealiste grupile, keda ei tõmba traditsiooniline tantsuõhtu. Mida täpselt nendega teha, selle üle tuleb veel mõelda. Uue asjana on minu südamesoov kokku saada rahvatantsurühm. Oleme alustanud kohtumistega neljapäeviti kell 18.00. Väga suur puudus on meestantsijatest. Kui sul on huvi, siis tule ja proovi!“ teeb Anette üleskutse kõigile rahvatantsuhuvilistele.

TABIVERE RAHVAMAJAS

TOIMUVAD HUVIRINGID

JA TREENINGUD 2022/2023

HOOAJAL

Tabivere harrastusteater –juhendaja Gunnar Vasemägi.

Tabivere laste- ja noorteteater –juhendaja Linda Amjärv.

Meesansambel Mehed Mandrilt –dirigent Liia Koorts.

Maarja-Magdaleena segakoor (toimetab nii Maarja kui ka Tabivere rahvamajas) – dirigent Liia Koorts. Seltsing Lumeroos võimlemine –juhendaja Elvi Karus. Koos peetakse ka sünnipäevi ning käiakse väljasõitudel.

Tabivere Rahvamaja seenioransambel Laulusõbrad – juhendaja Artur Aunap.

Tabivere Huvikooli tantsustuudio –õpetaja Sigrid Salomon.

Rahvatants – juhendaja Anette Ant. Hatha jooga tunnid – treener Kennet Jädal.

Zumba – treener Keiu Odras.

Foto: Rebecca Kodusaar

SeptembrisasusTabivereRahvamaja juhatajakohaleAnetteAnt

Viisteist aastat kultuuri- ja kogukonnatööd Väägveres

ÜlleKooljaEstaRuusmann

Eks seda juhtub nii mõnelgi, et oma sünnipäev läheb meelest ära... Pakud lusti, nalja ja rõõmu teistele, kuid enda tähtpäevad ununevad. Kuid nüüd tähelepanu! Mitt etulundusühing Amme Kannel sai sel aastal 15!

Võib öelda, et oleme kõigi käesoleva aasta sündmustega vääriliselt tähistanud ühingu sünnipäeva.

Kuidas sündis MTÜ Amme Kannel?

Tutvustame end.

Aastaks 2007 olid külakapell ja külateater Väägveres tegutsenud juba mõned head aastad ning üle pika aja olid toimunud ka külapäevad. Kuna külakogukondlik tegevus Väägveres oli sellega taaskord hoo sisse saanud ja ideed pulbitsesid, tekkis vajadus

ühingu järele, kel oleks juriidilist võimekust, kes oleks projektide eestvedajaks ja katusorganisatsiooniks meie kollektiividele. Polnud ju siinkandis ühtegi töötavat kultuuriasutust, kelle tiiva alla oleks võinud pugeda.

Nii otsustasid neli piirkonna hakkajat

inimest: Jüri Somelar, Sigrid Vaher, Ingrid Matteus ja Ülle Kool asutada mittetulundusühingu. Nagu ikka, tuli lapsele panna ka nimi. Ja nimi leiti.

„Amme“ kui jõgi, mis voolab Väägverest läbi ning „Kannel“ kui vihje rahvakultuurilisele tegevusele ja Väägvere pikkadele kultuurijuurtele.

Väägveres oli tegutsenud eelmise Eesti Vabariigi ajal Wäägwere Laulu ja Mängu Selts, aga tema järeltulijaks ja nime vääriliseks ei julenud me ennast nimetada. Seega nimeks sai Amme Kannel.

Ammes hakkas vesi kiiremini voolama ja koostegemise rõõm ei andnud enam oodata. Rajati maanteest eemal olev turvaline külaplats suvisteks kokkusaamisteks. Platsi ääristamiseks ja varju pakkumiseks istutati hulgaliselt pisikesi puid-põõsaid. Tänaseks on väikesed tammekesed sirgunud juba uhketeks iludusteks ja põõsashekk on kaunilt külaplatsi piiritlemas. Projektide abil soetati inventari külaplatsile, ehitati puidust pinke-laudu, välikäimla ning palju muud tarvilikku kogukonna- ja kultuuritööks. Püstitati lipumast ning kujundati oma lipp, mis heisatatakse igal sündmusel kõrgele mastitippu. On tehtud ka hullumeel-

Projektidest võib raha saada põhiasjadele, kuid ilma kogukonnata, kes mõtleb kaasa ja reaalselt enne ning pärast suuri sündmusi on kohal ja teeb ära suure töö, ei ole võimalik suuri asju teha.

seid tegusid - pandud laenu tagatiseks oma talu panti, et soetada helitehnikat ja muusikainstrumente. Sellest ajast on korraldatud palju külapäevi, kus esinejaid lähemalt ja kaugemalt, aga traditsiooniliselt on meie sündmused alati alanud Väägvere vanima, sellel aastal 183-aastaseks saanud Väägvere Pasunakoori helide saatel. Meie oma Väägvere küla juurtega pillimees Jüri Saar on puhunud pasunat külalipu heiskamiste saateks ja talgupäevade alustuseks. Eriti oodatud on olnud Väägvere Külateatri etendused – publikul on ju tore vaadata, kuidas tuttav või naaber on äkki hoopis laval ja näitleja rollis.

MTÜ Amme Kannel eestvedamisel on korraldatud mitmeid koolitusi. Ka sel aastal toimus aprillis Kõrveküla Põhikoolis pärimustantsude ja laulumängude õpituba. Osavõtt oli rohkearvuline ja tundus, et siin leiduks huvi ka pikemaks projektiks.

Kõrveküla Põhikooliga on meil olnud väga hea koostöö. Oleme saanud koolimaja ruume kasutada koolitusteks, külateatri proovideks ja peoõhtuteks. Sündmuste reklaamiküsimused on meil aidanud ära lahendada OÜ Ekes. Turundus ja reklaam on tänases maailmas asendamatud.

Olulise osa MTÜ Amme Kannel tööst moodustab Väägvere Külakapelli tegevuse koordineerimine. Välisfestivalidest ja kontsertidest osavõtmisega on päris palju vaeva: finantside otsimine, majutused, transport jne. Meeldejäävamad reisid on kapelli viinud aastal 2018 Austraaliasse ja 2019 Udmurtiasse. Aga ka kõik teised Euroopa reisid ja festivalid on meeles. Sel aastal oli rõõm lausa neljal korral esindada Eestit Leedus ja kahel korral Soomes. Kapell on ühisprojektides osalenud paljude kooride ja rahvatantsurühmadega.

Igalt välisreisilt oleme saanud häid ideid, kuidas ühte toredat sündmust läbi viia. Viimasel kolmel aastal on Väägvere ja MTÜ Amme Kannel tähtsündmuseks kujunenud külafestival Wäägvere Wolk . Festival sai alguse Väägvere Külakapelli 15. sünnipäevast 2020.a. Tänavune festival oli juba rahvusvaheline. Peaesinejaks oli kapell Santaka Leedust, Jurbarkast, kel-

Foto: Katrin Sisask WäägvereWolkonmuutunudtraditsiooniliseksürituseks, midaümbruskonnainimesedigalsuvelootavad

Foto:RasmusKarja KülafestivaliWäägvereWolk2022peaesinejaksolikapellSantakaLeedust.

Justnagusünnipäevakingitusekskülalevalmisselsügisel

Väägverekülaplatsilvärskeltstatsionaarnetantsulava.

lega Väägvere Külakapell kohtus 2020 Šiauliai folkloorifestivalil. Võimas meeste laul koos pillimänguga võlus kohe. Sel suvel saigi neid näha ja kuulda Wäägvere Wolgil.

Festivali Wäägvere Wolk eesmärk on propageerida rahvakultuuri, rahvamuusikat, näidata eeskuju külakogukonna koostöös ja pakkuda esinemisvõimalusi ka oma valla kultuurikollektiividele jne. Wäägvere Wolki lavalaudadel on Tartu valla kollektiividest üles astunud Väägvere Pasunakoor, Kõrveküla naiskoor Tuule, naisrühm Hermine, Väägvere külateater, kandleduo Lisbet Hillak ja Külli Org Tartu Valla Muusikakoolist, Väägvere Külakapell. Kaasa on löönud Kõrveküla Maanaiste Selts Miina. Lisaks eelpool nimetatutele külalisi lähemalt ja kaugemalt Eestist. Kindlas-

ti soovime esinema tuua järgnevatel aastatel veel ansambleid piiri tagant. Just nagu sünnipäevakingituseks külale valmis Väägvere külaplatsil värskelt statsionaarne tantsulava. Oli see ju ammune unistus, et tantsurühmadel oleks mugavam tasasel pinnal esineda. Nüüd on see võimalus kõigil ja tantsujalad on oodatud uut tantsulava sisse tantsima.

MTÜ uutest projektidest on tulekul arvuti-, toidu-, pärimustantsu- ja rahvamuusikakoolitused. Juba oleme alustanud ka järgmise aasta festivali IV Wäägvere Wolk ettevalmistustega.

MTÜ Amme Kannel tegevust ja projekte on rahastanud PRIA, Kohaliku omaalgatuse programm, Eesti Kultuurkapital, KÜSK, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tartu Vallavalitsus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA . Tantsulava

Grupipilt2022.atalgutelVäägveres

ehitamist rahastas ka OÜ Inglismäe. Suur aitäh kõigile!

Alati on tegemistes õla alla pannud meie oma armas külakogukond ja sõbrad, mille eest kõigile suur tänu ja kummardus. Projektidest võib raha saada, kuid ilma kogukonnata, kes mõtleb kaasa ja reaalselt enne ning pärast suuri sündmusi on kohal ja teeb ära suure töö, ei ole võimalik suuri asju teha.

15 aastat koos külaga on olnud tore aeg. Läbi tegevuste ja sündmuste oleme omavahel seotud ja tunneme ühist külatunnet ning oleme uhked oma tillukese Väägvere küla üle, kus elavad ägedad inimesed.

Laulusalmgi ütleb: „Kuni su küla veel elab, elad sina ka...“

Neli nominenti, kolm neist Tartu vallast –

kas Tartumaa aasta küla tiitel tuleb koduvalda?

Tekstjafotod:KodukantTartumaa

Tartumaal on aasta küla konkurss lõpusirgel. Ankeedi esitasid tänavu 4 küla – Tammistu küla, Äksi ja Kõrveküla alevik Tartu vallast ning Valguta-Lapetukme külad Elva vallast.

Komisjon koosseisus Tartu Ärinõuandla, TAS-i, TOL-i, Kodukant Tar-

tumaa ja viimase aasta küla – Kirepi esindajatega külastas kõiki nominente täpselt 2 tundi. Just nagu tuleval aastal üle-eestilise konkursi komisjongi teeb. Nii oli kohtumine tulevase laureaadi jaoks nagu peaproov ja ka teised kandidaadid said osa samasugusest protsessist. Komisjonil on ees

väga raske töö – valida välja üks neljast väga vingest külast.

Külad aga ootavad 24. novembrit, kui Tartu Loodumajas toimuval pidulikul tänuüritusel Tartumaa HEA TEGU Tartumaa Aasta Küla 2022 tiitli omanik välja kuulutatakse.

Foto:ÜlleKool

Foto:ÜlleKool

HindamiskomisjonÄksis

HindamiskomisjonKõrvekülas

HindamiskomisjonTammistus

Noorte Puhkpilli- ja löökpillimängijate Konkurss Wirkhaus 2022

Tekstjafotod:PriitSonn,Konkursipeakorraldaja

21.–23.oktoobrini toimus Tartu Valla Muusikakoolis järjekordne David Otto Wirkhausile pühendatud Noorte Puhkpilli- ja löökpillimängijate Konkurss. Konkursi korraldas Tartu Valla Muusikakool koostöös Tartu Vallavalitsusega. Konkurssi toetasid veel Kõrveküla Põhikool, Vanemuise Kontserdimaja, Sihtasus Teater Vanemuine, Viande Music OÜ.

Võistumängimisele registreerus sel aastal rekordiliselt 150 noort muusikut 27-st Tartu Ja Lõuna-Eesti muusikakoolist. Esindatud oli üheksa pilliliiki – klarnet, saksofon, plokkflööt, oboe ja fagott, flööt, metsasarv, trompet, madalad vaskpillid, löökpillid. Koos pilliõpetajate, kontsermeistrite ja külalisetga ulatus konkurssi külastanud inimeste arv üle 300.

Konkursante hindas professionaalsetest muusikutest ja pedagoogidest koosnev žürii (Heimo Hodanjonok, Kerstin Laanemets, Kait Tiitso –Vanemuise Sümfooniaorkestrist, Margus Tammemägi, Mihkel Kallip, Priit Sonn – Heino Elleri Muusikakoolist, Peeter Malkov – Tallinna Muusika- ja Balletikoolist jt.).

Jagati välja hulgaliselt toetajate poolt välja pandud auhindu – teatri- ja kontserdipileteid, raamatuid, pillihooldustarbeid jne.

Wirkhausi konkursi teeb igal aastal eriliseks kaks asja. Esiteks tuleb esitada ühe palana kahest Eesti muusikat. Teiseks antakse välja kaks Grand Prix-d, kus kaks noort muusikut võidavad endale oma elu esimese instrumendi. Sel aastal olid need kaks tublit õnnelikku Tristan Pruunsild – klarnet (Heino Elleri Muusikakool, õpetaja Tõnu Kalm, kontsertmeister Ieva Kostanda) ja Mirjam Vassila – flööt (Heino Elleri Muusikakool, õpetaja Anneli Kuusk, kontsertmeister Külliki Seepter).

Ka Tartu Valla Muusikakooli puhkpilliõpilased olid tublid, pälvides kolm auhinnalist kohta:

Elisabet Kriisk – 3. koht flöötide I vanuserühmas, õpetaja Liia Koorts, kontsertmeister Elen Sõer.

Mehis Burget – 2. koht ja Hugo Hõbejärv – 3. koht trompetite I vanuserühmas. Mõlema õpetaja ja kontsertmeister on Priit Sonn.

Konkurss lõppes pühapäeval, 23. oktoobril kell 18.00 lõppkontserdiga, kus astusid üles 1. koha pälvinud laureaadid. Huvi kontserdi vastu oli nii suur, et tuli paigaldada lisatoole. Näeme järgmisel aastal, kui toimub Wirkhaus 2023!

TristanPruunsild,õpetajaTõnuKalm, kontsertmeister Ieva Kostanda

MirjamVassilajaõpetajaAnneliKuusk

ElisbetKriiskja kontsertmeister Elen Sõer

HugoHõbejärvautasustamisel

Jääaja Keskuses saab näha nutikaid materjale

Tekstjafotod:KatrinSisask, TartuvallaKuukirjatoimetaja

11. novebril avati Jääaja Keskuse tulevikuteemade korrusel näitus „Mõjukas materjal“, mida saab uudistama tulla kuni 14. maini. Näitusele pääseb keskuse piletiga.

Avamisel sai lisaks näitusele näha ja kuulda, kuidas töötab Tartu Ülikooli keemia õppetooli värske leiutis – vesinikuga pannkoogimasin. Näituse fookuses on Eesti kunstnike ja disainerite töö uute materjalide ja tehnoloogiatega. Avamisel tutvustas näituse kuraator Karin Vicente igat näitusele valitud tööd ja seletas lähemalt lahti kontseptsiooni.

Kogu ekspositsioon kutsub kaasa mõtlema, milline on kunstniku isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad meie tulevikule ja keskkonnale. Eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalivalik on võimalik.

Osalevad kunstnikud Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Konovalov, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun. Näituse kuraator on Karin Vicente, koordinaator Kätrin Beljaev, kujundaja Villu Plink, graafi lise disaini loojad Külli Kaats, Villu Plink. Näitus on valminud koostöös Eesti Kunstimuuseumiga ning oli esimest

korda eksponeeritud 2022. aasta suvel Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kui omal rahvamaja pole, tuleb külla minna teistele!

KatrinSisask,Äksialeviku kogukond(MTÜ)esimees

Mõeldud, tehtud! 28. oktoobri õhtul kogunesid Maarja-Magdaleenasse teatrisse minemisest huvitatud Äksi Keskuse bussipeatuses. Teele asuti jagatud transpordiga – sest esiteks saab nii säästa energiat ja loodust ja teiseks – koos on ikka mõnusam!

Oli väga tore õhtu ja vahelduseks nii hea külastada üritust, kus saad lihtsalt olla ja nautida. Kindlasti teeme taolisi külaskäike veel – seni, kuni Äksis „oma “ rahvamaja pole, kasutame teisi, mis vahel ehk ongi huvitavam ja mõnusam, sest siis saad kodust kaugemale ka!

Foto:erakogu

Näituse kuraator Karin Vicente

ÄksistkäisMaarja-Magdaleenas9kogukonnaliiget.Vastuvõtt olisoe–tervelaudolimeiejaoksootelepandud.

Elistvere raamatukogu pidas 105 sünnipäeva

Tekstjafoto:KatrinSisask, TartuvallaKuukirjatoimetaja

19. oktoobril pidas Elistvere raamatukogu 105 sünnipäeva. Külalisi oli kohale tulnud täpselt nii palju kui pisikesse raamatukokku mahub. Kohal oli vallavanem Jarno Laur, kultuuritööspetsialist Karita Tilk, õnnitlejad teistest Tartu valla raamatukogudest, veel mõned sõbrad-tuttavad ja muidugi ka lugejad.

Raamatukogu direktor Heli Täpsi rääkis raamatukogu ajaloost ja tänas raamatukogu usinamaid lugejaid. Tublimatest tublimad lugejad olid viimase viie aasta jooksul: Svetlana Täpsi – 634 raamatut, Maimu Vihtol – 628, Age Hüvanen – 432 ja Madli Kaasik – 417 raamatut. Perioodikat laenutasid kõige enam Liina Sarv – 4025 ja Eda Maasik – 526 numbrit. Rõõmsal koosviibimisel esinesid Reine ja Jaana Koppel. Enda luulet esitas Jana Koppel ja teda saatis kitarril Reine Koppel. Etteaste oli nii siiras ja hingemattev, et pisar kippus silma. Peale ametliku osa lõppu söödi koos torti ja jutustati veel mitu tundi.

RAAMATUKOGU AJALOOST

1917. aastal asutati Raigastvere algkooli juurde Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts. Seltsi asutamise mõte tuli tolleaegselt kooli juhatajalt August Mauerilt. Seltsi põhikiri nägi ette liikmemaksu 25 kopikat. Lisaks korraldati peoõhtuid ja kogutud raha eest osteti uusi raamatuid. Kogu koosnes põhiliselt ilukirjandusest ja mõnest üksikust loodusteaduslikust raamatust.

1930. aastal tuli Raigastvere algkooli juhatajaks Karl Maldar. Tema algatusel muudeti Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts Raigastvere Raamatukogu

Seltsiks. Peale saksa okupatsiooni avati Raigastvere rahvaraamatukogu taas 1944. a 1. novembril. Juhatajaks oli endiselt Karl Maldar. Sellest ajast on tänaseni kogus mitmed raamatud: Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis“ (1924), muinasjutt „Konn – kuningatütar“ (1946), H. De Balzac „Eugenie Grandet“ (1947), Eduard Bornhöhe „Tasuja” (1948). Vanim raamat fondis on G. E. Luiga „Taimede elu“ (1913). 1950. aastal tuli raamatukogu juhatajaks Meida Pääsukene. Samal aastal koliti raamatukogu Elistvere külasse ja nimeks sai Elistvere raamatukogu.

15. märtsil 1963. a asus Elistvere raamatukogu juhatajana tööle Ingrid Gerz. Kohaliku Ühistöö kolhoosi abiga osteti avariiulid ja kirjutuslaud. Kataloogi jaoks saadi kataloogikapp. Korda tehti ka majaümbrus: istutati lilli, põõsaid ja puid. Suuremaid üritusi korraldati koos kolhoosiklubiga.

1971. a novembris tuli raamatukogu juhatajaks Astrid Lattik. Selleks ajaks oli kaotatud kolhoosiklubi ja suletud Raigastvere algkool, mis tähendas, et suuremaid üritusi oli raskem korraldada. Korraldati raamatunäituseid ja bibliograafi lisi ülevaateid.

Tänane raamatukogu direktor Heli Täpsi on Elistvere raamatukogus töötanud auväärselt pika aja – 48 aastat!

Ta asus siia tööle 1974. a 16. jaanuaril. Algusaastatel oli raamatukogutöö tähtsaim osa NLKP materjalide propaganda, viisaastakute ülesannete

tutvustamine, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. ja 70. aasta juubelite tähistamine. Toimusid mitmesugused kirjanduse propagandakuud, -dekaadid ja -nädalad.

Aastatel 1978–1982 töötas raamatukogus 13 osavõtjaga lastering. Korraldati joonistus- ja luulevõistlusi, viktoriine, muinasjutuõhtuid. Käidi esinemas kolhoosi lasteaias, naistepäeva peol, nääripidudel.

1994.aastast alates KÄIS kord kuus koos piibliring (ca 15 inimest). Jutlusi pidasid Äksi Andrease kiriku õpetaja ja külalised Soomest. Tõlkis Urmas Oras, kellel algatusel hakatigi jutlusi pidama raamatukogus. Sellel ajal oli tema Äksi kiriku õpetaja. Nii kestis see 28 aastat, kuni tuli COVID ja piirangud. Kahe aasta tagant saime uuesti kokku tänavu juunis, aga nüüd olid meie read nii kokku kuivanud... See on ühe ilusa ajajärgu lõpp.

Seoses Elistvere Loomapargi asutamisega võeti suund raamatufondi komplekteerimisel looduskirjanduse fondi täiuslikule koostamisele.

Lõpetuseks lausub Heli: „Tulevikule vastu minnnes loodan, et tuleb juurde uusi lugejaid, et fond täieneb uute väärt raamatutega. Ja et raamatukogu uks oleks ikka alati avatud!“

Ajalooinfo allikas: „Tabivere valla Sõnumileht“, nr 9, oktoober 2017.

Lähte raamatukogus avati näitus "Üle maa ja vee"

Tekstjafoto:KatrinSisask, TartuvallaKuukirjatoimetaja

1. novembrist kuni 25. novembrini on Lähte Ühisraamatukogus avatud Riina Pärna ja Erika Aasa maastikumaalide näitus "Üle maa ja vee".

Näitusel võib ära tunda ka kohalikust maastikust inspiratsiooni saanud maale. Lähte ümbrus, Saadjärv ja Vooremaa on olnud läbi aegade üks meelispaiku, mida kunstnkiud on ikka ja jälle maalinud.

EsiplaanilparemaltSvetlanaTäpsi(punases)ja ElistvereraamatukogudirektorHeliTäpsi.

Kuidas Tabivere Lasteaed endale nime sai?

Kerli Murd, Tabivere Lasteaed Rõõmula direktor

Fotod: Katrin Sisask

Täpselt 40 aastat tagasi, 26. oktoobril 1982. aastal avati Tabiveres Saadjärve Kolhoosi Lastepäevakodu, mis hiljem kandis nime Tabivere Lasteaed.

40 aastat hiljem on lasteaed ikka samas majas. Suure juubeli puhul otsustati pidu pidada suurelt ja muinasjutuliselt. Muinasjutuliselt just sellepärast, et teatavasti on muinasjuttudes alati algus ja lõpp. Tabivere lasteaia jaoks on tegemist ainult algusega, sest oodatakse taaskord väga pinevalt maja rekonstrueerimist. Ka vallavanem Jarno Laur sõnas oma kõnes, et sellele muinasjutule tuleb teine osa, kuid see saab toimuda alles siis, kui väljakuulutatud hange õnnestub.

Muinasjutt rääkis, et iga kuningriik saab endale nime siis, kui selle järgi hakatakse puudust tundma. Ja sellel kuningriigil nüüd see vajadus tekkis. Tähtis raamat õpetas, et selleks, et nime panna, tuleb leida seitse kuldset kirjatähte ning need on kohtades ja olukordades, mis on selle kuningriigi jaoks tähtsad. Tabivere lasteaia meeskonna jaoks on väga olulised väärtused koostegutsemine, tegutsemisrõõm ja ümbritsev loodus, Saadjärv. Lasteaia direktor Kerli Murd ütleb, et nime leidmisel tehti ränka tööd ja ajurünnakuid, eesmärk oli panna lasteaiale väärt nimi. Raske töö tulemusena leiti ühiselt lasteaiale uus nimi, mis on ka Eestis ainulaadne. Alates 19.10.2022 kannab lasteaed uut nime – Tabivere Lasteaed Rõõmula. Kerli Murd põhjendab, et rõõm on saatnud seda maja pikki aastaid. Olenemata maja väsinud ja vaevatud ilmest on sealsed töötajad, lapsed ja lapsevanemad väga toredad, rõõmsameelsed ja abivalmid. Kerli lisab: „Seal majas lihtsalt ei suuda kurb ega tõsine olla, seal on mingi aura, mis paneb igaüht seal rõõmsana tundma.“ Leian, et tegemist on sellele majale igati väärt nimega.

Lasteaia juubelit tähistati terve päeva vältel. Hommik oli pühendatud lastele, mil vaadati etendust ja maiustati.

Lõuna ajal etendati taaskord etendust, mida kajastati ka otseülekandes ning kostitati kutsustud külalisi. Pidulaud oli kaetud toitudega, mis pi-

TabivereLasteaedRõõmuladirektorkooslasteaialastega

did 40 aastat tagasi igal sünnipäeval olema – kartulisalat, täidetud munad, sült, kodukootud leib jpm. Toidud tegid lasteaia kokad ja meeskond ise. Õhtul oodati külla lapsevanemaid, kellega üheskoos meisterdati, sooviti

häid soove lasteaiale ning loomulikult söödi torti.

Aitäh kõikidele lastele, vanematele ja sõpradele! Tegite meie päeva eriliseks. Palju õnne, Tabivere Lasteaed Rõõmula!

Tartu valla parimate loovtööde konverents

ÜllarLoks, LähteÜhisgümnaasiumidirektor

20. oktoobril toimus Lähte Ühisgümnaasiumis ülevallaline õpilasüritus. Õppekava näeb ette, et iga õpilane peab põhikooli lõpetamiseks tegema loovtöö ja kaitsma seda komisjoni ees. Tavaliselt tehakse seda 8. klassis.

Loovtöö on paljude õpilaste jaoks stressi ja mure allikas, samas on ka palju neid, kelle jaoks on see võimalus luua midagi isikupärast ja arendada oma huvisid ja paremaid võimeid. Lähte Ühisgümnaasiumi kahe õpetaja, Laura Tamme ja Helle Järvalti, idee kohaselt toimus juba teist korda Tartu valla parimate loovtööde tutvustuskonverents. Sedapuhku laekus töid ja esinejaid Tartu valla neljast koolist. Tööd olid sisukad ja eripalgelised. Neist paistis välja autorite ja juhendajate klapp ja koostöö. Tööd olid tegijate nägu ja kiitsid nende töökust ja loomingulisust.

Erinevad koolid saatsid konverentsile oma eripalgelisi ja huvitavaid töid ja autoreid. Kokku oli 11 tööd neljast Tartu valla koolist. Lühiülevaade all-

järgnevalt kõigist neist: Teele Ehamaa Lähte Ühisgümnaasiumist esitles lauamängu Tartu valla erinevate vaatamisväärsuste kohta. Teise lauamängu autor Kaarel Kristofer Kerge Maarja-Magdaleena Põhikoolist oli koostanud mängu, mis nõudis Maarja-Magdaleena kooli ja inimeste tundmist.

Albert Leola esitles oma kodumaja 1:35 vähendatud maketti. Makett ja foto majast olid uskumatult sarnased. Karl-August Uuemäe tutvustas putukamaja ja rääkis oma kogemustest putukamaja asukatega. Birgit Punkari heegeldatud kardigan ning Grete Anieri lapitekk olid väga pilkupüüdvad ja kiitsid oma säraga nii tegijat kui ka tema tööoskusi. Silmapaistev oli ka Edita Taluste maal „ Tüdruk pärlkõrvarõngaga“. Kõik eelpool nimetatud õpilased olid Lähte Ühisgümnaasiumist.

Tabivere Põhikooli õpilased esitlesid kolme erinevat tööd: Elis Maarja Aardevälja Rakett 69. Tabivere Põhikooli eri, Marin Reinberg Lemmiklooma riided ja Rosabel Vassil Niisutav keha- ja näokreem. Viimase töö tulemust said kõik soovijad oma naha peal proovida. Õpilaste hulgas oli kõige rohkem ele-

vust tekitav kahe Kõrveküla Põhikooli õpilase Karolina Kuusiku ja Karoliina Karmi ühistöö pealkirjaga „Kaks nädalat nutiseadmeteta.“ Töö tulemusena selgus, et kui tahta, siis on võimalik olla ilma nutiseadmeta, aga nutisõltuvus taastub seejärel väga kiiresti. Kõiki osalenud õpilasi peeti meeles Tartu valla poolt väikese kingitusega. Tänati ka õpilaste juhendajaid.

Heategevuslik sügislaat kogus raha koduta loomadele

LähteÜhisgümnaasiumi Ikooliastmeõpetajad

4. oktoobril toimus Lähte kooli I kooliastme heategevuslik sügislaat. Õpilaste hääletuse tulemusena otsustati saadav müügitulu annetada Tartu loomade varjupaigale. Õpilased said laadatuluna kokku 814 eurot.

Laadapäeval sadas vihma ja seetõttu toimus müük C-korpuse fuajees. Kokku oli 45 müüjat, nende hulgas mõned õpetajad ja huvijuht. Laat algas suure saginaga ja juba poole tunniga oli enamus kaubast ostja leidnud. Müügil olid aiasaadused, hoidised, leib, õunamahl, pärnaõied, jõhvikad, lilled ja palju erinevaid küpsetisi. Kõige populaarsem müügilett oli see, kus

Muhvinid,vahvlid,purgikoogid–õpilaslaatadeklassika

valmistati õunamahlast tervislikku limonaadi. Seal oli lausa järjekord! Novembrikuus tuleb Tartu loomade varjupaik algklassidele külla, et rääki-

Fotod:erakogu

Vihmasajutõttutoimus laatC-korpusefuajees

da varjupaiga tööst ja olust. Aitäh müüjatele ja ostjatele! Uus laat on juba aasta pärast sügisel. Kohtumiseni!

Loovtööde autorid

Kas dinosaurused jõid meiega sama vett?

Liisi-TriinSiimensonjaKristiJaanus, J.V.VeskinimeliseMaarja-MagdaleenaPõhikooliõpetajad

Maarja-Magdaleena õpetajad Liisi-Triin Siimenson ja Kristi Jaanus uurisid Erasmus+ loova mõtlemise koolitusel Prahas välja.

Käesoleval õppeaastal õpivad Maarja-Magdaleenas Erasmus+ projektide abil õpetajad. Esimene õppereis viis meid 3.10.2022–7.10.2022 Prahasse loovat mõtlemist õppima.

Asusime teele juba kell 7 pühapäeva hommikul. Tallinn–Riia lend hilines ja väljumisaega lükati korduvalt edasi. Lõpuks muretsesime, et kas me üldse Riiast Praha lennule jõuame. Õnneks lükati ka Riia–Praha lend edasi. Riias selgus, et see lennuk, millega Läti pealinna jõudsime, oli sama lennuk, millega me edasi Prahasse lendame. Pileti kontrollimiseks suunati meid kogu pagasiga korraks lennujaama ja tagasi tulles ootas meid tuttav lennuk. Varsti olimegi Prahas.

Esmaspäeval oli esimene koolituspäev. Lisaks meile osalesid „Encouraging Creative Thinking“ koolitusel veel 4 õpetajat kahest erinevast Rootsi koolist ja kaks Poola õpetajat. Rühmatöö kaudu saime teada, mis meid ühendab ja mis meid eristab. Edasine koolitus suunas meid loovalt lähenema erinevatele ülesannetele. Näiteks tuli välja mõelda, mida saab valmistada kirjaklambritest, ja hiljem jagada ideed gruppidesse praktilisuse alusel. Tuli välja, et kirjaklambritest õnnestub teoreetiliselt valmistada kõike alates võtmest kuni kardinate ja soomusrüüni. Tuleb lihtsalt olla loov. Järgmine koolituspäev algas ideekorjega teemal „Mis tapab loovust?“

Eneseanalüüsiks tuli seekord sektoreid värvides määrata, kui loovad me oleme. Rühmatööna tuli välja mõelda, milline oleks loov superkangelane. Võrdlesime, mis vahe on tagasisidel ja peegeldusel. Järgmine rühmatöö oli emotsioonide ja tunnete märkimine. Koolituspäeva lõpuks tegime rühmatööna müütilise eluka, mis koosnes meie tugevamaid külgi iseloomustavatest kehaosadest. Kuigi töö oli lihtne ja põnev, siis oma tegevuse tagantjärgi kirjeldamine osutus üllatavalt keeruliseks.

Kolmandal õppepäeval tegime rühmatööd teemal „Kas dinosaurused

jõid sama vett kui meiegi joome?“ Vastus tundub loogiline, aga pidime seda pikalt põhjendama.

Selle ülesande eesmärk oli õppida, kuidas suunata õpilasi oodatud teemani. Päeva lõpuks oli loominguline rühmatöö „Leia pööraseim lahendus ookeani puhastamiseks“. Mängu tulid kõigele lisaks ka tulnukad ja pingviinid. See ülesanne õpetas, et ebatõenäoliste lahenduste pakkumine vabastab õpilase loova mõtlemise ja pakutud pööraste lahenduste hulgas on tihti mõni, mida saab päriselt kasutada. Neljas õppepäev oli pühendatud loovate ülesannete täitmisele, kasutades tänapäevaseid digivõimalusi. Praktilise osana valmistasid kõik meeskonnad digitaalse raamatu ja esitlesid seda teistele rühmadele.

Viimasel koolituspäeval jagati meid kahte gruppi. Igaüks valis pimesi ühe Dixiti mängu kaardi. Pidime esitama lühinäidendi, kasutades kaardil olevaid elemente. Me lavastasime rootslastega uue versiooni Punamütsikesest. Teine grupp lavastas muinasjutu printsessist, kes ronis mäe tippu. Teiseks teemaks olid stereotüübid, eelarvamused ja diskrimineerimine. Arutlesime, mis seos on nendel loomingulisusega ja kuidas erinevused soodustavad loovust.

Koolituse lõpuks panime kirja meie kooli laste vajadused ja tegime plaane, kuidas neid eesmärke saavutada.

Nagu ikka koolituse lõpus jagati kätte tunnistused ja koguti tagasisidet.

Koolitus oli kokkuvõttes äärmiselt põnev ja intensiivne. Väga huvitav oli võrrelda teiste riikide õpetajate kogemusi meie kogemusega. Haaravate praktiliste tegevuste vahel saime teada erinevaid huvitavaid teooriaid loovuse arendamise kohta ja ka selle kohta, mis pärsib loovust. Võtsime kaasa palju ideid, mida oma kolleegidele kodukoolis tutvustada ja mida oma igapäevatöös kasutada.

Lisaks koolitusmaterjalidele ja ideedele võtsime kaasa palju kauneid mälestusi sügisesest Prahast.

Ühel pärastlõunal tutvustas giid meile Praha kesklinna vaatamisväärsusi, eelkõige hooneid ja skulptuure. Kõrgetest kaunitest hoonetest hakkas lõpuks pea ringi käima. Muljet aval-

dasid linnaväljakud, Karli sild, Praha astronoomiline kell ja Lennoni sein. Järgnevatel õhtupoolikutel avastasime omapead Prahat. Nii seigeldes leidsime Praha kuulsaima ja kitsaima tänava. Avastasime, et jalgsi liikudes on vahel kõige otsem tee läbi erinevate kaubamajade, kuna majad on nii tihedalt kokku ehitatud, et ringi minnes teed tiiru peale tervele kvartalile. Omaette mänguks kujunes meil erinevate vaatamisväärsuste otsimine. Otsisime keerlevat Kafka pead nimega „Metamorfoos“, tulnukbeebide skulptuure, sotsialismiohvrite mälestusmärki ja nn tantsivat maja. Tantsiv maja jäigi seekord leidmata. Nägime aga palju muud põnevat: liikusime mööda köisraudteed Petrini mäele, vaatasime Petrini mäele ehitatud nn Eiffeli torni, „kloonisime“ endid peegel-labürindis, pidistasime Strahovi kloostri juures avanevaid hingematvaid Praha vaateid ja olime tunnistajaks Orloj astronoomilise kella mängule. Kuna Praha on rikas erinevate skulptuuride poolest, siis tagasiteel kohtasime tihti mitmeid gootilikke kummitusi meenutavaid skulptuure. Ühel õhtul võtsime eesmärgiks muuseumid: õnnestus vallutada Kafka muuseum, Praha moodsa kunsti muuseum, Muusikamuuseum ja Rahvuslik muuseum. Prahas on peidus palju põnevaid üllatusi ja selle lühikese nädala jooksul kahjuks ei jõudnud kõike näha ja kogeda, kuigi samme kogunes igaks õhtuks 12000 ja rohkem. Kui tagasiteele asusime, siis tuli meile taaskord teade, et meie lend hilineb. Ohkasime, aga lennujaamas olime tänulikud, sest värava järjekord oli ühest lennujaama otsast teise pikk. Tundus, et kõik Praha miljon elanikku on otsustanud sel päeval kusagile lennata. Kõik siiski lahenes ning jõudsime lennujaama poest isegi Tšehhis ülipopulaarse muti (üle 40-aastased lapsevanemad kindlasti mäletavad Leopoldi saatest tuttavat multika mutti) suveniire koju kaasa osta.

Õpirändurina õppimas

Kuukirjas on ilmunud mitu artiklit koolilaste õpirännetest, kuid õpirändama saavad minna ka õpetajad ning täiskasvanukoolitajad. Tartu vallas asuva täiskasvanute keeleõppega tegeleva OÜ Katsali koolitajad osalesid programmi Erasmus+ toel kolmel õpirändel.

Õpirändega on võimalik minna teise riiki töövarjuks mõnda asutusse või kooli, osaleda täiendkoolitusel või hoopiski ise õpetada. Meie koolitajad otsustasid vajaduste analüüsi põhjal minna töövarjuks ja koolitustele. Õpirännete rahastamiseks kirjutasime taotluse ning pärast positiivse otsuse saamist 2020. aasta kevadel oligi teoreetiliselt võimalik õpirännetega alustada. Praktika osutus aga veidi teistsuguseks ning õpirännetega saime tegelikult alustada alles poolteist aastat hiljem, põhjuseks teadagi mis. Kui maailm jälle avanes, asusid meie õpetajad töövarjudena Hispaaniasse Zaragozasse teele, et tutvuda sealse täiskasvanuhariduse korraldusega. Eelkõige pakkus huvi kõik teise keele õpetamisega seonduv ning tundide külastamine. Kuna selleks ajaks olid ukrainlased juba Hispaaniasse jõudnud – ja meilgi seisis ees Eestisse tulijatele eesti keele õpetamine –, siis olime väga motiveeritud sisserändajatele hispaania keele õpetamise kogemusest osa saama.

Kuna pikka aega polnud võimalik reisida, tegime väga põhjalikku eeltööd, et kõigi (pidevalt muutuvate) reeglitega kursis olla. Zaragozas võttis õpirändurid vastu CPEPA (täiskasvanukoolitusasutus) direktor, kes oli terve nädala meie õpetajatega kaasas

VARIA

ning tutvustas nii hariduskorraldust kui ka kohalikku ajalugu ja kultuuri. Koolitajad olid ka varem õpirändel käinud, kuid sellist personaalset ja hoolivat suhtumist kogeti esmakordselt. Küllap tagas sellise lähenemise mõlema organisatsiooni esindaja kohtumine kontaktseminaril Hollandis 2019. aastal. Isikliku kontakti puhul koheldakse üksteist kui sõpra, kellele tahad ikka parimat pakkuda. Kontaktseminaridel osalemine on väga hea võimalus neile, kes rahvusvahelises koostöös algajad ning kellel veel partnereid pole. Zaragozas veedetud päevade jooksul külastati mitut keeleõpet pakkuvat organisatsiooni – nii vähemustega (pagulasnaised, ukrainlased) tegelevaid kui kohalikke täiskasvanuid õpetavaid. Tore oli osaleda töövarjuna lisaks keeleõppetundidele ka laulukooriproovis ning algajate maleringis. Erasmus+ võimaldab ka kultuuriteadlikkuse suurendamist – muuseumite, näituste, katedraalide külastamist ning kohaliku toidukultuuriga tutvumist. Kõik need tegevused soodustavad tuleviku tarbeks kontaktide loomist ja hoidmist. Juunikuus tuligi kolm Hispaania kolleegi vastukülaskäigule Eestisse tutvuma mitme koolituskeskuse, pagulaste ja teiste sisserändajatega tegelevate organisatsioonidega ning kohtusid HTM-i täiskasvanuhariduse. Muidugi osalesid nad ka eesti keele tunnis koos ukrainlastest õppuritega. Nemadki nautisid meie kultuuri, toitu ja ajalugu ning veetsid mitu tundi ERMis.

Maikuu keskel lähetasime ühe õpetaja teisele õpirändele, võõrkeeleõpetajate metoodikaalasele täiendkoolitusele Iirimaale Dublinisse. Koolitusel osalesid veel õpetajad Hispaaniast, Itaaliast, Tšehhist, Portugalist. Päevad

Pensioniikka

olid töised ning kõik uued keeleõppevõtted katsetati läbi. Boonuseks omavaheline suhtlemine, ühised rännakud ümbruskonda, arutelud koostöö üle ning muidugi toit ja kultuur. Koolitusel omandatud võtted on juba eesti keele tundides kasutust leidnud ning neid on ka Eesti kolleegidega jagatud. Kolmanda õpirändega läks kaks õpetajat Budapesti koolitusele, saamaks teadlikumaks, kuidas aju õpib, et selle teadmise põhjal tõhusamalt tunde läbi viia. Mõlemad osalejad olid kogenud, et aktiivne tegutsemine ning ka mängimine keeletunnis annavad palju paremaid tulemusi kui pelgalt töövihiku täitmine. Koolituselt saadi sellele ka teaduslikult tõendatud kinnitust. Nädala jooksul tehti erinevaid praktilisi harjutusi, saadi osa uuematest uuringutest ning muidugi tavapärane kultuuri, ajaloo ja toiduga tutvumine, kontaktide vahetamine ning koostööplaanide tegemine.

Kuna meie kogemused on positiivsed, siis julgustame teisigi täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsejaid õpirändele rahastust taotlema, sest Eesti agentuuris töötavad väga professionaalsed ja sõbralikud konsultandid, kelle jaoks ükski küsimus pole naeruväärne ega tühine. Peljata ei maksa taotluse kirjutamisel inglise keele oskuse pärast, sest seda saab teha eesti keeles. Õpirändele mineku eel on pisuke ärevus omal kohal, aga võetagu seda kui enese proovilepanekut, sest tõenäoliselt juhtub midagi plaanivälist niikuinii.

jõudnud inimeste

maksuvaba tulu tõuseb 704 euroni

Sotsiaalkindlustusamet

Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses ehk 704 eurot.

Ühtlasi tõuseb pensioni baasosa uuest aastast 20 euro võrra.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisa-

lo sõnul on järgmise aasta algusest jõustuv pensionitõus ja keskmise pensioni ulatuses kehtiv maksuvaba tulu olnud viimasel kahel aastal vaid osa sammudest, mida oleme teinud, et tagada meie vanemaealistele turvatunne. „Nii tõstsime sel sügisel üksi elava pensionäri toetuse 115-lt eurolt

200-le eurole, viime läbi üldhooldusreformi, mille tulemusel muutub hooldekodu koht järgmise aasta juulikuust inimese jaoks taskukohasemaks ning ühtlasi jõustus sel sügisel hakkamasaamist toetav 50-eurone ühekordne toetus muuhulgas vanaduspensionieas pensionäridele. Mul

KoolituselosalejadTrinitykolledžihoovil

on hea meel, et oleme nõnda lühikese aja jooksul sellised muudatused suutnud ellu kutsuda ning tean, et töö vanemaealiste heaolu nimel jätkub igal juhul,“ selgitas Riisalo. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu sõnul on tegemist olulise muudatusega, sest edaspidi on keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. „Praegu kehtib pensionäridele üldine maksuvaba tulu 500 eurot, mis sissetuleku kasvades hakkab vähenema. Jaanuarist on aga vanaduspensioniikka jõudnutele maksuvaba tulu 704 eurot ning see ei muutu ka siis, kui pensionär jätkab tööl käimist. Seega saavad kõik vanaduspensioniealised, kelle pension on järgmisel aastal üle 500 euro, jaanuarist kätte pisut rohkem raha,“ selgitas Maripuu.

Maksuvaba tulu muudatus on seotud inimese vanusega – 704eurone maksuvaba tulu kehtib ka neile, kes on otsustanud pensionile jäämise edasi lükata. Sama kehtib ka neile, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2023. aasta jooksul. Pensionäridele, kes pole vanaduspensionieas (nt eripensioni saajad), jääb kehtima senine maksuvaba tulu süsteem.

Kui varasemalt sai vanaduspensioniealine inimene ise otsustada, kas ta soovib või ei soovi maksuvaba tulu pensionilt kasutada, siis järgmisest aastast seda valikuvõimalust enam ei ole.

Alates 2023. aasta jaanuarist arvestab sotsiaalkindlustusamet igakuiselt vanaduspensionieas inimese pensionile maksuvaba tulu kuni 704 eurot kuus. See tähendab, et kui inimese brutopension on alla 704 euro, siis sellelt tulumaksu maha ei arvata. Selleks ei ole vaja eraldi sotsiaalkindlustusametisse pöörduda või avaldust esitada. Pensioni brutosummaga saab tutvuda riigiportaalis www.eesti.ee. Töötavad pensionärid, kes on jõudnud või jõuavad vanaduspensioniikka 2023. aasta jooksul ja kelle pension on väiksem kui 704 eurot, saavad maksuvaba tulu kanda üle ka oma töötasule. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus ning ära märkida maksuvaba tulu kasutamata osa summa, mida tööandja arvestab inimesele väljamakseid tehes. Summa õigsuse eest vastutab töötaja. Kui töötaja ei oska maksuvaba tulu kasutamata osa välja arvutada või ei soovigi seda töötasult kasutada, siis tuleb järgmise aasta tuludeklaratsioo-

niga maksuametilt tulumaksu tagasi saamiseks anda tööandjale teada, et ta ei soovi maksuvaba tulu töötasult kasutada.

2023. aastal on vanaduspensioniiga 64 aastat ja 6 kuud. Tuleval aastal jõuavad vanaduspensioniikka inimesed, kes on sündinud enne 1959. aasta 1. juulit.

TÄIENDAV INFO:

• Info maksuvaba tulu kohta tulude üleselt on näha maksu- ja tolliameti e-teeninduses.

• Oma pensioni brutosummaga on võimalik tutvuda logides sisse kodanikuportaali eesti.ee ja valides „Minu andmed“ -> „Toetused ja pensionid“ -> „Mulle arvestatud pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine“.

• Loe lisaks maksuvaba tulu muudatuste kohta sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Küsimusi saab esitada meile e-postiga info@sotsiaalkindlustusamet.ee, iseteeninduse suhtluse kaudu või helistada infotelefonil 612 1360. Palume arvestada võimaliku ooteajaga.

Eakate tegevusjuhendaja, EHA koduteenuste juhi ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni poolt 2021. aasta tugiisikuks ja isiklikuks abistajaks nimetatud Regiina Küünarpuu sõnul põhjustavad vanemate inimeste kukkumist sageli ka valehäbi, mis takistab abi palumist. Esimestest kukkumistest ei taheta rääkida, samas järgmistel kordadel ei pruugita enam ise püsti saada ning telefon võib jääda liiga kaugele, et abi kutsuda.

Regiina on ametilt tegevusjuhendaja ehk erihoolekande valdkonna spetsialist, kelle ettevõte tegeleb ka eakate hooldamise ning igapäevaelutoimingute toetamisega. Ise nimetab ta seda klienditeeninduseks ning eakaid, keda ta abistab, kutsub ta klientideks, mitte abivajajateks.

Milline on sinu tööpäev?

Ma olen praegu sellises eluetapis, kus

ma juhin nii ett evõtet, kui tegelen ka otseselt klienditeenindusega. Klientide hulgas on nii neid, kelle juures me käime kord nädalas, aga ka neid, kelle juures käime igapäevaselt: esmaspäevast pühapäevani, kaks kuni neli korda päevas. Meie eesmärk on läheneda klientide vajadustele personaalselt ning pakkuda võimalikult paindlikku teenust. Tegevused on meil eelnevalt kokku lepitud. Meil on iseseisvamaid eakaid, kes vajavadki natuke vähem toetust, aga ka neid, kes voodist ei tõuse. Viimaste puhul on meil väga hea tugivõrgustik, sest meie töö alustala on meeskond. See on väga-väga oluline. Ühe kliendiga on olukord natuke keerulisem, sest kliendi tütar elab USA-s. Sellistel puhkudel on vaja teenust kohandada vastavalt eakale, et tal oleks oma kodus turvaline elada.

Mida tähendab tegevusjuhendaja töö?

Üks amet aga palju rolle, lühidalt on

tegevusjuhendaja erihoolekande spetsialist. Enne oma ettevõtte loomist töötasin ma Hoolekandeteenused ASis, meie klientideks olid eri vanuses täisealised vaimupuudega ja psüühikahäirega kliendid.

Meie töö sisaldas toetamist igapäevatoimingutes ja huvitegevuse korraldamist ning ühiskonna elust osa võtmist. Kahjuks kardetakse vaimupuudega ja psüühikahäirega inimesi palju ja täiesti ilma põhjuseta. Meie eesmärk on toetada klienti nii, et ta tuleks võimalikult hästi toime oma tavapärases keskkonnas. Kokkuvõttes füüsilise ja vaimse heaolu tagamine.

Päästeameti* statistika kohaselt kukuvad eakad oma kodus aastas ligi 1000 korral ning Terviseameti andmetel lõppes mullu üle 70 sellise kukkumise surmaga. Sa näed igapäevaselt eakate kodusid, mis on statistika taga olev tegelikkus?

See on mitmetahuline probleem. Üheks pooleks on kodude füüsiline pool – maas on juhtmed, palju mööblit, vanu asju või halb valgustus. Teisalt on kukkumiste taga füüsilise võimekuse langus, mõningatel juhtudel ei

MariaLeis,konsultantSõnumiagentuurAkkadianis

Tegevusjuhendaja: märgake vanemaid inimesi enda ümber!

käida regulaarselt arstil või ei taheta täita arsti juhiseid. Suur probleem on ka valehäbi ehk keeldutakse abi küsimast ja öeldakse: „Ma saan ise hakkama.” Levinud on ka soov pereliikmeid mitte koormata. Vanemad inimesed ütlevad sageli, et lastel on oma töö ja pere, kelle eest hoolitseda. Nii proovivadki eakad ise hakkama saada, kuigi tihti lõpeb see kurbade tagajärgedega.

Eakad ei räägi tavaliselt esimestest kukkumistest, samas järgmistel kordadel ei pruugita enam ise maast üles saada ning telefon võib jääda liiga kaugele, et abi kutsuda.

Mul oli paar kuud tagasi juhtum, kui meie klient, kes kasutab rulaatorit, kukkus söögitegemise ajal. Pliit oli kuum ja telefon oli rulaatori käesanga küljes olevas kotis. Rulaator kukkus kliendile peale ning imekombel – ja tõesti imekombel – lendas telefon talle kaarega rinna peale. Nii sai ta abi kutsuda.

Päästeameti väljakutsete puhul on suureks probleemiks, et uks on lukus ja võtmed on seespool ukse ees. Seega abivajaja juurde pääsemine võtab aega, kuigi iga minut sellises olukorras on arvel.

Millised on eakate kodud? Mis on põhilised vead, mis teevad kodu ohtlikuks?

Eks kõik kodud on erinevad. Head elamud on laiade ukseavadega korterid, kus ei ole lävepakke ning põrandal ebavajalikke esemeid või juhtmeid, et oleks lihtne ka abivahendiga liikuda. Sageli ei taha vanemad inimesed aga esemetest loobuda ning mööbel ja tarbeasjad jäetakse seisma, sest need on mälestustega seotud. Seda kohtab eriti inimeste puhul, kes on kaaslase kaotanud ja tahavad mälestustest väga kinni hoida.

Kodude kohandamisel on samas ka oluline, et korraga ei tehtaks suuri muudatusi, sest see võib vaimsele tervisele halvasti mõjuda. Samas võiks teha natuke puhastust: eemaldada ebavajalikud vaibad, juhtmed kinnitada mööda seina ja veenduda, et need käimis teekonnale ette ei jää, vajadusel väiksemaid mööbliesemeid ümber tõsta ja kogunenud kilekotikesed ja kastid ja muud esemed, mida igapäevaselt ei kasutata, kindlasse kohta tõsta. Eriti ohtlik on vannituba, kus juhtub palju õnnetusi – toetuspinnad on märjad ja libedad, logisevat kraanikaussi ka ei saa usaldada. Telefoni ammugi ei võeta kaasa.

Ma kutsun inimesi üles märkama eakaid ja nende abivajadust. Olgu sel-

leks naabrinaine või täiesti võõras inimene. Märgake, sekkuge või kutsuge abi! Kui märkate näiteks, et naabri postkasti hakkab ajalehti kogunema või te ei ole naabrit pikka aega trepikojas liikumas näinud, siis tasub sellele tähelepanu pöörata. Märkamine ja abistamine on väga oluline. See pole meie ühiskonnas võib-olla nii levinud, kui mujal maailmas kuid me võiksime liikuda selles suunas, et me märkaksime enda ümber ja kogukonnas elavaid inimesi ja kui näeme nende käitumises ebatavalist muutust, siis reageerime.

Kui palju sa näed oma töös lähedaste tuge? Kas seda on sinu hinnangul piisavalt?

Väga südantsoojendav on näha ühtehoidvaid perekondi, kus pereliikmed panustavad maksimaalselt, et kõik oleks tehtud. Tõsi, kui perekond on fakti ees, et lähedane vajab hooldamist, siis on igaüks oma elukorraldust vastavalt muutnud ja panustab oma võimete piires. Ma leian, et äärmiselt oluline on oma lähedasega seotud hoolduskoormust jagada, see annab võimaluse muude kohustuste kõrvalt ka puhata. Muidugi on seaduse järgi kõigil kohustus oma vanemate eest hoolt kanda, va teatud juhtudel, kui pereliige ülalpidamiskohustusest vabastatakse.

Miks on nii, et kui eakas on pikalt tööl käinud ja ta koduseks jääb või kaaslane ta kõrvalt lahkub, eaka olukord kehaliselt või vaimselt halveneb?

Mulle tundub, et pensionile jäädes kaotatakse tihti justkui oma väärtus ühiskonnas, aastaid kestnud ja sissejuurdunud elulaad on päeva pealt muutunud ja muud eesmärgistatud tegevust justkui ei ole. Tekib tunne, et mind ei ole enam vaja. Samamoodi- kui kaaslane lahkub nende kõrvalt, siis on emotsionaalne löök suur ja tihti elu mõte kaob.

Kui oluline on eaka jaoks sõpruskond või aktiivne tegutsemine?

Sotsiaalne aktiivsus ja suhtlemine on vaimse tervise hoidmisel oluline – mälu vajab pidevat stimulatsiooni. Muidu tuleb tõesti see mandumine –jäädakse üksi, hakatakse end eraldama ja lõpuks ei tahetagi kedagi näha. See on väga halb.

Väga head on erinevad ühistegevused, näiteks Väärikate Ülikool, mis on läbi aastate olnud populaarne. Ühe lihtsa ajaveetmisvõimalusena soovitan lauamängude mängimist. See mitte ainult ei too inimesi kokku meelelahutuseks aga aitab hoida vaimu erksana. Tea-

dupoolest on naermine tervisele hea. Ma loen hetkel ühte erialast raamatut Wendy Mitchelli „What I wish people knew about dementia,“ kus hooldaja toob välja, et kui eakas elab korteris, siis oleks hea, kui korteri aknad oleksid tänava poole. Meie jaoks võib see olla väike asi, aga inimesele, kes on ainult kodus nelja seina vahel, on see väga oluline. See tekitab neile justkui turvalise atmosfääri ja ühtekuuluvustunde. Aktiivne tegutsemine, sõpradega suhtlemine ja kodust väljas käimine hoiab eakat ka füüslises mõttes liikuvana ning vähendab kodus kukkumise riski.

REGIINA SOOVITUSED KODU

OHUTUKS MUUTMISEKS:

• eemalda või kinnita lahtised vaibad ja põrandakatted;

• korja põrandalt ebavajalikud asjad, et need ei takistaks liikumist;

• varusta kõik trepid käsipuuga või kui võimalik, siis väldi treppe;

• eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või suisa katkised) mööbliesemed;

• paiguta mööbel nii, et liikumisteed oleksid vabad;

• aseta enimkasutatavad esemed käepärasele kõrgusele;

• kodus liikudes väldi rippuvaid kangaid;

• lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad;

• kasuta vannitoas käepidemeid, dušiistet või kõrgendatud tualettpotti;

• vajadusel vaheta vann dušinurga vastu välja;

• ole füüsiliselt aktiivne ja kontrolli regulaarselt oma tervist;

• palu vajadusel majapidamistöödes abi;

• riietu istudes ning kanna rõivaid, mis ei takerdu mööbli külge;

• püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt;

• hoia igapäevaselt kontakti pereliikmete ja/või naabritega – nii teavad ka nemad, et sinuga on kõik korras;

• kasuta libisemise vältimiseks kummist tallaga susse või sokke;

• hoia telefoni enda lähedal, et vajadusel abi kutsuda;

• kui vaja, lase koju paigaldada häiret andev liikumisandur;

• pimedas liikudes kasuta valgust, võimalusel automaatset valgustust.

*Päästeameti algatusel toimuv kukkumiste ennetamise pilootprojekt toimub kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismid 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ taotlusvooru „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ projektiga „Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused.“

Eesti Vabadussõjast ja meie kangelastest

Käesoleva aasta 28. novembril 104 aastat tagasi algas eesti rahva jaoks ellujäämisvõitlus – Vabadussõda. Tookordne sündmus haakub olulisel määral täna maailmas toimuvaga –ukrainlaste võitlusega oma vabaduse eest.

Üks Eesti Vabadussõja suurkujudest oli Tartumaal sündinud kolonel Karl Parts – soomusrongide lahingujuht. Oma raamatus „Kas võit või surm. Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest“ 1991. kordustrükk“ on ta pikalt ja üsna põhjalikult kirjeldanud vabadussõja lahinguid, eraldi aga võitlust Tabivere, Voldi ja Äksi ümbruses. Nimetatud kohad asuvad raudtee läheduses, mis oligi oluline soomusrongide teekonnal ja lahingutes.

Erilise soojusega meenutab Karl Parts paljusid võitlejaid. Seega on siin kohane rääkida Voldis sündinud Mihkel Arenist, kes läks rindele 16 aastaselt. Karl Parts on oma raamatus ta nime kirjutanud Mihkel Aarenina.

Karl Parts:

,,Sellest Äksi vallutamise lahingust tõusis ,,väike-kapral“ Mihkel Aaren (hiljem langes Orava lahingus) kangelaseks, missuguseid on vähe. Selle vabatahtliku nooruri (16a. vana), Voldi pumbameistri-raudteelase Aareni poja teeneid Voldi, Äksi, Tartu ja teistes edaspidistes lahingutes ei suuda küllalt hinnata. Oma vahvuse eest sai ta küll lõplikult kapraliks ja omas vahvuse eest vabadusristi, kuid tasuta maad välja võidelda ei jõudnud. Ka kolme arssina maa eest tuli tema isal Lähte õigeusu kogudusele raha maksta… …13. jaanuaril 1919 enne keskööd jõudis rongi dessant Äksi kirikumõisa kohale, mis asus raudtee ligidal. Äksi kirikumõisa kohta jõudnud, jäi dessant seisatama. Kapral Aaren, kes ümbrust hästi tundis, läks luurekäigule, kaasa võttes paar meest ja lüüs-püssi… … kapral Aareni külmaverelisus ja vahvus päästis seisukorra ja võimaldas rongil kiire edasiliikumise…“ ) lk.163164)

Järgnes peatus Kärkna raudteejaamas, selle ülevaatus mõne vahejuhtumiga, mida Karl Parts kirjeldab, edasisõit Tartu poole.

Karl Partsi raamatus on kohalike nimesid, keda tänased järeltulijad ehk ära tunnevad.

Ilmselt edukad lahingud Voldi ja Äksi all võimaldasid päästa punaste käest

Emajõel asuva Jänese silla ja soomusrongidel edasi liikuda Tartu suunal ning sealses operatsioonis edu saavutada. Sõda kestis veel pea aasta. Rahu saabus 2. veebruaril 1920 Mihkel Aren langes ohvriterohkes Orava lahingus 1919. aasta märtsis. Mihkel Aren maeti Lähte õigeusu kalmistule. Samale kalmistule on maetud ka tema lähedased.

Karl Parts asus 1925. aastal Voldi külla Vabaduse talu pidama. Interneti lk https://sites.google.com/site/arulakyla/ inimeste-lood/kolonel-karl-parts saab näha fotot tookordsest Vabaduse talust ehk Voldi mõisast ja 2001. aastal asetatud tähist Karl Partsile. Ta oli ka esimene vabadusristi saaja. Karl Parts arreteeriti 1940. aastal nagu paljud teisedki Eesti Vabariigi aegsed sõjaväelased ja riigitegelased ning hukati Kirovi oblastis 1941. aastal. Kalm on teadmata.

Karl Partsi poeg Emil-Mauritsius Parts mõrvati nõukogude hävituspataljonlaste poolt 1941. aasta juulis Saadjärve algkooli juures. Ta on on maetud Äksi kalmistule.

Mihkel Arenit mälestatakse igal aastal Kaitseliidu Tartu maleva poolt Risto Pooli eestvedamisel. Kalmu on taastanud Tartu kõrgema kunstikooli üliõpilased.

Siinkohal on kohane mainida, et Lähte kalmistul puhkab Vabadussõja teemal maalinud kunstnik Paul Sepp, kes nõukogude ajal nimetatud teema käsitlemisega eesti kuntsimaailmas pea unustusse oli jäänud. Lähtega sidus teda lähedal asuv Aia talu, mis asub ka praegu Tartu-Jõgeva maantee ääres

Kärknasse suunduva tee vastas. Kunstnik sündis 1874. aastal tookordses Saadjärve vallas, seega matusepaigale ja viimasele kodule lähedal. Tema töödest, mis on Eesti Vabadussõja temaatilised, võib välja tuua ,,Sidumispunktis“, ,,Luuraja“. Paul Sepp suri 1953. aastal. 1967. aastal maeti abikaasa Ludmilla Sepp kunstniku kõrvale. Kui rääkida veel kohalikust kultuurilooga seotud inimestest, siis tasub kindlasti ära märkida Tartu vallast Pupastvere külas sündinud skulptorit Jaan Koorti, kes on Julius Kuperjanovi Raadi kalmistul asuva hauamonumendi autor.

Viivi Rohtla

Kolonel Karl Parts (16.07.1886–1.09.1941)

Foto:ERMFk2625:44, Eesti Rahva Muuseum

Foto: Viivi Rohtla

Lume lükkamine ja teisaldamine

Tel: 5564 9350

E-post: info@rohelineheakord.ee

Hea Lähte piirkonna elanik!

Tegemisel on Lähte ja selle lähiümbruse inimesi koondav kogukonna MTÜ. Ootame huvilisi liituma MTÜ-ga. Põhikirjaga saab tutvuda aasta lõpuni. Info Lähte Raamatukogust või e-posti aadressidelt: jaanika.kreela@gamil.com marianne.pruks@gmail.com

1. advendil kell 14.00 ootame huvilisi müüma ja ostma laadale Lähte Noortekeskuse kõrval pargis! Müümise soovist anna teada marianne.pruks@gmail.com

Põrandate, seinte süstimine ja soojustamine PUR-vahuga

põrandad

ÄKSI RA AM ATUKOGU KUTSUB

• Äksi Segakoor ootab igal teisipäeval kell 18 30 mõlemast soost uusi lauljaid.

• Tervisevõimlemisrühm kutsub kõiki võimlema neljapäeviti kell 18 00

• Äksi Hobikoja keraamikatöötoa kohta saab infot raamatukogust.

• Esmaspäeviti kell 13 00 oodatakse kõiki ümbruskonna vanemaealisi eakate pealelõunatele

Naisrühm Kanarbik Laevas ootab endaga liituma veel tantsijaid. Proovid toimuvad esmaspäeviti kell 18.00 Laeva Kultuurimajas.

Lisainfo kaidi.magi@tartuvald.ee.

www.ecopur.ee +372 5333 2765 info@ecopur.ee

ja seinad soojapidavaks

STIILIPIDU

25. NOVEMBER KELL 19.00

AVANGARDIST ÄKSI ALEVIKKU ÄKSI ALEVIK 12! ÄKSI MOTORANTŠOS PILET 10.- / Kohapeal 15.-

Köetud on saun ja kaetud suupistelaud. võta kaasa oma joogid.

Tartu valla memme-taadi pidu

Palume oma osavõtu kõigil registreerida hiljemalt 25. novembriks telefonil 526 8895 (Ene Liivamägi).

Registreerides on vajalik teatada oma nimi ja peatuse nimi, kui on vajadus kasutada peole sõiduks valla poolt organiseeritud transporti.

it, Rein, Eve, Ilme, A e, Sirje!

Leidke kõike ilusat, mis maailm suudab anda!

Hoidke kõike head, mis elu annab kanda!

Palju, palju õ e!

Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Kallis Madli!

Lehtlangeblehejärele, aastadteineteisejärele. Puusaablehedtagasi, Sinaaastaidiialgi! Õnnitlevad!

Tartu va

a koduste laste jõulupeod

15.12 kell 10.00 Laeva Kultuurimajas

15.12 kell 11.00 Maarja-Magdaleena

Rahvamajas

16.12 kell 11.00 Kõrveküla Põhikoolis

16.12 kell 11.00 Tabivere Rahvamajas

16.12 kell 15.00 Tammistu RaamatukoguKülakeskuses

Kutse peole saadetakse postiga elukohajärgsele aadressile.

Meie hulgast lahkunud

08.10.1934–07.10.2022

MAIMU PUURITS

30.08.1932–09.10.2022

VAIKE RAMM

11.08.1938–12.10.2022

VAHUR LIPS

20.03.1929–13.10.2022

LEILI KRUUSTÜKK

27.07.1934–15.10.2022

JAAN MÖLDER

07.08.1948–24.10.2022

HELENE LEVIN

21.12.1957–27.10.2022

Salme, Renate, Reet, Evi, Eda.

3. DETSEMBRIL KELL 14.00 KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLIS

TARTU VALLA KULTUURIKALENDER

Ajas muutuv kultuurikalender on leitav aadressil: www.kultuurikava.ee NB! Kõik soovijad saavad oma sündmuse kalendrisse ise märkida. Loo konto, logi sisse ja lisa sündmus! Siis ei ole vaja eraldi Kuukirjale sündmusest märku anda. PALUN PANNA TÄHELE, et olenevalt olukorrast seoses COVID-19 viirusega VÕIVAD ÜRITUSED ÄRA JÄÄDA.

NOVEMBER – DETSEMBER 2022

Jääaja Keskuses Eesti Loodusmuuseumi külalisnäitus „Isad ja pojad“, „Sa oled see, mida sööd“ ja trepigaleriis Urmas Tartese makrofotode näitus Tulevikuteemade korrusel näitus „Mõjukas materjal“.

25. nov Kell 19.00

26. nov Kell 16.00

27. nov Kell 12.00

27. nov Kell 14.00

Stiilipidu Avangardist Äksi alevikku Äksi Motorantšos. Pilet eelmüügist 10€, kohapeal 15€. Info Katrin Sisask, tel 5627 0280.

Kontsert "Süda silmades" Maarja-Magdaleena rahvamajas. Laulab Marju Länik. Piletid eelmüügis 12€/10€.

Jõulupärja tegemine Laeva Kultuurimajas.

Ootame huvilisi müüma ja ostma laadale Lähte Noortekeskuse kõrval pargis! Info: marianne.pruks@gmail.com

27. nov Süütame Tartu vallas advendiküünlad . Kell 16.00 Äksi Kivipark, Tammistu Raamatukogu-Külakeskus, Lähte Noortekeskuse park, Laeva Kultuurimaja. Kell 17.00 Tabivere Rahvamaja, Vedu Raamatukogu, Kõrveküla vallamaja, Raadi Lastehoiu haljasala, Väägvere külaplats. Kell 18.00 Piirissaare külakeskus, Vasula mänguväljak, Maarja-Magdaleena Rahvamaja, Kärksi külaplats.

27. nov Kell 16.30 Tammistu Raamatukogu-Külakeskuses Päkapikudisko ja võimalus Jõuluvanale kiri saata

28. nov Advendihommik koos Laeva kooli- ja lasteaialastega Laeva Kultuurimajas.

30. nov Kell 12.00 Iga kuu viimane kolmapäev ürituste sari „Eakate tund“ Tammistu Raamatukogu-Külakeskuses.

30. nov Kell 20.00 N. Gogol komöödiaetendus "Naisevõtt" Laeva kultuurimajas. Laval Alle-Saija Teatristuudio näitlejad. Etendus on kahes vaatuses. Pilet 9€, sooduspilet (pensionärid, õpilased) 7€.

1. dets Kell 18.00 Kutsume Tabivere kooli 50. aastapäeva tähistamise korraldusmeeskonda vilistlasi ja endiseid õpetajaid. Info: piret.siivelt@tabivere.edu.ee või veronika.tapsi@tabivere.edu.ee

3. dets Kell 14.00 Tartu valla memme-taadi pidu Kõrveküla Põhikoolis. Osavõtt tuleb registreerida hiljemalt 25. novembriks tel 526 8895.

10. dets Kell 10–14 Jõulumüük Maarja-Magdaleena rahvamajas. Erinav käsitöö, toidukaup ja muud jõuludeks vajalik. Avatud kodukohvik.

11. dets Kell 12.00 Äksi Loodusmaja teisel korrusel jõulukaartide ja ümbrike meisterdamine ja postiga saatmine. Osalustasu 3.- (iga järgnev kaart 0.90 eurot – postmargi tasu). Info 5627 0280.

11. dets Laeva Kultuurimajas avatud jõulunurk pildistamiseks.

15. dets Kell 14.00

16. dets Kell 20.00

17. dets Kell 20.00

Laeva pensionäride jõulupidu Laeva Kultuurimajas.

Tantsuõhtu: Härra Kuu ja diskot teeb DJ Imre Mihhailov Laeva Kultuurimajas.

Tammistu Raamatukogu-Külakeskuses Jõulupidu . Tantsuks mängib ansambel "Talent". Õhtut sisustab Margus Abel. Pilet 20.-

TAMMISTU MAARJA-MAGDALEENA TABIVERE ÄKSI

LÄHTE LAEVA KOGU TARTU VALD

JÕULUAJA JUMALATEENISTUSED EELK MAARJA-MAGDALEENA KOGUDUSES

27.11. kell 11.30, 1. advent. Naiskoor Tuule, dirigendid Sirle Raadi ja Krista Hint.

24.12 kell 14.00 ja kell 16.00 jõuluõhtu jumalateenistus. 25.12 kell 11.30, 1. jõulupüha jumalateenistus. 26.12 kell 11.30, 2. jõulupüha jumalateenistus.

JÕULUAJA JUMALATEENISTUSED EELK ÄKSI ANDREASE KOGUDUSES

27.11 kell 11.00 Advendiaja Esimese pühapäeva kontsertjumalateenistus Äksi kirikus. Laulavad Äksi segakoor ja Segakoor Serviti.

24.12 Jõuluõhtu. Jumalateenistus Äksi kirikus kell 15.00. 25.12 Esimene jõulupüha. Armulauaga jumalateenistus Äksi pastoraadis kell 11.00. 26.12 Teine jõulupüha. Perejumalateenistus Äksi pastoraadis kell 11.00.

JÕULUAJA JUMALATEENISTUSED EELK KURSI MAARJA-ELIISABETI KOGUDUSES

24.12 Jõuluõhtu. Jumalateenistus Kursi kirikus kell 18.00. 25.12 Esimene jõulupüha. Armulauaga jumalateenistus Kursi kirikus kell 15.00.