kütust saja kilomeetri kohta võtab Volkswageni andmeil nende uus hübriid XL1. Autonäitustel esitletud sõidukit nimetatakse maailma kõige kütusesäästlikumaks. Selles on kombineeritud diisel- ja elektrimootor ning selle kere on valmistatud süsinikkiust.
88,8 kilomeetrit tunnis
saavutas kiiruseks Austraalia tudengite tehtud päikeseauto. Ükski teine päikesepatareide toitel liikuv auto pole varem sellist kiirust saavutanud.
232 tundi
järjest ujus üks jääkaru, läbides selle ajaga Beauforti mere jäises vees 687 kilomeetrit. See on esimene kord, kui teadlastel õnnestus GPSseadme abil sellist ujumisretke täies pikkuses jälgida.
Tarkade Klubi nr 2 (50), veebruar 2011
3480 liitrit
14
vett kulub ühe teksapaari valmistamise protsessis, selgus teksatootja Levi’s läbi viidud uuringust.
170 000 aastat
on inimene rõivaid kandnud. Pea- ja riidetäide DNA võrdlus näitas, et viimased on tekkinud umbes 170 000 aasta eest. Kuna nad saavad elutseda ainult rõivastes, tähendab see, et inimesed pidid juba toona olema rüütatud.
Kallistus kestab 3 sekundit
allistus, nagu paljud teised inimese tegevused, kestab K keskmiselt kolm sekundit. See
viitab sellele, et inimene tajub maailma just sedapikkade lõikudena, teisisõnu – ühe hetke pikkus on kolm sekundit. «Meil on väga ulatuslikud uurimistulemused, mis näitavad, et inimesed kogevad maailma kolmesekundiliste akendena,» rääkis Dundee ülikooli psühholoog Emese Nagy. Tema enda värske uurimus tõi sellele täiendava kinnituse. Suure iluvõimlemishuvilisena jälgis ta 2008. aastal tähelepanelikult Pekingi olümpiamänge ning sportlaste sagedasi embamisi nähes tärkas mõte kontrollida nende kestust. Ta hankis videosalvestised 21 olümpiaala võistlustest Pekingis ja leidis neist 32 riigi sportlaste 188 õnnitlevat ja lohutavat embust. Mis tahes riigist sportlased pärinesid, kallistuste keskmine kestus oli ikka kolm sekundit. Väike erinevus tuli sellest, keda kallistati. Kõige kauem hoiti käte vahel treenerit, kõige lühemat aega konkurente. Meeskonnakaaslaste kallistamise pikkus jäi nende vahele. Varemgi on korduvalt täheldatud, et mitmed inimeste tegevused kestavad kolm sekundit: näiteks sisse- ja väljahingamine, lapse lalinad, hüvastijätulehvitused või muusikalised fraasid. Sarnaseid tegevuste jaotumisi kolmesekundilisteks
postimees/scanpix
0,9 liitrit
lõikudeks on täheldatud ka loomadel. «Seda on nimetatud «hetke tajumiseks»,» selgitas Nagy. Nagy uurimus oli esimene, mis uuris – ja leidis –, et selline ajatunnetus kehtib ka kahe
Tuvide kompass on parem nokasõõre Kirjatuvidel aitab koduteed leida muu hulgas hea lõhnataju ja -mälu. Kuid vasak ajupool mängib selle juures palju tugevamat rolli, leidsid Saksa ja Itaalia teadlased. Tuvid, kelle parem ninasõõre oli kinni pandud, leidsid kodutee üles märksa halvemini, ekslesid rohkem ja tegid sagedamini peatusi võrreldes tuvidega, kes said normaalselt hingata. Lõhnade järgi orienteerumi-
ne, parem ninasõõre ja sellega seotud vasak ajupoolkera täidavad navigeerimise juures seega erilist rolli, järeldasid teadlased. Sagedasemate peatuste põhjuseks on püüd teiste orientiiride abil koduteed leida, märkisid tuvide teekonda GPSseadmega jälginud teadlased. Nende sõnul on tuvidel peas omamoodi mentaalne kaart ümbruskonna lõhnadest.
inimese omavahelisel kontaktil. Embused olid sellise uurimistöö jaoks suurepärane indikaator. Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas Journal of Ethology.
panthermedia/scanpix
numbrid