Projekt "Lapsest lähtuv koolipäev" ehk kogupäevakooli mudelid Tallinna koolides by Tallinna Südalinna Kool

Projekt "Lapsest lähtuv koolipäev" ehk kogupäevakooli mudelid Tallinna koolides

Veebiraamatu valmimisele aitasid kaasa: Tallinna Südalinna Kool (Kerttu Luts, Kerttu Mölder-Jevdokimov) Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium Tallinna Tondi Kool Tallinna Ülikool (Reet Sillavee, Eve Eisenschmidt) Tallinna Haridusamet (Viivi Lokk) Fotod: Tallinna Südalinna Kool Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium Tallinna Tondi Kool Canva pildipank

Veebiraamat ja kogupäevakooli mudelid on valminud projekti "Lapsest lähtuv koolipäev" raames. Projekti number: 2014-2020.1.02.19-0882 Projekt on toetust saanud Euroopa Sotsiaalfondist.

Sisukord 4-5

Eessõna

6-7

Miks kogupäevakoole luuakse?

8-10

Eellugu projektile ''Lapsest lähtuv koolipäev''

11-12

Projekti kirjeldus

13-17

Tallinna Südalinna Kool

18-21

Kadrioru Saksa Gümnaasium

22-25

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

26-29

Tondi Kool

31-35

Projekti ühistegevused

Eessõna Eve Eisenschmidt Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor Tallinna linna koolid on mitu aastat süsteemselt töötanud kogupäevakooli mudelite välja töötamisega. Loodud on erinevad lahendused ja just seetõttu ongi lõpptulemus eriti väärtuslik. Oma kooli õpilaste õppimise ja arengu toetamiseks parimaid lahendusi oskavad kavandada just selle kooli õpetajad. Olgu siis tegemist õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste arendamise, õpimotivatsiooni toetamise või muu emakeelega õpilaste eesti keele oskuse arendamisega.

Koos õppisid koolide meeskonnad, kuidas õpetajate koosõppimist toetada, muutusi visualiseerida ja koolis kõigi õpetajatega samm-sammult muutusi rakendada. Loodud mudelite asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks kogusid koolid tõendeid. See on suurepärane näide, kuidas õpetajate meeskonnad ise mõtestavad õpilaste õppimist ja õpikeskkonda läbi teooriaprisma ja arendavad loodud lahendusi. Selles programmis osalenud koolid on inspireerivateks näideteks nii teistele koolidele kui ka õpetajate koolitajatele ülikoolis. Programmi kaasteelised Tallinna Ülikoolist olid Eve Eisenschmidt (haridusjuhtimise professor) ja Reet Sillavee (programmi juhtivkoolitaja).

Miks kogupäevakoole luuakse? Viivi Lokk Tallinna Haridusameti juhtivspetsialist KKogupäevakool kui võimalus laste mitmekülgseks ja terviklikuks arenguks kogub kogu maailmas populaarsust. Põhjused, miks erinevad riigid on kogupäevakooli mudelit rakendama asunud, on erinevad. Näiteks Saksamaal oli selleks soov vähendada sotsiaalsest taustast tingitud ebavõrdsust hariduses, Soomes märgati murekohana laste liigset üksi olemise aega ning Šveitsis oli eesmärgiks huvitegevuse võimaluste suurendamine. Igale koolile sobiva mudeli ülesehitus sõltub aga eelkõige piirkonna vajadustest ning võimalustest.

Kogupäevakooli kontseptsiooni üheks eesmärgiks peetakse sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist hariduses, eelkõige toetades riskirühma lapsi, vähendades nende päritolupere mõju ning seeläbi tagades võrdsemad võimalused akadeemiliseks eduks. Tänapäeva lapsevanemad on üha nõudlikumad ning üha enam otsitakse lastele uuenduslikke koole ning kogupäevakooli nähakse ka ühena neist. 2017. aastal Tallinna Haridusameti pilootprojekti algatamise esialgseks mõtteks oli toetada õpilase arengut mitmekülgses keskkonnas, kus koolipäeva ülesehitusel vahelduvad sujuvalt liikumine, õppimine ja puhkamine. „Lapsest lähtuva koolipäeva“ projektis osalenud koolid on õppija vajadusi arvestades loonud oma kooli kogupäevakooli mudelid, jääb soovida jõudu kogupäevakoolide meeskondale muutuste elluviimiseks.

Eellugu projektile "Lapsest lähtuv koolipäev" Kerttu Mölder-Jevdokimov Südalinna Kooli I kooliastme õppealajuhataja, kogupäevakooli projektijuht 2017. aastal kuulutas Tallinna Haridusamet välja kogupäevakooli pilootprojekti, milles soovisid kokku osaleda 7 haridusasutust: Gustav Adolfi Gümnaasium, Huvikeskus Kullo, Tallinna Pääsküla Kool, Pelgulinna Gümnaasium, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna Südalinna Kool. Pilootprojekt kestis aastatel 2017-2018. Kontseptsiooni on sellest alates rakendanud mõned koolid, näiteks Kadrioru Saksa Gümnaasium, Südalinna Kool, Rahumäe Põhikool, juba 3-4 aastat ja kes on loonud oma mudelid ning neid ka katsetanud. Uue koolina alustas 2019. aasta sügisel Tallinna Kuristiku Gümnaasium.

Pilootprojektis kujundati välja arusaam Tallinna linnas toimivast kogupäevakoolist. Selle kohaselt mõistame kogupäevakoolina kooli tegevusi, mis toetavad iga õppija arengut (sh sotsiaalset ja emotsionaalset, õpioskuseid, loovuse ja ettevõtlikkuse toetamist) tervikliku koolipäeva jooksul, kus on vabaaja tegevused ja akadeemiline õppetöö on ühendatud ühtseks tervikuks. Nendes koolides on tihtipeale pikemad vahetunnid, koolipäev distainitud lähtuvalt õppija vajadustest ja kaasatud erinevate osapoolte vajadused (õpilane, õpetaja, lapsevanem).

9 7

Pilootprojekti tulemusel selgus, et koolidel on suurem vajadus mõtestada asutuse tegevust kogupäevakoolina, saada rohkem teavet ja tõenduspõhist tuge ning teiste asutuste häid praktikaid. Samuti on vajalik leida vastused järgmistele küsimustele: Kuidas paremini toetada õpilasi kogu koolipäeva jooksul? Millisel moel toetab muutunud koolikultuur iga õpilase arengut (sotsiaalsed, emotsionaalseid) kogupäevakooli näol? Kuidas mõõta kogupäevakooli tulemuslikkust ja mõju sotsiaalmajanduslike erinevuste tasandajana?

Projekti kirjeldus Projekti "Lapsest lähtuv koolipäev" eesmärk on kujundada lapsest lähtuv koolipäev kogupäevakoolide mudelite arendamise kaudu Tallinna Südalinna Koolis, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis, Tallinna Tondi Põhikoolis ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Lisaks osalevad projektis Tallinna Haridusamet ja Tallinna Ülikool. Projekti tulemusena on kogutud tõenduspõhiseid andmeid kogupäevakoolide kohta, neid on analüüsitud ja selle põhjal mudeleid täiendatud ning kirjeldatud. Projekti käigus on valminud iga kooli kogupäevakooli kontseptsioon, mis toetab koolikultuuri arengut. Kogupäevakooli mudeli arendamise kaudu kujundatakse lapsest lähtuvat koolipäeva, mis toetab tänapäevase õpikäsituse rakendumist organisatsioonides.

Projekti jooksul on võimestatud koolide meeskondi looma ühiselt igale organisatsioonile sobivat organisatsioonikultuuri, mis lähtub iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavast, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest. Üheskoos külastatakse erinevates koolides õpetajate tunde, tutvustatakse üksteisele koolide parimaid praktikaid ning analüüsitakse neid ühiselt. Samuti tehakse oma kooli siseselt meeskondades koostööd, et leida oma kooli jaoks parimad lahendused kogupäevakooli mudeli jaoks.

Tallinna Südalinna Kool

Kontakt www.tallinn.ee/sydalinna/ www.facebook.com/tallinnasydalinnakool kerttu.molder-jevdokimov@sydalinna.edu.ee

Tallinna Südalinna Kool Kogupäevakool on koolipäevakorraldus, kus formaalne ja mitteformaalne õppimine on integreeritud üheks tervikuks. Loe täpsemalt päevakava ja võimaluste kohta SIIT. Kogupäevakooli mudel on loodud lähtuvalt kooli 4 põhiväärtusest ja koolipäeva ülesehitus aitab neid igal koolipere liikmel tunnetada. Kogupäevakooli mudeli raames on õhtusel ajal ka oluline roll HEV õpilaste toetamisel, sest mitteformaalne õppetöö võimaldab lisa eesti keele õpet uusimmigrantidele. Kogupäevakooli mudeli õhtune osa pakub võimaluse arendada iga õpilase sotsiaalseid-emotsionaalseid oskuseid läbi erinevate võimaluste pakkumise, milleks on õppekäigud, külalisesinejad, projektides osalemine, tähtpäevade tähistamise üritused, peod jms. Kogupäevakooli õhtustes tegevustes osaleb igapäevaselt 160 õpilast, kes on valdavalt 1.-4. klassi õpilased, aga on ka II-III kooliastme õpilasi, kelle arv on aastatega järjest kasvamas. I kooliastme HEV õpilastest osaleb kogupäevakooli õhtustes tegevustes 90% õpilastest, mis pakub võimaluse lapsi mitmekesiselt toetada. Südalinna Kooli kogupäevakooli mudel on saanud rohkelt tähelepanu ja ka mitmeid tunnustusi, millega saab tutvuda SIIN.

10 14

Tallinna Südalinna Kool Kogupäevakooli mudeli analüüsiga saab tutvuda SIIN. Vaata koolipäeva kirjeldust lähemalt SIIT.

10 15

Tallinna Südalinna Kool UURING

Projekti käigus uuritakse, kas 90-minutilised ainetunnid on õpilaste jaoks kõiki kolme baasvajadust toetavad. Nendeks on autonoomia, seotus, kompetentsus. Teadusuuringute põhjal (enesemääratlusteooria alusel) on teada, et baasvajaduste toetamise tagab õpilaste kõrgemad akadeemilised tulemused ja motivatsiooni. Eesmärk: Südalinna Kooli 1.-4. klassi 90-minutilised ainetunnid toetavad vaatlustulemuste ja õpilaste hinnangul kevadel 2022 rohkem kui kevadel 2021 kõiki kolme baasvajadust (autonoomia, seotus, kompetentsus). Uuring veel kestab, kuid esimestel etappidel kogutud info põhjal saab järeldada, et koolis on õpetajaid, kelle tundides on kõik kolm baasvajadust väga hästi toetatud. Küll aga on ka õpetajaid, kellel on vaja teha oma õpetamispraktikas muudatusi, et kõik baasvajadused oleksid järjekindlamalt toetatud. Õpilaste küsimustiku avatud vastustest selgus, et neile meeldivad koolis enim just samad asjad, millele kool on viimasel viiel aastal rõhku pannud ja oluliseks seadnud ka oma põhiväärtustest lähtuvalt (nt kogupäevakool, õuevahetunnid, head suhted õpilastel omavahel ja ka õpetajatega). Uuringu täpse kirjelduse ja esmaste tulemustega saab tutvuda SIIN.

Tallinna Südalinna Kool Südalinna Kooli tutvustav video. Aastal 2018 valminud video, mis tutvustas esmast mudelit KPK-st. Vaata aktiivse ainetunni võimalusi SIIT ja SIIT. Vaata talvist õuevahetundi SIIT. Vaata KPK suve alguse pidu SIIT, vastlapäeva üritust SIIT, mardi- ja kadripäeva üritust SIIT. Eesti keele õppimise võimalust läbi huvitegevuse (kokanduse) vaata SIIT. Vaata KPK linnalaagri näidet SIIT.

Kadrioru Saksa Gümnaasium Kontakt www.ksg.edu.ee www.facebook.com/KadrioruSaksaGymnaasium ulrika.kuusk@ksg.edu.ee

Kadrioru Saksa Gümnaasium Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kogupäevakool tegutseb 1.-6. klassides. Kogupäevakooli eesmärgiks on toetada eesti keelest erineva emakeelega õppurite keelelisi, akadeemilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid oskuseid. Kogupäevakooli tegevus on seotud erinevate kooliväliste ringidega, mis toimuvad enne ja pärast koolitunde. Huvitegevused on mitmekesised, pakuvad õpilastele võimalusi tegeleda kooliväliselt erinevate oskuseid arendavate tegevustega. Igas klassis on kogupäevakooli raames eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks seatud üks eesmärk. Iga-aastaselt töötame koos kogupäevakooli meeskonnaga eesmärgid läbi ning seame uued järgmiseks aastaks.

Tutvu KPK mudeli kirjeldusega SIIN.

Kadrioru Saksa Gümnaasium KOGUPÄEVAKOOLI MUDEL

Vaata mudelit lähemalt SIIT.

Kadrioru Saksa Gümnaasium UURING Projekti käigus uuriti eesti keelest erineva emakeelega õpilaste hakkamasaamist 1. klassis., kus 1. klasside õpetajad täitsid iga õpilase kohta küsimustiku. Kuna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kogupäevakooli eesmärgiks 1. klassis on õpilase suhtlus eesti keeles, siis olid ka küsimused seotud eelkõige argipäevase suhtlusoskuse kindlaksmääramisega. Poolaasta möödudes ütlevad õpetajad, et lapsed on juba palju keeleliselt arenenud. Mõne areng on olnud kiirem ja seda on eelkõige soodustanud lapsevanema suhtumine ja töö lapsega. Kõik õpilased saavad aru lihtsamatest eestikeelsetest tööjuhenditest. Mõndadel õpilastel on õpetaja suulistest juhistest keerulisem aru saada ning vajavad lihtsamaid lisaselgitusi. Tutvu uuringuga täpsemalt SIIT.

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Kontakt www.kuristiku.ee www.facebook.com/TallinnaKuristikuGymnaasium ly.melesk@kuristiku.ee maili.pallas@kuristiku.ee

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi kogupäevakooli mudel on esitatud õpilase koolipäeva tegevustest lähtuvalt, sidudes õpilase koolipäevaga seotud tegevused ja kaasatud osapooled omavahel ühtseks tervikuks. Kogupäevakooli peamine eesmärk on kooli õppekeelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele õpe ja akadeemiline toetamine läbi erinevate huvitegevuste. Tutvu kogupäevakooli mudeli kirjelduse ja päevaplaaniga SIIN. Mudeli analüüsiga saab tutvuda SIIN.

Tallinna Kuristiku Gümnaasium KOGUPÄEVAKOOLI MUDEL

Vaata KPK mudelit lähemalt SIIT.

Tallinna Kuristiku Gümnaasium SÕNAVARAUURING Kogupäevakooli õpilaste seas viisime läbi sõnavarauuringu, mille eesmärk oli võrrelda KPK õpilaste sõnavara sügisel ja kevadel. Valisime õpilastele kirjeldamiseks 8 pilti. Igal pildil olid sõnad, mida õpetajad ootasid, et õpilane võiks osata nimetada. Sügisel läbiviidud sõnavarauuringu alusel selgus, et õpilased oskavad nimetada enamus oodatud sõnu. Kevadeks eeldasime, et õpilased võiksid osata lisaks oodatud sõnadele öelda ka lauseid. Eelduse järgi õpilaste sõnavaraoskus oli kevadeks suurenenud ja õpilased oskasid võrreldes sügisega (suurema sõnavaraga moodustada kevadel piltide kohta lauseid. Vaata läbiviidud uuringu täpset kirjeldust ja tulemusi SIIT.

Tondi Kool

Kontakt https://tondi.edu.ee/ marianne.laater@tondi.edu.ee

Tondi Kool Kogupäevakool - erivajadustega lastele parim arengukeskkond, kus lähtutakse õpilase individuaalsetest võimetest. Õppe- ja kasvatustegevus, tugi- ja rehabilitatsiooniteenused koos huvitegevusega on lõimitud ühtseks tervikuks. Teoreetiline õpe toimub läbi praktilise tegevuse, mis arendab sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja aitab õpitut igapäevaellu üle kanda. Kogupäevakool parendab õpitulemusi ning pakub õpilastele palju koolirõõmu. Tallinna Tondi Koolis õpib 264 õpilast, kellest enamus on seotud kogupäevakooli tegevustega.

Päevakava kirjeldust vaata SIIT. Vaata videot ühe õpilase koolipäevast KPK-s SIIT.

Tondi Kool KOGUPÄEVAKOOLI MUDEL

Vaata KPK mudelit lähemalt SIIT.

Tondi Kool EESMÄRK Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste (SOE) muutus tervikõppe tulemusena Meie töö on suunatud tulevikku – peame oma missiooniks julgustada, suunata ja toetada erivajadusega noort olema võimalikult iseseisev ühiskonnaliige. Tondi kooli KPK mudelis on keskmes õppija, kelle arendamine vaimselt ja füüsiliselt sobivas keskkonnas lähtub tema individuaalsetest võimetest. Mudelis lõimuvad õppe- ja kasvatustegevus ning tugi- ja rehabilitatsiooniteenus koos huvitegevusega ühtseks tervikuks. Meie õppekavades on eraldi välja toodud praktilise tegevuse osatähtsus - teoreetilise osa õpetamine käibki läbi praktilise tegevuse, lisaks arendab see sotsiaalemotsionaalseid oskusi (SEO) ja aitab õpitut igapäevaellu üle kanda. Vajaduspõhised koolipoolsed tugiteenused toimuvad paralleelselt ainetundidega ja koostöös õpetajaga. Kogupäevakooli tegevuste alustalaks on professionaalne personal ja koostöö erinevate huvigruppide vahel. Seatud eesmärkide täitmine on heaks eelduseks, et meie vilistlased täiskasvanueas end täieõigusliku ühiskonnaliikmete ja õnnelike inimestena tunneksid. Tutvu kogupäevakooli mudeli kirjeldusega SIIT.

Projekti ühised tegevused Kadrioru Saksa Gümnaasiumi külastus Oktoober 2020 Tutvusime kooliga ja vaatlesime tunde. Osalesime üheskoos Tallinna Ülikooli koolitusel, kus saime ülevaate tõhusatest mäluja õpistrateegiatest.

Projekti ühised tegevused Keelekümbluse koolitus Veebruar ja märts 2021 Osalesime 3 õppepäeval ühiselt koolitusel, mille käigus saime põhjaliku ülevaate LAK-õppest ja selle metoodikatest. Töötasime oma koolimeeskondades välja õppematerjale ja katsetasime neid õpilastega õppetegevuses ning jagasime omavahel kogemusi.

Projekti ühised tegevused Tallinna Juudi Kooli külastus Juuni 2021 Külastasime Tallinna Juudi Kooli uut õppesuunda, kus kasutusel on tervikliku õppetöö ja -nädala süsteem. Saime uusi teadmisi juudi kultuurist ja tavadest ning mõtteid, kuidas mitmekultuurilises koolis õppetööd korraldada kogupäevakooli mudelit rakendades.

Projekti ühised tegevused Tondi Kooli külastus November 2021 Saime ülevaate KPK mudelist, tutvusime Tondi Kooli uue koolimaja ja selle võimalustega. Vaatlesime tunde.

Projekti ühised tegevused Tallinna Kunstigümnaasiumi külastus November 2021 Saime ülevaate Tallinna Kunstigümnaasiumi uuendustest päevakavas ja õpilaste huvipõhistest tundidest aineõpetuses ning huvitundide võimalustest. Vaatlesime erinevaid huvitunde.

Projekti ühised tegevused .. Lõppseminar Tallinna Ülikoolis Veebruar 2022

Jagasime projekti käigus loodud kogupäevakooli mudelite kirjeldusi ja rakendamise kogemusi lisaks projektis osalenud koolidele veebiülekande abil ka üle 40 huvilisele (õpetajad, koolijuhid, ülikoolide esindajad, omavalitsuste esindajad) üle Eesti. Kuulasime huvitavat ettekannet Soome hobimudelist: Harkku - Seinäjoki näitel, mida tutvustasid Niemistö kooli ja Lastekultuurikeskus Louhimo esindajad.