Lihaste arendajad: Kulturist Imre Vähi arendab päris lihaseid, Alvo Aabloo aga loodust jäljendavaid tehislihaseid. tehnoloogia
Mis on tehislihas?
«Teadus peab hobi olema. Ka mujal maailmas on nii, et need, kes teevad asju hästi, ei tea, mis asi on tööaeg.» duse sõjanduses ja seal on eesmärk vastupidine – tappa kiiresti ja efektiivselt,» ütleb Aabloo. «Sellest väga palju ei räägita, aga Lähis-Idas on automaatsed sõjamasinad aktiivses kasutuses. Kaugjuhitavad seadmed, mis ka tegelikult tapavad, on reaalsus. Sõja on alati võitnud see, kel on tehnoloogiline eelis – parem püss, parem tank või ka parem lahingukord. Enamikku tehnikaprogressist on vedanud soov vallutada, ja kahjuks seejuures ka tappa. Aga enamik neid asju, mille soov tappa on välja arendanud, on lõpuks
leidnud kasuliku rakenduse. Ajalugu näitab, et kasu on kokkuvõttes suurem – kõigepealt tuli tank ja siis ekskavaator.» Ohutusega on Aabloo sõnul nii, et kui masinale tekib jõud, on see ka ohtlik. Kõigepealt tuleb aga asi tööle saada, seejärel hakata ohutusteste tegema. «Ehitusplatsil kehtivad teised reeglid ja tala võib alla kukkuda, sellepärast peabki kiiver peas olema. Kui asi valmis saab, vaat siis ei tohi enam kukkuda. Me oleme praegu selle pooliku ehituse juures, siin võivad veel tellised lennata kogemata.»
Inimesed aga peavad arvestama, et masinad eksivad – harva, aga see-eest põhjalikult. Hollywood ja ulmekirjandus on meid ses osas muidugi ohtrate eelarvamustega varustanud. Igas ulmekas leidub aga ka mõni tõetera, usub Aabloo. Tema enda lemmik pärineb hoopis ootamatust teosest: «Švejk tegi ülemusele lolli nalja, et venelased mõtlesid välja sellise valguskiire, mis juhitakse pagunite peale ja kui need on tselluloosist, siis need plahvatavad. See on ju laseri kirjeldus!» Kuidas on aga lood teise levinud masinahirmuga – et robotid võtavad inimestel töö käest? «Aga selles pole midagi uut,» hüüatab Aabloo. «Millal see masinalõhkujate liikumine Inglismaal oli? Seal ju lõhuti ka tööstusmasinaid, et need võtsid töö ära. Aga sellise tüütu töö, mida inimesed teha ei taha, võikski masinad üle võtta.»
Tarkade Klubi nr 1 (37), jaanuar 2010
«Üritame plastitükke ja kilesid liigutama panna,» kirjeldab Alvo Aabloo oma tööd. Lihase sees olev ioonvedelik reageerib elektrivoolule nii, et kõik selle laetud osakesed liiguvad ühes suunas, mis panebki kiletüki painduma. Kuigi Aabloo usub, et inimese külge võiksid säärased lihased jõuda juba 5–6 aasta pärast, tuleb enne ületada hulk probleeme, alates lihaste mürgisusest kuni väikese kasutegurini välja. Igavest elu säärased leiutised ei taga, on Aabloo veendunud, aga haiguse või õnnetuse tagajärjel kaotatud jäseme vastu poleks ilmselt kellelgi midagi.
39