MAHEVILJELUSE TINGIMUSTES KASVANUD KÄNNASMUSTIKA (VACCINIUM CORYMBOSUM L.) VILJADE KVALITEET SÕLTUVALT GENOTÜÜBIST Kaia Kask
SEOS SÄÄSTVA ARENGUGA Mahetoit ja mahekasvatus on maailmas tõusev trend. Inimesed on aina rohkem teadlikud tervislikust toidust ja tervislikest eluviisidest. Oma aiamaal köögi-, juur- või puuviljade mahedalt kasvatamine on tõusuteel, sest inimesed tahavad puhast ja kõrge toiteväärtusega toitu. Mida vähem sünteetilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse, seda rohkem suudetakse säästa keskkonda. Loodus pakub mitmeid taimi ja putukaid, mille abil on võimalik hoida eemale kahjustajaid, mis hävitavad saaki. Mahekasvatust saab alustada ka kõige väiksemal pinnal oma koduaias või isegi rõdul kurke-tomateid kasvatades. Maheviljeluses saadud toodangu kõige suurem eelis on see, et see ei sisalda sünteetilisi taimekaitsevahendite jääke. Samas leidub vastakaid arvamusi selle kohta, kas inimestele kasulikke ühendeid, mida taim toodab, on mahetoodetes rohkem. On hea teada iga konkreetse taimeliigi ja selle sortide puhul, milline on viljade kvaliteet ja neis leiduvate kasulike ainete sisaldus maheviljeluse ehk ökoloogilise viljeluse tingimustes. SISUKOKKUVÕTE Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kännasmustika viljade kvaliteedi hindamiseks enam kasutatavad füüsikalised ja keemilised parameetrid eri sorti taimedel, mida on kasvatatud maheviljeluse põhimõtetest lähtuvates tootmistingimustes. Töö hüpoteesiks oli, et kännasmustika geneetilised omadused mõjutavad oluliselt selle viljade kvaliteeti maheviljeluse tingimustes. Katse korraldati OÜ Biomari (Tartumaa, Rõngu vald) viie aasta vanuses tootmisistandikus, maheviljeluse tingimustes. Vaatluse all oli kuus kännasmustika (Vaccinium corymbosum L.) sorti: ´Bluecrop`, ´Bluegold`,