TÕNIS JÜRGENS
53
Ränioru progressiivse „virtuaalse klassi” esindajad (Barbrook ja Cameron 1995), et arvutid, meedia ja telekommunikatsioon võimaldavad üheskoos indiviididele vabaduse suurkorporatsioonide ja valitsuste kütkeist ning loovad eeldused isemajandavaks, mitte-hierarhiliseks, virtuaalseks ja globaalseks „ökotoopiaks” (Curtis 2011). Marshall McLuhan vihjab sellise isemajandava kogukonna tekkele juba 1964. aastal, oma kurikuulsas teoses „Understanding Media”. Tema jaoks võimaldab elektrooniline meedia inimkonnal sedasorti orgaanilisemat informatsiooni haldamist, mis on muidu eksisteerinud üksnes inimese närvisüsteemis. Elektroonilise ajastuga koidab tootmisprotsesside tasajärgne automatiseerimine, mis tähendab füüsilise koormusega töökohtade hajumist ja teadmistepõhiste töökohtade osakaalu kasvu. Inimene on nüüd infot koguv nomaad, vaba fragmetaarse spetsialiseerituse kütkeist, kuid ühtaegu kaasatud rohkem totaalsesse sotsiaalsesse protsessi, kui eales varem. (McLuhan 1995[1964]: 358) Inimese põhiliseks taagaks saab nüüd teatava uue valgustatud seisundi saavutamine. McLuhan võrdleb eelmainitud virtuaalset klassi Aadamaga Paradiisiaias, kellele on delegeeritud ülesanne anda igale elusolendile nimi; nüüd peame me mõne toote või protsessi lihtsalt nimetama ja programmeerima ning järgmisel hetkel on see juba valmis (McLuhan 1995: 352). Veel enam, McLuhani jaoks päädib elektroonilise meedia ajastu lõpuks inimese kesknärvisüsteemi täieliku eksternaliseerimisega. Varasemad, mehhaanilised tehnoloogiad on võimaldanud inimest oma keskkonda ainult osaliselt pikendada. Näiteks ratas on jala pikendus ning seda võimendab omakorda raudtee ja rongiliiklus ning hiljem isiklike autode massiline kasutuselevõtt. Kirjutamine on talletatud kõne; s.o eksternaliseerimine, mis võimenes erakordselt Gutenbergi trükipressi tulekuga ja edasi muidugi veel arenenumate meediumitega. (McLuhan 1995[1964]: 57) Mehhaaniline ajastu on justkui veider kõrvalepõige tsivilisatsiooni tehnoloogilises ajaloos ning selle saadused ja sümptomid olemuslikult fragmentaarsed ja ebatäielikud; McLuhani kohaselt tõotab elektroonilise tehnoloo-