Tallinna keskkonnaameti aastaraamat 2016

Page 1

Tallinna Keskkonnaamet

Aastaraamat 2016

Tallinn Environment Department Yearbook 2016


SISUKORD Hea lugeja 4 Dear reader 5

Prügihundi kampaania panustab keskkonnateadlikkuse suurendamisele 36 Waste Wolf (Prügihunt) campaign contributes to raising environmental awareness 37

Looduskaitse Tallinnas 6 Nature conservation in Tallinn 7

Tallinna Jäätmekeskus linlaste koostööpartneri ja abistajana 38 The Tallinn Waste Centre as a partner and resource for Tallinn residents 39

Rannikumere ning pinna- ja põhjavee seisund ja kaitse 10 Status and protection of coastal waters, surface water and groundwater 11

Heakorrakuu kampaania 25 aastat 40 25 years of the Spring Maintenance Month campaign 41

Tallinna supelrandade tunnustamine ökomärgisega „Sinilipp“ 14 Tallinn’s beaches get Blue Flag recognition 15

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu 44 Environmentally Friendly Mobility Month 45

Välisõhu kvaliteet ja müra vähendamine Tallinnas 16 Ambient air quality and noise reduction in Tallinn 17

Tallinna Energiaagentuuri tegemistest 46 The Tallinn Energy Agency’s activities 47

Tallinna väärtuslikud haljas- ja rohealad 18 Tallinn’s valuable greenery and green areas 19

Keskkonnahariduse areng Tallinnas 52 The development of environmental education in Tallinn 53

Haljastu hooldusintensiivsuste kehtestamine 20 Determing the maintenance intensities for green areas 21

Tallinna Botaanikaaed – aastast 1961. Tagasivaade viimasele viiele aastale 58 Tallinn Botanic Garden – a retrospective on the last five years 59

Tallinna laste ja noorte lillepidu 2016 22 Tallinn children’s and youth Flower Festival 2016 23

Euroopa Liidu keskkonnaalased projektid 62 European Union projects in the field of the environment 63

Lillede taga on puud ja puude taga on mets 24 ’Trees behind the flowers and forest behind the trees´ 25

Rahvusvaheline koostöö 68 International cooperation 69

Lemmikloomad linnas 26 Pets in the city 27

Tallinna Keskkonnaameti töötajad, personali koolitamine ja tunnustamine 72 Employees of the Tallinn Environment Department, personnel training and recognition 73

Avalikud mänguväljakud Tallinnas 30 Public playgrounds in Tallinn 31 Tallinna kalmistud 32 Tallinn’s cemeteries 33 Jäätmehoolduse arengud 34 Developments in waste management 35

Tagasivaade viimasele 10le aastale Tallinna Keskkonnaameti töötajate pilgu läbi 76 A look back at the last 10 years through the eyes of the Tallinn Environment Department’s employees 77 Tallinna Keskkonnaameti töötajad 78 Employees of Tallinn Environment Department 78

3


HEA LUGEJA 14. detsembril 2006. aastal kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 69 Tallinna Keskkonnaameti põhimäärus, mis kehtib muutmata kujul tänaseni. Seda päeva võib pidada meie ameti ametlikuks sünnipäevaks. Tegelikult oleks õigem öelda, et toimus linna Keskkonnaameti taassünd. Keskkonna valdkonnaga hakati Tallinna linnas sihipäraselt tegelema 1982. aastast, kui Tallinna Kommunaalmajanduse Valitsuse juurde moodustati Keskkonnaosakond. Tasub mainida, et tol ajal oli osakonna üheks oluliseks ülesandeks koordineerida linna Keskkonnakaitse Komisjoni tegevust. Kuna komisjoni tööd juhtis täitevkomitee (vastab praegusele linnavalitsusele) esimehe asetäitja, oli komisjonil küllaltki suur tähtsus ja tema otsuseid tuli nii linnaasutustel kui ka linna struktuuri kuuluvatel valitsustel kohustuslikult täita. Pärast Eesti taasiseseisvumist toimus palju ümberkorraldusi ja reforme nii riigi- kui linnajuhtimises. Osa keskkonnakaitse ja -hoolduse funktsioone läks üle riigiasutustele. Ka linnas muudeti valitsemisstruktuuri mitu korda. Muutustest ei jäänud puutumata ka Keskkonnaamet, mis otsustati ametina kaotada ning selle funktsioonid teiste asutuste vahel ära jaotada. 2005. aasta alguseks oli aga selge, et Eesti kõige suurema omavalitsuse struktuuris peab olema üksus, mis igapäevaselt tegeleb keskkonnaga seotud teemadega linnas. Kuigi iseseisva asutusena hakkas Tallinna Keskkonnaamet tegutsema 2005. aasta jaanuarist, läks veel peaaegu kaks aastat, et täpsemalt määratleda taasloodud linnaasutuse vastutusala, ülesanded ja kohustused. Kümme aastat tagasi kinnitatud põhimäärus pani i-le punkti. Selles aastaraamatus soovime vaadata tagasi oma ajalukku, anda lugejaile aimu oma 2016. aasta tegevustest ja näidata, kuivõrd valmis oleme uuteks väljakutseteks. Ajaloolises plaanis ei ole 10 aastat pikk periood, kuid meie ajastut iseloomustavad kiired ja põhjalikud muutused. Meie ameti pikaaegsed töötajad mäletavad, et töötempo ja otsuste vastuvõtmine veel möödunud kümnendil oli palju aeglasem ja rahulikum. Nüüd me elame e-riigis, elutempo on hoopis kiirem ning meilt oodatakse ka kiiret tegutsemist ning ajaga kaasaskäimist. On toimunud väga suured muudatused asjaajamises. Kuna puudub vajadus vormistada lube ja kooskõlastusi paberil ning seista pikkades järjekordades ametniku ukse taga, tehakse üha rohkem toiminguid kodus või kontoris arvuti taga. Tundub küll väga mugav ja moodne, kuid sellega kaob otsekontakt inimestega. Selleks, et vältida kaugenemist linlastest, laiendasime oma tegevusi keskkonnateadlikkuse suurendamisel. Linna kõige vanem keskkonnakampaania – Heakorrakuu, millele pandi algus 25 aastat tagasi, jäi vahepealsetel aastatel peaaegu unarusse. Kampaania korraldamise üleandmine Tallinna Keskkonnaametile muutis selle aga ülelinnaliseks keskkonnakampaaniaks, kus talgute läbiviimine ühendati keskkonnahariduslike tegevustega. Teise näite toon haljastuse valdkonnast, mida ekslikult üksnes aednike ja haljastusspetsialistide pärusmaaks arvatakse. Viimastel aastatel oleme senisest enam kaasanud linlasi linnakeskkonna parendamisse. Nii ka tänavu, mil toimus esimese laste ja noorte lillepidu Sõpruse puiesteel. Nii mõnegi koolinoore jaoks oli see esmakordne kogemus oma kätega taimi istutada ning seeläbi igav puiestee eraldusriba ilusaks õitsvaks lilleaiaks muuta. Sel aastal, kui hakkas kehtima meie põhimäärus, lehvis Sinilipp viimast korda Tallinna supelrannal. Vahepeal tekkinud pikk paus nõudis uut lähenemist, et tagada uuesti võimalus taotleda rahvusvahelist ökomärgist „Sinilipp“ Tallinna supelrandadele. Hea meel on tõdeda, et tänavu juba kolmandat aastat järjest heisati rannahooaja algu-

4

ses kahes Tallinna supelrannas Sinilipp, mis kinnitab nii nende randade väga head veekvaliteeti kui ka teenuste kõrget taset. Möödunud 10 aasta jooksul on toimunud suured muutused ka suhtumises keskkonnateemadesse. Tänu meie ekspertide ja spetsialistide kõrgele kvalifikatsioonile kuulatakse meie arvamust ja arvestatakse sellega. Meie initsiatiiv kohaliku looduskaitse korraldamisel on leidnud toetust ning nüüd on linnas terve rida loodusobjekte, mis on võetud kaitse alla just kohalikul tasandil. Meie töötajate pädevus ja kogemused leidsid tunnustust ka rahvusvahelisel tasemel. Näiteks 2016. aastal paluti meil tutvustada Tallinna kogemusi ja õppetunde jäätmehoolduse korraldamisel Euroopa linnade ühenduse EUROCITIES keskkonnakonverentsil Brüsselis. Viimastel aastatel on Tallinna Keskkonnaamet olnud hinnatud partner välisprojektides. Üle mitme aasta käivitati tänavu korraga lausa 5 välisprojekti. Oleme uhked selle üle, et Tallinna Keskkonnaametist sai esimene linnaasutus, mis täidab juhtivpartneri rolli Euroopa Komisjoni rahastatavas projektis NATTOURS. Järjekorranumbrilt juba seitsmes aastaraamat annab lugejale ülevaate meie tööst kõikides valdkondades, kajastades asjakohaselt infot linnakeskkonna hetkeseisust. Siit leiate informatsiooni ka uutest investeeringutest, nende hulgas Tallinna Loomade Varjupaigast, mille rajamine sai tunnustuse ka vabaühenduste poolt. Tore on rääkida oma saavutustest, kuid peame tunnistama, et kõik ei läinud nii nagu soovisime. Tallinn, millest sai alguse Euroopa Rohelise Pealinna liikumine, esitas taotluse selle tiitli saamiseks aastal 2018. Kahjuks ei õnnestunud meil tugevas konkurentsis seda tiitli saada, kuid me püüame õppida oma vigadest. Konkurents selles, et saada Euroopa Roheliseks Pealinnaks 2019. aastal, on aga veelgi suurem. Loomulikult loodame paremat, kuid tiitlid tulevad ja lähevad, meie aga peame tegema oma tööd pühendumisega edasi ja tagama linnaelanikele ning linnakülalistele kõrgeima kvaliteediga linnakeskkonna. Me teeme seda tööd tihedas koostöös teiste linnaasutuste ja linnaosadega, riigiasutuste, vabaühenduste ja linlastega. Tahan tänada Tallinna Keskkonnaameti töötajaid nende panuse eest ameti töösse ja tunnustada neid pikaaegseid töötajaid, kes töötavad ametis selle asutamisest saadik. Suur tänu Teile!

Soovin Teile head lugemist ja hoiame koos Tallinna ilusa ja rohelisena!

Austusega Relo Ligi juhataja


DEAR READER, On 14 December 2006, Tallinn City Council issued regulation no. 69 approving the current statutes of the Tallinn Environment Department. That day can be considered the official birthday of our department. Rebirth would be the more correct term. Tallinn started tackling environmental matters at an institutional level back in 1982, when the Environment Department was set up at the Tallinn Utilities Management Administration. It’s worth mentioning that at that time, one important duty of the department was to coordinate the city’s Environmental Protection Committee’s activities. As the committee was led by the deputy chairman of the executive committee (corresponds to the current city government) the committee had quite a major importance and its decisions had to be complied with dutifully by both the city’s institutions and the administrations in the city’s structure. After Estonia regained independence, much restructuring and reforms took place in the governance of the state and the city. Part of the environmental protection and maintenance functions were passed on to national institutions. In the city as well, the governance structure was changed several times. The changes did not bypass the Environment Department; it was decided to abolish it as a board and redistribute its functions to other institutions. However, by the beginning of 2005 it was clear that the structure of the city of Tallinn – Estonia’s largest municipality – had to include a unit that deals with topics related to the environment in the city. Although the Tallinn Environment Department began operating as an independent unit in January 2005, it still took another almost two years to more precisely define the area of responsibility, functions and obligations of the newly created city institution. The statutes approved 10 years ago dotted the ‘i’, so to speak. In this yearbook, we want to look back at our past, give readers a sense of what we were doing in 2016 and show how prepared we are for new challenges. In the historical perspective, 10 years is not a long period, but our area is characterized by rapid and thorough changes. The long-serving employees of our department recall how the pace of work and the decision-making process was much slower and calmer as recently as last decade. Now we live in a wired “e-state” where the pace of life is faster and we are expected to act rapidly as well and keep up with the times. Major changes have taken place in how business is done. Since there’s no need to formalize permits and endorsements on paper and stand in long queues stretching out the door to an office, more procedures are performed from the computer at home or in the office. It seems very convenient and modern, but what is lost is direct contact with people. To avoid becoming too distant from the city’s inhabitants, we have expanded our activities in terms of raising environmental awareness. The city’s longest-running environment campaign – Spring Maintenance Month, which started 25 years ago – had fallen by the wayside in the intervening years. Transferring responsibility for organizing the campaign to the Environment Department made this a city-wide environmental campaign where the day of collective activity was joined with environmental education activities. Another example is from the landscaping field, which is sometimes erroneously thought to be the province of only gardeners and landscaping specialists. In recent years, we have engaged more city residents in improving the urban environment. So, too, this year, with the first ever children’s and youth Flower Festival on Sõpruse puiestee, a major boulevard in Kristiine and Mustamäe districts. For quite a few school-age youths, this was their first experience in planting vegetation with their own hands, and what was once a boring-looking median strip became a blooming garden.

The year our statutes came into effect was the last year for a while in which the Blue Flag flew on a Tallinn beach. The long pause required a new approach to once more ensure the possibility of applying for this international eco-label for Tallinn’s bathing beaches. I am glad to report that for the third year in a row, two of Tallinn’s beaches again qualify for the label, which certifies excellence of water quality and the high level of services. The last 10 years have seen major changes in the attitudes taken toward environment-related topics. Thanks to the high qualifications of our experts and specialists, our opinion is heard and taken into consideration. Our initiative in organizing local environmental conservation efforts has found support and the city now has a whole array of natural features that have been accorded protection on specifically the local level. Our employees’ competence and experiences have also been recognized at the international level. For instance, in 2016, we were invited to the EUROCITIES environment conference in Brussels to introduce Tallinn’s experiences and lessons learned with regard to organizing waste management. In recent years the Tallinn Environment Department has been a valued partner in international projects. Five such projects were launched this year at the same time – the first time in a number of years this has happened. We’re proud of the fact that the Tallinn Environment Department has become the first city institution that fulfils the role of lead partner in the NATTOURS project funded by the European Commission. This yearbook, the seventh in the series, gives readers an overview of our work in all fields, providing an accurate snapshot of the current state of the city’s environment. Here you’ll find information on new investments, including the Tallinn Animal Shelter, the establishment of which was also praised by NGOs. It’s great to extol your own accomplishments, but we must admit that not everything has gone the way we wanted. Tallinn, the birthplace of the European Green Capital movement, put in its application for the honour in 2018. Unfortunately, the competition was strong and we did not manage to land the title. Yet we will try to learn from the not so positive experiences. The competition for becoming the Green Capital in 2019 is even stiffer. Naturally, we are hoping for the best, but titles come and go – we on the other hand have to do our work with devotion and ensure the highest quality city environment we can for our residents and visitors. We do this work in close cooperation with other city institutions and the city’s districts, national institutions, NGOs and citizens of Tallinn. I would like to thank the employees of the Tallinn Environment Department for their contribution to the work of the department and recognize our long-serving employees who have been with us since our establishment. Many thanks to you all!

Bonne lecture and together, let’s keep Tallinn beautiful and green! Respectfully yours, Relo Ligi Head of Department

5


LOODUSKAITSE TALLINNAS Tallinna rikkalikule loodusele panevad aluse mitmekesised ja mosaiiksed maastikud ning kooslused. Kaitsealad ning üldplaneeringutega kaitstavad rohealad moodustavad viiendiku linna pindalast. Lisaks toetavad elurikkust aedlinlikud alad (12% linna pindalast) ning rikkalik kõrghaljastus (puude võrade katvus 22% linna pindalast). Tallinnas on registreeritud 1006 loomaliigi esinemine. Arvukamad loomarühmad on ööliblikad 566 liigi ning linnud 252 liigiga. Kaitsealuseid linnuliike on registreeritud 97, mis moodustab 84% Eesti kaitsealustest linnuliikidest. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel on valminud linna elurikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020. Dokument lähtub Tallinna keskkonnastrateegiast aastani 2030 ning Tallinna keskkonnakaitse arengukavast aastateks 2013–2018. Tegevuskava läbivad kolm elurikkusega seotud teemat: loodusväärtuste uuringud, ökosüsteemiteenused ja kliimamuutustega kohanemine. Elurikkuse tegevuskava esmane ülesanne on saada aastaks 2020 terviklik ülevaade Tallinna territooriumi elurikkusest ja loodusväärtustest. Alusuuringutest saadavad andmed on vältimatu sisend tegevuskava kõikide teiste meetmete ja tegevuste elluviimisse. Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning

muud eluvormid ja nende elupaigad. Elurikkus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus ei hõlma ainult kaitsealuseid ja haruldasi liike, vaid valdava osa elurikkusest moodustavad nn tavaliigid. Olenemata liikide kaitsestaatusest, ei pruugi linnas elupaiga leidnud liikide seisund olla soodne. Linnas on taimedele-loomadele sobilike elupaikade arv piiratud ja elupaikade hulk väheneb pidevalt. Seda protsessi saab tasakaalustada, kui arvestada elurikkusega strateegilistes otsustes ning tegeleda süstemaatiliselt ja sihipäraselt linnaelustiku hoidmisega. Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas ning seda eriti linnas, kus looduslikke alasid pigem napib. Elurikas ja roheline linnakeskkond koos taimede ja loomadega parandab inimeste meeleolu ja tervist, pakub liikumis- ja sportimisvõimalusi. Neid keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke hüvesid, mida elurikkus inimestele pakub, nimetatakse ökosüsteemiteenusteks ehk loodushüvedeks. Seega elurikkus, ökosüsteemiteenused ja inimeste heaolu on omavahel tihedalt seotud. Lisaks puudest, põõsastest ja rohttaimedest tekkivatele hüvedele pakuvad inimestele ökosüsteemiteenuseid ka loomad ja teised elustikurühmad. Elurikkuse tegevuskava 2016–2020 koostamine algatati eesmärgiga viia ellu ja täpsustada

Astangu klindis asuvad laskemoonalaod on soodsad talvituspaigad nahkhiirtele. The old ordnance depots in Astangu limestone cliff are a wintering habitat for many bat species.

Rocca al Mare ranniku metsavöönd sobib pesitsuspaigaks paljudele laululindudele. The forest zone along the Rocca al Mare coast is a suitable nesting spot for many songbirds.

6


NATURE CONSERVATION IN TALLINN At the heart of Tallinn’s rich and varied nature are its diverse and mosaic-like landscapes and biological communities. Protected areas and green areas protected on the comprehensive plan level make up one-fifth of the city’s area. In addition, garden-town areas (12% of the city’s area) and extensive and diverse tall vegetation (tree canopy covers 22% of the city’s area). A total of 1,006 animal species have been registered in Tallinn. The most numerous groups of fauna represented are moths (566 species) and birds (252 species). There are 97 registered protected bird species, making up 84% of the species under protection in Estonia. The Tallinn Environment Department has commissioned an action plan on biodiversity in the city for 2016-2020. The document proceeds from the Tallinn environmental strategy up to 2030 and the Tallinn environmental protection development plan for 2013-2018. The action plan has three pervasive themes related to biodiversity: studies regarding natural assets, ecosystem services and adaptation to climate change. The primary function of the biodiversity action plan is to gain, by 2020, a comprehensive understanding of biodiversity and natural assets in the territory of Tallinn. The data from fundamental research studies are an indispensable input for implementation of all other measures and

actions in the action plan. Biodiversity is the sum of plant and animal species and other life forms, as well as their habitats. Biodiversity encompasses diversity of genetic material, species and ecosystems. Biodiversity is not limited to only protected and rare species; after all the vast majority of the biosphere is made up of so-called ordinary species. Regardless of the protection status of species, the status of the species that have found a habitat in the city may not necessarily be favourable. The city has a limited number of habitats suitable for flora and fauna and the number of habitats is constantly decreasing. The process can be counterbalanced if we take into account biodiversity in our strategic decisions and acts in a systematic, goal-oriented manner to preserve the biological richness of nature in the city. People have a natural need to spend time in the outdoors, in an environment surrounded by nature, and this is especially true in the city, where there are fewer natural areas. A biologically rich, green urban environment along with plants and animals has a salutary effect on people’s moods and physical health, and offers recreational activities and possibilities for physical exercise. The environment protection and socioeconomic benefits that biodiversity offers to people are called ecosystem services – the benefits people

Rocca al Mare rannik on peatuspaigaks paljudele linnuliikidele. The Rocca al Mare coast is a migration stopover for many bird species.

7


Harilik piksepeni (Callimorpha dominula). The scarlet tiger moth (Callimorpha dominula).

Tallinna keskkonnakaitse arengukava osades, mis käsitlevad looduse mitmekesisuse valdkonda, selle uurimist, kaitset ja tutvustamist. Tallinna linn on viimase 10 aasta jooksul kaasfinantseerinud mitmeid elustiku inventuure ja rakendus-uuringuid, mille tulemused on avaldatud kahes trükises: „Inimmõju Tallinna keskkonnale VI“ (Botaanikaaed, 2011) ning „Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980–2010“ (Uustal, 2011). Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames valmisid 2006. aastal alusuuringud Tallinna rohealade loomastiku ja haudelinnustiku kohta. Aastatel 2009–2010 jätkati Tallinnas nahkhiirte, kahepaiksete, elamu- ja rohealade haudelindude, tolmeldajate (kimalased, päevaliblikad, ööliblikad) ning soontaimede inventuuridega, mille käigus saadi arvukalt uusi andmeid mitme Tallinna piirkonna elustiku kohta. Näiteks sai kinnitust Kadrioru pargi tähtsus nahkhiirte pesitsuskohana, leiti üllatuslikult rikkalik orhideede oaas, kus väikesel maa-alal kasvab 12 liiki orhideesid ning avastati Astangu rikkalikud loodusväärtused. 2016. aastal uuriti Pääsküla raba kaitsealal kiililiste ja kimalaste asurkondi. Uuringute tulemused kinnitavad vähemalt 17 kiili- ning 15 kimalaseliigi esinemist. Lisaks alustati raba päeva- ja ööliblikate uuringuga. Tegemist on mahuka tööga, mis analüüsib Pääsküla raba elupaikade ning liikide arvukuse muutusi ajaloos. 2015. aasta lõpuks valmis esimene etapp Tallinna biotoopide kaardikihi koostamise tööst. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi koostatud biotoopide kaarti saab kasutada linnaruumi elurikkuse kaitse planeerimiseks. Eestis pole varem linna biotoope klassifitseeritud ja kaardistatud. Esimeses etapis koostati Põhja-Tallinna linnaosa näitel Tallinna biotoopide loend (klassifikatsioon) ning loendi põhjal linnaosa biotoopide kaart ruumiandmebaasina. Biotoopide loendi aluseks võeti Põhja-Tallinn, kuna see linnaosa on mitmekesise linnaruumiga ja elupaikade poolest mosaiikne piirkond, mis katab eelduste kohaselt valdava osa Tallinna biotoopidest. Metoodikat ja biotoopide klassifikatsiooni saab edaspidi üle kanda ka teistele linnaosadele ja linnadele. Looduskaitse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse

Kas teadsid, et: Kaitsealad ning üldplaneeringutega kaitstavad rohealad moodustavad viiendiku Tallinna pindalast. Tallinnas on registreeritud 1006 loomaliigi esinemine. Arvukamad loomarühmad on ööliblikad 566 liigi ning linnud 252 liigiga. Põhja-Tallinna linnaosa biotoopide kaart. North-Tallinn district biotope map.

8


obtain from nature. Thus biodiversity, ecosystem services and human well-being are closely interconnected. Besides the benefits supplied by trees, shrubs and herbaceous plants, animals and other biological groups also provide ecosystem services to people. The preparation of the Biodiversity Action Plan 2016-2020 was initiated with the goal of implementing and refining Tallinn’s environmental protection development plan with regard to the diversity of nature, and the study, protection and promotion of biodiversity. In the last 10 years, the city of Tallinn has co-financed a number of inventories of and applied research into biological assets. The findings appear in two publications: ”Inimmõju Tallinna keskkonnale VI“ (“Human impact on Tallinn’s environment VI”, published by Botanic Garden, 2011) and „Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980–2010“ (Data on Tallinn’s fauna, 1980-2010, Uustal, 2011). Fundamental research studies were completed in 2006 regarding the fauna and nesting birds in Tallinn’s green areas. From 2009 to 2010, an inventory of Tallinn’s bats, amphibians, nesting birds in residential areas and green areas, pollinators (bees, butterflies and moths) and vascular plants continued, yielding abundant new data on several biota in the Tallinn area. For example, the Kadriorg district’s importance as a nesting spot for bats was confirmed, a surprisingly rich variety of orchids was found, with 12 species of these flowering plants in a small land area, and the rich natural assets of the Astangu area were discovered. In 2016, dragonflies and bee populations in Pääsküla Bog were studied. The findings confirm the presence of at least 17 dragonfly and 15 bee species. In addition, a butterfly and moth study was started in the bog. This is a large-scale research effort that will analyse the changes in the habitats and species abundance in Pääsküla Bog over history. In late 2015, the first stage in the work toward compiling a Tallinn biotope map layer was completed. The biotope map put together by the Tallinn University Institute of Ecology can be used for planning protection of biodiversity in the urban space. This is the first time that biotopes have been classified and mapped in Estonia. In the first stage, a list (classification) of Tallinn’s biotopes was compiled based on the example of the North-Tallinn district, and the list served as a basis for preparation of a biotope map of the district in the form of a spatial database. North Tallinn was used as the basis for the list of biotopes, as this district has a diverse urban fabric and is like a mosaic in terms of habitats, covering a predominant part of the biotopes in Tallinn. The methodology and biotope classification can be transferred in future to other city districts and cities. The website for the nature conservation: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse

Did you know?

Protected areas and green areas protected on the comprehensive plan level make up one-fifth of the Tallinn’s area. A total of 1,006 animal species have been registered in Tallinn. The most numerous taxonomic genera represented are moths (566 species) and birds (252 species).

Hall käpp (Orchis militaris) Pääsküla rabas. A military orchid (Orchis militaris) in Pääsküla Bog.

9


RANNIKUMERE NING PINNA- JA PÕHJAVEE SEISUND JA KAITSE Tallinna veekaitse üldeesmärk on saavutada Tallinna linna veekeskkonna hea seisund, tagada nii veeressursside säästlik kasutamine kui ka inimestele tervislik elukeskkond. Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema puhas ja inimtegevuse poolt rikkumata. Pinnavee kaitse osas on peamiseks eesmärgiks Tallinna suuremate veekogude ökoloogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi parandamine ehk hea ökoloogilise seisundi tagamine aastaks 2021 ning pinnaveekogude loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja parandamine. Oluline on ka Ülemiste järve valgalale kui Tallinna pinnaveehaardesüsteemile efektiivsema kaitse korraldamine reostuse vastu. Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil on 1990ndate algusest seiratud Harku järve valgala ja Tallinna tähtsamate merre viivate sademevee väljalaskude veekvaliteeti. Mõõtmis-

Kopli laht. Kopli Bay.

10

tulemustest selgub, et nii Harku järve valgala kui ka Tallinna sademevee väljalaskude veekvaliteet on viimase 15 aasta jooksul paranenud, eriti üldlämmastiku ja üldfosfori näitajate osas. Peamiseks normi ületavaks kvaliteedinäitajaks on hõljuvained. Seda eriti kevadel lume sulamise ajal ja suuremate vihmasadude algfaasis. Ebastabiilse veekvaliteedi põhjuseks on peamiselt teedelt ja kõvakattega platsidelt sinna kogunenud fraktsioonide ärakanne sademetega. Tallinna linna poolt on pinnaveekogude hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks võimalus kaasa aidata eeskätt väikestel valgaladel, mille suurus piirdub valdavalt Tallinna territooriumiga. Kuigi 2015. aastal vastas veehaardesüsteemist võetava toorvee kvaliteet Euroopa Nõukogu direktiivi 75/440/EÜ klass A2 nõuetele, on oluline nii Ülemiste järve valgalale kui ka Tallinna pinnaveehaardesüsteemile efektiivsema reostusvastase kaitse korraldamine läbi erinevate meetmete. Selleks plaanitakse lähiaastatel alustada tegevuskava koostamist linnas paiknevate veekogude hea seisundi saavutamiseks


STATUS AND PROTECTION OF COASTAL WATERS, SURFACE WATER AND GROUNDWATER The general aim of water conservation in Tallinn is to attain good status for the city’s aquatic environments, ensure the sustainable use of water resources and ensure a healthful living environment for people as well. The water found in nature (rivers, lakes, coastal waters, groundwater) must be pure and unspoiled by human activity. When it comes to protection of surface water, the main goal is to improve the ecological and physico-chemical status of Tallinn’s larger bodies of water – i.e., to attain good ecological status – by the year 2021, and to maintain and preserve natural biodiversity in surface bodies of water. It is also important to organize more effective protection against pollution for the Ülemiste catchment area – Tallinn’s surface water intake system. At the initiative of the Tallinn Environment Department, water quality has been monitored since the early 1990s in the Harku Lake catchment areas and Tallinn’s main storm water outlets to the sea. Monitoring results show that the water quality in both cases has improved over the last 15 years, especially in regard to total nitrogen and total phosphorus. The main quality indicator, that is above the limit, is suspended solids. This is especially the case during snowmelt in spring and in the starting phase of heavy rain. The reason for unstable water quality is mainly the runoff of particulate matter from roads and hard surfaces. To achieve good status for surface bodies of water and keep it that way, the city of Tallinn can contribute above all in smaller catchment areas, the size of which usually is confined to the territory of Tallinn. Although in 2015, the quality of pure water taken from the surface intake system met the class 2 requirements in European Council Directive 75/440/EC, it will be important for both the Ülemiste lake catchment area and Tallinn’s surface water intake system to organize better protection against pollution through various measures. To do so, it is planned to start preparing an action plan for achieving or maintaining good status for the bodies of water situated in the city. To maintain and improve the good status of surface bodies of water, the use of measures applied to this point will be continued as well. We can cite the example of prioritizing snow removal in areas where de-icing compounds are used, the use of sand traps to clean water of sand and sediment, restrictions on transport intensity in the city centre and promoting the use of public transport. In addition, the city of Tallinn has introduced more stringent requirements on treatment of storm water, wishing to contribute to achieving and maintaining good status for surface bodies of water. Groundwater protection is no less important. The main objective of groundwater protection is to preserve groundwater reserves and ensuring that they are protected and high in quality. Although the majority of the water consumed (85%) is obtained from the Tallinn surface water catchment system via Lake Ülemiste, the rest comes from groundwater (Nõmme district and the districts on the right bank of the Pirita River). The status of Tallinn’s groundwater can be considered good, and the city has adopted measures to preserve the aquifer in good condition. The stricter measures in processing of strategic documents for areas with unprotected or poorly protected groundwater, inspections of bore wells and their status, imposing the requirement that property owners plug and seal bore wells that are in poor condition or lack use, eliminating leaching of waste water into the ground, making sure groundwater is consumed in a quantity corresponding to proven reserves etc. In early 2016, the Ordovician-Cambrian and Cambrian-Vendian aquifers being used for

Tallinnas paikneb 16 vooluveekogu ja 21 seisuveekogu. Tallinn has 16 rivers and streams and 21 ponds and lakes.

11


või hoidmiseks. Pinnaveekogude hea seisundi säilitamiseks ja parandamiseks jätkatakse ka seni rakendatud meetmete kasutamist. Näitena võib välja tuua lume äraveo lumekogumisplatsidele esmajärjekorras piirkondadest, kus kasutatakse libeduse tõrjet, sademeveesüsteemidel olevate kottkaevude ning liivapüüniste süstemaatilise liivast ja settest puhastamise, transpordiintensiivsuse piirangud kesklinnas ja ühistranspordi kasutamise soodustamise. Lisaks on Tallinna linn planeeringute ja projektide menetlemisel karmistanud nõudeid sademevee käitlemise osas, millega soovitakse kaasa aidata pinnaveekogude hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele. Mitte vähem tähtis pole ka põhjavee kaitse. Põhjavee kaitse peaeesmärgiks on põhjaveevarude säilitamine ning nende kaitstuse ja kvaliteedi tagamine. Kuigi valdav osa tarbitavast veest (85%) saadakse Ülemiste järve kaudu Tallinna pinnaveehaarde süsteemist, tuleb ülejäänud 15% põhjaveest (Nõmme ja Pirita jõe paremkaldale jäävad linnaosad). Tallinna põhjavee seisundit võib pidada heaks ning linn on rakendanud meetmeid põhjaveekihtide hea seisundi säilitamiseks. Siia hulka võib arvata karmistatud nõuded kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade strateegiliste dokumentide menetlemises, puurkaevude ja nende seisundi ülevaatused, halvas seisukorras või kasutuseta puurkaevude tamponeerimise nõude esitamised omanikele, reovee pinnasesse immutamise likvideerimine, põhjavee tarbimise järgimine vastavalt kinnitatud varudele jne. 2016. aasta alguses sai ümber hinnatud joogiveena kasutatavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveevarud ning uued kinnitatud varud kehtivad nüüd kuni 2042. aastani. Põhjaveevarude ümberhindamise aruande järgi pole Tallinna arvestuspiirkondades veehaarete kasutamise hüdrogeoloogilised tingimused muutunud, veekvaliteet pole halvenenud ning vastab põhjaveevaru kasutamise eesmärgile. Täie kindlusega võib öelda, et linnaelanikud on praeguseks kindlustatud kvaliteetse ja igati nõuetele vastava joogiveega. Rannikumere kaitse eesmärkideks on Tallinna rannikumere hea ja võimalikult looduslähedase seisundi saavutamine ning maismaalt merre juhitava reostuskoormuse vähendamine.

Sügisene Pirita rand. Pirita Beach in autumn.

12

Tallinna Keskkonnaameti eesmärk on tagada merekeskkonna ökoloogiline tasakaal ja looduslik mitmekesisus ning saavutada puhkeotstarbeks määratud piirkondades vajalik veekvaliteet. Rannikumere seisund on aastate jooksul üldiselt paranenud ja ka supelrandade veekvaliteet vastab nõuetele. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi seire tulemused näitavad, et Tallinnaga piirnevatel rannikumere aladel on vastavalt EL Veepoliitika Raamdirektiivi normidele ökoloogilise seisundi klass kas „kesine“ või „hea“. Seisund varieerub ka samades rannikupiirkondades, sõltudes suuresti ka klimaatilistest tingimustest konkreetsel aastal. Pikaajalise seire tulemusena võib siiski väita, et sadamate juures on toitainete tase kõrgem (Kalaranna-Russalka ja Stroomi alad) ning merevee seisundit mõjutavad biogeenid satuvad merre eelkõige sadamatest, laevadelt ning Pirita jõe ja sademevee kollektorite kaudu. Planeeringute ja projektide menetlemisel arvestatakse üleujutusriski ohuga ning jälgitakse, et neil aladel rakendataks riski vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Tallinna rannikualal on selliseid alasid kuus: Kakumäe, Pelgulinn, Paljassaare, Kopli, Kesklinn, Pirita. Rannikumerega seonduvalt on Tallinna Keskkonnaameti edaspidised peamised tegevused Läänemereäärsete maadega rahvusvahelise koostöö jätkamine Soome lahe ja Tallinna rannikumere ökoloogilise seisundi parandamiseks, sademevee väljalaskude ja siseveekogude regulaarse seire jätkamine, ühiskanalisatsiooniga liitumata kinnistute reoveekäitlusviiside nõuetele vastavuse regulaarne kontrollimine ning supluskohtades suplusvee kvaliteeti negatiivselt mõjutavate tegurite väljaselgitamine ja likvideerimine. Tallinna linn ja Tallinna vee-ettevõtted on aastakümnete jooksul järjepidevalt tegelenud veealase keskkonnateadlikkuse tõstmisega Tallinna elanike ja külastajate seas. Kui üle 10 aasta tagasi oli põhirõhk vee säästval tarbimisel, siis nüüd, kui see on saavutatud, on eesmärgiks propageerida kraanivee joomist. Sama oluline on ka inimeste teadlikkuse tõstmine Tallinna supelrandade heast veekvaliteedist. Veemajanduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Veemajandus/


Jaapani aed Kadrioru Pargis. Japanese Garden in Kadriorg Park. drinking water were re-evaluated and new proved reserves are now in force until 2042. According to the groundwater re-evaluation report, the hydrogeological conditions in the areas of Tallinn evaluated have not changed; the water quality has not worsened and continues to meet the purpose of use of groundwater reserves. It can be said with full confidence that Tallinn residents are currently supplied with high-quality drinking water that meets the requirements in every possible way. The objectives of protection of the coastal waters is to attain good status, as close to natural state as possible, and to reduce the pollution load entering the sea from land. The objective of the Tallinn Environment Department is to keep the marine environment in ecological balance, preserve natural biodiversity, and to achieve in designated areas the quality of water necessary for recreational purposes. The condition of the coastal waters have generally improved over the years and the water quality on bathing beaches also meets requirements. The results of monitoring by the University of Tartu’s Estonian Maritime Institute show that the ecological status category of areas of coastal waters adjoining Tallinn are, pursuant to the standards of the EU's Water Framework Directive, either “moderate” or “good.” The status also varies in the same coastal areas, depending largely on climatic conditions in a given year. As a result of long-term monitoring, it can nevertheless be said that the level of nutrients near ports is higher (the Kalaranna-Russalka and Stroomi areas) and that seawater is impacted by biogens entering the sea, above all from ports, ships and through the River Pirita and storm water collectors.

In processing planning documents and projects, the threat of flooding risk is taken into account and efforts are made to ensure that risk reduction and alleviatory measures are applied in these areas. Tallinn’s coastal areas have six such areas: Kakumäe, Pelgulinn, Paljassaare, Kopli, Kesklinn and Pirita. In connection with the coastal waters, the main activities of the Tallinn Environment Department in future will be to continue international cooperation with Baltic Sea states to improve the ecological status of the Gulf of Finland and the coastal waters of Tallinn, continue regular monitoring of runoff outlets and inland bodies of water, regularly inspecting conformity of waste water collecting not connected to public sewerage and determining and eliminating factors that negatively impact bathing water quality in swimming areas. The city of Tallinn and Tallinn’s water utilities have over the decades consistently dealt with raising environmental awareness among Tallinn’s inhabitants and visitors. Over 10 years ago the main emphasis was on sustainable water consumption but now that it has been achieved, the goal is to promote drinking of tap water. Just as important is to get people to realize that Tallinn’s bathing beaches boast good water quality. The website for the city’s water resources management: www.tallinn.ee/est/Veemajandus/

13


TALLINNA SUPELRANDADE TUNNUSTAMINE ÖKOMÄRGISEGA „SINILIPP“ Tallinn on juba ajalooliselt olnud tähtis merelinn. Linna ääristava rannakonnatelgi külastajatele tervisliku ja loodussõbraliku käitumise juhiseid, taaskasutustarkust, pakuti võimalust proovile panna joone pikkus on üle 46 km. Pealinna viiest supelrannast (Kakumäe rand, Harku järve rand, Pelgurand ehk Stroomi rand, Pikakari ja enda looduse tundmise oskust ja teha muid huvitavaid keskkonnaalaseid tegevusi. Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmiPirita rand) kahes – Pikakari ja Pirita rannas, on viimasel kolmel seks on mõlemale rannale paigaldatud infostendid rannaala aastal lehvinud rahvusvaheline ökomärgis „Sinilipp“, mis annab Eestis taastati võimalus ennekõike kinnitust nende randade väga heast veekvaliteedist kaardi, rannal käitumise reeglite, piirkonna loodusväärtuste taotleda rahvusvaheline info ning teabega veekvaliteedist. Loomulikult leiab stendidelt ja ka teenuste kõrgest tasemest. teavet ka Sinilipu programmi kohta. Ökomärgist omistab Taanis resideeruv organisatsioon Founökomärgis „Sinilipp“ uuesti dation for Environmental Education (FEE) ning selle saamise Infot sinilipulistest randadest ning lähikonnas asuvatest loo2014. aastal. Käesoleval eelduseks on ökomärgise kriteeriumite nõuete täitmine. Sinidusobjektidest ja -aladest, ranna faunast ja floorast ning keskaastal lehvis Sinilipp 49 riigis, lipu programm sai alguse 1985. aastal Prantsusmaal ning laiekonnasõbraliku käitumise reeglitest on võimalik lugeda Tallinna enam kui 4200 rannas ja nes väljapoole Euroopat 2001. aastal, mil programmiga liitus Keskkonnaameti poolt publitseeritud eesti-, vene- ja ingliskeelLõuna-Aafrika. Eestis taastati võimalus taotleda Sinilipp 2014. setest buklettidest: „Pirita kaitsealused objektid ja puhkealad“ ja väikesadamas. aastal Tallinna linna ja Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) koostöö „Pikakari kaitsealused objektid ja puhkealad“. Trükised on kättesaaraames. Tallinnas koordineerivad randade keskkonnateadlikku davad rannahooajal supelrandades, samuti Tallinna Keskkonnaameti haldamist Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsused ning Tallinning Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse infosaalides. Mängulisteks ja na Keskkonnaamet. 2016. aastal heisati Sinilipp 49 riigis, enam kui 4200 supelranda ja meeleolukateks tegevustes rannas saab ideid ammutada voldikust „Lõbusad rannaväikesadamasse. Tallinna randades toimusid pidulikud Sinilipu heiskamised sel aastal mängud“. Lisaks on huvilistele Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse fuajees vaatarahvusvahelisel keskkonnakaitse päeval, 5. juunil. miseks üleval 2014. aastal koostatud Läänemere vee- ja looduskaitset tutvustavad kaks Sinilipu taotlemisel on oluliseks kriteeriumiks randades pakutavad keskkonnateadroll-up´i. likkust ja -sõbralikkust suurendavad tegevused. Käesoleval aastal viidi meeli ja oskusi arendavad Keskkonnatelgi töötoad läbi MTÜ Ökokratt kaasabil Pikakari rannas 9. juulil Tallinna supelrandade veebileht: www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas ja Pirita rannas 10. juulil. Lisaks õpetati mõlemal päeval nii väikestele kui suurtele Kesk-

Kas teadsid, et:

Pirita rand. Pirita Beach.

14

Sinilipu heiskamine Pikakari rannal 5. juunil. Raising the Blue Flag at Pikakari Beach, 5 June.


TALLINN’S BEACHES GET BLUE FLAG RECOGNITION Historically, Tallinn has always been an important maritime city. The city Ökokratt on 9 July at Pikakari Beach and on 10 July at Pirita has over 46 km of coastline. Of the capital city’s five bathing beaches Beach. In addition, on both days, tent visitors both young and ((Kakumäe, Lake Harku, Pelgurand (also named Stroomi), Pikakari old, were given tips on healthy and environmentally friendly Did you know? and Pirita)), two – Pikakari and Pirita – have flown the eco-label behaviour, wisdom from the field of recycling and re-use, invitBlue Flag for the last three years. Above all, the label signifies that ed to put their nature knowledge to the test, and offered other In Estonia, the opportunity these beaches boast superior water quality and a high level of interesting environmental activities. To raise people’s environto apply for a Blue Flag was services. mental awareness, information stands have been set up on both reinstated in 2014. In 2016, The eco-label is awarded by the Danish-based organization Blue Flag beaches, introducing rules of conduct and information the Blue Flag flew over 49 Foundation for Environmental Education (FEE), and to qualify, on the natural features in the area, along with water quality data. beaches must meet certain criteria. The Blue Flag programme The information stands also have content about the Blue Flag countries at more than 4,200 started in 1985 in France and expanded beyond Europe for the programme. beaches and marinas. first time in 2001, when South Africa joined. In Estonia, the opInformation about the Blue Flag beaches and nearby natural feaportunity to apply for a Blue Flag was reinstated in 2014 in the tures and natural areas, flora and fauna on the beach and rules of framework of cooperation between the city of Tallinn and the environmentally friendly conduct can be read in the Estonian-, RussianEstonian Society for Nature Conservation. In Tallinn, the environand English- language publication The publications are available during the mentally responsible stewardship of beaches is coordinated by the administrations of summer season at the beaches, from the Environment Department and the information the Pirita and North-Tallinn districts of the city and the Tallinn Environment Department. outlets of the Pirita and North-Tallinn district administrations. A brochure entitled (in In 2016, the Blue Flag was raised in 49 countries at more than 4,200 beaches and marinas. translation) “Fun Games for the Beach” provides some ideas for how to spend time at That year, ceremonies to mark the raising of the Blue Flag at Tallinn’s beaches took place the beach. Two roll-ups produced in 2014 introducing water and nature conservation on World Environment Day, 5 June. in the Baltic Sea are also on display in the lobbies of the Pirita and North-Tallinn district A key criterion for applying for the Blue Flag is activities that increase environmental administrations. awareness and environmental friendliness. This year, Eco Tent workshops – designed to develop the senses and abilities – were carried out with help from the non-profit MTÜ Website for Tallinn’s bathing beaches: www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas

Keskkonnatelgi töötuba sinilipulises Pirita rannas. Environment Tent workshop in the Blue Flag-recognized Pirita Beach.

Pikakari rand. Pikakari Beach.

15


VÄLISÕHU KVALITEET JA MÜRA VÄHENDAMINE TALLINNAS Kuigi õhk ei ole silmaga nähtav, tajub inimene õhukvaliteedi muutust vähendamiseks. Taolisi ettevõtteid on Tallinnas 492 ning nensiiski. Välisõhu kvaliteediks peetakse välisõhu puhtust, ehk seda, de seirega tegeleb riigi Keskkonnaamet. Samuti on tähelepakuivõrd madal on saasteainete sisaldus õhus. Meid ümbritseva nu pööratud olmekütmisele, kuna eramajade piirkonnas võib välisõhu kaitset reguleerib Välisõhu kaitse seadus, mis omakorda välisõhk kütmisperioodil olla tunduvalt saastunum kui näiteks on aluseks määruste ja teiste õigusaktide koostamisel. kaugküttega elamupiirkondades. Alustatud on teavitustööga Tallinna peamiseks välisõhu Viimase 10 aasta jooksul on Tallinna Keskkonnaameti poolt ahikütte kasutajate teadlikkuse tõstmiseks. Häid näpunäiteid kvaliteeti halvendavaks koostatud kaks strateegilist mürakaarti ja algust tehtud kolahikütte õhusaaste vähendamiseks leiab Tallinna Keskkonnasaasteaineks on peentolm, mandaga. Koostatud on kaks müra vähendamise tegevuskava ameti 2016. aasta ahikütte teemalisest kalendrist (http://www. ning pidevalt tegeletakse nende täitmisega. Suure sammu oletallinn.ee/kalender2016.pdf). Üldiselt on õhukvaliteedi tase mille kohati kõrgeid me edasi astunud ka radooni valdkonnas, kus üldise Harjumaa Tallinnas aastatega tunduvalt paranenud ning saastetasemed kontsentratsioone kohta koostatud radoonikaardi asemele koostasime täpsema, jäävad pidevalt alla Euroopa Liidu kehtestatud norme. põhjustavad peamiselt Tallinna linna hõlmava radooniriski kaardi. Aastate jooksul on Keskkonnamüra valdkonnas on Tallinna põhiprobleemiks jätkuliiklus, libedusetõrje, tellitud mitmeid müra ja välisõhu saastetaseme mõõtmisi, mis valt suur liiklussagedus, sest kõige rohkem mõjutab inimesi just on andnud olulist informatsiooni linna keskkonna paremaks autoliiklusest tulenev müra. Nimelt on 67% Tallinna elanikkonnast olmekütmine. korraldamiseks ja teavitustöö tegemiseks. Ka saasteainete mõjutatud liiklusest pärineva müra poolt ja mürafooni alandamiseks kontsentratsioonid on viimase kümne aastaga oluliselt väheon oluline vähendada autode hulka linnas. Ajakohastatud ülevaate linna nenud. SO2 ja CO piirmäärasid pole Tallinnas viimase 10 aasta jooksul kordagi ületatud müra olukorrast ja probleemsetest kohtadest peaks andma 2017. aasta suvel valmiv ning O3, PM10 ja NO2 aasta keskmised kontsentratsioonid on viimasel 10 aastal olnud Tallinna linna strateegiline mürakaart. Lisaks on Tallinna Keskkonnaamet tellinud probalati piirväärtusest madalamad, sageli isegi 2 kuni 4 korda madalamad. Tallinna olulisileemsetes piirkondades mürataseme mõõtmisi, et välja töötada tõhusamad meetmed ma saasteaine, peentolmu (PM10), piirväärtuse ületamise arv on kümne aastaga langeolukorra parandamiseks. nud 68-lt ületamiselt aastas neljale. 2016. aasta välisõhu valdkonna tegevustest väärib esiletoomist nii müra visualiseerimise alustamine Sõpruse puiesteel, ahikütte piirkonnas elavate inimeste teadlikkuse Sarnaselt varasematele aastatele oli ka 2016. aastal peamiseks välisõhu kvaliteeti halvendavaks saasteaineks peentolm, mille piirväärtust oli võrreldes teiste saasteainetetõstmine kui senisest suurema tähelepanu pööramine välisõhu seisukohalt olulistele ettevõtetele. ga ületatud kõige rohkem. Peentolmu kohati kõrgeid kontsentratsioone põhjustavad peamiselt liiklus, libedusetõrje, olmekütmine, kohtsaasteallikad kui ka kaugkanne. Õhukvaliteedi parandamiseks on tähelepanu alla võetud ennekõike probleemsemad Välisõhu valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/valisohk ja www.ohuseire.ee ettevõtted Tallinnas, kellele välisõhu saasteloa kaudu saab esitada tingimusi õhusaaste

Kas teadsid, et:

Vaade karge talveilmaga Tallinna kesklinna õhustikule. View from the crisp winter weather Tallinn city center atmosphere.

16


AMBIENT AIR QUALITY AND NOISE REDUCTION IN TALLINN Although air itself cannot be seen, people can sense changes in air quaOf activities undertaken in the field of ambient air in 2016, lity. The measure of the quality of ambient air is its purity – how low another project that deserves mention is the commenceis the content of pollutants in the air. The protection of the air all ment of noise visualization on Sõpruse puiestee, a broad boulevard; raising the awareness of people living in areas around us is governed by the Ambient Air Protection Act, which with stove heating; and devoting more attention to comserves as a basis for various regulations and other legal acts. The main pollutant in Over the last 10 years, the Tallinn Environment Department panies with a significant effect on ambient air. Tallinn that worsens has prepared two strategic noise maps and started work on ambient air quality is fine The website for ambient air: www.tallinn.ee/valisohk a third. Two Noise Reduction Action Plans have been drafted dust. Sporadically high and www.ohuseire.ee and efforts to implement them are continually in progress. We have taken a major step forward in the field of radon, wheconcentrations of fine re, in place of the general radon map for all of Harju County, particulates are caused we have prepared a more detailed radon risk map covering mainly by traffic, de-icing Tallinn. Over the years, a number of measurements of noise compounds and household and ambient air pollution level have been conducted, giving us important information for better organizing the urban enheating. vironment and public relations efforts. The concentrations of pollutants have declined significantly in the last ten years. The permitted levels of SO2 and CO have not once been exceeded in the last 10 years, and in the same period the annual average concentrations of O3, PM10 and NO2 have always been lower than the limits – often 2-4 times lower. Over the last 10 years, the number of times Tallinn’s most significant pollutant, fine particles (PM10), has exceeded the limit has fallen from 68 to only 4 times per year. As in years past, in 2016 fine dust was the primary negative contributor to ambient air quality, the pollutant whose limit was exceeded more frequently than any other. The sporadically high concentrations of fine particulates are caused mainly by traffic, 2016. aasta ahikütte teemaline kalender. de-icing compounds, household heating, localized pollution sources and long-range 2016 calendar on the theme of stove heating. sources. To improve air quality, efforts have focused on the more problematic companies in Tallinn, where conditions can be specified in ambient air pollution permits for lowering air pollution. There are 492 such companies in Tallinn and the Environmental Board is responsible for monitoring them. Attention has also been devoted to household heating, as during heating periods, ambient air in districts with many detached homes tends to be significantly dirtier than that of residential areas served by district heating. People who use stoves for heating have begun to be educated about the impact on air quality. The Tallinn Environment Department’s thematic calendar (http://www.tallinn.ee/kalender2016.pdf) for 2016 provides good tips for reducing air pollution from stove heating. In general, air quality in Tallinn has improved significantly over the years and pollution levels are consistently below the standards established by the European Union. In the field of environmental noise, the main problem in Tallinn is that traffic density continues to be high. Noise from automotive traffic has the biggest impact on people, affecting 67% of the city’s population. One important way of lowering the background noise level is to reduce the number of cars in the city. The strategic noise map for the city – set to be completed in summer 2017 – should give an updated view of the situation with noise and problem areas. In addition, the Tallinn Environment DepartKatkematu liiklus Pärnu maanteel. ment has commissioned noise level measurements in problem areas to develop more Endless traffic on Pärnu maantee. efficient measures for improving the situation.

Did you know?

17


TALLINNA VÄÄRTUSLIKUD HALJAS- JA ROHEALAD Tallinna suureks väärtuseks on, võrreldes ülejäänud Põhja-Eestiga, siinne mitmekesine maastik. Linn ise asub mere kaldal, lisaks voolavad linnas mitmed jõed, ojad ning siin on koguni kolm järve (Ülemiste, Harku ja Raku järved). Lisaks ilmestavad maastikku põnevad ja ainulaadse elustikuga klindialad. Tallinna territooriumist moodustavad haljastatud alad veidi üle poole. Siin leidub nii kujundatud parke, looduslikke niite, metsa kui rabasid. Tallinna territooriumist on määratud 13% looduskaitseliselt väärtuslikuks maastikuks. Suurimad neist on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (200,9 ha), Pirita Jõeoru maastikukaitseala (707,1 ha) ja Aegna saar (302,8 ha). Linn on 2013. aastal kohaliku kaitse alla võtnud Pääsküla raba (274,3 ha). Riiklikult olulisteks looduskaitseobjektideks on määratud kivikülvid Kadrioru pargis, Vabaõhumuuseumis ja Kase pargis ning rohkelt põnevate nimedega kive ja rändrahne. Kivid ilmestavad pargimaastikku ja võimaldavad jutustada nimesaamise legende. Tallinnas saab tutvuda aluspõhjakivimitega nt Patkuli trepi või Hundikuristiku paljandit vaadates. Ka need kohad on riiklikult olulised loodusväärtused. Arvestades linna pikka ajalugu, on meil palju ajalooliselt väärtuslikke haljasalasid. EsiToompea lossi kaitserajatisest (vallikraavist) säilinud osa – Snelli tiik. le tuleb tõsta bastionaalvööndi parke, mis asuvad ümber vanalinna ja olid kunagi osa The remaining part of Toompea Castle’s defensive fortifications (the moat) – linna kaitserajatistest. Pärast bastionide kaitsefunktsiooni kaotamist anti Hirvepark, Snelli Pond. Virumägi ja Harjumägi aiandusühingutele rendile, kes proovisid aklimatiseerida uusi taimeliike ja sorte. Hirvepargis võib veel tänapäevalgi sellest ajast kasvamas näha hariliku vahtra pesajate lehtedega kultivari ´Cuccullatum´, mis on haruldane ja üks suurimaastikuarhitekt Aleksander Niine kunagi maastikuarhitektidele väliõppeklassiks kumatest isenditest Euroopas. Dendroloogilistest haruldustest leidub pargis jundanud. Aasta-aastalt muutub kaunimaks Tallinna Loomaaia nt hõbevahtra lõhislehine vorm ´Wieri´ ja mägivahtra valgekirjulehine haljastus ja looduse keskel paiknevad vanad taluhooned Eesti vorm ´Lepoldii´. Tallinna Keskkonnaamet koostöös KeskkonnainVabaõhumuuseumis on vaatamist väärt. vesteeringute Keskusega paigaldab 2017. aastal Hirvepargis Ka linnas kasvavad üksikud puud on väärtuslikud. Siinkohal tukasvava 30 haruldase puu juurde neid tutvustavad infostendid leb esile tuua linna vanim puu – üle 350 aasta vanune Kelchi ja annab välja parki ja puid tutvustava brošüüri. 20. sajandi alTallinna territooriumist pärn Niguliste kiriku kõrval. Alleedest on ajalooliselt olulised guses rajati bastionaalvööndiparkidest endisele põllumajanKaarli pst ja bastionide eelkindlustusvööndit piiranud muldmoodustavad haljas- ja dusnäituste alale funktsionalistlikus stiilis Tornide väljak, kus vallile istutatud kaherealine Glasiipuiestee, mis tänapäeval on rohealad veidi üle poole e nüüd korraldatakse ka Lillefestivali. Tallinna Keskkonnaamet UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinna võttis 2010. aastal Lillefestivalist osa ekspositsiooniga „Paradii56,6% ning et Tallinnas on piiriks ja koosneb Mere pst, Põhja pst, Toompuiestee, Kaarli pst siaed“, järgnevatel aastale on ameti esindaja osalenud festivali ja Estonia pst äärsetest alleedest. Märkimisväärsed alleed, pikkukokku 61 parki. žürii töös. Teine sellest ajast pärinev pargiala on Toompark, mis selt või liigiliselt elujõuliste puudega, on Kolde, Tehnika ja Veerenon kujundatud inglise maastikupargi stiilis ja kus on säilinud ni tänavate äärsed puiesteed. osa bastione ümbritsenud vallikraavist. Tallinn on seadnud sihiks saada Euroopa Roheliseks Pealinnaks. Ajalooliselt on oluline Kadrioru park, mille rajamist alustati Linna pindalast moodustavad haljas- ja rohealad natuke üle poole e 56,6%. Tä1718. aastal Peeter I poolt ja kus tänaseks võime tutvuda erinevate maastikukujunduse nases olukorras, kus linnad võistlevad omavahel linnakodanike eest on tõesstiilidega. Tallinna Keskkonnaameti abiga on Kadrioru parki rajatud Jaapani aed, taastatud, et elukoha valikul on oluline osa elukeskkonna kvaliteedil. Olulise osa tatud allee ja rajatud põõsaistutusalasid ning õunapuuaed. kvaliteedist moodustab haljas- ja rohealade olemasolu, nende kvaliteet ja funktTallinnas asunud suvemõisate aegadest on säilinud Lövenruh, Cederhilmi ja Seewaldi sionaalsus. Loodusliku keskkonna olulisust tajume kõige paremini selle puudumipargialad. Eelmise sajandi esimesest poolest on tänaseni kasutuses palju väikeseid asusel. Side loodusega ei ole ainult materiaalse keskkonna avastamine, vaid loodus miparke – Kodu, Koidu, Kiige, Õie ja suurem Lillepi park. Seoses suurte korruselamute mõjutab meie emotsionaalsust, kognitiivsust, esteetika ja spirituaalsuse arengut. rajoonide rajamisega, projekteeriti ja rajati sinna ka mitmeid parke – Parditiigi park, Seetõttu on kõik Tallinna haljas- ja rohealad väärtuslikud ja Tallinna KeskkonnaÕismäe tiigi ümbrus, Männi park ja Kivila park. Loetelu parkidest võiks veel pikalt jätkaamet seisab selle eest, et linna elanikel ja külalistel oleks siin hea ja meeldiv olla. ta, sest Tallinnas on kokku 61 parki 320 hektaril ja nendel kõigil on oma põnev ajalugu. Ära tuleb märkida 1961. aastal rajatud Tallinna Botaanikaaed, mille väliala on tuntud Haljastuse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/haljastus-2

Kas teadsid, et:

18


TALLINN'S VALUABLE GREENERY AND GREEN AREAS One of Tallinn’s great assets is that its landscapes are more diverse a fascinating history. than the rest of northern Estonia. The city itself locate on the shores The Botanic Garden established in 1961 should definitely be of the sea, and a number of streams and rivers flow through the mentioned. The outdoor areas were designed by renowned city. There are also three lakes (Ülemiste, Harku and Raku). The landscape architect Aleksander Niine in an open-air class held for A little more than half - 56.6% landscape architects. With each passing year, the landscaping in landscape is dotted with intriguing klint or cliff areas featuring of Tallinn’s territory is made unique plant and animal life. Slightly over half of Tallinn’s terthe Tallinn Zoo has become more attractive. The old farmhouses ritory consisted of park areas. Here you can find landscaped in a natural setting in the Estonian Open Air Museum, are also up of green areas and Tallinn parks, natural meadows, forests and bogs. A total 13% of worth seeing. has a total 61 parks. Tallinn’s territory has been recognized as valuable from a naSome of the individual trees growing in the city are valuable. ture conservation standpoint. The largest such areas are the The city’s oldest tree is the over 350-year-old Kelch Linden next to Nõmme-Mustamäe Landscape Protection Area (200.9 ha), the St. Nicholas Church. Historically important allées in Tallinn include Pirita River-Valley Landscape Protection Area (707.1 ha) and the Kaarli puiestee and the two-lane allée set on the earthen embankment island of Aegna (302.8 ha). The city took Pääsküla Bog (274.3 ha) lining the bastions’ advance fortifications today listed in the UNESCO heritage under local protection in 2013. Nature conservation features of national importance are list as the boundary of the Tallinn Old Town and consisting of allées running along the boulder fields in Kadriorg Park, the Open Air Museum and Kase Park and the abundance streets Mere puiestee, Toompuiestee, Kaarli pst and Estonia pst. In terms of their length of stones and erratic boulders with intriguing names. The rocks give character to the park or the vitality of their tree species, the tree-lined allées running along Kolde, Tehnika and landscape and exciting legends are told about how they got their names. Exposed bed- Veerenni streets are noteworthy. rock can be seen in Tallinn in places such as the Patkuli stairs or in the Hundikuristiku Tallinn has set the goal of becoming a European Green Capital. About 56.6% of the city’s outcrop. These places, too, are natural features of national importance. area is made up of green areas. In today’s situation, where cities are competing with each Considering the city’s long history, there are many historically valuable green areas. The other for residents, it has been proven that quality of living environment plays an imporparks in the bastion belt encircling the old town as the former defence fortifications tant part in selecting a place to live. An important part of quality in turn is the existence of should also be mentioned. After the bastions lost their original purpose of defending the green areas, their quality and functionality. We have the keenest sense of the importance city, Hirvepark, Virumägi and Harjumägi were leased out to horticulture associations who of the natural environment in its absence. The connection with nature is not just about tried to acclimatize new species and varieties of plants. Even today, a cultivar of the Nor- discovering the material environment; nature also affects our emotions, cognitive abiliway maple, “Cucullatum”, featuring crimped leaves, can be seen growing in Hirvepark. It ties, and development of our aesthetic senses and spiritual progress. For that reason, all of is considered rare and is one of Europe’s largest examples of this type. As for other rarities Tallinn’s green areas are valuable and Tallinn Environment Department is a true advocate among trees, the park has a variety of silver maple, “Wieri” with cutleaf foliage; and a for making sure that it’s a pleasant place for its inhabitants and visitors alike. white-patterned leaf form of the sycamore maple, called “Leopoldii”. In 2017, the Tallinn Environment Department in cooperation with the Environmental Investment Centre The website for the parks and greenery: www.tallinn.ee/est/haljastus-2 will install information stands by the 30 rare trees growing in Hirvepark and publish a brochure introducing the park and its trees. In the early 20th century, the agricultural exhibition area in the bastion belt parks were converted to a functionalist style open area called Tornide väljak (Towers’ Square) where the Flower Festival is now held. The Tallinn Environment Department took part in the 2010 Flower Festival with an exhibition entitled Garden of Paradise. In subsequent years, a representative of the department has served on the jury. Another park area from this era is Toompark, which was designed in an English landscape park style and where part of the moat around the bastions survives. Kadriorg Park has historical significance. It was first developed in 1718 by Peter the Great and now has a diverse array of landscape design styles. Tallinn Environment Department provided assistance for developing a Japanese garden in Kadriorg Park, restoring a treelined allée, and establishing areas for planting shrubs and an apple orchard. The Löwenruh, Cederhilm` and Seewald park areas date from the era of summer manors in Tallinn. Many small neighbourhood parks dating from the first half of the 20th century are still in use today: Kodu, Koidu, Kiige, Õie and the larger Lillepi Park. In connection with the building of large residential districts, a number of parks were established here, Vaade ajalooliselt väärtuslikule Harjumäele. too – Parditiigi (Duck Pond), Õismäe Pond area, Männi Park and Kivila Park. The list of View of the historically valuable Harjumägi Hill. parks could go on and on, as Tallinn has 61 parks covering 320 hectares and they all have

Did you know?

19


HALJASTU HOOLDUSINTENSIIVSUSTE KEHTESTAMINE Tabel 1. Hooldusintensiivsuse astmed Hooldusintensiivsus Väärtuspunktid I hooldusintensiivsus 350–400 II hooldusintensiivsus 250–350 III hooldusintensiivsus 150–250 IV hooldusintensiivsus 50–150 Linnamets 0–50

Hooldusmahukas suvelillepeenar Taani kuninga aias. A maintenance-intensive summer flower bed in the Danish King Garden.

Hästi hooldatud haljastu tõstab elukeskkonna kvaliteeti linnas. Tallinn panustab haljastu korrashoidu lume- ja libedatõrje, olmejäätmete koristamise, muru niitmise ja sügiseste puulehtede riisumise ning äraveoga. Haljastu hooldus tähendab aga lisaks eelpoolnimetatule ka taimede eest hoolitsemist – lõikamist, väetamist, kastmist, kahjurite ja haiguste tõrjet, teede umbrohuvaba hoidmist jne. Tallinnas on linnavalitsus kehtestanud määruse „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“, mille eesmärgiks on tagada haljastu tasakaalustatud areng, määrata vajalikud hooldustööd ja nende sagedus. Määruse järgi liigitatakse haljastud vastavalt hooldamise intensiivsusele nelja astmesse. Konkreetsele haljasalale määrab intensiivsuse Tallinna Keskkonnaamet. 2012. aastal linna haljastule uut arengudokumenti koostades analüüsiti ka hoolduse korraldust. Selgus, et vajalik on analüüsida haljastu hoolduseks kuluvate eelarvevahendite kasutamist, muuta haljastu hooldus mõtestatumaks ja kvaliteetsemaks ning kehtestada haljastule hooldusintensiivsused. Kogu linnale ühtsetel alustel kehtestatud hooldusintensiivsused võimaldavad efektiivsemalt kasutada eelarvevahendeid. Enne välitöödele suundumist tutvuti põhjalikult Tallinnas eelnevalt läbiviidud hooldusintensiivuste määramiste ja eelkõige nendes kasutatud metoodikatega. Tallinnas on haljastule hooldusintensiivsusi määratud 2001. ja 2005. aastal. Töö käigus anti igale haljasalale komplekshinnang, mis koosnes koosteelementidele (muru, teed/platsid, puud/ põõsad, lillepeenrad/lausistutused, rajatised ja üldmulje) antud hinnangust ja selle vas-

20

tavusest hooldusintensiivsusele. 2005. aastal kanti määratud hooldusintensiivsused vastloodud Haljastu Infosüsteemi (http://haljastus.tallinnlv.ee/). Võimaliku metoodika otsingul tutvuti ka naaberriigis kasutusel olevaga – Viherympäristöliitto ry poolt koostatud „Viheralueiden hoitoluokitus“. Paraku ei leidunud sobilikku metoodikat juba kasutusel olevate hulgast ja see töötati välja Tallinna Keskkonnaameti Haljastuse osakonnas. Mõtteid saadi Soomes kasutatavast haljastu klassifitseerimisest ja Tallinnas haljastuse hooldust reguleerivast määrusest „Tallinna haljastute hoolduse nõuded“. 2016. aastal teostati välitöid järgnevalt: esiteks tutvuti igas linnaosas hooldatava alaga, püüti määrata erinevat hooldusintensiivsust vajavad alad ja anti väärtuspunktid ala asukoha (keskne asukoht või ajalooline väärtuslik koht; hoonete vahetus läheduses; ühendab ehitatud ala loodusega; asustusest kaugemal olev ala), keskkonnateguri (täielikult rajatud keskkond; osaliselt rajatud keskkond; valdavalt looduslik, on pinke/ prügikaste, mõni ehitatud tee), kasutusintensiivsuse ((väga kõrge (linnakeskus, esindus-haljasala, mänguväljak); kõrge (linnakeskus, mänguväljak); madal (on olemas teerajad, inventar); väga madal (looduses viibimine)) ja hoolduse eemärgi (alati väga heas korras; heas korras; rahuldavas korras; looduslikkuse säilitamine) kohta. Väärtuspunktid liideti ja saadi ala hooldusintensiivsus (Tabel 1). Metoodikat kasutades selgus näiteks, et Nõmme linnaosas paiknevas Oravamäe pargis on viis erineva ilmega ala, mille hooldusintensiivsused on väärtuspunktide järgselt II kuni IV. Raske oli Mustamäe linnaosa hoovialade hooldusintensiivsuste määramine, sest paljud alad on küll hoonete vahetus läheduses, kuid neid ei kasutata. See aga tähendab, et edaspidi võib nendel aladel hooldusintensiivsuse aste langeda. Tallinnas on olnud probleemiks linnametsade hooldus olmejäätmete ja võsa seisukohast. Oleme endale eesmärgiks seadnud, et eelpool nimetatud haljastu hooldust reguleerivat määrust täiendatakse uue astmega – linnamets. See tähendab, et linnametsa hooldusintensiivsusega alal on oluline näiteks olmejäätmete koristamine, teeäärte niitmine ja ka vajadusel võsa eemaldamine. Hooldusintensiivsused on plaanis Tallinna Linnavalitsusele kinnitamiseks esitada 2017. aasta esimesel poolaastal. Hooldusintensiivsuste kehtestamine on esimene samm eelarvevahendite efektiivsemaks kasutamiseks. Haljastuse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/haljastus-2


DETERMINING THE MAINTENANCE INTENSITIES FOR GREEN AREAS Well-maintained green areas raise the quality of the city’s living environment. Tallinn contributes to maintenance through snow clearance and de-icing, household waste management, mowing grass and raking and removing fallen leaves in autumn. Besides the above, maintenance also means caring for plants – pruning, fertilizing, watering, pest and disease control, and keeping sidewalks free of weeds. The Tallinn City Government has established a regulation on “Requirements for maintenance of Tallinn’s green areas”, the goal of which is to ensure balanced development of green areas and to determine the necessary maintenance works and their frequency. Under the regulation, green areas are categorized into four levels according to maintenance intensity. The intensity of maintenance for a specific green area is determined by Tallinn Environment Department. In 2012, in the course of preparing a new development document for the city’s green areas, the organization of maintenance was also analysed. Analysis revealed that further consideration should be given to the use of budgetary funds for maintenance of green areas. It also pointed up that green area maintenance had to be better planned and higher in quality, and that maintenance frequencies have to be established for green areas. Maintenance frequencies established on a uniform basis for the entire city allow for more efficient use of budgetary funds. Before field work, the past determinations of maintenance intensities for Tallinn were examined – above all, the methodologies used in them. The maintenance intensities were determined for green areas in Tallinn in 2001 and 2005. In the course of the work, each green area was given an composite score consisting of ratings given to each separate element (grass, sidewalks/plazas, trees/shrubs, flowerbeds/planted areas, infrastructure and general impression, and conformity to the maintenance intensity. In 2005, the maintenance intensities were entered into the city’s newly-established Green Area Information System (http://haljastus.tallinnlv.ee/).

Kõrge hooldusintensiivsusega haljastus Tallinna Kunstihoone ees. Maintenance of the green areas of high intensity in front of the Tallinn Art Hall.

Table 1. Degrees of maintenance intensity Maintenance intensity Category I Category II Category III Category IV Urban forest

Value points 350–400 250–350 150–250 50–150 0–50

In seeking a possible methodology to use, the Finnish equivalent was also reviewed – the “Viheralueiden hoitoluokitus” compiled by Viherympäristöliitto ry. Unfortunately, no suitable methodology was found among the ones already in use, and so a new one was developed in the Tallinn Environment Department’s Landscaping Division. Ideas were derived from the classification system used in Finland and the regulation governing maintenance of green areas in Tallinn. Field work was performed as follows in 2016: first of all, the area under maintenance in each district was visited and inspected, an attempt made to ascertain areas that required a different maintenance frequency, and ratings points were awarded based on the location (central location or historical valuable site, in the immediate vicinity of buildings; connects built-up area to nature; area far from settlement), environmental factor (completely man-made environment; partially man-made environment; predominantly natural, existence of benches/garbage cans, some paved roads), intensity of use ((very high (city centre, showpiece park, playground); high (city centre, playground); low (paths, equipment’s existence); very low (natural environment)) and purpose of maintenance (always in very good condition; in good condition; satisfactory condition; preserving natural appearance). The points were added up, and the maintenance intensity was thus obtained (Table 1). Using the methodology, it turned out, for example, that Oravamäe Park in the Nõmme district has five different-looking areas whose maintenance intensities, based on value points, range from category II to IV. It was hard to determine the maintenance intensity for the courtyard areas in the Mustamäe district, as many areas, although in the immediate proximity to the buildings, are not in use. That means that the category of maintenance intensity may be downgraded later. Maintenance of urban forests has been a problem for Tallinn in terms of municipal waste and brush. We have set the goal for ourselves that the abovementioned regulation governing of maintenance of green areas will be supplemented with a new level – urban forest. That means that it will be important, for example, to clear municipal waste, mow road shoulders and if necessary clear brush in areas designated urban forest. It is planned to submit the maintenance intensities to Tallinn City Government for approval in the first half of 2017. Establishing the maintenance intensities is the first step toward more effective use of budgetary resources. The website for the city’s green areas: www.tallinn.ee/est/haljastus-2

21


TALLINNA LASTE JA NOORTE LILLEPIDU 2016 Linnakeskkond koosneb tehiskeskkonnast, milleks on hooned, teed, lille, 420 põõsast ja 3970 roosi-istikut. trassid jms, ja looduslikust keskkonnast, mida nimetatakse haljasKoostöös Tallinna Haridusametiga määrati igale peenrale kool, tuks ning mis jaguneb kujundatud haljasaladeks ja looduslikeks kust istutajad-peolised tulid. Lillepeol osalesid ümbruskaudsed rohealadeks. Linna arengudokumentide visioonides ja eesmärkoolid: Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinna Kadaka Põhikool, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, kides nimetame, et meie eluskeskkond (sealhulgas haljastus) 2016. aastal toimus esimene Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna on olulised, kuid oma tegevustes panustame ja pöörame enam Tallinna laste ja noorte tähelepanu just tehiskeskkonna arengule. Nõmme Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümlillepidu, mille raames istutati Kuna Tallinn taotleb Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit, soovinaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Tondi me rõhutada, et kvaliteetse haljastuse olemasolu on otseses Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Pääsküla GümSõpruse puiestee murualale seoses elukeskkonna kvaliteediga. See omakorda on oluline naasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Kristiine Gümnaa7130 püsilille, 420 põõsast ja indikaator elukoha valikul ning mõjutab meie tervist, töö- ja sium ja Tallinna Lilleküla Gümnaasium. 3970 roosiistikut. õppimisvõimet ning üldist heaolu. Eelnevalt rääkisid Tallinna Keskkonnaameti töötajad peoga seoTallinna südalinn meenutab kujult inimese südant ja kesklinna tud koolides haljastuse olulisusest linnas, haljastuse ajaloost, andsid viivat nelja põhilist magistraali võime nimetada tuiksoonteks. näpunäiteid püsilillede ja rooside istutamiseks ning selgitasid, kuidas Kui inimesele on oluline veresoonte ja südame tervis, siis ülekonkreetsel peenral peo ajal istutamine toimub. kantud tähenduses on see oluline ka Tallinna südamele ja tuiksoontele. 2016. aastast Kokku osales peol 564 õpilast ja 50 õpetajat. Istutustöödele aitas kaasa Tallinna linaastast alates parandame igal aastal ühel tuiksoonel haljastuse kvaliteeti. Selle tulemu- navalitsus, eesotsas abilinnapeade Taavi Aasa, Arvo Sarapuu, Merike Martinsoni, sena paraneb meie kõigi tervis. Eha Võrgu ja Mihhail Kõlvartiga. Oma panuse andsid Kristiine, Mustamäe ja NõmRoheliste tuiksoonte kontseptsiooni elluviimisel on meie jaoks oluline kaasata piirkon- me linnaosade vanemad ja töötajad ning 91 abilist erinevatest ametitest. Meeleoluna lapsi ja noori, et neid haljastuse rajamise kaudu oma kodukohaga enam siduda. kat üritust jääb meenutama drooniga filmitud lühifilm (https://www.youtube.com/ Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, 1. juunil, sai teoks esimene Tallinna laste ja noorte watch?v=L8e8InIjD-c). lillepidu. Esimeseks tuiksooneks, mis 2016. aastal rohelisemaks muudeti, valiti Musta- Kõik noorte istutatud püsililled, põõsad ja roosid läksid ilusasti kasvama ja nende õieilu mäe linnaosas asuv Sõpruse puiestee. Kahe sõidusuuna vahelist muruala, mida noored rõõmustas möödujaid terve suve. Suvel toimusid peenardel hooldustööd – kastmine, haljastasid, oli kokku ca 3,5 km, alates Räägu tn kuni Ehitajate tee ringristmikuni. Istu- rohimine, väetamine ning kahjurite ja haiguste tõrje. Septembri alguses istutati peetustööd kestsid kella 10.30 kuni 12.30 ning sel ajal oli liiklus Sõpruse puiesteel suletud. nardele 30 000 nartsissi, 17 500 hüatsindisibulat ja 22 500 krookusesibulat. Haljastuse projekti koostas linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper, kes projekteeris 15 Täname veelkord kõiki koole ja õpilasi tehtud tubli töö eest ja loodame, et koos kevaerineva suurusega peenart, kokku 3464 m2. Peenardele projekteeriti kokku 7130 püsi- dega tärkab taas roheline tuiksoon õitemerena Sõpruse puiesteel!

Kas teadsid, et:

Roheliste tuiksoonte kontseptsioon. The concept of “green arteries”.

22

Laste ja noorte poolt istutatud lilleilu. The beauty of flowers planted by kids and youngsters.


TALLINN CHILDREN’S AND YOUTH FLOWER FESTIVAL 2016 Martinson, Eha Võrk and Mihhail Kõlvart. The district mayors and The urban environment consists of the man-made environment – employees of the Kristiine, Mustamäe and Nõmme districts also buildings, roads, utility lines etc. – and the natural environment, made their contribution, along with 91 helpers from different called green area and which can take the form of designed boards. The memorable event was captured in a short film taken greenery or natural green spaces. In the city’s development from a drone (https://www.youtube.com/watch?v=L8e8InIjD-c). documents visions and objectives, we note the importance The first youth and children’s All of the perennials, bushes and roses planted by the youth’s of our living environment (including green areas), but in Flower Festival in Tallinn was started thriving and the beauty of their blossoms brought good our actions, we devote more effort and attention to the cheer to passerby all summer long. Maintenance was performed held in 2016, in which 7,130 development of the man-made environment. on the flower beds in summer – watering, weeding, fertilizing Because Tallinn is applying for the European Green Capital perennial flowers, 420 shrubs and pest and disease control. In early September, 30,000 daffodils, Award, we wish to emphasize that the existence of a highand 3,970 rose bushes were 17,500 hyacinth bulbs and 22,500 crocus bulbs were planted. quality green area is directly related to the quality of the living planted on the median strip of We would like to thank all of the schools and pupils once again for environment. This is turn to be a key criterion for where people their work and hope that when spring comes, the green artery of want to live. It affects our health, our capacity for working and Sõpruse puiestee. Sõpruse puiestee will burst into bloom as a sea of flowers. learning and our general well-being. The Tallinn city centre is shaped a little like a human heart and the four main traffic routes leading to the centre could be called the arteries. Just as good circulatory health is important for humans, the same principle applies to the heart of Tallinn and its arteries. Starting in 2016, we are improving the quality of the vegetation along one of the arterial routes. This will have the result of improving all of our health. In realizing the “green arteries” concept, it is important for us to include children and youths in the area in order to create an even closer bond with their home neighbourhoods by establishing green areas. On International Day for Protection of Children, 1 June, the first Tallinn children’s and youth Flower Festival was held. The first arterial route that was greened in 2016 was Sõpruse puiestee, which runs through Mustamäe and Kristiine districts. The grassy divider strip, which was planted by young volunteers, was 3.5 km in length, running from Räägu street corner to the Ehitajate tee roundabout. The planting lasted from 10:30am to 12:30pm and the boulevard was closed to traffic during that time. The landscaping project was put together by city landscape architect Kristiina Kupper, who designed 15 flower beds of different sizes, a total of 3,464 m2. A total of 7,130 perennials, 420 shrubs and 3,970 rose bushes were planned. In cooperation with Tallinn Education Department, a school was assigned to each flower bed. Schools from the surrounding communities took part in the festival: Tallinn Nõmme Basic School, Tallinn Kadaka Basic School, Mustamäe Upper Secondary School, Tallinn German Gymnasium, Tallinn Technical Gymnasium, Tallinn Secondary School No. 53, Tallinn Nõmme Upper Secondary School, Tallinn Mustamäe Humanities Upper Secondary School, Tallinn Mustamäe Science Upper Secondary School, Tallinn Tondi Basic School, Tallinn Rahumäe Basic School, Tallinn Pääsküla Upper Secondary School, Tallinn Arte Upper Secondary School, Tallinn Kristiine Upper Secondary School and Tallinn Lilleküla Upper Secondary School. Prior to the event, the employees of the Tallinn Environment Department visited schools to talk about the importance of green areas in cities and the history of landscaping and park design in Tallinn, gave tips for planting perennial flowers and roses, and explained how planting would take place during the festival in specific flower beds. Tallinna laste ja noorte lillepeo plakat. In total, 564 students and 50 teachers took part in the festival. The Tallinn City Government Poster for Tallinn children’s and youth Flower Festival. assisted in the planting efforts, led by deputy mayors Taavi Aas, Arvo Sarapuu, Merike

Did you know?

23


LILLEDE TAGA ON PUUD JA PUUDE TAGA ON METS Igal aastal on Tallinna Keskkonnaamet istutanud linna kaunistamiliiki põõsad ja rohkelt roose. seks kevad- ja suvelilli. Aasta-aastalt oleme vähendanud suvelilKevadistutused vahetati vaasides suvelillede vastu välja juuni lepeenarde arvu, kuna tegemist on kõige kulukama haljastuskeskpaigaks ja peenardes jaanipäevaks. Kokku istutati Tallinelemendiga. Seetõttu on peenrad säilinud vaid silmapaistvates na 17 994 suvelilletaime. Tavapärastest dekoratiivtaimedest Tallinnas on 3121,4 ha kohtades. Ülejäänud peenardel on suvelilled asendatud kas kasutati ristmikel, väljakutel ja ausammaste juures paiknemetsaalasid. Linnaosadest püsilillede või roosidega. Püsililled kasvavad Tartu mnt/Pronkvates suvelillevaasides metstubakat, päevakübarat, bataati, si nurgal, Lembitu pargis, Merivälja teel, Pirita tee eraldusribal, kalevikeppi, surfiiniat, kaksikkannust, petuuniat, pelargooni, jagub neid kõige rohkem Nõmmel Kiige pargis ning roosid Kanuti aias. hübriid-begooniat, salveid, sanvitaaliat, ruset ning hõbepaeNõmmele, Piritale ja Aprilli lõpust oktoobri lõpuni kaunistas Tallinna linna 18 püsi-­ la. Peenardesse istutati kõige rohkem peiulille, daaliat, tukalilKesklinna. lillepeenart, 15 suvelillepeenart, 39 lillevaasi ja -kasti ning le, erinevaid begooniaid, kosmoseid ja salveisid, päevakübarat, 1 lillepuu 16 ampliga. lilltubakat, lõvilõuga, hõbekakart, kirinõgest ja erinevaid kõrrelisi. 2016. aastal kasutati peenarde lahendustes erinevaid kujundeid, vaaHaljasaladele, peenardele ja linna väljakutele vaasidesse istutati külmakindlaid ja värvilisi kevadlilli, kokku 22 079 taime, mis sides aga lihtsaid lahendusi suurekasvuliste taimedega. tõid halli varakevadisse linnaruumi värvi ja silmailu. Lillede valik sarnanes eelnevate Haljastuse juures on alates 2005. aastast kohustus rakendada raieloa kõrvaltingimuaastate valikutele. Lisaks võõrasemadele istutati peenardesse ja vaasidesse meelessena ehitusele ettejääva väärtusliku haljastuse kompenseerimiseks asendusistutust. peasid, kirikakraid ja aed-pärdiklilli. 2016. aasta tõi kevadisse linnaruumi 40 000 õitsvat 2016. aastal istutati linna maale asendusistutuse raames 441 puud ja 7133 põõsast ning 972 hekitaime. 2016. aasta oktoobrilõpu seisuga on ehitusele ette jäänud 2150 sibullille 20 peenral. Kevadel haljastati Sõpruse puiestee eraldusriba rooside ja Jaapani enelatega. Rajati 100 puud. Valdava osa mahavõetavatest puudest moodustab halvas tervislikus seisundis tamme allee Nõmme linnaossa ja pärnade allee Majaka tänavale, täiendati Löwenruh’ ja ohtlike puude raie – kokku 5922 puud. Järgnevad veel muu raie alla määratud 4034 parki ja Nõmme turu haljasalasid. Lasteasutustesse tehti heki- ja põõsaistutusi ning puud ja hooldusraiepuud – 3514 puud. Raiesse on määratud 1541 raieloa alusel kokku Mustamäe Laste Loomingumaja juurde rajati lehtpõõsast väikelastele labürint. Erine12 290 lehtpuud ja 3330 okaspuud. Uuendusena registreeritakse Raielubade andmevates linnaosades täiendati puu- ja põõsaistutustega haljasalasid ja parke. Istutatud baasis kõik avariilised puud, millele raielube ei väljastata (http://raie.tallinn.ee/login. puude liikide nimekiri on pikk – tammed, pärnad, iluõunapuud, pihlakad, toompihlaphp). See annab endisest parema ülevaate põhjusega, aga erandkorras ilma raieloata likvideeritud puudest. kad, haavad, sanglepad, pooppuud, vahtrad, remmelgad, kuused ja männid, erinevat Hea meel on tõdeda, et hoolduslõikuslubasid on väljastatud 2016. aasta algusest oktoobrini 598 ja nende lubade arv kasvab. See tähendab, et nii eraisikud, korteriühistud kui ettevõtjad pööravad puude hooldusele järjest rohkem tähelepanu. Raielubade andmebaasis on võimlik nii raieluba kui luba hoolduslõikuseks taotleda digitaalselt. 2016. aastal on 99% taotlustest esitatud digitaalselt. Tallinn on rikas ka metsade poolest. Tallinna Ruumiandmete Registri andmetel on Tallinnas 3121,4 ha metsaalasid. Linnaosadest jagub neid kõige rohkem Nõmmele, Piritale ja Kesklinna, metsavaesemad on Lasnamäe ja Kristiine. Nõmme linnaosa palumetsadele lisandub Pääsküla raba, Pirita linnaosa rikastab Kloostrimets ning Kesklinna Aegna saare ja Ülemiste järve ümbruse metsad. Aasta jooksul lisandus linna omandusse 18 ha Nõmme parkmetsi ning sellega suurenes munitsipaalmetsade pindala 282,4 hektarini. Linnametsade hooldusel pole eemärgiks seatud mitte nende intensiivne majandamine, vaid puhkemajandusliku ja ökoloogilise väärtuse säilitamine ja parandamine. Raiutakse kuivanud või muul põhjusel ohtlikuks muutunud puid, eemaldatakse lehtpuuvõsa, koristatakse olmeprahti ning lamapuitu. Kevadel korraldati koostöös spordiklubiga Sparta ja Tallinna Ehituskooliga Järve metsas juba traditsiooniks saanud koristustalgud, mille raames koguti metsaalalt olmeprahti ja eemaldati radadele kukkunud oksi. Koristustöödel osalesid haljastuse osakonna töötajad, spordiklubi sportlased ja ehituskooli õpilased. Lillede taga on puud ja puude taga on mets - Kiige park. ‘Trees behind the flowers and forest behind the trees…’ – Kiige Park. Haljastuse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/haljastus-2

Kas teadsid, et:

24


’TREES BEHIND THE FLOWERS AND FOREST BEHIND THE TREES…’ Each year, the Tallinn Environment Department has planted spring and tabase (http://raie.tallinn.ee/login.php). This gives a better oversummer flowers to beautify the city. From year to year, we have review of trees that were eliminated under exceptional procedure duced the number of summer flowerbeds, which is the most costin the absence of a cutting permit, albeit with good reason. ly landscape element. As a result, flower beds have been retained It is a pleasure to state that 598 maintenance cutting permits Tallinn has 3121.4 hectares only in places where they really stand out. In the rest of the flowhave been issued from the start of 2016 to October and the of forested areas. By city erbeds, summer flowers have been replaced with perennials number of the permits is growing. That means that individuals, or roses. Perennial borders can be found on the corner of Tartu apartment associations and businessmen are devoting more district, Nõmme, Pirita and mnt/Pronksi, Lembitu Park, Merivälja tee, Pirita tee median strip, and more attention to tree maintenance. the Kesklinn (Centre) district Nõmme’s Kiige Park and roses grow in Canute’s Garden. The cutting permits database allows cutting permits and mainteare the most forested. From late April to early October, colour was added to Tallinn by nance cutting permits to be applied for digitally. In 2016, 99% of 18 perennial flower beds, 15 summer flower beds, 39 containers the applications were submitted digitally. and 1 flower tree with 16 hanging baskets. Tallinn is also rich in forests and woodland. According to the Tallinn A variety of hardy and colourful spring flowers – a total of 22,079 Register of Spatial Data, Tallinn has 3,121.4 hectares of woodland. Of our plants – were planted in green areas, flower beds and containers, which brought colour city districts, the most is found in Nõmme, Pirita and the Kesklinn (Centre) district, and and beauty into the grey early spring. The selection of flowers was similar to the choices Lasnamäe and Kristiine are poorer in forests. Besides the Nõmme district’s nemoral pine made in years past. In addition to violets, forget-me-nots, daisies and monkey-flowers forests, it has Pääsküla Bog, while Pirita can boast of the Kloostrimetsa woods. The city were planted in beds and containers. In spring, 40,000 flower bulbs burst into bloom, on Centre has the island of Aegna, which is under its administration, and the forests in the 20 flower beds. Lake Ülemiste area. In the spring, the Sõpruse puiestee median strip was planted with roses and Japanese Over the year, 18 hectares of park forests in Nõmme were added to the city’s holdings, spiraea. A 100-oak allée was established in the Nõmme district and a linden avenue bringing the total municipal forest area to 282.4 hectares. on Majaka street; Löwenruh Park and Nõmme market’s park areas were also added to. When it comes to the maintenance of city forests, the objective is not their intensive Hedges and shrubs were planted at preschools and a leafy maze for small children was management, but rather maintaining and enhancing the recreational and ecological valbuilt at Mustamäe Children’s Creative Centre. In various districts of the city, green areas ue. Dry or otherwise dangerous timber is felled, broad-leaved brush is removed, trash and parks were supplemented with tree and shrub plantings. The list of species of trees and deadwood is cleared away. planted is long – oak, linden, ornamental apple tree, rowan, serviceberry, aspen, alder, In the spring, in cooperation with Sparta Sports Club and the Tallinn School of ConstrucSwedish whitebeam, maple, spruce and pine, various species of bushes and an abuntion, a now-traditional cleanup day is held in the woods, where trash is cleaned up and dance of roses. fallen branches are cleared from trails. Employees of the department, athletes from the The spring plantings were replaced by summer flowers in containers by mid-June and sports clubs and School of Construction students took part. in the flowerbeds by St. John’s Day a week later. In total, 17,994 summer flower plants were planted in Tallinn. Common decorative plants used in summer vases at intersecThe website for the city’s green areas: www.tallinn.ee/est/haljastus-2 tions, clearings and by monuments included wild tobacco, coneflower, sweet potato, gaura, surfinia, twinspur, petunia, pelargonium, hybrid begonia, safe, sanvitalia, ruset and dichondra. The most common species in the flower beds were marigold, dahlias, brachyscome, various begonias, garden cosmos and sages, coneflower, flowering tobacco, snapdragon, marguerite daisy, painted nettles and various herbaceous plants. In 2016, different motifs were used in flowerbed designs, while containers relied on simpler solutions with plants that attain prodigious growth. Since 2005, there has been a requirement to set a condition for construction projects that substitute content be found for compensating the valuable trees and landscaping directly in the path of construction. In 2016, 441 trees and 7,133 shrubs and 972 hedge plants were planted on city land as part of such a substitute content programme. As of the end of October 2016, 2,150 trees were in the way of construction. The predominant share of the trees to be felled were in poor condition and cutting of hazardous trees – a total 5,922 trees. This was followed by 4,034 trees and 3,514 maintenance trees allotted for other cutting. A total of 12,290 deciduous trees and 3,330 coniferous trees were manPuude taga on mets. dated to be cut on the basis of 1,541 cutting permits. As a new feature, all hazardous trees Forest behind the trees. for which cutting permits are not issued were registered in the Tree Cutting Permits da-

Did you know?

25


LEMMIKLOOMAD LINNAS Tallinnas on lemmikloomapidamise kultuur viimase kümne aasta jooksul selgelt positiivses suunas arenenud. Järjest enam peetakse oluliseks lemmiklooma pidamise sobitamist linnakeskkonda ja lemmikloomade heaolu. Kui esimesed koerte jalutusväljakud rajati rohkem kui 10 aastat tagasi, siis viimase 5 aastaga on rajatud enamik 18st, lähtudes järjest enam jalutusväljakute rajamise nõuetest ja treeningelementide juhistest. Lemmikloomade teemaga tegelemise eesmärk on pakkuda linnaelanikele võimalikult hästi kasutatavaid ja linna heakorda hoidvaid väljakuid. Lemmikloomapidamise kultuuri tõstmine saab alguse juba lapsepõlvest. Sellepärast panustab Tallinna Keskkonnaamet tulevikku ning on aastate jooksul viinud läbi arvukalt loenguid nii koolides kui lasteaedades, jõudes kümnete tuhandete lasteni. Täiendatud koerte ja kasside pidamise eeskiri, Tallinna linnas koerte ja kasside kiibistamise kohustuslikuks muutmine ning spetsiaalsed kiibistamis-aktsioonid ning teavituskampaaniad on märkimisväärselt tõstnud koju tagasi jõudvate loomade arvu. Käesoleval aastal rajatud Tallinn Loomade Varjupaik tagab hulkuvate ja kodutute loomade heaolu, nende kiirema kodudesse jõudmise ning jätkusuutlikuma tegelemise probleemi põhjustega.

Koerte jalutusväljakud

Cederhilmi pargi koerte jalutusväljak (Mooni 30D). The dog park in Cederhilmi´ Park, Mooni 30D.

26

Tallinna Keskkonnaameti hoolduses on 18 linna poolt rajatud koerte jalutusväljakut. Kõik väljakud on varustatud ekskremendikastide ja biolagunevate kottidega, et oleks mugav oma lemmiku järelt koristada. Linn korraldab neil koerte jalutusväljakutel regulaarset koristamist ja ekskremendikastide täitmist kottidega. Koerte jalutusväljakul saab lisaks rihmata jalutamisele ka koeri treenida selleks valmistatud treening- ja agility elementidel. Agility on koeraspordiala, kus koer läbib aja peale ja kindlas järjestuses mitmesugustest takistustest koosneva raja. Selles tegevuses on peamine inimese ja koera omavaheline koostöö ja kontakt. Koerte jalutusväljaku elementide kasutamise eesmärk on aktiivne tegelemine koeraga ja uute oskuste õpetamine, mis ka igapäevaselt koeraga liikudes kasuks võivad tulla. Julgeoleku ja heakorra huvides ei ole Tallinnas mujal avalikes kohtades koerte vabalt jalutamine lubatud. Jalutusväljakul saavad koerad joosta, ronida, teiste koerte ja võõraste inimestega suhelda ning koos omanikuga treeningelementidel osavust, jõudu ja täpsust arendada. Koerte jalutusväljakud aitavad tõsta Tallinna lemmikloomapidamiskultuuri ning võimaldavad koeraomanikel oma lemmikut igapäevaselt ilma lisakuludeta treenida. Koerte jalutusväljakute õige asukohavalik ja koeraomanikele atraktiivseks muutmine aitab vähendada ka koertega jalutamise negatiivset mõju Tallinna rohealade elustikule. 2016. aastal avati kaks kaasaegse kujunduse ja funktsionaalsusega koerte jalutusväljakut. 7. juunil avati koerte jalutusväljak Kristiine linnaosas asuvas Cederhilmi pargis, aadressiga Mooni tn 30D ja 30. augustil Lasnamäel Tondiloo pargis. Lasnamäele rajatud jalutusväljakul on uuendusena lemmikloomadele paigaldatud kaks joogiposti, kus palaval suvepäeval janu kustutada saab. Lisaks kahe koerte jalutusväljaku rajamisele viidi Ehte koerte jalutusväljakule liigveeprobleemi leevendamiseks 20 tonni liiva, väljakutel korrastati treeningelemente ning linna kõikidele platsidele paigaldati uued teadetetahvlid.


PETS IN THE CITY The culture of keeping animals as pets in Tallinn has made major positive strides in the last 10 years. More importance is being placed on adapting pet culture to city life, and pet well-being is also a priority. The first dog parks were established more than 10 years ago, but most of the current 18 dog parks date from the last five years, proceeding more from the requirements for establishing such areas and guidelines for training elements. The aim of addressing the topic of pets is to offer city residents outdoor areas that are as user-friendly and as consistent as possible with the city’s general maintenance principles. A high culture of pet ownership starts from an early age. That is why the Tallinn Environment Department is looking into the future, having given numerous lectures in schools and pre-schools and reaching tens of thousands of children in the process. The number of missing animals that are returned home has been significantly increased by the updates made to pet ownership regulations, a mandatory microchipping programme for dogs and cats in the city and special microchipping actions and campaigns. The Tallinn Animal Śhelter set up this year looks after the welfare of stray and homeless animals, expediting adoption and taking a more sustainable approach to the roots of the problem.

Dog parks

The Tallinn Environment Department maintains 18 dog parks established by the city. All of the parks are furnished with dog waste stations and biodegradable bags for cleaning up after one’s pet. The city arranges regular cleaning in these dog parks and replenishes the bags in the garbage can. Activities at dog parks include off-leash walking and canine training and agility courses. Agility training is a canine sport event where the dog has to negotiate a timed course consisting of a series of obstacles. Cooperation and rapport

between master and dog are the primary consideration. The purpose of using the dog park agility training elements is to teach dogs new skills and being actively engaged with the dog, which can benefit the dog in conventional walks as well. In the interests of safety and public maintenance, off-leash walking of dogs is not permitted in other public places in Tallinn. In the dog parks, dogs can run freely, climb, play with other dogs and people and, with their masters, develop their skill, fortitude and dexterity on the training elements. Dog parks help promote pet culture in Tallinn and allow dog owners to train their pet every day without additional expense. Choosing the right location for the dog parks and making them appealing for dog owners also helps reduce the negative impact of walking with dogs on the plants and animals in Tallinn’s green areas. In 2016, two dog parks with a modern design and functionality were opened. On 7 June, a dog park was opened in Cederhilmi´ Park at Mooni 30D in Kristiine district; and on 30 August in Tondiloo Park in Lasnamäe. The dog park established in Lasnamäe has two refreshment stations for pets where thirst can be quenched on a hot summer day. Besides establishing the two dog parks, 20 tonnes of sand were brought in to the Ehte dog park to ease the problem of waterlogged ground. Training equipment was repaired in the parks and new signboards were installed in all of the locations.

Tallinn Animal Shelter established

On 1 July, a long-awaited Tallinn Animal Shelter was launched on Paljassaare peninsula. The city’s contract partner Varjupaikade MTÜ, a non-profit association, provides animal control services, shelter services and helps look for adoptive homes. Lost and found an-

Tallinna Loomade Varjupaik (Paljassaare tee 85). The Tallinn Animal Shelter at Paljassaare tee 85.

27


kojuminekuvalmis täiskasvanud kassidele ja kassipoegadele on varjupaigas eraldi 2 suurt vabapidamise tuba. Koertele jalutamiseks ja sotsialiseerimiseks asub territooriumil viie agility-elemendiga koerte jalutusväljak. Kvaliteetse veterinaarse ravi pakkumiseks on tänapäevane meditsiinitehnika, sealhulgas on võimalik teostada ultraheliuuringuid ja teha röntgenülesvõtteid. Lisavõimalusena on tänapäevaselt sisustatud koolitusruum, kus saab korraldada nii loenguid kui ka muid loomateemalisi üritusi. Varjupaik ootab külla ning lemmikutega tutvuma ja mängima nii loomasoovijaid, vabatahtlikke, toetajaid kui ka niisama huvilisi. Varjupaiga pooleaastase tegutsemisaja jooksul on Tallinnast püütud 558 kassi ja 147 koera ning 24 muud pisilooma. Tagasi koju sai 56 kassi ja 116 koera, uude koju jõudis 189 kassi ja 15 koera ning 14 pisilooma, sh deegud, küülikud, merisead ja kodurotid.

Lemmikloomapidamise loengud koolides Cederhilmi pargi koerte jalutusväljak. The dog park in Cederhilmi` Park.

2016. aasta lõpus korraldas Tallinna Keskkonnaamet kõikide Tallinna linna üldhariduskoolide esimestes klassides lemmikloomapidamise loengute kampaania. Varjupaikade MTÜ koolitajad rääkisid 55 koolis ja rohkem kui 4200 õpilasele lemmikloomade pidamisest ja sellest, kuidas loomade eest hoolitseda. Loengutel tutvustati ka lemmikloomade kiibistamise ja steriliseerimise-kastreerimise teemat ning selgitati, kes on hulkuvad loomad, miks on osad loomad koduta ja mis kohad on loomade varjupaigad. Õpilastele jagati teavitusmaterjale ja julgustati neid külastama Tallinna Loomade Varjupaika.

Lemmikloomade kiibistamine

Alates 1. jaanuarist 2015 on Tallinna linnas kohustuslik lisaks koertele kiibistada ja lemmikloomaregistrisse (https://www.llr.ee/) kanda ka kassid. See võimaldab kaduma läinud looma kiiremini leida ning tema koju tagasi jõudmist nii organiseerida, et see põhjustaks loomale võimalikult vähe stressi. Kasside ja koerte kiibistamine ja registrisse kandmine on Tallinna linnas endiselt aktiivne. 2016. aastal kanti registrisse üle 2700 kassi ja 2200 koera. Alates 2003. aastast on Tallinna linnas registreeritud rohkem kui 16 200 kassi ning üle 35 800 koera. Kiibistamise aktiivsus on oluliselt suurenenud viimase nelja aasta jooksul, mil Tallinna linnas on korraldatud vastavasisulisi aktsioone. 2013.–2016. aastal on kiibistamise ja registreerimise soodusaktsioonide käigus kokku kiibistatud ja registreeritud 2404 looma.

Loomade steriliseerimine-kastreerimine Kassituba uues Tallinna Loomade Varjupaigas. The cat room in the new Tallinn Animal Shelter.

Tallinna Loomade Varjupaiga rajamine

1. juulist alustas tegevust linna poolt Paljassaare poolsaarele rajatud kauaoodatud Tallinna Loomade Varjupaik, kus hulkuvate lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja kodude otsimise teenust pakub linna lepingupartner Varjupaikade MTÜ. Kaotatud ja leitud loomade ning loomakorjuste kohta saab teateid anda uuel ööpäevaringsel valvetelefonil +372 514 1431. Loomade varjupaiga teenuse eesmärk on aidata kaotsi läinud loomad võimalikult kiiresti tagasi kodudesse ja leida omanikud koduta lemmikloomadele. Tallinna loomade varjupaik mahutab 40 koera ja üle 140 kassi ning tingimused on loodud ka teiste väiksemate lemmikloomade hoidmiseks. Karantiiniperioodi läbinud ja

28

Tallinn toetab soovimatute koera- ja kassipoegade sünni ärahoidmist humaansete ja efektiivsete vahenditega. Parimaks ennetusmeetmeks on tõuaretuseks mitte peetavate koerte ja kasside steriliseerimine või kastreerimine enne, kui nad uuele omanikule üle antakse. Kuna nimetatud protseduuride eest tasumine võib uuele loomaomanikule osutuda liiga kulukaks, katab operatsioonide kulud Tallinna Keskkonnaamet. 2016. aasta sügistalvel rahastas Tallinna Keskkonnaamet Tallinnast püütud omanikuta koerte-kasside steriliseerimist ja kastreerimist 10 000 euroga. Paljassaare tee 85 uue loomade varjupaiga veterinaarkliinikus steriliseeriti või kastreeriti linna kulul 2016. aastal kokku 7 koera ja 130 kassi, kes ootasid varjupaigas oma uut omanikku. Lemmikloomade valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/lemmikloom


imals and sightings of dead animals can be reported to a new 24h number, +372 514 1431. The aim of the animal shelter service is to help lost animals get back to their homes as soon as possible and find owners for homeless pets. The Tallinn Animal Shelter accommodates 40 dogs and over 140 cats and has facilities for housing smaller pets as well. Cats and kittens who have passed through quarantine and are ready to be adopted reside in two separate free-range rooms at the shelter. The territory has a dog walking area with five agility elements, allowing dogs to get exercise and socialize. To offer high-quality veterinary care, the shelter has modern medical equipment, including the possibility of performing ultrasound and X-rays. As an additional possibility there is a seminar room with modern furnishings where lectures and other animal-themed events can be held. The shelter welcomes prospective adoptive pet owners, volunteers, supporters and anyone with an interest in the area – to meet and play with the animals. Over the half year that the shelter has been in operation, 558 stray cats and 147 dogs, and 24 other small animals have been caught in Tallinn. Fifty-six cats and 116 dogs made their way back home, 189 cats and 15 dogs and 14 small animals, including degus, rabbits, guinea pigs and domesticated rats were adopted.

Pet ownership lectures in schools

Toward the end of 2016, the Tallinn Environment Department organized pet shelter staff to visit the first grades of all general schools in the city to educate the children in pet ownership. Lecturers from Varjupaikade MTĂœ non-profit association visited 55 schools to talk to more than 4,200 pupils about being a pet owner and how to care for animals. Microchipping and registration of pets and spaying/neutering was also discussed. Pupils were told about stray animals, why some are homeless and what sorts of places animal shelters are. Booklets were handed out to the children and they were encouraged to visit the Tallinn Animal Shelter.

Microchipping pets

Since 1 January 2015, Tallinn requires dogs and cats to be microchipped and registered in the Pet Register (https://www.llr.ee/). This makes it easier to reunite lost animals with their owners and organize the process so that it poses as little stress as possible to the animals. The city of Tallinn continues to actively microchip dogs and cats and register them. In 2016, a total of 2,700 cats and 2,200 dogs were entered into the register. From 2003, more than 16,200 cats and 35,800 dogs have been registered in Tallinn. The microchipping activity has picked up significantly over the four years that Tallinn has held campaigns in this field. From 2013 to 2016, 2,404 animals have been microchipped and registered during the campaigns.

Spaying and neutering of animals

Tallinn supports sterilization of dogs and cats by humane and effective means to prevent unwanted offspring. The best prevention is to have cats and dogs not kept for breeding purposes spayed or neutered before they are given to the owners. As new pet owners may not be able to afford the procedures, the Environment Department pays for the operation. In the late autumn and early winter of 2016, the Tallinn Environment Department provided 10,000 euros for sterilisation procedures of stray dogs and cats caught in Tallinn. In 2016, the new Paljassaare tee 85 shelter’s veterinary clinic performed sterilization procedures on 7 dogs and 130 cats awaiting their new owner at the shelter. The website for pet owners: www.tallinn.ee/eng/pets/

Kassipoegade tuba Tallinna Loomade Varjupaigas. The kitten room in the Tallinn Animal Shelter.

29


AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD TALLINNAS Tänapäevase elukeskkonna oluline osa on korralik ja turvaline mänguViimasel kümnel aastal on toimunud süsteemne avalike mänväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui täiskasvanute tervist ja guväljakute rekonstrueerimine ja rajamine. 2007. aastal rajati turvalist arengut. Tallinna Keskkonnaamet on avalike mänguväl13 uut mänguväljakut erinevatesse linnaosadesse. 2008. aasjakutega tegelenud juba 2007. aastast, kui Tallinna Linnavalitsus tal rekonstrueeriti kaheksa mänguväljakut Lasnamäel ja rajati 2016. aasta seisuga on otsustas koondada kõik avalikud mänguväljakud ühe ameti neli peremänguväljakut: Põhja-Tallinna Stroomi randa, LasTallinna Keskkonnaameti alla. Enne kuulusid avalikud mänguväljakud igale linnaosavalitnamäele Vormsi tn 5, Kristiines Löwenruh’ parki ja Haaberstis susele, mistõttu nende olukord ei olnud linnas ühtne – puudus Õismäe tee 22a. Samuti lisati uusi mänguväljakuseadmeid poolt hooldatavaid ühtlustatud süsteem mänguväljakute rajamiseks ja hoolda37le avalikule mänguväljakule Haaberstis, Nõmmel ja Põherinevatele miseks. Pärast kõigi avalike mänguväljakute koondamist ühe ja-Tallinnas. 2009. aastal rekonstrueeriti 29 avalikku mänguvanusegruppidele asutuse alla (üleandmise hetkel oli neid 342), viidi läbi nende väljakut Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe inventariseerimine ehk selgitati välja nende seisukord ja pandi ja Põhja-Tallinna linnaosades. Samuti rajati kaks peremängumõeldud avalikke paika edasised tegevused. Paljudel avalikel mänguväljakutel väljakut kõige suurema kasutajate arvuga Lasnamäe linnaossa mänguväljakuid 281. olid veel nõukogudeaegsed metallist seadmed, mis ei vastaKoorti ja Kivila 3h (uus aadress Muhu 8a) haljasaladele. Järgnevatel nud tänapäevastele ohutusstandarditele – need tuli likvideeaastatel olid investeeringud mänguväljakutesse väiksemamahulised ja rida. Likvideerida tuli ka mitmeid mänguväljakuid tervikuna. arendustegevus tagasihoidlikum. Siiski rajati ja rekonstrueeriti perioodil 2010– Pärast inventariseerimist korraldati riigihange alles jäänud mänguväljakute tehnilise 2016 neli uut peremänguväljakut ja 18 mänguväljakut. 2016. aasta seisuga korraldab hoolduse korraldamiseks. Sellest ajast peale on Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse amet regulaarset korralist tehnilist hooldust 281 avalikul mänguväljakul. kuuluvatel avalikel mänguväljakutel toimunud regulaarne tehniline hooldus. Käesoleva aasta suuremahuliseks tööks võib pidada Mustamäe linnaosas aadressil SõpMänguväljakute süsteemseks arendamiseks ning tegevussuundade määramiseks ruse pst 233a asuva avaliku mänguväljaku rekonstrueerimist ja laiendamist. Tööde käivõeti 2010. aastal vastu “Avalike mänguväljakute arendamise tegevuskava Tallinnas gus rajati mänguväljakule erinevatele vanusegruppidele mõeldud mänguplatsid. Kuni 2011–2016”. Tegevuskavas on välja toodud põhimõtted, mille järgi linna territooriumi- 6-aastastele rajati liivast turvaalusega mänguplats, kuhu paigaldati uus kiik väikelaste le mänguväljakuid rajada. istmetega, liivakast, mängumaja ja -auto, vedrukiik ning liumägi. Kuni 12-aastastele paigaldati lisaks olemasolevale mängulinnakule ja kiigele ka ronimisseade ja karussell. Täiskasvanutele ja teismelistele paigaldati viis välistreeningu elementi. Ümberkaudsed lapsed ja täiskasvanud võtsid mänguväljaku hästi vastu ning seda kasutatakse väga aktiivselt ka talvisel ajal. 2012. aastal välja töötatud ja kasutusele võetud mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hoolduse ja järelevalve infosüsteemis toimub kogu mänguväljakutealase info vahetamine nii linnaelanike, linnaosade ametnike kui ka tehnilist hooldust teostava firmaga. Infosüsteemi talletuvad kõik mänguväljakutega seotud andmed ja tegevused, sellest tekib ülevaatlik ja mahukas andmebaas, mis ei kao ka ametnike vahetumisega. Lisaks võimaldab infosüsteem teostada põhjalikku kontrolli tehnilist hooldust teostava ettevõtte üle, kuna kõik tööd ja korralised hooldused tuleb infosüsteemi kanda. Suhtluseks linnaelanike ja ameti vahel loodi infosüsteemi ka kaardirakendus, kuhu on kantud kõik mänguväljakud ja koerte jalutusväljakud. Kaart on kättesaadav aadressil www.manguvaljakud.tallinn.ee. Linnaelanikul on läbi avaliku kaardi lihtne saata mänguväljakute kohta käivaid ettepanekuid, kaebusi ja tähelepanekuid. 2014. aastal töötati välja ja võeti kasutusele mobiili- ja tahvelarvuti rakendus, mis on hästi tööle hakanud ja vähendanud nii hooldaja kui ka linna esindajate ajakulu tunduvalt. Infosüsteemiga ühendatud koerte jalutusväljakute osa pole esialgu kasutusele võetud, see vajab veel arendamist.

Kas teadsid, et:

Avalike mänguväljakute veebileht: www.tallinn.ee/manguvaljakud Mänguväljak A.H.Tammsaare pst 139a. Playground at A.H. Tammsaare pst 139a.

30


PUBLIC PLAYGROUNDS IN TALLINN A key part of today’s living environment is a properly maintained and family playgrounds and 18 smaller playgrounds were built or safe network of playgrounds that supports the health and safe derenovated. As of 2016, the Environment Department performs velopment of children as well as the adults. The Tallinn Environregular technical maintenance on 281 public playgrounds. ment Department has overseen public playgrounds since 2007, The largest undertaking this year can be considered to be the As of 2016, there are 281 when the Tallinn City Government decided to bring all public renovation and expansion of the Sõpruse pst 233a public playplaygrounds meant for playgrounds under one department. Before that, public playground, located in the Mustamäe district. In the course of the grounds belonged to each separate district administration, due works, play areas for different age groups were built. A playdifferent age groups that to which their situation varied – there was no unified system for ground with sandy playground surfacing for kids up to the age are regularly maintained were built and maintaining playgrounds. After all of the public of 6, with a new swing with baby seats, sandbox, playhouse and by the Tallinn Environment playgrounds were brought under one institution (there were play car, spring riders and slide were installed. For the age group 342 of them at the moment of the changeover) an inventory was 7-12, in addition to the existing play castle and swing, a climbing Department. carried out – their condition was determined and further actions frame and carousel were installed. Five pieces of outdoor exercise were put in place. Many playgrounds still had Soviet-era metal equipment were installed for adults and teens. Reception among the equipment that did not meet contemporary safety standards – children and adults from the surrounding residents was good and the playthese had to be scrapped. Several playgrounds as a whole had to be eliminated as well. ground is in very active use even in winter. After the inventory, a public procurement was held for organizing the technical mainte- The software for monitoring and maintaining city playgrounds and dog parks was nance on the rest of the playgrounds. Since that time, regular technical maintenance has developed and adopted in 2012 and exchange of playground-related information been performed at public playgrounds in the Environment Department’s jurisdictions. takes place between city residents, city district officials and the technical maintenance To systematically develop the playgrounds and determine areas of activity, an action plan provider company. The software records all data and actions related to playgrounds, addfor developing public playgrounds in 2011-2016 was approved in 2010. The action plan ing up to a large, comprehensive database that is retained even when officials step down. sets out the principles for establishing playgrounds on the city’s public territory. The software also allows the technical maintenance provider to be supervised, as all work The last 10 years have seen systematic renovation and construction of public play- segments and scheduled maintenance have to be entered into the software. grounds. In 2007, 13 new playgrounds in different districts were built. In 2008, eight play- To communicate between city residents and the Department, a map application was grounds were renovated in Lasnamäe and four family playgrounds were built: Stroomi added to the software, listing all playgrounds and dog parks. The map can be found at beach in North-Tallinn, Vormsi tn 5 in the Lasnamäe district, Löwenruh Park in Kristiine www.manguvaljakud.tallinn.ee. The application also makes it easy for city residents to and on Õismäe tee 22a in Haabersti. New playground equipment was added to 37 pub- send the suggestions, complaints and observations made about the playgrounds. In lic playgrounds in Haabersti, Nõmme and North-Tallinn. In 2009, 29 public playgrounds 2014, a mobile/tablet app was developed and introduced. Implementation has been were renovated in the Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe and North-Tal- successful and it has significantly reduced the time spent by the maintenance firm and linn districts. In 2009 two family playgrounds were built in the Lasnamäe district (which city representatives. The dog parks part of the software is not yet in use; it requires some has the largest number of users) on Koorti and Kivila 3h (new address Muhu 8a) green additional development. areas. In the years that followed, investments into playgrounds were smaller in scale and development activity was more modest. Yet even in the 2010-2016 period, four new Public playgrounds website: www.tallinn.ee/manguvaljakud

Did you know?

Mänguväljak Sõpruse pst 233a. Playground at Sõpruse pst 233a.

Mänguväljak Mirta 43. Playground at Mirta 43.

31


TALLINNA KALMISTUD Kalmistud on paigad, millel on rahvale muinsuskaitseline, kultuuriajaarendati e-teenuseid ja kaardirakendust ning kõigile huvilislooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kalmistud on omalaadseks maastele tehti veebis kättesaadavaks informatsioon kultuurilootikuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks, mis on alati avatud listest haudadest, mida tänaseni pidevalt täiendatakse. Rein kõigile huvilistele. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku Rebane suri ootamatult 13. veebruaril 2015. aastal ja tema Kõik Tallinna kalmistud oluline osa. Tallinna linna omanduses on Metsakalmistu, Pärelutöö jäi pooleli. Tallinna Kalmistud koostöös AS SpinTekiga on jätkanud Haudi arendamist tänaseni ja teevad seda kindnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmison muinsuskaitsealused tu, kogupindalaga 330 ha ja ca 120 000 hauaplatsiga. Kõik lasti ka edaspidi, kuid kahjuks tuleb nüüd hakkama saada mälestised. Tallinna Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised ning ilma Reinu suurepäraste ideede ja pidurdamatu innuta. 2016. linna omanduses on neid haldab, hooldab, osutab tasulisi matuseteenuseid ja sõlaastal, mil Rein Rebasel oleks täitunud 65 aastat sünnist, valmib kasutuse lepinguid linnaasutus Tallinna Kalmistud, mille mis Haudi äpp, mis on kasutajatelt saanud väga positiivset Metsakalmistu, Pärnamäe, loomisest täitub juba 15 aastat. Kalmistute haldamist ja katagasisidet. 2017. aastaks on planeeritud infosüsteemi liidesPirita, Siselinna, Rahumäe, sutamist reguleerivad kalmistuseadus (RT I, 15.03.2011, 14) tamine majandustarkvaraga SAP. Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. ja Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri (KO 2010, 99, 1322). Ka sel aastal jätkati 2000. aastal alustatud traditsiooni korraldaVõib julgelt väita, et Tallinna kalmistutel kasutatakse üht Euda hingedepäeval oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe kalroopa parimat kalmistute infosüsteemi Haudi, mille sünnilukmistu tuhakalmetesse maetud omasteta lahkunute mälestamiseks. ku on tihedalt põimunud selle looja, AS SpinTek juhataja Rein Mälestusteenistus toimus 2. novembril, teenistuse viisid läbi praost Rebase nimi. Tema oli üks idee autoritest ning ka pikaajaliJaan Tammsalu ja ülempreester Aleksander Sarapik. Mälestusteenistust kane infosüsteemi arendamise ideoloog. Ta alustas infosüsteemi väljaarendamist 1997. jastasid Eesti Rahvusringhääling ja TV3. aastal koostöös Tallinna Linnavalitsusega. 2002. aastal loodi veebipõhine keskbaas ja 15. aprillil toimusid heakorrakuu raames traditsiooniliselt koristustalgud, vabatahtlike avalik kodulehekülg http://www.kalmistud.ee. abiga korrastati Hiiu-Rahu kalmistu vana baptistide kalmistut. Järgnevatel aastatel arendati kaardirakendust ning 2009. aastaks mindi Tallinna kalmistutel üle paberivabale matuste registreerimisele infosüsteemis. 2011. aastal alus- Tallinna kalmistute veebileht: www.kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2 tati hauaplatsi kasutajatega kasutuslepingute sõlmimist Haudis. Järgnevatel aastatel

Kas teadsid, et:

Metsakalmistu. Metsakalmistu Cemetery.

32


TALLINN’S CEMETERIES In 2011, user agreements began to be signed with grave plot Cemeteries are places that are part of the people’s cultural heritage and users via Haudi. In the years that followed, e-services and a shared history and add value to the man-made environment. Cememap application were developed and information on graves of teries are also a monument to landscape architecture and the art cultural and historical importance was publicized and continuor construction, always open to those with an interest. Cemeterally updated to this point. Rein Rebane died unexpectedly on ies are also an important part of the city’s green network. The All of Tallinn’s cemeteries 13 February 2015 and his life’s work was interrupted. Tallinna city of Tallinn manages the Metsakalmistu (Forest Cemetery), enjoy heritage protection. Kalmistud has continued to develop Haudi to the present day, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu and Liiva The city of Tallinn manages in cooperation with AS SpinTek, and will do so in future – only cemeteries, representing a total area of 330 ha with 120,000 the Metsakalmistu (Forest now without Rein’s great ideas and unflagging enthusiasm. In grave plots. All of Tallinn’s cemeteries are under heritage 2016, when Rebane would have turned 65, the Haudi app was conservation. The municipal institution Tallinna Kalmistud Cemetery), Pärnamäe, Pirita, released, which has already earned many reviews from satisfied manages and maintains them, provides funeral services for a Siselinna, Rahumäe, Hiiuusers. In 2017, it is planned to integrate the information system fee and signs agreements on use. The institution was foundRahu and Liiva cemeteries. with the SAP business software. ed 15 years ago. The management and use of cemeteries is This year as well, the tradition (dating from 2000) of holding an governed by the Cemeteries Act (RT I, 15.03.2011, 14) and the ecumenical memorial service on All Souls Day, for people who did rules on use of Tallinn’s cemeteries (KO 2010, 99, 1322) not have family members and whose last resting place is the Pärnamäe It can be said with confidence that one of Europe’s best cemetery information systems is in use in Tallinn – Haudi, which is closely tied to the name Cemetery columbarium, continued. The memorial service took place on 2 November, of its developer, the director of AS SpinTek, Rein Rebane. He was one of the originators and was led by Provost Jaan Tammsalu and Priest Aleksander Sarapik. The memorial serof the idea and has for years been a leading theorist on information system develop- vice was covered by Estonian Public Broadcasting and TV3. ment. He began developing the information system in 1997 in cooperation with the As part of Spring Maintenance Month, 15 April was a community cleanup day. Volunteers Tallinn City Government. In 2002, a central Web-based database and public website at helped tidy up the Hiiu-Rahu Cemetery’s old Baptist cemetery. http://www.kalmistud.ee were launched. In the years ahead, the map application was developed and by 2009, Tallinn cemeter- Website for Tallinn’s cemeteries: www.kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2 ies had switched over to paper-free registration of funerals in the information system.

Did you know?

Hüdroloog Tiit Eipre hauakujundus, valmis 2016. aastal, skulptor Tiiu Kirsipuu. This design for the tomb of hydrologist Tiit Eipre is completed in 2016. The sculptor was Tiiu Kirsipuu.

Talgud Hiiu-Rahu kalmistul. Cleanup day in Hiiu-Rahu Cemetery.

33


JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUD lise toetuse abil on võimalik rajada täiendavaid jäätmejaamu, Tallinna linn on 2016. aastal saanud rohkelt positiivset tähelepanu seopikendada nende lahtiolekuaegu ning suurendada vastuvõeses jäätmete liigiti kogumise edendamisega. Nimelt tellis Euroopa tavate jäätmete koguseid. Komisjon uuringu, mille tulemuste järgi Tallinn on Euroopa pea2013. aastast alates rakendab Tallinna linn Põhjamaade eeskulinnade võrdluses liigiti kogumise tasemelt teisel kohal. Meid ju järgides uut jäätmeveo mudelit. Selle mudeli rakendamiseks Euroopa Komisjoni uuringu edestab vaid Sloveenia pealinn Ljubljana, mis on sel aastal tunon Tallinn asutanud Tallinna Jäätmekeskuse, mis keskse asutunistatud ka Euroopa Rohelise Pealinna tiitli vääriliseks. Tallinnale tulemuste järgi on Tallinn sena korraldab jäätmeveo teenust. Tallinna Jäätmekeskust haljärgneb kolmandal positsioonil Helsingi linn. Siiski on tegemist Euroopa pealinnade dab Tallinna Keskkonnaamet. vaid pealinnade võrdlusega ning liigiti kogumise arendamiseEsimene piirkond, kus 2013. aastal rakendati jäätmevedu uue võrdluses jäätmete liigiti ga tuleb Tallinnal ka edaspidi järjepidevalt tööd teha. süsteemi järgi, oli Põhja-Tallinn. Lühikese ajaga sai selgeks, et Kuigi 2016. aastal ei rajatud Tallinnasse uusi jäätmejaamu, aluskogumise tasemelt Ljubljana tegemist on õige valikuga. Esimese kümne kuuga suurenes Põhtati eeltööd uue jaama rajamiseks Värvi tn 6 asuvale kinnistujärel teisel kohal. ja-Tallinnas kogumismahutite arv rohkem kui 10%. 2015. aastal le Kristiine linnaosas. Oktoobris otsustas Vabariigi Valitsus, et alustati jäätmevedu uue süsteemi järgi Kesklinnas ning 2016. aastal kinnistu tuleb üle anda Tallinna linnale ning juba 2017. aasta lisandusid Lasnamäe jäätmeveopiirkonnad. 2017. aasta eesmärgiks on alguses on võimalik alustada jäätmejaama projekteerimise ja jäätmevedu uue süsteemi järgi rakendada kõigis Tallinna linnaosades. seejärel ehitamisega. Koos Värvi tn 6 rajatava jäätmejaamaga saab Tallinnas olema 6 Linna jäätmehoolduse parendamiseks tegeldakse järjepidevalt Tallinna haldusterrikaasaegset ja kasutajasõbralikku jäätmejaama. tooriumil elavate inimeste jäätmealase teavitustööga. Prügihundi säästva tarbimise Jäätmejaamade külastajatest ning vastuvõetud jäätmevoogudest parema ülevaate kampaaniaga koolides, lasteaedades ja avalikel üritustel jätkatakse ka 2017. aastal. saamiseks on 2016. aastal tegeldud ka jäätmejaama mooduli arendamisega. ArenduInimeste teadlikkuse suurendamiseks korraldas Tallinna Keskkonnaamet 2016. aastal se tulemusena hakatakse edaspidi jäätmejaamade kliente tuvastama ID-kaardi abil. üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala (The European Week for Waste ReJäätmejaama mooduli rakendamisega tekib linnal ülevaade klientidest omavalitsuste duction) raames jäätmeinfopäeva linna asutuste töötajatele, kes igapäevaselt vastulõikes ning kogutud andmete põhjal on võimalik paremini seada koguselisi piiranguid. Oluline pööre on toimunud jäätmehoolduse rahastamises. Varasemalt rahastati jäätme-­ tavad kontori haldamise eest, tegelevad erinevate heakorraküsimustega linnas ning Rohelise Kontori süsteemi rakendamisega oma ametis/linnaosas. 22. novembril Tallinhoolduse valdkonda ladestamisel makstavast saastetasu osast, kuid viimastel aastatel na Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses toimunud infopäeval jagati teavet jäätmete on Tallinnast pärinevaid jäätmeid ladestatud vaid 1–2% ulatuses. Kuigi jäätmete laliigiti kogumisest, erinevatest jäätmeliikidest ja üldisest jäätmekorraldusest. destamise vähendamine on olnud eesmärgiks, on vananenud rahastamismudeli tõt-

Kas teadsid, et:

tu valdkond olnud viimastel aastatel seetõttu alarahastatud. Olukorra parandamiseks võeti 2016. aastal vastu otsus eraldada riigieelarvest omavalitsustele toetus. Tallinna linnale 2017. aastal eraldatava toetuse suurus on umbes 640 000 eurot. Sihtotstarbe-

Pakendikonteinerid. Packaging containers.

34

Jäätmemajanduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/jaatmed


DEVELOPMENTS IN WASTE MANAGEMENT The city of Tallinn received lot of positive attention in 2016 for advanceuros. With the help of the targeted support, it will be possible es made in separate collection of waste. The European Commission to establish additional CAS, extend their opening hours and insubscribed a study that revealed that Tallinn ranked second among crease the separate collection rates. European capitals in terms of the effectiveness of its separate colFrom 2013, the city of Tallinn is implementing a new waste lection scheme. We are only outstripped by Ljubljana in Slovenia, transport model structured along the lines of Nordic countries’ The European Commission which was also awarded the European Green Capital title that models. Tallinn has established the Tallinn Waste Centre which subscribed a study that year. Tallinn is followed by Helsinki in third place. This is howevis the central institution for organizing door-to-door collection revealed that among er only a comparison of capitals and Tallinn still needs continuservice. The Tallinn Waste Centre is administered by the Tallinn European capitals, Tallinn ously work for the development of waste management Environment Department. Although no new civic amenity sites (CAS) were established in The first district where waste transport was implemented acranked second to only Tallinn in 2016, preliminary efforts were launched to establish cording to the new system was North-Tallinn. In a short time, Slovenia’s Ljubljana in a new site on the Värvi tn 6 plot in Kristiine district. In October, it became clear that this was the right choice. In the first 10 terms of the effectiveness the Government of the Republic decided that the plot had to months, the number of waste containers increased by more than of its separate collection be transferred to the city of Tallinn and that in early 2017, de10% in North-Tallinn. In 2015, a waste transport went over to the sign and then construction of the CAS could be started. Along new system in Kesklinn district and in 2016, Lasnamäe's waste transscheme. with the CAS to be established on Värvi tn 6, Tallinn will have six port region was added. The goal for 2017 is to implement the new sysmodern and user-friendly waste collection centres. tem of waste transport in all districts of Tallinn. 2016 also saw development of a CAS module as an addition to the waste holder register. To improve waste management in the city, there is consistent public outreach with peoThis is to gain a better overview of the visitors to the CASs and the streams of waste acple living in the administrative territory of Tallinn. The Prügihunt (Waste Wolf) sustainacepted. As a result of the development, CAS clients will be authenticated from now on by ble consumption campaign in schools and public events will be continued in 2017. To ID card. The implementation of the CAS module gives the city an overview of the clients raise public awareness, Tallinn Environment Department organized in 2016, as part of by each local government and on the basis of the data gathered, it will be possible to the European Week for Waste Reduction, a one-day waste-themed seminar for city emmore effectively set quantitative limits. ployees who are in charge of office management on a daily basis, deal with various pubA significant change has taken place in funding for waste management. Earlier on, the lic works and maintenance issues in the city and implement the Green Office system in waste management sector was funded from part of the pollution charge paid for depostheir organization/district. The seminar took place at Tallinn Zoo’s Environmental Educaiting waste in landfills, but in recent years, only 1-2% of Tallinn’s waste has ended up tion Centre on 22 November, information was provided on separate collection, different in landfills. Although the decrease in deposition of waste in landfills was the goal, the categories of waste and general waste management. area has been underfunded in recent years due to the outdated funding model. To improve the situation, a decision was taken in 2016 to allocate state budget support to The website for waste management: local governments. The amount of support allocated to the city in 2017 is about 640,000 www.tallinn.ee/eng/A-Guide-to-Sorting-Waste

Did you know?

Rahumäe jäätmejaam. Rahumäe Waste Collection Centre.

35


PRÜGIHUNDI KAMPAANIA PANUSTAB KESKKONNATEADLIKKUSE SUURENDAMISELE 2016. aastal täitus Prügihundi 15. tegutsemisaasta. Aastate jooksul on Prügihunt õpetanud kümneid tuhandeid lapsi väärtustama keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Programmi kaudu mõjutatakse laste käitumisharjumusi, õpetades neid säästlikult tarbima, sorteerima prügi ning hoolima ümbritsevast keskkonnast. Prügihundi säästva tarbimise kampaaniaga, mille sihtrühmaks on 4–9 aastased lapsed, on haaratud kõik Tallinna koolid ja lasteaiad ning kaheksa Harjumaa valda ning linna (Harku, Kiili, Rae, Saue, Saku, Kuusalu ja Viimsi vald ning Saue linn). Tänu Prügihundi aastast aastasse kasvavale populaarsusele nii Tallinna kui Harjumaa lasteaedades ja koolides, on suurenenud nõudlus Prügihundi esitluste järele ka avalikel keskkonnaalastel üritustel. Nii võib juba mitmendat aastat järjest kohata Prügihunti tegutsemas Keskkonnasõbraliku Liikumise Kuu raames korraldatud Autovabal päeval ja Kassisaba Kapipuhastuspäeval. Prügihundi õppetunde rahastati ka käesoleval aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist. Hea meel on tõdeda, et 2015.–2017. õppeaastateks on eraldatav toetus varasemast oluliselt suurem, see võimaldab säästva tarbimise kampaaniaga jõuda rohkemate lasteni. Kui 2015.–2016. õppeaastal külastas Prügihunt kõiki Tallinna lasteaedasid, mille raames sai õppetundidest osa ligikaudu 19 000 last, siis 2016.–2017. õppeaastal on järg koolide käes. Prügihundi tundide rikastamiseks ning teadmiste kinnistamiseks on lasteaialastele trükitud 20 000 värviraamatut ning algklassiõpilastele 11 500 töövihikut. Soov on edaspidi kampaaniat läbi viia veelgi suuremas mahus ning kaasata täiendav vanusegrupp. Prügihundi säästva tarbimise vahetuks tulemuseks on ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv, mille kaudu mõjutatakse üldise jäätmetekke vähenemist ja taaskasutuse suurenemist. Laste, noorte ja nende vanemate tõusnud teadlikkus jäätmete sorteerimise, keskkonnasõbraliku käitumise ning säästva tarbimise alal parandab otseselt keskkonnaseisundit – rohkem jäätmeid suunatakse lihtsate viiside ja vahenditega taaskasutusse või tarbitakse teadlikumalt. Keskkonnateadlikkuse tõstmine on pikaajaline protsess, millega tuleb järjepidevalt tegeleda ning seetõttu jätkab Tallinna Keskkonnaamet edaspidigi KIKi toetusel säästva tarbimise edendamist.

Kas teadsid, et:

Prügihundi kampaania veebileht: www.tallinn.ee/prygihunt/

Prügihunt hoiab loodust! Waste Wolf promotes nature conservation!

36

Käesoleval aastal, kui Prügihundi säästva tarbimise kampaanial täitus 15. tegutsemisaasta, tunnustas Euroopa Komisjon Prügihundi jäätmeteavituskampaaniat kui ühte parimat keskkonnateadlikkuse edendamise näidet.


WASTE WOLF (PRÜGIHUNT) CAMPAIGN CONTRIBUTES TO RAISING ENVIRONMENTAL AWARENESS In year 2016, Waste Wolf marked 15 years of activity. Over the years, Waste Wolf has taught tens of thousands of children to value the environmental protection methods. The programme helps shape children’s This year, when Waste Wolf behavioural patterns, teaching them sustainable consumption to consume responsibly, sort waste campaign turns 15, the and care for the surrounding enviEuropean Commission has ronment. The Waste Wolf sustainable consumption campaign, targeted recognized the programme at kids aged 4 to 9, takes place in all as one of the best Tallinn schools and pre-schools and examples of promotion of eight Harju County rural municipalienvironmental awareness. ties or cities as well (Harku, Kiili, Rae, Saue, Saku, Kuusalu and Viimsi municipality and the city of Saue). Thanks to the growing popularity of Waste Wolf in Tallinn and Harju County schools, there is increased demand at public environment-themed events as well. For a number of years in a row, we can see the Waste Wolf at work at the Car-Free Day and Kassisaba “Clean Out Your Cupboards Day” organized as part of Environmentally Friendly Mobility Month. The Waste Wolf lectures at schools and preschools were also funded this year by the Environmental Investment Centre’s environmental awareness programme. It is gratifying to be able to say that the support allocated for 2015-2017 academic years is much bigger than in the past. It will allow the sustainable consumption campaign to reach more children. Where as in 2015-2016 school year, Waste Wolf visited all Tallinn nursery schools, and close to 19,000 children took part in the lessons. In the 2016-2017 school year, the Waste Wolf lectures for schools start from the 1st grade. To give even more value to the Waste Wolf content and reinforce knowledge, 20,000 colouring books for kindergarteners and 11,500 workbooks for elementary schoolchildren were published. The aim is to carry out the campaign in an even greater volume and involve an additional age group. The immediate result of the sustainable consumption campaign by Waste Wolf is a growth in environmental awareness in society, through which general waste generation is reduced and recycling is increased. The higher awareness among children and their parents as regards sorting, environmentally friendly behaviour and sustainable consumption helps directly improve environmental status – more waste is directed to recovery using basic means and methods, or people consume more responsibly. Raising environmental awareness is a long-term process, which has to be dealt with consistently, which is why the Tallinn Environment Department will continue promoting sustainable consumption with the support of the Environment Investment Centre.

Did you know?

Website for the Waste Wolf (Prügihunt) campaign: www.tallinn.ee/prygihunt/

Prügihunt Uue Maailma Tänavafestivali avamisel. Waste Wolf at the Uus Maailm Street Festival opening.

37


TALLINNA JÄÄTMEKESKUS LINLASTE KOOSTÖÖPARTNERI JA ABISTAJANA Meie visioon: Puhas ja ilus linnakeskkond, kõik jäätmed taaskasutatakse. Meie missioon: Pakkuda tarbijatele jäätmenõustamist, lahendusi ja kvaliteetset teenust. Tagada võimalikult mugavalt jäätmete liigiti äraandmine tekkekohal. Meie põhimõtted: Olla keskkonnasäästlikud, stabiilsed ja koostöövalmid, avatud uutele lahendustele.

Kas teadsid, et: Tallinna linnaruumi paigaldatud 30 riidekonteineriga kogutakse ühes kuus umbes 60 tonni riideid.

Tallinna Jäätmekeskus on Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus, mis korraldab jäätmetemajandust Tallinna linnas. Tallinna Jäätmekeskus asutati 2013. aastal. Tallinna Jäätmekeskus pakub nõustamist ja korraldatud jäätmeveo teenust Tallinnas erakliendist ärikliendini. Tallinna Jäätmekeskus pakub segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete äraveoteenust korraldatud jäätmeveo raames. Vastavalt kliendi vajadusele arendatakse välja uusi teenuseid ja liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalusi tekkekohal (nt aia- ja haljastusjäätmete üleandmine). Tallinna Jäätmekeskuse jaoks on oluline, et jäätmeveoteenust osutataks õigeaegselt ning et kliendile on tagatud jäätmete üleandmine vedajale. Tallinna Jäätmekeskus teenindab korraldatud jäätmeveo raames Põhja-Tallinnas, Kesklinnas, Kristiines, Haaberstis ja Lasnamäel kokku üle 6000 kliendi. Tallinna Jäätmekeskuse eesmärk on vähendada segaolmejäätmete kogust jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise kaudu. Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et säästa loodust ning anda jäätmetele materjali või energiaallikana uus otstarve. Tallinna Jäätmekeskus alustas 2014. aasta aprillis riidekonteinerite paigaldamist linnaruumi ning selle lähiümbrusesse. Kokku on paigaldatud üle 30 riidekonteineri, kuhu saab tasuta viia riideid, jalanõusid, mänguasju jms, et suunata need hiljem ringlusse, korduskasutusse ja taaskasutusse. Riidekonteineritega kogutakse ca 60 tonni riideid kuus. Riidekonteinerite asukohad on kättesaadavad Tallinna Jäätmekeskuse veebilehel www.prugi.ee/portal/ riidekonteinerid/ Tallinna Jäätmekeskuse töötajad tegelevad igapäevaselt kliendihaldusega ja klientide nõustamisega. Lisaks telefoninõustamisele on võimalik tulla kohale, saada kaasa jäätmealast teabematerjali, sõlmida jäätmeveolepingut, jäätmemahuti rendilepingut ja osta jäätmemahutile eri liiki kleebiseid või biolagunevast materjalist biokotte. Tallinna Jäätmekeskus teeb koostööd teiste Eesti ja Põhjamaade jäätmekeskustega. Koostöö raames jagatakse infot jäätmemajandust reguleerivate õigusaktide muudatustest ja praktilistest kogemustest jäätmeveoteenuse osutamisel. Lisaks pakub Tallinna Jäätmekeskus Tallinna kõikide piirkondade klientidele järgmisi teenuseid: multiliftkonteinerite rent, konteinerite rent, konteinerite pesu, aia- ja pargijäätmete äravedu.

38

Liigiti kogumise jäätmeveok. A waste transport vehicle equipped for separate collection.

Tallinna Jäätmekeskuse veebileht: www.prugi.ee


THE TALLINN WASTE CENTRE AS A PARTNER AND RESOURCE FOR TALLINN RESIDENTS Our vision: A clean and tidy, attractive urban environment, where all waste is recycled. Our mission: We aim to offer consumers advice, solutions and quality service on waste issues. We look to ensure the maximum level of convenience in separate waste collection at the waste source. Our principles: Conserving the environment, embodying stability and readiness for cooperation, openness to new solutions.

Waste must be collected separately to conserve nature and give waste a new purpose in the form of materials or energy source. In April 2014, the Tallinn Waste Centre launched installation of clothing containers in different places in and around the city. About 60 tonnes of clothing Over 30 of the containers have been installed. They are a dropis collected each month in off point for clothing, footwear, toys and similar items for the purpose of recycling, re-use and recovery. About 60 tonnes of 30 old-clothing containers clothing a month are collected in the clothing containers. The loinstalled around Tallinn. cations of the containers can be found on the Tallinn Waste centre website, https://www.prugi.ee/portal/en/riidekonteinerid/ The employees of Tallinn Waste Centre deal on a daily basis with customer management and advisement. Besides telephone consultation, one can come to The Tallinn Waste Centre is an institution managed by the Tallinn Environment Departthe centre in person, receive information materials on the topic of waste, sign a new ment, and organizes waste management in the city of Tallinn. It was founded on year waste transport agreement, or agreement for renting a waste container, and buy various 2013. types of stickers for waste containers or biodegradable bags for compostable waste. The Tallinn Waste Centre offers advice and organizes waste transport service in Tallinn The Tallinn Waste Centre works closely with other waste centres in Estonia and the Norfrom private consumers to corporate clients. The Tallinn Waste Centre offers advice and dics. Information on amendments to legal acts on waste and practical experiences in the organized waste transport service in Tallinn for mixed household waste, biodegradable provision of waste collection services are provided. waste, paper and cardboard and oversize waste. Based on client needs, new services are The Tallinn Waste Centre also offers the following services to customers in all of the disdeveloped, and possibility of handing over separately collected waste (such as garden tricts of Tallinn it covers: rent of multi-lift containers, rent of containers, container washand yard waste) is ensured. The Tallinn Waste Centre considers it important that waste ing, pickup of yard and park waste (leaves, apples, branches etc), pickup of Christmas transport service be provided in a timely manner and that clients have the possibility to trees. hand over waste to the carrier. The Tallinn Waste Centre’s organized waste transport service serves over 6,000 clients in Website for Tallinn Waste Centre: www.prugi.ee/portal/en/ the North-Tallinn, Kesklinn, Kristiine, Haabersti and Lasnamäe districts. The objective of the Tallinn Waste Centre is to reduce the quantity of mixed household waste through preventing waste generation as well as through separate collection.

Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et säästa loodust. Waste is to be collected separately to conserve nature.

Did you know?

Riide- ja pakendikonteinerid. Clothing and packaging containers.

39


HEAKORRAKUU KAMPAANIA 25 AASTAT Tallinnas hakati ametlikult korraldama kevadist heakorrakuud 1991. aastal ning 2016. aastal tähistas heakorrakuu juba 25. juubelit. Tallinna Keskkonnaamet koordineerib heakorrakuu kampaaniat 2005. aastast. Kuu eesmärk on: 1) koristada linn talvisest prahist koostöös eri ametite, linnaosa valitsuste, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega; 2) kaasata linlasi oma koduümbruse heakorrastamisse; 3) arendada linlaste keskkonnateadlikkust linnaosa valitsustes toimuvate infotundide kaudu, infovoldikute jms abil. Heakorrakuu toimus 15. aprillist 15. maini ning kuu jooksul viidi linnaosades läbi erinevaid tegevusi nagu tänavalt puistematerjalide kogumist ning puude ja lillede istutamist. Kuu jooksul toimus linnas kokku ligi 180 talgut, milles osales kokku üle 4000 vabatahtliku. Koristustöödele kaasati linnaosade elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre, ettevõtteid jt. Jäätmekäit-

Heakorrakuu avatalgud Stroomi rannas. Opening clean up event for Spring Maintenance Month at Stroomi Beach.

40

luse aspektist olid olulised tegevused ohtlike jäätmete kogumisringid linnaosades ning teede ja haljasalade korrastamine. 2016. aasta heakorrakuu kampaaniat korraldas Tallinna Keskkonnaamet koostöös Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja linnaosade valitsustega. Heakorrakuu tunnuslause oli „Lööme linna läikima!”. Heakorrakuu jooksul, ajavahemikul 15. aprillist 15. maini 2016, anti üle 1949,3 tonni jäätmeid. Linnaosade kaupa kogutud jäätmekogused on esitatud tabelis 1. Ragn-Sells ASi ja Tallinna Keskkonnaameti andmetel kogutud ohtlike jäätmete kogused Tallinnas kajastuvad tabelis 2. Heakorrakuu avatalgud, nimega „Puhas rand“, toimusid Stroomi rannaalal Põhja-Tallinnas. Talgutest võttis osa üle 500 vabatahtliku, kes kogusid rannaalalt kokku 150 m3 ehk ca 20 tonni pargi- ja aiajäätmeid. Põõsaste ümbert koguti kokku ja viidi rannaalale tagasi 340 m3 liiva. Talgutel osales palju aktiivseid linnaelanikke, sealhulgas kooliõpilasi, pensionäre, Tallinna Keskkonnaameti ja linnaosade valitsuste töötajaid. Heakorrakuu avatalgud toimusid koostöös Tallinna, Helsingi, Turu ja Peterburi linnaga. Linnade vahel


25 YEARS OF THE SPRING MAINTENANCE MONTH CAMPAIGN Spring Maintenance Month became a tradition in 1991, which means that the campaign celebrated its 25th anniversary in 2016. The Tallinn Environment Department has coordinated the campaign since 2005. The purpose of the month is: 1) cleaning the city of winter garbage in cooperation with different authorities, district governments, the unemployed, and people employed in social jobs; 2) involving residents in maintaining their home neighbourhoods; 3) developing the environmental awareness of residents through info hours at the district governments, and information brochures, among other things. Spring Maintenance Month took place from 15 April to 15 May and in the course of this period, various activities were carried out in the city’s districts, such as gathering grit from streets, planting trees and flowers. About 180 cleaning campaigns took place, with almost 4,000 volunteer participants. Residents, NGOs, building associations, schoolchildren, youth organizations, pensioners, companies and others were involved in the cleanup activities. For waste management, important activities are the hazardous waste collection circles in the city’s districts and cleaning up streets and green areas. The 2016

Tänavapesu heakorrakuu raames. Street washing during Spring Maintenance Month.

Spring Maintenance Month campaign was organized by the Tallinn Environment Department in cooperation with the Tallinn Municipal Engineering Services Department, the Transport Department and the district governments. The slogan for the month could be translated as “Let's make the city shine!” Over 1,949.3 tonnes of waste was handed over during the month. The amounts collected by district are shown in Table 1. The amounts of hazardous waste collected – according to data from Ragn-Sells AS and the Tallinn Environment Department – are shown in table 2. The cleanup activity that opened the month, called “Clean Beach”, took place in Stroomi beach in North-Tallinn district. Over 500 volunteers took part, gathering a total of 150 m3 – 20 tonnes – of park and garden waste. A total of 340 m3 of sand was gathered from around shrubberies and returned to the beach area. Many active residents took part, including schoolchildren, retirees, and Tallinn Environment Department and district administration employees. The beach clean-up event was held in cooperation with the cities of Tallinn, Helsinki, Turku and St. Petersburg. A video bridge was created by Skype between the cities, and the participants greeted each other and expressed recognition to

Tallinna Südalinna Kooli õpilased osalemas projekti "Teame, näeme ja teeme" raames talgutel. Students from Tallinn's Südalinna School participating in a cleanup activity as part of a project called "We Know, See and Do".

41


Tabel 1. Jäätmekogused linnaosade kaupa Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn

Prügist kunsti tegemine heakorrakuu avatalgutel Stroomi rannas. Turning waste into art at the opening event for Spring Maintenance Month at Stroomi Beach.

loodi Skype’i vahendusel ühendus, mille kaudu talgulised üksteist tervitasid ning neljas linnas samaaegselt toimunud talgutega Läänemere initsiatiivi toetuseks tunnustust avaldasid. Talgute aukülaliseks oli Helsingi abilinnapea Pekka Sauri. Osalejate vahel loositi välja auhindu ning peaauhinnaks oli 12-liikmelise seltskonna jahisõit Tallinna lahel jahtlaevaga "Idda". Talgutel osalejad said tänutäheks heakorrakuu logoga riidekoti ning rinnamärgi „Puhas rand“. Teist aastat järjest viidi Heakorrakuu raames läbi jäätmeteemaline kooliprojekt „Teame, näeme ja teeme“. 2016. aastal osalesid selles projektis Haabersti Vene Gümnaasium, Tallinna Südalinna Kool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Merivälja Põhikool ja Ehte Humanitaargümnaasium. Igast koolist osales projektis üks klass (6.–8. klass). Projekt viidi läbi kolmes etapis. Esimeses etapis toimus koolis jäätmeteemaline koolitus. Teises etapis külastasid klassid Pärnamäe jäätmejaama, Rahumäe jäätmejaama või Eesti Pandipakendit. Kolmandas etapis osales iga klass talgutel, mis toimusid 6. mail, Euroopa koristuspäeval. Igale projektis osalenud klassile kingiti jäätmete liigiti kogumiseks prügikastid. Kokku osales projektis 230 õpilast 6.–8. klassist. Projekt viidi läbi koostöös linnaosade valitsuste, MTÜga Keskkonnateenused ning Eesti Pandipakendiga. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel istutati heakorrakuul linnaosade peenardele kokku 98 püramiidtamme ja punast tamme, 4 iluõunapuud ning taastati 600 m² murupinda. Lisaks istutati 15 peenrale ja 21 püsivaasi 22 079 kevadlille (võõrasemad, meelespead, aed-pärdiklilled, sarvkannikesed ja kirikakrad). Peale selle telliti linnaosade parkides ja haljasaladel kasvava 281 puu seisundi hindamine ning korrastati ca 30 ha linnametsa ja ca 100 m² püsikupeenraid. Heakorrakuul toimus Tallinnas ka lemmikloomade kiibistamise kampaania, mille käigus said kiibi 163 kassi ning 56 koera. Kokku kiibistati ja lisati registrisse perioodil 15. aprill

42

161,8 tonni 71,8 tonni 84,2 tonni 118,3 tonni 203,1 tonni 557,1 tonni 175 tonni 578 tonni

Tabel 2. Heakorrakuu raames kogutud ohtlike jäätmete kogused Patareid ja akud Luminestsentslambid Ravimid Värvid ja liimid Õli ja rasv Reostunud pakendid Elavhõbe Elektri- ja elektroonikajäätmed Kemikaalid Kokku

2324 kg 288 kg 544 kg 13 537 kg 135 kg 761 kg 18 g 8320 kg 193 kg 26,12 tonni

kuni 15. mai 283 kassi ja 205 koera. Tallinna Keskkonnaamet uuendas eesti-, vene- ja ingliskeelse infovoldiku „Heakorra ABC“. Voldikust saab teada, kuidas heakorrastada koduümbrust, jagatakse näpunäited linna haljasalade, mänguväljakute, koerteväljakute, kalmistute ja muude linnas asuvate rajatiste kasutamisvõimaluste ning hooldamise kohta jms. Muuhulgas leiab voldikust teavet, kuhu pöörduda, kui on tekkinud küsimusi linna heakorra kohta. Heakorrakuu veebileht: www.tallinn.ee/heakorrakuu


Table 1. Amounts of waste by city district Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita North-Tallinn

161,8 tons 71,8 tons 84,2 tons 118,3 tons 203,1 tons 557,1 tons 175 tons 578 tons

Table 2. Amounts of hazardous waste collected during Spring Maintenance Month Batteries and accumulators Luminescent lamps Medicinal products Paints and adhesives Oil and grease Polluted packaging Mercury Electrical and electronic waste Chemicals Total

2324 kg 288 kg 544 kg 13 537 kg 135 kg 761 kg 18 g 8320 kg 193 kg 26,12 tonnes

the Baltic Sea initiative declaring the cleaning campaigns open. Helsinki deputy mayor Pekka Sauri was the guest of honour. There was a prize drawing, the grand prize being a yacht trip on the Bay of Tallinn for a party of 12 aboard the Idda. The participants received a cloth bag with the Spring Maintenance Month logo and a “Clean Beach” chest pin. For the second year in a row, a waste-themed school project was part of the Spring Maintenance Month – “We Know, See and Do”. The participants in this project in 2016 were the Haabersti Russian Upper Secondary School, Tallinna Südalinna School, Tallinna Kuristiku Upper Secondary School, Tallinna Mustamäe Science Upper Secondary School, Tallinna Pääsküla Upper Secondary School, Merivälja Basic School and Ehte Upper Secondary School for the Humanities. One class from each school took part in the project (6th to

Prügist valminud kunst. Art made from waste.

8th grade). The project was carried out in three stages. In the first stage, a waste-themed lecture took place. In the second stage, the classes visited Pärnamäe civic amenity sites, Rahumäe civic amenity sites or the Eesti Pandipakend organization. In the third stage, each class took part in the community cleanup days held on 6 May, European clean-up day. Each participating class was given waste bins for separate collection of waste. In total, 230 students from 6th to 8th grade took part in the project. The project was carried out in cooperation with the administrations of the city districts, MTÜ Keskkonnateenused and Eesti Pandipakend organization. On the ordinance of the Environment Department, a total of 98 pyramid oaks and red oaks, 4 ornamental apple trees were planted, and 600 m2 of lawn was planted during Spring Maintenance Month. In addition, 22,079 spring flowers were planted on 15 flower-beds and 21 permanent vases (pansies, violets, monkey-flowers, horned violets and bellies). Besides that, evaluations of the health of 281 trees in parks and green spaces were ordered, about 30 hectares of city forest and about 100 m2 of perennial borders were tidied up. A pet microchipping campaign was also held during the month, with 163 cats and 56 dogs. From 15 April to 15 May a total of 283 cats and 205 dogs were microchipped and registered. The Tallinn Environment Department updated a brochure that serves as a primer to maintenance of public areas: Heakorra ABC is available in Estonian, English and Russian. It provides information how to keep the area around one’s home looking good, provides tips for ways of using and maintaining the city’s parks, playgrounds, dog parks, cemeteries and other features in the city. Among other things, the brochure includes information on where to turn with questions about maintenance. The website for Spring Maintenance Month: www.tallinn.ee/heakorrakuu

43


KESKKONNASÕBRALIKU LIIKUMISE KUU Keskkonnasõbraliku liikumise kuu korraldati esmakordselt Tallinnas 2012. aastal. Kuu korraldamise idee tekkis seoses autovaba nädalaga Tallinnas, mis esmakordselt toimus 2005. aastal. Autovaba päev ja nädal on toimunud Euroopa liikuvusnädala raames, mida tähistatakse igal aastal 16.–22. septembrini (www.mobilityweek.eu). Keskkonnasõbraliku liikumise kuud korraldas Tallinna Keskkonnaamet 2016. aastal koos teiste ametite ja linnaosavalitsustega 1.–30. septembrini. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames osales Tallinn 2016. aasta Euroopa liikuvusnädala kampaanias, mille teema oli sel aastal „Arukas liikuvus. Tugev majandus.” („Smart mobility. Strong economy”). Kokku osales 2424 Euroopa linna. Euroopa liikuvusnädala harta seab osaleda soovijatele kolm kriteeriumi, mida peab täitma: 1) organiseerida ajavahemikul 16.–22. septembrini tegevusi, mis lähevad kokku Euroopa liikuvusnädala ametliku teemaga; 2) avada mõni jääv objekt, mis propageeriks keskkonnasõbralikku liikumist; 3) korraldada autovaba päev. Tallinna linn täitis kolmest kriteeriumist kahte: liikuvusnädalal toimus palju tegevusi, mis läksid kokku ametliku teemaga (üritused lasteaedades, kepikõnnitreeningud jms) ning 18. septembril toimus Autovaba päev. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevused hõlmavad säästva liikumisviisi kasutamist ning nende kombineerimist, nagu näiteks jalgsi käimine, jooksmine, jalgrattasõit, sportimine, ühissõidukite kasutamine jms. Kuu eesmärk on propageerida keskkonnasäästlike liiklusvahendite kasutamist ning keskkonnasõbralike liikumisviiside eeliseid puhta linnakeskkonna säilitamisel. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati ametlikult 3. septembril Uue Maailma Tänavafestivalil. Festivali toimumise ajaks suleti autoliiklusele mitmeid Uue Maailma asumi tänavaid ning inimesed liikusid jalgsi või jalgrattaga. Sellel aastal oli festivali peateemaks „Keskkonnasõbralik Uus Maailm“. Tänavafestivalil toimetas ka Prügihunt, kes õpetas lastele, miks ja kuidas tuleks jäätmeid liigiti koguda. Üheskoos mängiti harivaid mänge. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu maskotiks on Snupsi – vahva, püsimatu ja uudishimulik tegelane. Snupsi tutvustas septembri jooksul Tallinna lasteaedades keskkonna-

Vigursõit Autovabal päeval Pae tänaval. Trick riding at Car-Free Day on Pae tänav.

44

sõbralikku liikumist ja selle eeliseid. Snupsi külastas ka teisi keskkonnasõbraliku liikumise kuu üritusi ja oli abiks kuu tippsündmusel – Tallinna autovabal päeval Lasnamäel Pae tänaval. Autovabal päeval, 18. septembril, suleti Pae tänava Peterburi maantee ja Majaka põik vaheline lõik mootorsõidukitele ning tänavat kasutati erinevateks tegevusteks nagu ohutusalase teabe edastamiseks ning alternatiivsete liikumisvahendite tutvustamiseks (rulluisud, tõukerattad, jalgrattad jne). Autovabal päeval toimus Tallinna Transpordiameti korraldatud orienteerumisvõistlus ühistranspordiga, millest võttis osa ligi 500 inimest. Samuti oli võimalik osaleda kogenud giidide saatel jalgsimatkal „Ajaloomatk Sikupilli asumis ja Pae pargis“ ja rattaretkel „Lood Lasnamäe loodusest ja arhitektuurist“. Kõik rattaretke osalejad said endale helkurvesti ning Tallinna Kommunaalametilt rattateede kaardi. Pae tänaval said linlased nautida Jaak Joala laulude kontserti, tutvuda turul müüdavate kaupadega ning võtta osa paljudest liikumisega seotud tegevustest. Kõik, kes tulid üritusele rattaga, said selle jätta tasuta valvega rattaparklasse. Lasnamäe Spordikompleksi staadionil toimusid FC Levadia poiste ja tüdrukute näidistreeningud ning lastealal korraldati palju tegevusi ja mänge lastele. MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus korraldas koostöös Tallinna Keskkonnaametiga rahvusvahelisel autovabal päeval, 22. septembril, Hobujaama esisel platsil keskkonnasõbraliku liikumise kuu tutvustuse ja uue Peatänava debati. Koostöös MTÜga Eesti Arhitektuurikeskus paigaldati Euroopa liikuvusnädala raames (16.–22. septembril) Hobujaama esisele platsile modulaarsed istumiskohad ja platvormid. Samuti paigaldati Tammsaare parki ja Hobujaama esisele platsile lauatennise lauad ning rularambid. Nende tegevustega parandati linnaruumi puhke-, sportimis- ja ajaveetmise võimalusi. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevusi ja teemasid kajastati kogu kampaania vältel mitmes eesti- ja venekeelses meediakanalis ning keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebilehel www.tallinn.ee/liikumiskuu eesti keeles ja www.tallinn.ee/rus/mobilnost vene keeles. Tallinna Keskkonnaamet uuendas eesti- ja venekeelse infovoldiku „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu Tallinnas“. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebileht: www.tallinn.ee/liikumiskuu

Keskkonnasõbraliku Liikumise Kuu maskott Snupsi Vormsi lasteaias. Snupsi, the mascot for Environmentally Friendly Mobility Month in Vormsi kindergarden.


ENVIRONMENTALLY FRIENDLY MOBILITY MONTH Environmentally Friendly Mobility Month was first held in Tallinn in 2012. The idea came about in connection with Car-Free Week in Tallinn, which first took place in 2005. CarFree Day and Week have been part of European Mobility Week, observed each year from the 16 to the 22 September (www.mobilityweek.eu). Environmentally Friendly Mobility Month was organized by the Tallinn Environment Department from 1 to 30 September 2016 in collaboration with other boards and city district administrations. As part of Environmentally Friendly Mobility Month, Tallinn took part in European Mobility Week campaign. This year’s theme was “Smart Mobility. Strong Economy”. A total of 2,424 European cities took part in the campaign. The European Mobility Week charter sets three criteria that have to be fulfilled by candidates: 1) Organizing the activities according to the official theme of European Mobility Week between 16 to 22 September; 2) Implementing at least one new permanent measure which contributes to modal transfer from the private car to an environmentally sound mode of transport; 3) Organizing a car-free day. Tallinn met two of the three criteria: Mobility Week featured many activities that were tied to the official topic (events in kindergartens, Nordic walking trainings etc.) and CarFree Day, which was held on 18 September. The activities in Environmentally Friendly Mobility Month involve the use and combination of sustainable means of moving around, like walking, running, cycling, sport activities, using public transport etc.). The goal of the month was to promote use of environmentally friendly means of transport and the advantages of such modes when it comes to preserving a clean urban environment. The official opening of Environmentally Friendly Mobility Month was on 3 September at the Uus-Maailm Street Festival. A number of the streets in the neighbourhood were closed to cars for the duration of the festival; people got around on foot, by bike or by public transport. This year the festival’s main topic was “Environmentally Friendly Uus-Maailm” (the neighbourhood’s name means “new world”). At the street festival, the Waste Wolf taught children how to collect waste by type and played educational games with the children. The mascot of the Environmentally Friendly Mobility Month is Snupsi – a fun, energetic and curious fellow. During September, Snupsi introduced the environmentally friendly mobility and its advantages to kindergartens in Tallinn. Snupsi also visited other events during the month and helped out at the international Car-Free Day on Pae Street in the Lasnamäe district. On that day, 18 September, the segment of Pae Street was shut down to motorized transport and the street was used for various activities such as disseminating safety information and introducing alternative modes of transport (roller skates, pushbikes, bicycles etc.). An orienteering competition by public transport, organized by the Tallinn Transport Department, was held on Car-Free Day, which was attended by close to 500 people. Residents could take part in a hike around historical sites in Sikupilli neighbourhood and Pae Park, and a bicycle tour of Lasnamäe’s nature and architecture. On Pae Street, Tallinn residents could enjoy a concert of Jaak Joala songs, browse and buy items being sold at a market, and take part in many activities related to mobility. Everyone who came out by bike could park it for free in a guarded parking lot. At Lasnamäe Sport Complex stadium, FC Levadia offered practices for boys and girls and the day gave children many different opportunities for games and activities.

The Estonian Centre for Architecture held several events in cooperation with the Tallinn Environment Department. For example on Car-Free Day, on 22 September, there was a new Main Street debate and an introduction to Environmentally Friendly Mobility Month. In cooperation with the Centre for Architecture, modular seats and platforms were installed on the plaza in front of Hobujaama. Also tennis tables and skateboarding ramps were installed in Tammsaare Park and Hobujaama plaza. These activities helped make the city more recreational and improved sports and leisure options. The activities and themes of Environmentally Friendly Mobility Month were advertised in various of Estonian- and Russian-language media channels, and on the Environmentally Friendly Mobility Month website, www.tallinn.ee/liikumiskuu in Estonian and on www. tallinn.ee/rus/mobilnost in Russian. The Tallinn Environment Department also updated a brochure, available in Estonian and Russian, titled “Environmentally Friendly Mobility Month in Tallinn”. The website for Environmentally Friendly Mobility Month: www.tallinn.ee/liikumiskuu

Orienteerumisvõistlus ühistranspordiga Autovabal päeval. A traditional public transport orienteering competition held on Car-Free Day.

45


TALLINNA ENERGIAAGENTUURI TEGEMISTEST Tallinna Energiaagentuur (TEA) asutati Tallinna Keskkonnaameti hallatava asutusena 1. jaanuaril 2013. aastal. Vastavalt põhimäärusele on Tallinna Energiaagentuuri tegevusvaldkond säästva energiamajanduse planeerimine ja arendamine, sh Linnapeade Pakti (Covenant of Mayors) täitmise koordineerimine – linna energiatarbimise seire ja energia efektiivse kasutamise alane nõustamine ning vastava aruandluse esitamine. 2016. aasta alguses koostas TEA Tallinna linnavalitsusele esitamiseks informatsiooni „„Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021“ (SEAP) täitmise kohta aastatel 2011–2015“". Informatsioon kajastab SEAPis toodud tegevussuundade täitmist ning hindab, kas antud tegevustega on võimalik täita Linnapeade Paktiga liitumisel seatud eesmärgid aastaks 2020. Selgus, et SEAPis püstitatud eesmärkide täitmiseks on vaja koostada ametite ja linnaasutuste poolt konkreetsed rakenduskavad koos finantseerimisallikatega aastateks 2016–2020. 2016. aastal esitas TEA Tallinna linna energiatarbimise ja CO2 emissiooni aruande Brüsselis asuvale Linnapeade Pakti kontorile. TEA-l on oluline roll Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamiseks vajalike tegevuste elluviimisel ja tiitlile kandideerimiseks taotluse täiendamisel. Euroopa Rohelise Pealinna taotlus koosneb mitmetest keskkonnaalastest peatükkidest (nt rohealad, jäätmekäitlus, energiakasutus jne), millest enim seostuvad agentuuri põhikirjaliste ülesannetega kliimamuutuste mõjude vähendamine ja energiakasutus. TEA poolt koostati taotluses nimetatud valdkondlikud peatükid. Alljärgnevalt toome välja Tallinna energiatarbimist iseloomustavad olulisemad näitajad. Kütuste ja energia tarbimise osas on suurima osatähtsusega äri- ja avaliku teeninduse sektor (938 615 t CO2), millele järgnevad üsna võrdse osakaaluga kodumajapidamised (759 066 t CO2), tööstus- (744 517 t CO2) ja transpordisektor (673 240 t CO2) (Joonis 1). Elektritootmise portfellis toimunud muudatuste ja Tallinnas rakendatud meetmete tulemusena alanes CO2 heitkogus elaniku kohta 9,85 tonnilt 2007. aastal 8,5 tonnini 2013. aastal. Kaugküttes vähenes CO2 emissioon tänu taastuvkütusel (puiduhakkel) töötava Tallinna Elektrijaama käivitamisele 2009. aastal ja hoonete energiatõhususe suurenemisele. Alates käivitamisest on toodetud 0,94 TWh elektrienergiat ja 2,3 TWh soojusenergiat, mis on vähendanud CO2 heidet 250 000 tonni aastas. Elektrienergia tarbimisest põhjustatud kaudse CO2 emissiooni osakaal linna süsihappegaasi koguheites 2007. aastal oli 54,8%, 2011. aastal 60,8% ja 2013. aastal 59,7%. Elektrienergia tarbimisest tingitud kaudse CO2 osakaalu suurenemine linna bilansis on põhjustatud hoonete energiatõhususe kasvust ja taastuvate kütuste suurenenud kasutamisest kaugküttes. Tallinna linna elanikud ja asutused tarbisid elektrit 2015. aastal 1925 GWh ning kaugkütte soojust 1432 GWh. Võrreldes energia lõpptarbimist aastatel 2007–2013 on kõige enam vähenenud maagaasi ja bensiini tarbimine ning märgatavalt kasvanud puiduhakke ja turba kasutamine (Joonis 2). Tallinna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri köetava pinna kohta on aastatel 2007–2015 vähenenud 8,8% – 162,7 kWh-lt ruutmeetri kohta aastas 150 kWhni ruutmeetri kohta aastas (Joonis 3). Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021 üldeesmärk on kliimamuutuse mõju vähendamine energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu tõstmise abil 20% võrra, mille tulemusena väheneb süsinikdioksiidi heide 20%. Tegevuskava kohaselt tuleb hakata reovee jääksoojust ja tekkivat biogaasi täielikult ära kasutama, jätkata kaugküttevõrkude rekonstrueerimist, suurendada soojuspumpade

46

Joonis 1. Tallinna energiasektori kütuste põletamise ja

energia tarbimisega seotud CO heitkogused alamsektorite kaupa 2013. aastal.

Energia tootmine 11%

Kodumajapidamised 22%

Töötlev tööstus ja ehitus 21% Äri- ja avaliku teeninduse sektor 27%

Transpordisektor 19%

Joonis 2. Primaarkütuste tarbimine soojuse tootmisel ja

transpordis 3 500 000 3 000 000 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0 Maagaas

2007 Diislikütus

2011 Bensiin

Kü eõli hoonete kütmiseks ja seadmetele

2013

Kü epuud Süsi

Puiduhake ja turvas

Põlevkiviõli, brike

Vedelgaas


THE TALLINN ENERGY AGENCY’S ACTIVITIES The Tallinn Energy Agency (TEA) was founded on 1 January 2013 as an institution in the jurisdiction of the Tallinn Environment Department. According to its statutes, the TEA’s area of activity is the planning and development of a sustainable energy sector, including coordinating compliance with the Covenant of Mayors – monitoring of energy consumption in the city, providing consultation in the field of efficient use of energy and filing the corresponding reports. In early 2016, TEA compiled an overview for submission to the Tallinn City Government regarding compliance in 2011-2015 with Tallinn’s Sustainable Energy Sector Action Plan for 2011-2021 (SEAP). The information covers compliance with the areas of activity set forth in the SEAP and evaluates whether the given activities will fulfil, by 2020, the objectives set upon accession to the Covenant. In order to meet the objectives set forth in SEAP, specific implementation plans will have to be drawn up by agencies and city institutions along with financing sources for 2016-2020. In 2016, TEA submitted the city of Tallinn’s energy consumption and CO2 emissions reports to the office of the Covenant of Mayors in Brussels. TEA has a key role in implementing the activities required for receiving the European Green Capital title and supplementing the application for vying for the title. The European Green Capital application consists of a number of environment-related chapters (e.g. green spaces, waste handling, energy use etc.). The ones that are closest tied to the statutory functions of the agency are reduction of the effects of climate change and energy use. TEA prepared the relevant chapters in the application. Below, we provide information about some of the most important indicators that characterize Tallinn’s energy consumption. With regard to consumption of energy and fuels, the business and public service sector accounts for the highest proportion (938,615 tonnes of CO2), with the next three places in the rankings claimed relatively equally by domestic households (759,066 tonnes of CO2 ), industry (744,517 tonnes of CO2) and the transport sector (673,240 tonnes of CO2) (Figure 1). As a result of changes implemented in the power generation portfolio and measures applied in Tallinn, per capita CO2 emissions decreased from 9.85 tonnes in 2007 to 8.5 tonnes in 2013. With regard to district heating, CO2 emissions dropped thanks to the launch of the renewable energy source (wood chips) powered Tallinn Power Plant in 2009 and the increase in the energy performance of buildings. Since the launch, 0.94 TW of power and 2.3 TWh of heat has been generated, which has reduced CO2 by 250,000 tonnes a year. In 2007, indirect CO2 emissions caused by consumption of power accounted for 54.8% of total CO2 emissions in the city. The figure for 2011 was 60.8%; for 2013, 59.7%. The increase in the share of CO2 stemmed from the increase in energy performance of buildings and the broader use of renewable field in the city’s district heating. Tallinn city inhabitants and institutions consumed 1,925 GWh of power and 1,432 GWh of thermal energy from district heating networks in 2015. Compared to the end consumption of energy from 2007-2013, natural gas and petrol consumption have decreased the most and use of wood chip and peat is up significantly (Figure 2). The specific heat consumption per square metre of heated floor space in Tallinn’s municipal buildings dropped by 8.8% in the period 2007-2015 – from 162.7 kWh per square metre per year to 150 kWh per square metre per year. The general objective of the SEAP in Tallinn for 2011-2021 is to reduce the effects of climate change by way of raising energy performance and increasing the share of renewa-

Figure 1. Combus on of fuels and emissions of CO₂ related to energy consump on in the Tallinn energy sector. Data for each sub-sector, 2013. Energy produc on 11%

Households 22%

Industry and construc on 21% Business and public sector 27%

Transportsector 19%

Figure 2. Consump on of primary fuels in heat genera on and transport 3 500 000 3 000 000 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0 Natural gas Coal

2007 Diesel fuel Shale oil, brique e

2011 Petrol

2013

Firewood Hea ng oil

Woodchip &peat LNG

47


48

Joonis 3. Munitsipaalhoonete soojuse eritarbimine ühe

ruutmeetri köetava pinna kohta.

kWha/m³

165 160 155 150 145 140

2007

2011

2012

2013

2014

2015

Joonis 4. Soojuse lõpptarbimise prognoos kaugkü es

aastani 2020.

normaalaastate taandatud tarbimised

2 000 000

sh liitujad

1 500 000 1 000 000

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

0

2008

500 000 2007

ja päikeseenergia kasutamist, asendada tänavavalgustid ökonoomsematega, suurendada elanike energiasäästu-alast teadlikkust. Nimetatud tegevuste abil saavutatakse arvutuslikult energiasääst 20–24,5% ulatuses. Sellega peaks Tallinn saavutama Linnapeade Paktiga võetud eesmärkide täitmise. Tallinna üldine strateegiline eesmärk energiatõhususe osas saavutatakse eelkõige energiakasutuse vähenemisega hoonetes ning soojuse ja elektri koostootmise osakaalu kasvamise tulemusena. Hoonete soojustamine ja uute energiasäästlike hoonete ehitamine võimaldab kokku hoida kuni 30% praegu tarbitud soojusest, mistõttu hoonetes saavutatav energiasääst on määrava tähtsusega. Tallinna eesmärk on vähendada soojuse tarbimist linnas 2% aastas, mis tähendab 2020. aastaks 23% võrra väiksemat soojuse tarbimist võrreldes 2007. aastaga (Joonis 4). Prognooside kohaselt väheneb soojuse tarbimine 2020. aastani uute tarbijate kaugküttevõrguga liitumisele vaatamata, kuna jätkub ulatuslik olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja uute energiatõhusate hoonete ehitamine. Tallinna linnale kuuluvate munitsipaalhoonete renoveerimisse panustatakse aastatel 2016–2020 linna eelarvestrateegia kohaselt ligi 147 miljonit eurot. Tallinna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri köetava pinna kohta väheneb 2020. aastaks prognoosi järgi vähemalt 125 kilovatt-tunnini. Suur osa energiamajanduse tegevuskavas kavandatud munitsipaalhoonete rekonstrueerimisest on investeeringutena plaanis aastatel 2017–2020. Selle tulemusena peaks soojuse tarbimine vähenema olulisel määral, ligemale 110 000 MWh-ni aastas (Joonis 5). Kõige suurem roll on TEA-l tarbijate teadlikkuse suurendamise valdkonnas. Suure panuse selleks annab TEA välja antud trükis „Juhendmaterjalid korterelamute tervikrenoveerimiseks“, mis koostati Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste Instituudi teadlaste ja inseneribüroo EstKonsult OÜ inseneride koostöös. Nimetatud trükis on heaks käsiraamatuks ja juhendiks korteriühistutele elamute tervikrenoveerimise ettevalmistamisel ja hiljem ka tööde üle järelevalve teostamisel. Samuti annab trükis täiendavaid teadmisi projekteerijatele, omaniku-järelevalvele, projektijuhtidele jt. 2016. aastal osales TEA Euroopa Säästva Energia nädala ja Euroopa Linnade ja Regioonide nädala üritustel Brüsselis, kus kogetu aitab seada ja mõtestada pikaajalisi kliimaja energiapoliitilisi eesmärke ning tegutseda nende täitmise nimel ning luua kontakte valdkondlike partnerorganisatsioonidega. Võrgustumine ning kogemuste vahetamine on ka võtmeteguriks Horisont 2020 programmist rahastatavas projektis R4E, et tuua rohkem Euroopa energia efektiivse kasutamise kogemust Tallinna. Energiaagentuur koostöös Tallinna Keskkonnaametiga panustab selles projektis projektipartnerlusse, mille eesmärgiks on töötada välja teekaardid kuni aastani 2050. Tallinn osaleb kahes valdkonnas: targad majad ja tark mobiilsus. Lisaks on TEA 2016. aastal olnud kaasatud mitmel siseriiklikult suuremal üritustel ja mitmetel konverentsidel ning seminaridel, mille raames on tutvustanud ja propageerinud TEA tegevusi. Tallinna linn korraldab alates 2011. aastast energiapäevi, kus linlastele antakse soovitusi energia säästmiseks igapäevaelus ja hoonete terviklikuks rekonstrueerimiseks. Regulaarselt toimuvad infopäevad korteriühistutele. Alates 2014. aastast on TEA osalenud kaaskorraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärgiks on propageerida elukeskkonna ja ehituspärandi säilitamist säästva renoveerimisega. 2016. aastal toimus Ökomässu raames Merekultuuriaasta puhul rahvusvaheline konverents Linnahallis mereäärsete suurte kasutuses olevate ehitiste renoveerimise teemal. Patarei Merekindluses toimus Tallinna Energiapäeva seminar, kus arutleti energiatõhususe saavutamise teemal.


Figure 3. Specific heat consump on per square metre of heated floor space in municipal buildings. kWha/m³

165 160 155 150 145 140

2007

2011

2012

2013

2014

2015

Figure 4. Forecast for end consump on of heat in district hea ng up to 2020. (Tallinna Küte AS) normal year reduced consump ons

2 000 000

included new entrants

1 500 000 1 000 000

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

0

2008

500 000 2007

ble energy by 20%, as a result of which carbon dioxide emissions should drop by 20%. In accordance with the action plan, residual heat and biogas generated will be fully used, the renovation of district heating networks will be continued, the use of heat pumps and solar energy will be increased, street lights will be replaced with more economical ones, and the energy conservation awareness of the population will be increased. These activities will result in energy savings of an estimated 20-24.5%. By doing so, Tallinn should achieve the objectives it assumed under the Covenant of Mayors. Tallinn’s strategic energy performance goal will be achieved above all by decreasing energy use in buildings and increasing the relative proportion of co-generation of heat and power. Insulating buildings and construction of energy-efficient buildings will allow for conservation of 30% of the heat currently being consumed, as a result of which energy conservation achieved in buildings has critical importance. Tallinn’s objective is to reduce heat consumption in the city by 2% per year, which would mean that by 2020, 23% less heat is consumed compared to 2007 level (Figure 4). According to forecasts, heat consumption will drop up to 2020 in any event in spite of the fact that new consumers are joining the district heat network, as extensive renovation of existing housing stock and construction of new more energy-efficient buildings is continuing. The city’s budget strategy calls for close to 147 million euros to be invested between 2016-2020 into the renovation of municipal buildings owned by the city of Tallinn. The specific heat consumption per square metre of heated floor space in municipal buildings in Tallinn is forecasted to drop to at least 125 kilowatt-hours by 2020. A large part of the renovation of municipal buildings planned in the energy sector action plan is planned as an investment in 2017-2020. As a result, heat consumption should decrease significantly, to around 110,000 MWh a year (Figure 5). TEA’s biggest role lies in the field of raising the awareness of consumers. A TEA publication that provides guidelines for performing full renovations of apartment buildings (Estonian title: “Juhendmaterjalid korterelamute tervikrenoveerimiseks”) plays a major role here. It was compiled in collaboration between scientists at the Tallinn University of Technology Institute of Civil Engineering and engineers from EstKonsult OÜ. This publication is a good handbook and guide for building associations preparing for full-scale renovations and for performing oversight later on. It also provides additional knowledge for architects and design developers, owner’s supervision and project managers etc. In 2016, TEA took part in events of the European Sustainable Energy Week and the European Week of Cities and Regions events in Brussels, which helped in setting and analysing long-term climate and energy policy goals and taking action toward them as well as establishing contacts with partner organizations in various sectors. Networking and exchanging experience is also the key factor in the R4E project, funded from the Horizon 2020 programme, in bringing to Estonia more European experience in energy efficient use. In this project, TEA, in cooperation with the Tallinn Environment Department, is contributing to a project partnership aimed at developing roadmaps up to 2050. Tallinn is taking part in two fields: smart buildings and smart mobility. In addition, in 2016 TEA was involved in a number of larger domestic events and several conferences and seminars where TEA’s activities have been introduced and promoted. The city of Tallinn has organized Energy Days since 2011 where citizens of Tallinn are given recommendations for conserving energy in everyday life and for comprehensive building renovations. Information days for building associations take place regularly. Since 2014, TEA has served as co-organizer of the environment festival Ökomäss, which aims to promote the conservation of the living environment and historical buildings through conservation-minded renovation. In 2016, as part of Ökomäss, an international

49


Energiatõhususe-alaste lahenduste leidmiseks on linnal hea koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga. 17. mail 2016 korraldas TEA seminari korterelamute tervikliku rekonstrueerimise teemal, kus esinesid ettekannetega mitmed oma ala väljapaistvad professorid. Hea ja tõhus koostöö on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, Tartu Regiooni Energiaagentuuriga, sihtasutusega KredEx ning rekonstrueerimisteenust pakkuvate ettevõtetega. 2016. aastal toimus neli TEA nõukogu koosolekut, kus käsitleti peamiselt kütuste teemasid – arutluse all on olnud emulsioonkütuste, vesinikukütuste ja jäätmekütuste tootmine ja sellega seonduvad võimalused ja probleemid. Detsembri koosolekul arutas säästva energia nõukogu päikeseenergiasse (päikesepaneelidesse) investeerimise võimalusi ja otstarbekust Tallinnas. Tallinna Energiaagentuuri veebileht: www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/

Seminar korterelamute rekonstrueerimisest 19.05.2016. Seminar on reconstruction of apartment buildings 19 May 2016.

50

Joonis 5. Tallinna linna munitsipaalhoonete

energiatarbimine kokku (MWh).

140 000 136 000 132 000 128 000 124 000 120 000 116 000 112 000 108 000 104 000 100 000

2007 2008 2009 2011 2012 2013 2014 2020 a. eesmärk


conference on the topic of renovation of large seaside buildings in current use was held in the Linnahall convention centre to mark the Year of Maritime Culture. Tallinn Energy Day seminar took place in Patarei Sea Fortress, where discussions on the topic of achieving energy efficiency were held. The city enjoys good cooperation with the Tallinn University of Technology in the field of finding energy performance solutions. On 17 May 2016, TEA held a seminar on the topic of comprehensive renovation of apartment buildings, where a number of pre-eminent professors delivered presentations. There is also good and effective cooperation with the Ministry of Economic Affairs and Communications, the Tartu Regional Energy Agency, the KredEx foundation and companies that offer renovation services. 2006 saw four meetings of the TEA council that mainly addressed fuel topics – the discussion concerned production of emulsion fuels, hydrogen fuels and waste fuels and related opportunities and problems. At the December meeting, the sustainable energy council discussed possibilities and expedience of investing into solar energy (solar panels) in Tallinn. The Tallinn Energy Agency’s website: www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/

Figure 5. Total energy consump on in municipal buildings in the city of Tallinn (MWh). 140 000 136 000 132 000 128 000 124 000 120 000 116 000 112 000 108 000 104 000 100 000

2007 2008 2009 2011 2012 2013 2014 2020 target

Ă–komäss 2016 rahvusvaheline konverents: “Vaatega merele: keskkond ja kultuurâ€?. Ă–komäss 2016 international conference „Facing the Sea: Environment and Culture“

51


KESKKONNAHARIDUSE ARENG TALLINNAS Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse süsteemsele edendamisele Tallinnas kus HARED jt. Lisaks Keskkonnaametile ja Haridusametile kui pandi alus 2006. aastal, kui Tallinna Keskkonnaametisse loodi keskkeskkonnahariduse valdkonna põhilistele vastutajatele, tekonnahariduse spetsialisti ametikoht. Tallinna Keskkonnaameti hakse koostööd Kultuuriameti, Transpordiameti, Kommunaalpõhimääruse kohaselt on ameti ülesanded muuhulgas keskameti, Spordi- ja Noorsooameti ning erinevate linnaosadega. konnateadlikkuse, säästva arengu ja keskkonnahoidliku tarbijaTallinna mitmekesine looduskeskkond pakub piiramatuid Kaheksa tegutsemisaastaga võimalusi nii iseseisvaks kui juhendatud loodusõppeks. Tämentaliteedi propageerimine ning avalikkuse kaasamine, keskon Aegna loodusmaja konnakasvatuse ja -hariduse ning teavitamise alase tegevuse histatud ja infotahvlitega varustatud looduse õpperajad on korraldamine. loodud Tallinna Botaanikaaia territooriumile, Löwenruh’ parki, kujunenud populaarseks ja Keskkonnahariduse ja teadlikkuse edendamiseks valmis 2006. Pääsküla rabasse ja Aegna saarele. häid võimalusi pakkuvaks aastal Tallinna keskkonnahariduse kontseptsioon ning selle Tallinna Keskkonnaameti 2016. aasta keskkonnahariduslikus looduskeskuseks ning alusel vastu võetud arengukava „Tallinna keskkonnahariduse valdkonnas jätkati traditsiooniliste tegevustega. Juba kümarengukava 2008–2014”, mis sätestas 6 meetme (Tabel 1) ja 55 nendat kevadet järjest toimusid Tallinna üldhariduskoolides saanud keskkonnategevusega süsteemse keskkonnahariduse baasrahastamise. linnulauluhommikud, mille eesmärk on süvendada teadmisi haridusliku tegevuse eest Nimetatud arengukava raames püstitatud eesmärgid jäid kahõppeasutuse ja kodu lähedal pesitsevatest lindudest. Ühtlatänukirjalise tunnustuse juks alarahastatuse tõttu täies mahus saavutamata, kuid alus si kujundatakse õpilastes loodushoiu ja looduskaitse alaseid järjepidevaks ja süsteemseks keskkonnateadlikkuse valdkonväärtushinnanguid ning praktilisi looduse tundmise oskusi. Aasta Keskkonteoke 2010 naga tegelemiseks sai sellega loodud. Aastatega kinnistunud Käesoleval aastal osales linnuõppes rekordarv lapsi – 645 õpilast, konkursil arusaam keskkonnateadlikkuse teema olulisusest ja vajalikkumis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui möödunud kevadel. Progsest kohaliku omavalitsuse tasandil tingis 2011. aastal Tallinna rammis osales 13 kooli, 1 lasteaed, kokku 29 klassi ja 1 lasteaiarühmaKeskkonnaameti struktuuri uue – keskkonnaprojektide ja -hariga. Linnulauluhommikuid korraldas MTÜ Loodusring Tallinna Keskkonduse osakonna loomise. Tänaseni eksisteeriva struktuuriüksuse naameti toetusel. Õpet juhendas harrastusornitoloog Peep Veedla. ülesanded on muuhulgas keskkonnahariduslike tegevuste arendamine Tallinna linnas Häid võimalusi loodusõppeks pakub Aegna saar sealse loodusmajaga. Erinevaid looning elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi kampaaniate ning keskkonnahari- dus- ja keskkonnahariduslikke õppekava toetavaid programme, mida Aegna loodusduslike tegevuste. Lisaks kureerib amet Aegna ja Tallinna Botaanikaaia loodusmajade maja kaudu tellida saab, on 10. Programmid on koostatud Kesk-Läänemere Interreg IVA keskkonnahariduslikke tegevusi. programmi projekti “Ühtne suhtlev Baltikum – COBWEB“ raames ning need on mõelKoostööpartnereid, kellega keskkonnavaldkonnas mittetulundustegevuse koostööd dud kasutamiseks nii lasteaia kui kooli kõikides vanuseastmetes. Perioodil 1. maist kuni tehakse, on ligikaudu 20. Keskkonnahariduse ja praktilise loodusõppe edendamisega 30. septembrini külastas loodusmaja 2384 inimest, kes osalesid kas loodusmaja kaudu laste, noorte ja täiskasvanute hulgas tegelevad Tallinnas näiteks MTÜ Nõmme Loodus- tellitud õppeprogrammidel, kasutasid loodusmaja oma programmide läbiviimiseks, maja, Tallinna Botaanikaaia loodusmaja, Aegna loodusmaja, Tallinna Huvikeskus „Kullo”, osalesid seminaridel, koolitustel, laagrites, talgutel, õppustel või maja tutvustavatel Tallinna Loomaaed, Lehola Keskkonnahariduskeskus, MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskes- ringkäikudel. Kaheksa tegutsemisaastaga on Aegna loodusmaja kujunenud populaar-

Kas teadsid, et:

Tabel 1. „Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014" meetmed Meede 1 Meede 2 Meede 3 Meede 4 Meede 5 Meede 6

52

Arengukava rakendamine ning perioodiline ülevaatamine ja täiendamine Linnaelanike keskkonnateadlikkuse pideva suurendamise tagamine Õppekava toetavate keskkonnahariduslike tegevuste arendamine sihtfinantseerimise kaudu Keskkonnahariduslike ringide osatähtsuse suurendamine huvikoolides ja -keskustes Keskkonnaharidust andvates linna hallatavates asutustes tegutsevate loodusringide jätkusuutlikkuse tagamine ja arendamine Õpetajate, huvijuhtide ja koolijuhtide keskkonnateadmiste pidev ajakohastamine


THE DEVELOPMENT OF ENVIRONMENTAL EDUCATION IN TALLINN The foundations for the systematic advancement of environmental education and awareness in Tallinn were laid in 2006 when a post was created for an environmental education specialist in the City of Tallinn’s Environment Department. In accordance with the department’s statutes, its functions include promoting environmental awareness, sustainable development and a conservation-minded consumer mentality, public outreach and the organisation of activities in the fields of environmental education and awareness-raising.

Department and Education Department, which are the main bodies responsible for the field of environmental education, cooperation also involves the city’s Culture Department, Transport Department, Municipal Engineering Services Department, Sports and Youth Department and various city districts. The diverse natural environment of Tallinn offers unlimited opportunities for both independent and guided learning. Marked study trails that are equipped with information

Table 1. Tallinn Environmental Education Development Plan 2008-2014 measures Measure 1 Measure 2 Measure 3 Measure 4 Measure 5 Measure 6

Implementation and periodic review and amendment of plan Ensuring that the environmental awareness of Tallinn’s residents constantly increases Using targeted financing to develop environmental education activities that support the curriculum Increasing the importance of environmental education groups in hobby schools and centres Ensuring and fostering the sustainability of nature groups operating in environmental education centres administered by the city Constantly updating the environmental knowledge of teachers, hobby group leaders and school directors

To promote environmental education and awareness, an environmental education concept was developed for Tallinn in 2006. On the basis of this document, the city’s environmental development plan for 2008-2014 was adopted, setting out the base financing for systematic environmental education with six measures (Table 1) and 55 activities. Unfortunately, the objectives set within the framework of the development plan were not fully achieved due to underfunding, but a basis for consistently and systematically operating within the field of environmental awareness had at least been laid. Growing understanding over the years of the importance of and need for environmental awareness at the local government level led to the creation of a new division within the Environment Department in 2011 – one dealing specifically with environmental projects and education. The functions of this structural unit, which still operates today, include developing environmental education activities in Tallinn and raising the environmental awareness of the city’s residents through campaigns and environmental education activities. In addition, the unit is responsible for the environmental education activities of the Aegna and Tallinn Botanic Garden nature centres. The department pursues non-profit cooperation with around 20 partners in the field of the environment. Establishments in Tallinn that promote environmental education and practical nature education for children of all ages and adults include the NPO Nõmme Nature House, the nature centre at Tallinn Botanic Garden, Aegna Nature House, the ‘Kullo’ Hobby Centre in Tallinn, Tallinn Zoo, Lehola Environmental Education Centre and the HARED Centre for Training and Development. In addition to Tallinn’s Environment

boards have been set up in Tallinn Botanic Garden, Löwenruh Park, Pääsküla bog and on the island of Aegna. Traditional activities continued in environmental education in the Environment Department in 2016. For the 10th year running, birdsong mornings were held at schools around Tallinn in spring, with the aim of educating students about the birds nesting near their schools and homes and encouraging them to develop conservation values and a practical knowledge of nature. This year a record number of students took part in the programme: 645, nearly 50% more than in 2015. 29 classes from 13 schools took part, as well as one kindergarten group. The birdsong mornings were organised by the NPO Loodusring with the support of the Environment Department. The events were led by amateur ornithologist Peep Veedla. The island of Aegna and its nature centre offer good opportunities for nature education. 10 nature and environmental education programmes that support the school curriculum are offered by the centre. The programmes are put together as part of the ‘Communicating the Baltic– COBWEB’ project of the Interreg Baltic Sea Region IVA programme and are designed for use at all age levels, from kindergarten up. A total of 2384 people visited the nature centre between 1 May and 30 September 2016, taking part in educational programmes provided by the centre, using the centre for their own programmes, attending seminars, training events, camps and community activity days and taking tours of the centre. In its eight years of operation, Aegna Nature House has become a popular venue offering excellent learning opportunities, and was awarded a commendation of grati-

53


seks ja häid võimalusi pakkuvaks looduskeskuseks ning saanud keskkonnaharidusliku tegevuse eest tänukirjalise tunnustuse Aasta Keskkonnateoke 2010. Kevadel, Heakorrakuu raames, tähistati juba kolmandat korda ülemaailmset Maa Päeva. Sellel päeval istutavad esimeste klasside õpilased traditsiooniliselt puid – puude istutamine juhib tähelepanu keskkonnaprobleemidele nagu kliimasoojenemine, õhusaaste, autostumine jmt. Seekord toimus Maa Päeva tähistamine 22. aprillil Haabersti Vene Gümnaasiumis. Heakorrakuu raames toimus teist aastat järjest 6.–8. klassi õpilastele suunatud jäätmeteemaline kooliprojekt „Teame, näeme ja teeme“, mille eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust ohtlikest jäätmetest ning jäätmete liigiti kogumisest. Kokku osales projektis 230 õpilast 6.–8. klassist. Projekt viidi läbi koostöös linnaosade valitsuste, MTÜga Keskkonnateenused ning Eesti Pandipakendiga. Õppimist vahetu kogemuse ja isetegemise kaudu said Tallinna koolinoored praktiseerida nii Aegna loodusmajas toimunud looduslaagris (18.08–21.08) kui ka Läänemere teemalises rahvusvahelises looduslaagris Soomes Bengtsåri saarel (18.07–23.07). Aegna saarel toimunud laagri viis läbi MTÜ Metsanoorte Ühendus, laagrist võttis osa 40 inimest, sh 32 õpilast 9st erinevast koolist. Läänemereteemalisest laagrist võttis osa 6 Tallinna noort. Tallinna Keskkonnaamet väärtustab ja peab oluliseks kaasa aidata haridusasutuse töötajate pädevuse tõstmist looduse ja keskkonnahariduse valdkonnas. Sellest ajendatult toimus aasta jooksul mitmeid koolitusi ning juba kuuendat korda aset leidnud keskkonnahariduskonverents. Koolitustest mahukaim oli kindlasti Tallinna lasteaia- ja algklassiõpetajatele MTÜ Koolitus- ja nõustamiskeskus HAREDi poolt läbi viidud 3-päevane koolitussari, mis tutvustas Tallinna looduskaitsealuseid objekte, parke ja maastikukaitsealasid. Mais tutvuti vanalinna parkidega, juunis Aegna saare maastikukaitsealaga ning septembris Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga. Tänu pikaaegsele koostööle Soome ja Venemaa kolleegidega toimus kolme riigi algatusel õpetajatele suunatud Soome lahe teemaline ühiskoolitus. Peterburis 8.–10. juunini

Loodushuvilised kuulamas lugusid Tallinna vanimast puust - Kelchi pärnast. Nature aficionados listening to stories of Tallinn’s oldest tree – the Kelch Linden.

54

toimunud koolitusel osales Tallinnast 6 õpetajat. Iga-aastaseks oodatud sündmuseks on kujunenud Tallinna haridusasutuste juhtidele suunatud keskkonnahariduskonverents "Keskkonnasõbralik kool VI. Roheline kool". Häid kogemusi keskkonnaharidusest olid sellel aastal tutvustamas nii Kadrioru Saksa Gümnaasium, Rootsis tegutsev looduskool kui Venemaa Leningradi oblasti Sosnovõi Bori linna 2. kooli esindajad. Lisaks käsitleti konverentsi ettekannetes teaduse populariseerimise ja keskkonnahariduse vahelist seosest, tutvustati Tallinna elurikkust kui väärtuslikku õpikeskkonda ning anti ülevaade rahvusvahelise Rohelise Kooli (Eco-Schools) programmist ja selle rakendamise võimalustest Tallinna õppeasutustes. 27. septembril Glehni lossis toimunud konverentsist võttis osa sadakond haridusasutuse juhti ning keskkonnahariduskeskuse töötajat. Uue algatusena käivitus 2016. aastal Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Haridusameti, Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) ja MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskuse HARED koostööna Tallinna haridusasutustele suunatud Rohelise Kooli programm. Tegemist on rahvusvahelise Eco-Schools programmiga, mida juhib Taanis resideeruv Rahvusvaheline keskkonnahariduse fond (Foundation for Environmental Education, FEE). Programm stimuleerib koole ja lasteaedu olema keskkonnateemade käsitlemisel järjekindel, kaasav ja loov. Põhimõte, millest juhindutakse, on, et klassiruumis õpitud teemad peaksid mõjutama seda, kuidas kool toimib ning andma õpilastele võimaluse reaalselt keskkonna heaks midagi ära teha. Paralleelselt programmiga oli õppeasutustel võimalus osaleda elurikkuse teemat käsitlevas projektis „Suur taimejaht“, mille tegevused põhinevad Kew botaanikaaia metoodilistel materjalidel. Rohelise Kooli programmi raames toimusid õpetajatele suunatud seminarid nii oktoobris kui novembris. Sügisel käivitunud programmiga on liitumise soovi avaldanud ligi 40 Tallinna linnas asuvat kooli ja lasteaeda. Programmis osalenud kõige edukamaid õppeasutusi tunnustatakse rahvusvahelise ökomärgisega „Roheline lipp“. Ülemaailmselt osaleb Rohelise Kooli programmis 49 000 haridusasutust 64 maalt. Loodushuvilistele täiskasvanutele mõeldes toimuvad Tallinna Keskkonnaameti toetusel juba mitmendat aastat Tallinna Merepäevade raames tasuta õppereisid Aegna saarele. Linlaste huvi saare loodusväärtustega tutvumiseks on suur, mistõttu 2016. aastal toimus kaks eestikeelset (15.07 ja 16.07) ja 1 venekeelne (16.07) ekskursioon. Kõikidel ekskursioonidel kokku osales 55 täiskasvanut ja 6 last. Peredele suunatud keskkonnahariduslikke tegevusi, mis sellel aastal keskendusid inimese meeltele, sai MTÜ Ökokratt kaasabil kaasa teha Sinilipulises Pikakari (9.07) ja Pirita rannas (10.07). Tallinna mitmekesise looduse ja elurikkusega said loodushuvilised tutvuda Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimunud õpetlikul jalgsimatkal „Vanalinna roheline ring“ (22.09), millest võttis osa 22 inimest. Tallinna keskkonnahariduse töögrupp viis teisel tegutsemisaastal läbi 7 töökoosolekut, millest üks oli väljasõiduga Helsingi linna (17.05), kus tutvuti sealse keskkonnahariduse korraldusega. 2016. aasta avakoosolek peeti 12. jaanuaril Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses ja aastalõpu koosolek 06. detsembril Tallinna Keskkonnaametis. Töögrupp töötas 16. veebruaril Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses, 15. märtsil Tallinna Huvikeskuses „Kullo“, 12. aprillil Tallinna Keskkonnaametis, 31. oktoobril Merivälja Koolis. 2015. aastal loodud keskkonnahariduse töögrupp on aidanud teavitada erinevaid osapooli Tallinna linnas läbiviidavatest keskkonnahariduslikest tegevustest ning parandanud asutuste omavahelist koostööd. Trükistest ja teabematerjalidest valmis 2016. aastal Tallinna Keskkonnaameti Aastaraamat 2015 ning uuendati eesti-, vene- ja ingliskeelset bukletti „Pikakari kaitsealused objektid ja puhkealad“.


tude at the ‘Environmental Deed of the Year’ in 2010 for its environmental forms part of the international Eco-Schools programme, led education activities. by the Danish-based Foundation for Environmental Education In spring, Earth Day was celebrated for the third time as part of the (FEE). The programme encourages schools and kindergartens Spring Maintenance Month campaign. On this day, first-graders to be consistent, inclusive and creative in addressing environtraditionally plant trees, drawing attention to environmental mental subjects. The guiding principle is that the subjects studproblems such as global warming, air pollution and increasing ied in the classroom should have an impact on how the school In its eight years of reliance on cars. This time, Earth Day was marked on 22 April at operates and give students an opportunity to actually accomoperations Aegna Nature Haabersti Russian Upper Secondary School. plish something good for the environment. In parallel with the House has become a popular As part of Maintenance Month, a waste-themed school project programme, educational institutions were able to take part in venue offering excellent called ‘We Know, See and Do’ was held for students from grades a biodiversity-themed project called the Big Plant Hunt, whose 6 to 8 for the second year in a row. The aim of the project is to inactivities are based on methodological materials from Kew Garlearning opportunities, crease the students’ awareness of hazardous waste and the sepdens. Seminars for teachers were held in October and Novemand was awarded a arate collection of waste. In total, 230 students took part in the ber as part of the Green School programme. Almost 40 schools commendation of gratitude project, which was carried out in cooperation with city district and kindergartens in Tallinn have expressed a desire to join the at the ‘Environmental Deed administrations, the NPO Keskkonnateenused and the organisaprogramme, which was launched in autumn. The most successful tion Eesti Pandipakend. educational institutions that took part in the programme are being of the Year’ in 2010. School students from Tallinn were given two opportunities recognised with an international eco-label: the Green Flag. Worldfor hands-on, DIY learning during the year, one at a Baltic Seawide, 49,000 education providers in 64 countries take part in the Green themed international nature camp on the island of Bengtsår in School programme. Finland from 18-23 July, and the other at a nature camp at Aegna Free study trips to Aegna for adult nature lovers have been taking place for a number of Nature House from 18-21 August. The Aegna event was organised by the NPO Metsayears now as part of the Maritime Days festival with support from the Environment Denoorte Ühendus with 40 people taking part, including 32 students from nine different partment. Interest from Tallinn residents in learning about the island’s natural resources schools. The Baltic Sea camp was attended by six students from Tallinn. has been high: during the festival there were two trips in Estonian (15 & 16 July) and one The Environment Department values and considers it important to contribute to boostin Russian (16 July). Altogether, 55 adults and six children took part in the tours. ing the competence of the staff of educational institutions in the field of nature and People has the opportunity to enjoy the environmental education activities offered to environmental education. As such, a number of training events were held during the families by the NPO Ökokratt, which this year focused on the senses, at the blue-flag Piyear, and an environmental education conference was held for the sixth time. The largest kakari (9 July) and Pirita beaches (10 July). Nature lovers were also able to learn about Taltraining event was without doubt the three days of courses carried out by HARED for linn’s diverse environment and biodiversity as part of an educational walking tour – the kindergarten and primary school teachers, showcasing Tallinn’s protected natural feaOld Town Green Circle, held on 22 September during Environmentally Friendly Mobility tures, parks and landscapes. The parks in the Old Town were the theme in May, while the Month and attended by 22 people. landscape protection areas on Aegna were the focus in June, and the Nõmme-Mustamäe Tallinn’s Environmental Education Working Group held seven working meetings during Landscape Protection Area in September. its second year of operations, one of which involved a trip to Helsinki (17 May) where Thanks to many years of cooperation with Finnish and Russian colleagues, a joint training the participants familiarised themselves with how environmental education is organised event designed for teachers which focussed on the Gulf of Finland, was held on the iniin the Finnish capital. The opening meeting for 2016 was held on 12 January at Tallinn tiative of the three countries. Six teachers from Tallinn took part in the event, which was Zoo’s Environmental Education Centre, while the end-of-year meeting took place on 6 held from 8-10 June in St Petersburg. December in the Environment Department. The group again convened at the zoo's edAn environmental education conference “Keskkonnasõbralik Kool VI: Roheline Kool” ucation centre on 16 February, as well as the ‘Kullo’ Hobby Centre in Tallinn on 15 March, (‘Environmentally friendly Schools VI: Green Schools’) aimed at the directors of Tallinn’s the Environment Department again on 12 April and at Merivälja School on 31 October. educational institutions, has become a much-anticipated annual event. Positive experiEstablished in 2015, the working group has helped to notify different parties about the ences in environmental education were shared this year by representatives of Kadriorg environmental education activities carried out in the city, and has improved cooperation German Upper Secondary School, a nature school operating in Sweden and Sosnovy between institutions. Bor School No. 2 in Leningrad Oblast in Russia. In addition, presentations examined the The publications and information materials published in 2016 included the Tallinn Enlinks between the popularisation of science and environmental education, showcased vironment Department 2015 Yearbook and an updated ‘Pikakari: Nature Protection and Tallinn’s biodiversity as a valuable learning environment and provided an overview of the Recreation’ booklet in Estonian, Russian and English. international Eco-Schools programme and how it could be implemented in educational institutions in Tallinn. Around 100 directors of educational institutions and members of Nature education at Tallinn Botanic Garden environmental education centre employees took part in the conference, which was held The Botanic Garden makes use of a number of nature education methods. Hundreds at Glehni Castle on 27 September. of excursions are held each year (179 as at 4 November 2016) during which specialAs a new initiative, 2016 saw the Environment Department, in cooperation with the Edists showcase evergreen Mediterranean forests, allow visitors to walk in deserts in the ucation Department, the Estonian Society for Nature Conservation and HARED, launch Americas and Africa, enjoy the lushness of the rain forest and admire Australian and New the Green School programme, which is aimed at educational institutions in Tallinn. It Zealand plants. There are more than 2000 taxons and varieties in the greenhouses and

Did you know?

55


Loodusharidusest Tallinna Botaanikaaias

Tallinna Botaanikaaias (TBA) kasutatakse mitmeid erinevaid loodusharidustöö meetodeid. Aastas viiakse botaanikaaias soovijatele läbi paarsada ekskursiooni (179 seisuga 04.11), kus TBA spetsialistide saatel on võimalik tutvuda Vahemere igihalja metsaga, jalutada Ameerika ja Aafrika kõrbetes, nautida vihmametsa lopsakust, heita pilk Austraalia ja Uus-Meremaa taimedele. Kokku on kasvuhoonetes üle 2000 ja väliskollektsioonides ligi 7000 erinevast taksonit ja sorti. Enamik ekskursioonidest tellitakse eesti keeles, aga ka vene, vähemal määral inglise ja soome keeles. 2016. aasta suvest alates on külastajatele pakutud TBA 55. aastapäeva puhul (mis täitus 1. detsembril 2016) tasuta üle 30 teema-ekskursiooni. Suur huvi on olnud botaanikaaias samal ajal toimunud erinevate näituste teemadel läbi viidud ekskursioonide vastu. Näitusi ja teemapäevi oli TBAs 2016. aastal kokku 10. Kõige rohkem külastajaid (7973) tõi botaanikaaeda traditsiooniline märtsikuine orhideenäitus, mais toimunud säntpooliate väljapanek (2197 huvilist) ning juulikuised roosipäevad (2086 külastajat). Botaanikaaia peavärava lähedal loodusmaja naabruses asub 2011. aasta hilissügisest samblike, sammalde ja puuseente püsinäitus, mille eksponaate uuendatakse igal aastal. Unikaalsel näitusel on aasta ringi võimalik vaadelda levinumaid Eesti samblikke, samblaid ja puuseeni (üle 200 liigi). Näitus on varustatud teabetahvlitega. Püsinäituse töölehed, mida saab botaanikaaia kodulehelt välja printida, aitavad õpilastel omandada ja kinnistada teadmisi nendest huvitavatest, kuid vähetuntud organismidest. Kassast on lisainformatsiooni hankimiseks samblike, sammalde ja puuseente kohta võimalik saada tasuta püsinäituse trükist eesti, vene, soome või inglise keeles. Trükiste veebiversioon on kättesaadav botaanikaaia kodulehel. Põhjalikumaks tutvumiseks nii sise- kui väliskollektsioonidega (aga ka loodusõpperajal liikumisel) kasutatakse TBAs meelsasti botaanikaaedades uudset, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) finantstoel välja töötatud ja valmistatud TBA audiogiidi. Audiogiid sisaldab nii eesti, vene, inglise kui soome keeles 3 tunni jagu sellist teavet, mida külastajad ei leia kollektsioonides välja pandud inforaamatutest ega ka loodusõpperaja

Linnulauluhommik Peep Veedla juhendamisel. Birdsong Morning led by Peep Veedla.

56

21-lt teabetahvlilt või õpperaja trükistest. TBA mobiilirakendus sisaldab audiogiidi tekste eesti, vene ja inglise keeles ja audiogiidiaparaate saab botaanikaaias kasutamiseks kassast tasuta laenutada. Vaegnägijatele on Meelte Aias abiks eestikeelse kirjeldustõlkega spetsiaalne audiogiid. Kümnendat aastat viiakse botaanikaaias läbi õppekavakohast loodusõpet üldhariduskoolide õpilastele. Kui 2006. aastal alustas botaanikaaed õppepäevadega neljal teemal, siis nüüd on 2.–11. klassi õpilastele välja töötatud õppepäevi 11 erineval teemal. TBA õppepäevad on väga populaarsed nii Tallinna kui ka teiste Eesti koolide hulgas. Kümne aastaga on TBA läbi viinud õppekavaga seotud õpet (674 õppepäeva) 92 erineva kooli (sh 36 kooli väljastpoolt Tallinna) 789 klassi kokku ligi 16 000 õpilasele. Botaanikaaias ei tööta pedagooge, õppepäevi viivad läbi botaanikaaia spetsialistid – bioloogid ja geograafid, aga ka näiteks aednikud. 2016. aastal viidi TBAs üldhariduskoolide õpilastele läbi 92 õppepäeva. Tallinna koole osales 2016. aasta õppepäevadel KIKi toetatud Tallinna Haridusameti projekti „Keskkonnahariduslikud programmid Tallinna haridusasutustele“ käigus kokku 24 (62 klassi ja peaaegu 1700 õpilast). Kõige sagedamini on õppepäevadel osalenud Mahtra Põhikooli ja Südalinna Kooli ning Merivälja Põhikooli, aga ka Lilleküla Gümnaasiumi ja Kristiine Gümnaasiumi õpilased. Tallinna koolide hulgas on kõige populaarsemad õppepäevad “Fotosüntees ja hingamine” (tellitud 9 korda) ning “Vesi ja muld” (8), järgnevad “Maailma loodusvööndid ja kliimavöötmed”, “Ilm ja kliima” ning “Sissejuhatus taimede paljunemisse ja levimisse” (kõiki 7). Väljastpoolt Tallinna on 2016. aastal õppepäevi tellitud 30 korral ja neil on osalenud 36 klassi 694 õpilast 18 koolist. Populaarseimad õppepäevad nende koolide seas on “Maailma loodusvööndid ja kliimavöötmed” (12), “Puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed” (8), “Toa- ja tarbetaimed” (6). Huviringis „Looduslaps“ on 2016. aastal käsitletud ringi liikmetega (I ja II kooliastme õpilastega), rabataimestiku iseärasusi, tervisliku toitumise ja taimeriigi seoseid, Eesti looduslikke orhideesid, on tutvutud sammaltaimedega, paljude tarbetaimedega, pärismaiste pajudega ning maailma erinevates loodusvööndites kasvavate taimedega ja nende kohastumustega. Huviringi liikmed on Kloostrimetsas kevadel puhastanud ja paigaldanud lindudele pesakaste, õppinud tundma talvel loomajälgi, külvanud ja pikeerinud taimi, lahanud kalu Eesti Loodusmuuseumis, uurinud kahepaikseid Tallinna Loomaaias, teinud traditsioonilise kevadise ekspeditsiooni Aegna saarele. Tallinna Botaanikaaed osaleb koos teiste loodusteaduslike asutustega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 7.–9. klassi õpilaste koostatava „Eesti taimevaramu“ loomises. Selle eesmärgiks on kodukandi taimede tundma õppimine ja herbaariumi valmistamine, aga lisaks saavad noored ka teadustöö kogemuse. Botaanikaaias on suur osa loodusharidustööd tehtud projektipõhiselt: aastatel 2007– 2016 on ellu viidud üle 20 loodusharidusliku projekti, suurim loodushariduse toetaja ja keskkonnateadlikkuse tõstja on olnud KIK. Botaanikaaia spetsialistid peavad igal aastal mitukümmend loodushariduslikku ja loodusteaduslikku loengut, viivad läbi täienduskoolitusi, esinevad raadios ja TV-s, kirjutavad artikleid populaarteaduslikes ajakirjades, jagavad nii botaanilist kui aianduslikku infot telefonis ja elektrooniliselt, osalevad botaanika terminoloogia komisjoni töös. Kokku on viimasel kümnel aastal botaanikaaia keskkonnahariduse osakonna töötajatelt (metoodikud Krista Kaur, Taimi Puusepp, Urmas Laansoo) ilmunud 10 loodushariduslikku raamatut. Keskkonnahariduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas


7000 in the outdoor collections. Most of the excursions are given in Estonian, but some also in Russian, and to a lesser extent in English and Finnish. Since summer 2016 visitors have been offered over 30 themed excursions free of charge to mark the garden’s 55th birthday (the actual date of which was 1 December). Interest in talks given at the same time on topics related to various exhibits has been high. There were 10 exhibitions and theme days at the Botanic Garden in 2016. The most visitors (7973) were drawn to the traditional orchid show in March, the exhibition of African violets in May (2197) and the rose days in July (2086). Since 2011 there has been a permanent exhibition of lichens, mosses and tree fungi not far from the nature centre near the garden’s main gate. The exhibits here are updated every year. This unique exhibition boasts over 200 species of the most common lichens, mosses and tree fungi in Estonia and is open year-round. The exhibition is furnished with signposts. Worksheets can be printed out from the Botanic Garden website to help students acquire and reinforce knowledge about organisms that interest them but about which they know little. A free booklet in Estonian, Russian, Finnish or English is available at the ticket office with additional information about lichens, mosses and tree fungi. An online version of the booklet is available on the website. To help people learn about the indoor and outdoor collections in more depth (as well as walking the study trail), a new audioguide developed and produced with financial support from the Environmental Investment Centre has been launched. The already popular guide contains around three hours’ worth of information (in Estonian, English, Russian and Finnish) that visitors won’t find in the booklets in the collections, on the 21 boards along the trail or in printed matter. The garden’s mobile app contains the audioguide texts in Estonian, English and Russian, while the devices themselves can be borrowed free of charge from the ticket office for use in the gardens. For the visually impaired, the Garden of Senses has a special audioguide with descriptive translation in Estonian. For a decade now the Botanic Garden has been offering curriculum-based nature education to school students. The garden launched education days on four topics in 2016 but has since expanded the selection to 11 different themes for students from Grades 2-11. The education days are very popular among schools in Tallinn and other parts of the country. In the last 10 years the garden has conducted one-day programmes for 789 classes from 92 different schools (including 35 from outside Tallinn) – around 16,000 students and 674 days of instruction in total. The garden does not have its own teachers; the education days are conducted by its specialists – biologists and geographers and, for example, gardeners. 92 education days were held for school students in 2016. A total of 24 schools (representing nearly 1700 students from 62 classes) attended them as part of the Tallinn Education Department project ‘Environmental education programmes at Tallinn education institutions’ supported by the Environmental Investment Centre. The schools that have taken part most frequently are Mahtra Basic School, Südalinn School, Merivälja Basic School, Lilleküla Upper Secondary School and Kristiine Upper Secondary School. The most popular education days among Tallinn schools have been ‘Photosynthesis and respiration’ (9 times), ‘Water and soil’ (8 times) and `The world’s nature and climatic zones´, ‘Weather and climate’ and ‘Introduction to plant reproduction and dissemination’ (7 times each). Outside Tallinn, education days were ordered on 30 occasions in 2016, with 694 students from 36 classes at 18 schools taking part. The most popular topics for these schools were `The world’s nature and climatic zones´ (12 times), ‘Trees, shrubs, bushes and grasses’ (8 times) and ‘Indoor and economic plants’ (6 times). In 2016, the members of the Looduslaps (Nature Child) hobby group, which is aimed at Grades 1-6, examined the peculiarities of the plant life in bogs, the connections between healthy eating and the plant kingdom and Estonian orchids growing in nature. They also

Läänemere teemaline rahvusvaheline looduslaager Soomes Bengtsåri saarel. The Baltic Sea themed camp in Finland Bengtsåri island.

learned about mosses, economic plants, native willows and plants growing in different zones around the world and how they adapt. The group’s members cleaned and installed birdhouses in Kloostrimetsa forest in spring and learned to recognise animal tracks in winter. They sowed seeds and planted seedlings, dissected fish at the Estonian Natural History Museum, studied amphibians at Tallinn Zoo and went on a traditional spring excursion to the island of Aegna. Together with other scientific institutions, the Botanic Garden participates in the project „Eesti taimevaramu“ (Estonian plant repository). The aim is to teach the students to recognize the plants that grow in their neighbourhoods and to make a herbarium. These activities provide students with an experience about scientific plant research. Thereby, the Estonian plant repository is created as a contribution to the preservation of Estonian natural heritage. The project „Eesti taimevaramu“ is the birthday present from the students of Grades 7-9 to the Republic of Estonia for its 100th anniversary. Much of the nature education offered at the Botanic Garden is project-based. More than 20 such projects were carried out from 2007-2016, with the Environmental Investment Centre being the greatest supporter of and contributor to raising environmental awareness. Each year, the garden’s specialists hold dozens of talks on nature education and research, conduct in-service training, make radio and television appearances, write articles in popular science magazines, share botanical and horticultural information over the phone and online and contribute to the work of the botany terminology committee. In the last decade, 10 nature education books have been authored by staff from the garden’s Environmental Education Department (Krista Kaur, Taimi Puusepp and Urmas Laansoo). Environmental education website: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas

57


TALLINNA BOTAANIKAAED – AASTAST 1961. TAGASIVAADE VIIMASELE VIIELE AASTALE Tallinna Botaanikaaiale on aasta 2016 tähtis – peetakse 55. sünnipäeva. Botaanikaaias igapäevaselt töötavate inimeste kompetents on hindamatu väärtusega Eesti floora tundmisel ja kaitsmisel. On olnud edukad 55 aastat!

Keskkonnaharidus kui Tallinna Botaanikaaia lipulaev

Igal aastal külastab botaanikaaeda pea 70 000 inimest, kellest ligikaudu 25 000 käib vaatamas igal kuul toimuvat lühiajalist aianduslikku või botaanilist näitust. Kõige suurema külastajate arvuga on olnud märtsikuine orhideenäitus, mais toimuv säntpooliate väljapanek ning südasuvised roosipäevad. Kümnendat aastat viiakse botaanikaaias läbi õppekavakohast loodusõpet üldhariduskoolide õpilastele. Õppekavakohased programmid II–XI klassi õpilastele on väga populaarsed nii Tallinna kui ka teiste Eesti koolide hulgas. Entusiastlike loodushuviliste noorte suunamiseks loodusteaduste juurde korraldatakse huviringi „Looduslaps“, millest võtavad osa I–IV klassi õpilased. Huviring pakub noortele nii avastamis-, teadmiskui meisterdamisrõõmu, keskkonnamänge ja huvimatku. Unustada ei tasu botaanikaaia spetsialistide panust kutse- ja erihariduse andmisel. Avamaa osakonna kollektsioonide vanemaednikud on iga-aastaselt juhendanud praktikante Räpina Aianduskoolist, TTÜ Tallinna Kolledžist, Eesti Maaülikoolist, Luua Metsanduskoolist, Hiiumaa Ametikoolist ja Tallinna Kopli Ametikoolist. Nemad on taimekasvatuse ja loodushoiu tulevik.

Murrangulised aastad teadustöös

Aastatel 2012–2016 laienes botaanikaaia liigikaitseline uurimistöö integreerides nii in situ kui ex situ liigikaitse meetodeid. 2016. aastal laienes ka rahvusvaheline liigikaitseline tegevus ja koostöö. Ohustatud taimeliikide ökoloogia, paljunemisbioloogia ja taastamisökoloogia uurimise raames töötati välja kolme üleilmselt kriitiliselt ohustatud Kauai endeemse sõnajalaliigi (Asplenium dielpallidum, Asplenium dielmannii, Asplenium diellaciniatum) kultuuris paljundamise meetod. 2013. aastal algasid ettevalmistused taimede tagasiviimiseks nende päritolumaale Kauai saarele Havai saarestikus ja sihtotstarbeline eoste levitamine sõnajalapaljundusele spetsialiseerunud Euroopa botaanikaaedadele, DNA-proovide kogumine järgnevateks uurimistöödeks ning unikaalse tõendmaterjali herbariseerimine. 2015.–2016. aastal saadeti Tallinna Botaanikaaiast teele ühtekokku 2359 taime ja 135 kogust gametofüüdikultuure. 2016. aasta kevadel toimusid esimesed taimede istutamised nende looduslikele kasvukohtadele Kauai saarel (Asplenium dielpallidum – 109 isendit, Asplenium dielmannii – 114 isendit ja Asplenium diellaciniatum – 19 isendit). Eesti ohustatud taimeliikide taastamisökoloogia uurimise raames rajati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastuse toel Tallinna Botaanikaaeda tehislikud kasvukohad kahe Eestis ohustatud sõnajalaliigi (Asplenium septentrionale, Woodsia ilvensis) populatsioonide ex situ säilitamiseks Tallinna Botaanikaaias. Viie viimase aasta jooksul asustati neile kasvukohtadele Tallinna Botaanikaaias paljundatud 120 põhja-raunjala ja 40 ida-kiviürdi isendit. Kokku kasvab kunstlikul kasvukohal kolm I kaitsekategooria soontaime liiki, üks II kaitsekategooria liik ja üks III kaitsekategooria liik.

58

Meelte aed pakub funktsionaalseid lahendusi. Garden of the Senses offers multifunctional solutions.

2012 algas I kaitsekategooria ohustatud taimeliigi mägi-lippherne (Oxytropis campestris ssp. campestris) paljunemisbioloogia ja populatsioonide tugevdamise võimaluste uurimine. Idanemiskatsete käigus paljundatud taimedest asustati ex situ tehispopulatsioon botaanikaaia sõnajalgade kunstlikule kasvukohale. 2014. aastal algasid välitööd, et ette valmistada mägi-lippherne levikuala laiendamist uute osapopulatsioonide asustamisega seni teadaoleva loodusliku populatsiooni läheduses asuvatele sobivatele kasvukohtadele. 2015–2016 viidi läbi mägi-lippherne populatsiooni laiendamise esimene katse looduslikul kasvukohal. Teema “Metsaökosüsteemi bioloogiline mitmekesisus ja geobotaaniline analüüs Edela-Eesti luitestikus” täitmine jätkus samuti vastavalt botaanikaaia Teadusnõukogus kinnitatud plaanile. 2015–2016 toimus sammalde ja samblike määramine: 812 samblaproovist leiti kokku 36 erinevat samblaliiki ja 120 samblikuproovist määrati 22 erinevat samblikuliiki. Sammalde ja samblike määramisel kasutati võrdlusmaterjalina botaanikaaia herbaariumi näidiseksemplare. Elurikkuse ja selle kaitse teemal ilmus aastatel 2012–2016 üks teadusartikkel ja kolm muud erialast trükist. Konverentsidel ja seminaridel tehti 5 suulist ja 3 stendiettekannet. Botaanikaaia teadurite juhendamisel kaitsti kaks magistri- ja neli bakalaureusetööd. KIKi rahastuse toel teostati 3 liigikaitselist projekti. Tallinna Botaanikaaeda rajati kunstlikud kasvukohad ohustatud taimeliikidele, riikliku eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alaprogrammi „Kaitstavad soontaimed“ raames teostati 46 liigi seire 75 leiukohal. Teema ”Raskmetallide õhu kaudu sadenemise hindamine bioindikatsiooni meetodil” on üks Eesti riikliku keskkonnaseireprogrammi allprogrammidest ja osa 32 Euroopa riigi koostööprogrammist “Raskmetallide sisaldus Euroopa sammaldes”. Euroopa bioin-


TALLINN BOTANIC GARDEN - A RETROSPECTIVE ON THE LAST FIVE YEARS For the Tallinn Botanic Garden, 2016 was the year of its 55th anniversary. The knowledge and experience of the people working for the Botanic Garden are invaluable when it comes to expertise in and protection of Estonian flora. It has been a successful 55 years.

Environmental education as the most important part of the Tallinn Botanic Garden

Each year, nearly 70,000 people visit the Botanic Garden, and 25,000 of them visit educational horticultural or botanical exhibitions held each month. The orchid exhibition in March, the African violets in May and rose days in the heart of summer are most popular. For 10 years already, the Botanic Garden offers curriculum-based nature education for schoold students. The garden’s educational programmes for grades 2-11, are very popular among schools in Tallinn and other parts of the country. An educational group called “Looduslaps“ (Nature Child) is run to get children in grades 1-4 interested in nature. ”Nature Child” offers schoolchildren much to discover and learn, hands-on activities, environment-themed games and thematic hikes. The contribution of the specialists of Tallinn Botanic Garden to vocational and special education is remarkable. Each year, senior gardeners supervise interns from the Räpina School of Horticulture, the Tallinn University of Technology’s Tallinn College, Luua Forestry School, Vocational School of Hiiumaa and the Kopli Vocational School of Tallinn. The researchers advise on the research projects of students from Tallinn University and the

Estonian University of Life Sciences.

Breakthrough in conservation research

In the period 2012–2016, the Botanic Garden’s research on endangered plant species expanded, integrating both in situ and ex situ methods for species conservation. In 2016, international activity and cooperation in the field of species protection also expanded. In the framework of research into ecology, reproductive biology and restoration ecology, a reproduction method for three globally critically endangered fern species endemic to Kauai (Asplenium dielpallidum, Asplenium dielmannii, Asplenium diellaciniatum) was developed. In 2013, preparations began for transporting the plants back to their country of origin, Kauai Island in the Hawaiian archipelago, as well as targeted distribution of spores to European botanic gardens specialized in fern propagation, collection of DNA samples for subsequent research and mounting the vouchers for herbarium. In 2015–2016, a total of 2,359 plants and 135 quantities of gametophyte cultures were sent out from Tallinn Botanic Garden. In spring 2016, the first individuals were planted in their natural habitats on Kauai (Asplenium dielpallidum – 109 individuals, Asplenium dielmannii – 114 individuals and Asplenium diellaciniatum – 19 individuals). As part of the research on restoration ecology of plant species endangered in Estonia, artificial habitats for ex situ conservation at Tallinn Botanic Garden of populations of two

Tallinna Botaanikaaia peahoone. The main building of the Botanic Garden.

59


dikatsiooniline koostööprogramm on omakorda ÜRO piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonist tuleneva rahvusvahelise koostööprogrammi “Õhusaaste mõju looduslikule taimkattele ja põllukultuuridele” osa. Bioindikatsioonilise uurimistöö tulemusi on tutvustatud nii kodumaal kui rahvusvahelistel erialakonverentsidel, viimati Lissabonis 2015. aastal toimunud VII atmosfääriõhu saastatuse bioindikatsiooni konverentsil BIOMAP. Aastatel 2012–2016 on antud teemal ilmunud 5 teadusartiklit ja 6 muud trükist.

Taimekollektsioonid avamaal ja kasvuhoonetes – imetlusobjektid külastajate seas

Kuigi botaanikaaia töötajad tunnevad muret ekspositsioonide tehniliste tingimuste, kiire amortisatsiooni ja vähenenud tööjõu pärast, on kollektsioonid endiselt heal tasemel ja pakuvad silmailu pea 70 000 külastajale aastas. Tallinna Botaanikaaed on Põhja-Eesti ainus paik, kus on võimalik lühikese jalutuskäiguga näha ja kogeda, milline on troopika, vahemereline kliima või kõrb. Kollektsioonid on kujundatud lähtudes geograafilisest printsiibist ning liigiliselt on selles eksponeeritud nii eksootilised tarbetaimed, eri piirkondade kooslustele iseloomulikud tunnusliigid kui ka troopilistel aladel laiemalt levinud dekoratiivtaimed. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaasfinantseeringul eriprojektina valminud kasvuhooned on vaatamisväärsus paljudele sise- ja välisturistidele. Mitte kõik ei pruugi teada, et Eesti ainsat avalikult eksponeeritavat, 1994. aastal loodusest taasavastatud ning seni miljoneid aastaid väljasurnuks peetud volleemiat (Wollemia nobilis) on võimalik näha just Tallinna Botaanikaaias. Külastajate heaolu silmas pidades on viimase viie aasta jooksul esmakordselt botaanikaaia ajaloos avamaa- ja kasvuhoonete kollektsioonid ühtselt ja kvaliteetselt etiketeeritud. Iseseisvaks uudistamiseks on välja töötatud audiogiid 100 taimenimetusega kolmes keeles ja avatud on uus, universaaldisaini põhimõtteid jälgiv Meelte Aed (tarbetaimede ekspositsioon). Meelte Aed on alates selle avamisest 2015. aastal toonud Tallinna Botaanikaaiale hulgaliselt äramärkimist ja auhindu – rääkimata kümnetest tuhandetest külastajatest. Tallinna Botaanikaaia veebileht: www.botaanikaaed.ee/

Volleemia (Wollemia nobilis). Wollemia (Wollemia nobilis).

60


Meelte aed. Garden of the Senses.

Tallinna Botaanikaaed linnulennult. Bird's eye view of the Tallinn Botanic Garden.

fern species endangered in Estonia (Asplenium septentrionale, Woodsia ilvensis) were established with support from the Environmental Investment Centre (KIK). Altogether, three I category protected vascular plant species, one II category protected plant species and one III category protected species can be found growing in these artificial habitats. In 2012, research was launched on reproductive biology of I category protected species Oxytropis campestris ssp. campestris with the aim to strengthen its natural population. In 2014, field research on restoration ecology of Oxytropis campestris ssp. campestris started and a pilot project for extending its population range was carried out in in 2015-2016. The research projects "Biological diversity and geo-botanical analysis of the of the forest ecosystem in South-western Estonian dune field” and ”Assessment, using the biomonitoring method, of airborne deposition of heavy metals” continued pursuant to the plan approved by the Botanic Garden’s Research Council. The results of the biomonitoring research were presented in Estonia and at international professional conferences, most recently at the 7th International Workshop on Biomonitoring of Atmospheric Pollution held in Lisbon in 2015, BIOMAP. From 2012–2016, five research articles and six other publications were published in this field of research. Altogether five oral and three poster presentations were presented at conferences by the Garden’s researchers.

The Tallinn Botanic Garden is the only place in northern Estonia where a short walk allows visitors to experience the tropics, Mediterranean climates and deserts. Different collections are designed based on systematic, geographical and ecological principles and display exotic plants, characteristic species of different plant communities in different regions of the world, economic and ornamental plants. New greenhouses, built as a special project co-financed by Enterprise Estonia, are a sightseeing attraction for many domestic and foreign tourists. With the well-being of visitors in mind, for the last five years the outdoor and greenhouse collections of the Botanic Garden have been labelled in a uniform, high-quality manner for the first time in the gardens’ history. An audio guide to 100 plant species was developed in four languages allowing visitors to experience the garden on their own. A new exposition, Garden of the Senses (exhibition of plants with practical value), was developed, based on universal design principles. Since it opened in 2015, Garden of the Senses has brought the Tallinn Botanic Garden a lot of attention and design awards. Website of the Tallinn Botanic Garden: www.botaanikaaed.ee/

The outdoor and greenhouse collections making visitors marvel

Although the staff of the Botanic Garden is concerned about their limited funding and technical conditions, rapid depreciation and decreases in workforce, the collections are still in great shape and stir the aesthetic senses of close to 70,000 visitors each year.

61


EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASED PROJEKTID Tallinna Keskkonnaametil läks Euroopa Liidu uue finantsperioodi 2014–2020 välisprojektidega suhteliselt hästi. Loodus- ja elukeskkonna arendamiseks taotleti erinevatest rahastamisprogrammidest 6 projekti finantseerimist. Nendest viis sai rahastuse: 1. BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk-Läänemere programm. 2. NATTOURS – jätkusuutlikud loodusrajad linnades, kasutades uusi IT-lahendusi, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk-Läänemere programm. 3. INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Europe programm. 4. GoFEnvED – Läänemere keskkonnahariduse võrgustik, rahastaja Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia seemnerahastu. 5. R4E – Energia teekaardid, rahastaja Euroopa Komisjoni programm Horisont 2020.

BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre

2016. aasta jaanuaris käivitus välisprojekt BLASTIC, mille eesmärgiks on mereprügi (eelkõige plastijäätmete) vältimine ja vähendamine ning selle läbi elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine. Projekti BLASTIC tulemusena väheneb maismaalt merre jõudva prahi kogus ning tänu sellele kahaneb mereprügi hulk Kesk-Läänemere

piirkonnas ja kogu Läänemeres. Projekti käigus uuritakse, kuidas linnaalades tekkinud plastijäätmed Läänemerre satuvad ning mereprahiks saavad – selgitatakse välja võimalikud prahiallikad, kuidas praht maismaalt merre liigub ning kuhu see lõpuks jõuab (rannad, elusorganismid, merepõhja setted jm). Kogutud andmete põhjal koostatakse koostöös Läänemereäärsete linnadega tegevuskavad ja meetmed, mis aitavad vältida ja vähendada prahi sattumist maismaalt merre. Põhjalikumalt käsitletakse plastijäätmete ning mikroplasti võimalikku mõju (sh toksilist mõju) keskkonnale ja inimestele. Projekti tulemusena töötatakse välja metoodika mereprügi päritolu/allikate ja nende merre sattumise teekondade kaardistamiseks. Meetmeid rakendatakse 3–4 Läänemereäärses linnas ning neid tutvustatakse ka teistes piirkondades. Projekti käigus korraldatakse keskkonnateadlikkuse suurendamisele suunatud kampaaniaid. Tänu Tallinnas läbiviidavatele pilootuuringutele saab Tallinna linn informatsiooni prügi teekonnast Tallinna lahte ning mereprügi päritolust. Projekti tegevustest tulenevalt loodetakse Tallinnas vähendada mereprügi, eelkõige plastijäätmete sattumist merre. Tallinn on projektis BLASTIC lihtpartner. Projekti peapartner on Keep Sweden Tidy (Stockholm). Peale Tallinna osalevad projektis veel Rootsi Keskkonnauuringute Instituut (IVL), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI), Soome Keskkonnainstituut (SYKE), Keep the Archipelago Tidy Association, Foundation for Environment

Välisprojekti INTHERWASTE partnerid õppematkal Tallinna vanalinnas. Partners in the international project INTHERWASTE on an study trip in Tallinn Old Town.

62


EUROPEAN UNION PROJECTS IN THE FIELD OF THE ENVIRONMENT The Tallinn Environment Department did quite well in the field of international projects in the European Union’s new multiannual financial framework 2014–2020. Financing for six projects was sought from various financing programmes in order to develop the natural and living environment. Of these, five received funding: 1. BLASTIC – plastic waste pathways into the Baltic Sea, funded by the European Commission’s INTERREG Central Baltic Programme. 2. NATTOURS – Sustainable urban nature routes using new IT solutions, funded by the European Commission’s INTERREG Central Baltic Programme. 3. INTHERWASTE – Interregional environmental integration of waste management in European heritage cities, funded by the European Commission’s INTERREG Europe programme. 4. GoFEnvED – Baltic Sea environmental education network, funded from the European Union’s Strategy for the Baltic Sea Region Seed Money Facility. 5. R4E – Energy roadmaps, funded by the European Commission programme Horizon 2020.

BLASTIC – plastic waste pathways into the Baltic Sea

In January, the international project BLASTIC was launched, the goal of which is to prevent and reduce the inflow of marine litter (above all, plastic waste) and thereby reduce the harmful effects on the living and nature environment. As a result of the BLASTIC project, the amount of refuse that enters into the sea from land will decrease, along with the amount of marine litter in the Central Baltic Sea region and throughout the Baltic Sea. The project studies how plastic litter generated in urban areas enters the Baltic Sea and becomes marine litter – the possible sources, the movements of the litter in the sea and where it ultimately ends up (beaches, living organisms, seabed sediment etc.) are determined. On the basis of the data gathered, action plans and measures are drawn up in cooperation with cities on the Baltic Sea littoral to help prevent and reduce the inflow of litter into the sea. The potential impact (including toxic effects) of plastic litter and microplastic on the environment and humans is dealt with more thoroughly. As a result of the project, a methodology will be developed to map the origin/sources of marine litter and pathways of the litter into the sea. The measures will be implemented in 3-4 Baltic Sea cities and they will also be introduced in other regions. In the course of the project, campaigns aimed at raising environmental awareness will be organized. Thanks to the pilot studies carried out in Tallinn, the city of Tallinn will obtain information on the pathways of litter into the Bay of Tallinn and the origin of marine litter. Resulting from the project activities, it is hoped to reduce the amount of marine litter entering the sea. The lead partner of the project is Keep Sweden Tidy (Stockholm). Besides Tallinn, the Swedish Environmental Research Institute (IVL), the Stockholm Environment Institute’s Tallinn centre (SEI), the Finnish Environment Institute (SYKE), the Keep the Archipelago Tidy Association, Foundation for Environment Education Latvia and the city of Turku are project participants. The project will run from 1 January 2016 to 31 December 2018. Project website: www.tallinn.ee/est/BLASTIC

2016. aasta lõpuks valmis NATTOURSi projekti raames 50m pikkune laudtee puhketaskutega Kadrioru pargis Tammesalus. At the end of 2016, a 50m-long boardwalk with benches was established in Tammesalu, a stand of trees in Kadriorg Park.

63


Education Latvia ja Turu linn. Projekt kestab 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018. Projekti veebileht: www.tallinn.ee/est/BLASTIC

NATTOURS – jätkusuutlikud loodusrajad linnades, kasutades uusi IT-lahendusi

2016. aasta märtsis alanud projekti NATTOURS eesmärgiks on edendada Tallinna ja Helsingi vahelist loodusturismi, kasvatades kohalike elanike ja turistide teadlikkust Tallinna looduspärandist. Selle saavutamiseks ehitatakse projekti käigus Tallinnasse loodusvaatlusi soosiv taristu ning luuakse kahe linna ühine veebiportaal. 2016. aasta lõpuks valmis 50 m pikkune laudtee puhketaskutega Kadrioru pargis Tammesalus. 2017. aastal plaanitakse välja ehitada linnuvaatlustorn Rocca al Mare kergliiklustee äärde, mille lähedal asuv lindude rändekoridor pakub suurepärase võimaluse linnuvaatlusteks. Lisaks paigaldatakse 2017. aastal Paljassaare linnukaitsealale laudtee, mis aitab hoida külastajad ettenähtud radadel ning vähendada ala tallamiskoormust. Projekti viimases faasis paigaldatakse Rocca al Mare promenaadi äärde ja Kadrioru parki infotahvlid, mis sisaldavad selgitusi ja kirjeldusi piirkonna loodusväärtuste kohta. Projekti käigus viiakse läbi mitmeid uuringuid, mida koordineerib SEI. Mõõdetakse ja hinnatakse loodusradade külastuskoormust, viiakse läbi loodusväärtuste uuringuid ning ökosüsteemi teenuste hindamisuuring. Paljassaare linnukaitsealale paigaldati 2016. aasta suvel kolm külastajate loendurit, mis koguvad infot alal liikuvate inimeste arvu ja aja kohta. Saadud andmeid kasutatakse külastusuuringutes. Tallinna ja projektipartneri Helsingi looduspärandi efektiivsemaks turundamiseks luuakse Helsingi ja Tallinna ühine mitmekeelne veebileht, kuhu on koondatud kogu teave nendes linnades asuvate loodusturismi atraktsioonide kohta (pargid, metsad, loodusrajad, õpperajad, linnuvaatlustornid, nahkhiirte elupaigad, rannad jms). Loodavat veebilehte saab tulevikus mugavalt lehitseda ka nutiseadmetes. NATTOURS on esimene välisprojekt Tallinna linnasüsteemis, milles Tallinna linnaasutus – Tallinna Keskkonnaamet – on juhtpartner. Lihtpartnerid on Helsingi linn ja SEI. Projekt kestab 1. märtsist 2016 kuni 31. oktoobrini 2018. Projekti veebileht: www.tallinn.ee/NATTOURS

INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmemajanduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades

Kultuuripärandiga linnadel, kuhu ka Tallinn kuulub, on sarnased jäätmekäitlusega seotud probleemid. Ajaloolised linnakeskused tõmbavad ligi suurel hulgal turiste, mis märkimisväärselt suurendab jäätmeteket piirkonnas. Vanalinnade kitsaste ja looklevate tänavate tõttu ei ole tavalised jäätmekäitluse meetodid ja seadmed efektiivsed. Kultuuripärandi olemasolu seab vanalinna jäätmekäitluses piirangud ka esteetilistele tingimustele. Seetõttu on oluline leida erinevaid võimalikke lahendusi, mis suurendaksid jäätmekäitluse efektiivsust mainitud piirkonnas, ilma miljööväärtuslikkust ohtu seadmata. Projekti eesmärgiks on kogemuste vahetamise kultuuripärandiga linnade efektiivse ja jätkusuutliku jäätmemajanduse teemal, et poliitikate õppimise, pädevuse suurendamise ja tegevuskava loomise abil panustada Tallinna vanalinna jäätmekäitluse tõhustamisse ja kaasajastamisse. Projekti käigus teostatavaks hinnatud ning esiletõstetud

64

lahendusi ja poliitikaid saab tulevikus üle kanda ka teistesse linnaosadesse. Seniajani ei ole Tallinna jäätmekavas vanalinna erisusi jäätmekäitluse osas käsitletud, kuid projekti raames plaanitakse ajakohastada Tallinna jäätmekava vanalinna jäätmeveopiirkonna osas. Valminud on Tallinna vanalinnale sobiva jäätmekäitlusmeetodi teostatavusuuring, mida kasutatakse sisendina Tallinna arengukava tegevuskava ajakohastamisel. Teostatavusuuringu tulemusel on võimalik kasutada vanalinna jäätmekäitluses majanduslikult efektiivsemaid ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi. Projektil on 4 etappi: - parimate tavade ja poliitikate õppimine ja nende kohta käiva teabe vahetamine; - selle teadmise integreerimine konkreetsetesse tegevuskavadesse; - igas linnas rakendatavate tegevuskavade jälgimine; - lahenduste ja poliitikate jagamine teiste Euroopa linnadega. Aprillis toimus Cordobas projekti avaüritus, kus arutati projekti tegevuskava ja jagati ülesandeid. 21.–22. septembril Tallinnas toimunud seminaril arutasid eksperdid Tallinnast, Cordobast, Portost, Krakowist ja Syracusast, kuidas leida erinevaid võimalikke lahendusi, mis suurendaksid jäätmekäitluse efektiivsust Euroopa kultuuripärandiga linnades, ilma nende miljööväärtuslikkust ohtu seadmata. Tallinna seminaril esitasid projektipartnerid analüüsi jäätmehoolde olukorrast enda vanalinnades ja arutati võimalike lahenduste tõhusust. Õppekäigul tutvuti jäätmehoolde korraldamisega Tallinna vanalinnas ning külastati Eesti Pandipakendi töötlemisekeskust. Igas partnerlinnas kaasatakse tegevuskava koostamisse kohalikud koostööpartnerid, kuhu kuuluvad omavalitsuse ja riigi asutused, vabaühendused, teenindus-, majutus- ja toitlustusettevõtted ning kohalikud eksperdid. Nemad moodustavad nn sidusrühmad, mis kohtuvad projekti raames kohalikul tasandil mitu korda. Tallinnas toimus esimese sidusrühma koosolek 7. juunil. Kohtumisel anti sidusrühma liikmetele ülevaade Tallinna jäätmehoolduse hetkeolukorrast, arengusuundadest ning tutvustati projekti. Ajaloolane Jüri Kuuskemaa andis ülevaate Tallinna jäätmekäitluse ajaloost. 6. detsembril toimus sidusrühma koosolek Tallinna Kesklinna Valitsuses, kus projektimeeskonna liikmed esitlesid projekti partnerlinnade jäätmehoolduse praktikaid ja lahendusi. Projekti juhtpartner on SADECO – Saneamientos de Córdoba (Hispaania). Peale Tallinna Keskkonnaameti on projekti lihtpartneriteks Kraków (Poola), Siracusa (Itaalia), Porto (Portugal) ja ACR+ (Belgia). Projekt kestab 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2021. Projekti veebileht: www.tallinn.ee/INTHERWASTE

Seemnerahastu projekt GofEnvEd – Läänemere keskkonnahariduse võrgustik

Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia seemnerahastu projekti GoFEnvED eesmärk on tugevdada Soome, Eesti ja Venemaa vabaühenduste ja ametkondade omavahelist koostööd keskkonnahariduse valdkonnas, et avalikkus oleks teadlikum puhta Läänemere tähtsusest. Projekti käigus tutvutakse erinevate programmide meetmete ning taotlustingimustega ja kogutakse informatsiooni juba rahastatud keskkonnahariduse projektide kohta Läänemere piirkonnas, et leida põhiprojektile rahastust. Järgmises etapis alustatakse põhiprojekti taotluse kokkupanemist, sh teiste partnerite kaasamist, eelarve ja tööplaani koostamist. Põhiprojekti fookus on keskkonnahariduse-alase piiriülese kompetentsi tugevdamine Läänemere regioonis, läbi parimate praktikate jagamise, keskkonnahariduse mudelite


NATTOURS – sustainable urban nature routes using new IT solutions

Launched in March 2016, the objective of NATTOURS is to promote nature tourism in Tallinn and Helsinki, raising the awareness of local residents and tourists about Tallinn’s natural heritage. To achieve this, infrastructure that promotes nature observations are built and a central website common to both cities will be developed. By the end of 2016, a 50-m-long boardwalk with small viewing platforms with benches was established in Tammesalu, a stand of trees in Kadriorg Park. In 2017, a bird observation tower is planned by Rocca al Mare pedestrian and cycle path, as the nearby bird flyway offers superb conditions for birdwatching. In addition, also this year, a boardwalk will be installed in Paljassaare bird sanctuary, which helps keep visitors on the designated paths and reduce trampling of sensitive areas. In the final phase of the project, information boards will be installed along Rocca al Mare promenade and in Kadriorg Park, which contain explanations and descriptions regarding the natural values in the vicinity. A number of studies will be carried out during the project, which are coordinated by SEI. The visitor load on the nature trails will be measured and assessed, and investigations of natural values and ecosystem services evaluation study will be conducted. Three visitor counters were installed in Paljassaare bird sanctuary in summer 2016, which gather information on the number of visitors and when they visit. The data obtained is used for visitation studies. To more effectively market the natural heritage of Tallinn and of project partner Helsinki, a multilingual website common to both cities will be set up, with information about the nature tourism attractions in the cities (parks, forests, nature trails, educational trails, bird observation towers, bat habitats, beaches etc.). The website will be mobile-friendly as

well. NATTOURS is the first international project in Tallinn City Government in which a city department – the Tallinn Environment Department in this case - is the lead partner. Other project partners are the city of Helsinki and SEI. The project will run from 1 March 2016 to 31 October 2018. Project website: www.tallinn.ee/NATTOURS

INTHERWASTE – Interregional environmental integration of waste management in European heritage cities

Heritage cities, which include Tallinn, have similar problems related to waste management. Historical city centres attract too many tourists, which increases waste generation in the region. Due to the narrow and winding streets of old towns, conventional waste management methods and equipment are not effective. The existence of cultural heritage puts restrictions on aesthetic conditions when it comes to waste handling in old towns. That makes it important to find various possible solutions that increase the effectiveness of waste management in the areas mentioned, without putting the cultural heritage in jeopardy. The objective of the project is to exchange experiences on the topic of effective and sustainable waste management so that waste management could be made more effective and modern in Tallinn’s Old Town through policy learning, increasing competencies and drafting an action plan. The solutions deemed feasible and highlighted in the course of the project can in future be transferred to other cities as well. To this point, the exception-

Keskkonnahariduse teemaline seminar projekti GofEnvEd raames Aegna saarel. Environmental education seminar in the framework of the project GofEndEv in Aegna island.

65


loomise ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise. Projektitegevuste raames toimus Aegna Loodusmajas 14. juunil 2016 keskkonnahariduslik seminar, millest võtsid osa lisaks projektipartneritele Tallinnast, Peterburist, Helsingist ja Turust ka Tallinna linna keskkonnahariduse töögrupi liikmed ning Tallinna koolide ja lasteaedade õpetajad. Seminaril, mida modereeris Sirje Aher MTÜ Koolitamis- ja Nõustamisekeskus HAREDist, arutleti tulevase rahvusvahelise keskkonnaharidusliku välisprojekti võimalike teemade ja tegevuste üle. Väiksemates töögruppides arutleti selle üle, kuidas tulevane välisprojekt võiks kaasa aidata keskkonnahariduslikele tegevustele õppeasutustes. Seminari toimumist rahastasid Tallinna Keskkonnaamet ja välisprojekt GofEnvEd. Teine samalaadne seminar toimus 5.–6. oktoobril Peterburis. Seminarist võtsid lisaks projektipartneritele osa Peterburi linna loodusõpetajad, teadlased, ühiskonnategelased ning vabatahtlikud. Projekti juhtpartner on Soome-Venemaa ühing (Soome). Lihtpartnerid on Soome Keskkonna Instituut (Soome), MTÜ Läänemere Sõbrad (Vene Föderatsioon) ja Tallinna Keskkonnaamet. Projekt kestab 1. aprillist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017. Projekti veebileht: www.tallinn.ee/GofEnvED-Laanemere-keskkonnahariduse-vorgustik

Projekt R4E (Roadmaps of Energy)

Euroopa Komisjoni programmist Horisont 2020 rahastatud projekti eesmärk on luua Tallinnale innovatiivne energiastrateegia, nn energia teekaart, milles keskendutakse kahele Tallinnas olulisele valdkonnale: tark liikuvus ja targad hooned. Tänaseks on sõnastatud ka linna tulevikuvisioonid: 1. Tark liikuvus loob meeldiva elukeskkonna Tallinnas aastal 2050. 2. Targad hooned ja targad inimesed süsinikneutraalses Tallinnas aastal 2050. Käimas on ambitsioonide saavutamist võimaldava tegevuskava koostamine. 2016. aasta detsembris toimus Tallinnas suurejooneline projekti konverents, kus tutvustati mõlema valdkonna parimaid näiteid nii kohalikele huvilistele kui ka projekti kaheksa partnerlinna esindajale. Projekti juhtpartner on Eindhoveni omavalitsus (Holland). Lihtpartnerid on Tallinn, Forli omavalitsus (Itaalia), Istanbuli linnavalitsus (Türgi), Newcastle’i linnavalitsus (Suurbritannia), Murcia linnavalitsus (Hispaania), Palermo omavalitsus (Itaalia), Sant Cugat Del Vallési linnavalitsus (Hispaania), Eindhoveni tehnikaülikool (Holland), Kataloonia polütehniline ülikool (Hispaania). Projekt kestab 1. märtsist 2015 kuni 28. veebruarini 2018. Projekti veebileht: www.tallinn.ee/Energia-teekaardid-R4E

66


al nature of the Old Town in terms of waste management has not been dealt with in Tallinn’s waste plan, but it is planned as part of the project to update the waste plan with regard to the Old Town’s waste transport area. A feasibility study on a waste management method appropriate for Tallinn’s Old Town has been drawn up. This will be used as an input for updating the action plan connected to the Tallinn development plan. The feasibility study will allow more efficacious and environmentally more conservation-minded solutions in waste management in the Old Town. The project will have four stages: - learning best practices and policies and exchanging information; - integrating the knowledge into specific action plans; - monitoring of action plans implemented in all cities; - sharing solutions and policies with other cities in Europe. The project kick-off event took place in Córdoba where the project action plan was discussed and tasks were handed out. At a seminar held in Tallinn on 21-22 September, experts from Tallinn, Córdoba, Porto, Krakόw and Siracusa discussed how to find different possible solutions for increasing the efficacy of waste management in European heritage cities, without putting their cultural and historical environment in jeopardy. At the Tallinn seminar, project partners presented an analysis of the situation with waste management in their old towns and discussed the efficacy of possible solutions. On a familiarization trip, participants learned about how waste management is organised in Tallinn’s Old Town and visited the packaging deposit system operator’s Eesti Pandipakend processing centre. In each partner city, local partners are involved in preparing the action plan. The partners include local government and state institutions, NGOs, service sector, hotels and restaurants and local experts. They make up the stakeholder groups that meet several times at the local level in the framework of the project. The first stakeholder group meeting took place in Tallinn on 7 June. At the meeting, the stakeholder group members were given an overview of the current situation and developments in waste management in Tallinn, and were briefed on the project. Historian Jüri Kuuskemaa gave an overview of the history of waste management in Tallinn. On 6 December, the stakeholders met at Tallinn’s Kesklinn district administration where the project team members presented the waste management practices and solutions in partner cities. The lead partner of the project is SADECO – Saneamientos de Córdoba (Spain). Besides the Tallinn Environment Department, other project partners are Krakόw (Poland), Siracusa (Italy), Porto (Portugal) and ACR+ (Belgium). The project will run from 1 April 2016 to 31 March 2021. Project website: www.tallinn.ee/INTHERWASTE

The focus of the basic project is to strengthen environmental education related to cross-border competencies in the Baltic Sea region through sharing of best practices, creating environmental education models and raising public awareness. As part of the project activities, an environmental education seminar was held in Aegna Nature Centre on 14 June 2016, in which project partners from Tallinn, St. Petersburg, Helsinki and Turku participated along with members of Tallinn’s Environmental Education Working Group and teachers from Tallinn’s schools and preschool institutions. The seminar, which was moderated by Sirje Aher of the non-profit association HARED Centre for Training and Development, discussed the possible topics and activities of the future international environmental education project. Smaller working groups discussed how the future international project might contribute to environmental education activities in educational institutions. The seminar was funded by the Tallinn Environment Department and the GoFEnvEd project. Another similar seminar took place on 5-6 October in St. Petersburg. Participants this time included the project partners, but also teachers, scientists, prominent figures in society and volunteers from St. Petersburg. The lead partner on the project is the Finland-Russia Society (Finland). Other partners are the Finnish Environmental Institute (Finland), NGO The Friends of the Baltic Sea (Russian Federation) and the Tallinn Environment Department. The project will run from 1 April 2016 to 31 January 2017. Project website: www.tallinn.ee/GofEnvED-Laanemere-keskkonnahariduse-vorgustik

The R4E project (Roadmaps for Energy)

The objective of this project funded from the European Commission’s Horizon 2020 is to create an innovative energy strategy for Tallinn – a so-called energy roadmap – focusing on two focus areas for Tallinn: smart mobility and smart buildings. The city’s future visions have also been articulated: 1. Smart mobility enables an enjoyable living environment in Tallinn 2050. 2. Smart buildings and smart people in energy-neutral Tallinn 2050. An action plan that will allow these ambitions to be achieved is currently being drafted. In December 2016, Tallinn hosted a major conference, where the best examples from both of the focus areas were introduced to the local public and to the representatives from the eight partner cities of the project. The project lead partner is the local government of Eindhoven (Netherlands). Other partners are Tallinn, the local government of Forli (Italy), city government of Istanbul (Turkey), Newcastle city government (Great Britain), Murcia city government (Spain), Palermo local government (Italy), Sant Cugat Del Vallés city government (Spain), Eindhoven University of Technology (Netherlands), Polytechnic University of Catalonia (Spain). The project will run from 1 March 2015 to 28 February 2018. Project website: www.tallinn.ee/Energia-teekaardid-R4E

Seed money facility project GoFEnvEd – Baltic Sea Environmental Education Network

The objective of the EU Strategy for the Baltic Region Seed Money Facility's GoFEnvEd project is to enhance cooperation in environmental education between Finnish, Estonian and Russian NGOs and agencies in the field of environmental education to increase public awareness of the importance of a cleaner Baltic Sea. In the next stage, the basic project application will be compiled, including involvement of other partners and drafting of a budget and the working plan.

67


RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Rahvusvaheline koostöö toimub Tallinna Keskkonnaametis peamiselt kolmel viisil. Aastate jooksul on Tallinna Keskkonnameti spetsialistidel kujunenud oma suhtlemisvõrgustik kolleegidega teistes riikides. Sellele on kaasa aidanud osalemine välisprojektides, rahvusvahelistel konverentsidel, foorumitel, töötubades ning ekspertide võrgustikes. Teine koostöö viis keskendub kontaktide loomisele ja hoidmisele teiste kohalike omavalitsustega. Viimastel aastatel on hoogu saanud ameti esindajate osalemine Euroopa või Läänemere regiooni linnade omavalitsuste ühendustes. Olulist rolli infovahetusel spetsialistide vahel mängivad isiklikud kontaktid. Neil, kel on hea võõrkeelte oskus, on võimalus saada info oma väliskolleegidelt otse ja vahetult, rakendada saadud teadmisi oma töös ja vältida vigade kordumist ning aja- ja raharessursi raiskamist oma tegevuses. Selliste otsekontaktide olemasolu on abiks välisprojektide algatamisel ning esinejate kutsumisel koolitustele ja konverentsidele. Rahvusvahelise haardega spetsialistid on olemas igas osakonnas ja nende pädevus muudab Tallinna Keskkonnaameti kompetentsi kaalukamaks. Ameti töötajate kompetentsi rakendati märtsis Peterburi Läänemere päevade raames, mil Tallinna Keskkonnaameti esindaja juhtis rahvusvahelist keskkonnahariduse ümarlauda, kus osalesid spetsialistid Venemaalt, Soomest, Rootsist ja Poolast.

Head suhted on kujunenud välja ka Tallinna naabervaldadega. Näiteks kehtib juba 2 aastat koostööleping Tallinna linna ja Viimsi valla vahel, mille alusel osutatakse Pärnamäe jäätmejaamas teenuseid ka Viimsi valla elanikele. Järjepidevalt arendatakse keskkonnaalast koostööd Helsingi ja Peterburi linnadega. Juba teist aastat järjest toimusid Helsingis ja Tallinnas kevadised ühistalgud rannaaladel. 2016. aastal toimusid ühistalgud 23. aprillil, kus aukülalisena viibis Helsingi abilinnapea Pekka Sauri. Eesti ja Soome pealinnadega samaaegselt toimusid vabatahtlike rannatalgud Turu linnas ja Peterburis. Koostöö soomlastega ei piirdu ainult talgutega. 2016. aastal osalesid Tallinna noored rahvusvahelises looduslaagris Soomes Bengtsåri saarel. Nüüd on arutelu all korraldada 2017. aasta rahvusvaheline noorte looduslaager Tallinnas Aegna saarel. 2016. aastal suvel tutvustasid Helsingi kolleegid Tallinna linna keskkonnahariduse töögrupi liikmetele keskkonnahariduse korraldamist Harakka saare loodushariduskeskuses. Lisaks külastati Vallisaari ja Kuninkaansaari looduskaitseala. Meil on veel palju õppida Soome kolleegidelt ja nad on alati näidanud üles valmidust jagada meiega oma kogemusi ja teadmisi. Võib öelda, et meie koostöö soomlastega on läinud uuele kvaliteeditasemele. Kui varem kutsus Helsingi linn Tallinna osalema rahvusvahelistesse projektidesse, siis 2016.

Keskkonnahariduse töögrupp tutvumas Harakka saare loodusväärtustega. Environmental Education Working Group on Harakka Island.

68


INTERNATIONAL COOPERATION International cooperation takes place at the Tallinn Environment Department in three primary ways. Over the years, the Tallinn Environment Department specialists have developed a close network with colleagues from other countries. Contributing factors to the cooperation have been participation in international projects, conferences and forums, workshops and networks of experts. The other major means of cooperation is focused on establishing and maintaining contacts with other local governments. In recent years, the Department’s representatives have started taking part more actively in associations of local governments in Europe and the Baltic Sea region. Person-to-person contacts play an important role in the exchange of information between specialists. Those with good foreign language proficiency have an opportunity to get information directly from colleagues abroad, apply the knowledge obtained in their work in order to keep from making the same mistake twice and prevent wasting time and money in their activity. The existence of such direct contacts helps in initiating international projects and in inviting speakers to trainings and conferences. All of the units have specialists with international contacts and experience, and their competency gives the Tallinn Environment Department’s own competence more weight. In March, the competence of the Department’s employees was put into practice at Baltic Sea Days in St. Petersburg, when

a representative from the Tallinn Environment Department led an international environmental education round table with specialists from Russia, Finland, Sweden and Poland. Good relations have also developed with Tallinn’s neighbouring municipalities. For example, a cooperation agreement has been in place for two years between the city of Tallinn and Viimsi Municipality, allowing Viimsi residents to be served at Pärnamäe civic amenity sites. Environment-related cooperation with Helsinki and St. Petersburg cities is also pursued. For the second year in a row, a community cleanup day took place in Helsinki and Tallinn beaches. In 2016, the cleanup activities that opened the Spring Maintenance Month, called “Clean Beach”, were held on 23 April, when Helsinki Deputy Mayor Pekka Sauri was the guest of honour. Simultaneously with the events in the Estonian and Finnish capitals, volunteers held a beach cleanup in the cities of Turku and St. Petersburg. Cooperation with the Finns is not only limited to such cleanup days. In 2016, youth from Tallinn took part in an international nature camp on Bengtsår Island, Finland. An international youth nature camp is now under discussion for the island of Aegna in Tallinn in 2017. In summer 2016, Helsinki colleagues briefed the city of Tallinn’s environmental education working group members on the organization of an environmental education at the nature edu-

Tallinna Keskkonnaameti delegatsioon Peterburis. Tallinn Environmental Department delegation in St. Petersburg.

69


Peterburi delegatsioon tutvumas Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusega. St. Petersburg delegation on a visit to Vaivara hazardous waste treatment centre.

aastal, mil Tallinn sai rahastuse Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk-Läänemere programmist uuele keskkonnaprojektile, kaasati lihtpartnerina Helsingi keskkonnakeskus. Koostöö Soome lahe kõige suurema metropoli, Peterburiga, leidis tuge ka linnavalitsuse tasemel. Abilinnapea Arvo Sarapuu tervitas Peterburi talgulisi Skype’i vahendusel heakorrakuu ühistalgute alguses. Mais külastas Peterburi keskkonnakaitsekomiteed Tallinna delegatsioon, eesotsas abilinnapea Arvo Sarapuuga. Kohtumised Peterburi kolleegidega olid väga sisukad ja huvipakkuvad. Kuigi Tallinna Keskkonnaameti ja Peterburi keskkonnakaitsekomitee vastutusalad täielikult ei kattu, leiti siiski mitu kokku-

70

puutepunkti. Septembris võõrustas Tallinna Keskkonnaamet külalisi Peterburist keskkonnakaitsekomitee esimehe Igor Grigorjeviga eesotsas. Külaliste palvel organiseeris Tallinna Keskkonnaamet Peterburi delegatsioonile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse, Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla ning Kiviõli endise põlevkivituha ja poolkoksi rekultiveeritud tehismäe külastamise. Tallinnas toimunud ümarlaual arutati kahe linna keskkonnaalaseid koostööplaane ja ühisprojekte. Kolleegid Venemaa põhjapealinnast külastasid Tallinna vanalinna ning Aegna maastikukaitseala, sh Aegna loodusmaja. Tallinna linn on liikmeks paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Tallinna Keskkonnaamet esindab Tallinna Läänemere linnade liidus ja Euroopa linnade ühenduses EUROCITIES. Viimane on väga mõjuks organisatsioon, mille peakorter asub Brüsselis. Ühendus esindab linnade huve Euroopa Liidu struktuurides ja annab oma liikmetele võimaluse vahetult osaleda linnade seisukohtade kujundamisel. Tallinna Keskkonnaameti esindajad osalesid 2016. aastal EUROCITIESi konverentsil, keskkonnafoorumis ja töögruppide istungitel. Euroopa Komisjonis võttis 2. detsembril 2015. aastal vastu uue ringmajanduse paketi, mis on senisest nõudlikum ja katab erinevalt varasemast toote kogu olelusringi. EUROCITIESe jäätmetöörühma koosolekul (28.01.2016) arutati jäätmealaste Euroopa direktiivide (nn ringmajanduse pakett) muutmisega seonduvat. Jäätmetöörühma poolt esitati seisukoht Euroopa Komisjoni kavandatavatele jäätmealastele direktiividele. Töörühma koosolekust võtsid lisaks Tallinna linna esindajatele osa Göteborgi, Oslo, Bergeni, Stockholmi, Kopenhaageni, Müncheni, Düsseldorfi, Manchesteri, Brüsseli, Haagi, Amsterdami, Antwerpeni, Varssavi, Budapesti, Milano ja Madridi esindajad. 29. jaanuaril toimus Brüsselis keskkonnakonverents teemal “Jäätmete liigiti kogumine ringmajanduse kontekstis Euroopas”. Konverentsil osalesid Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde peaspetsialist ning ameti juhataja, kes esines konverentsil ettekandega Tallinna jäätmemajandusest. Nimelt avalikustati uuring jäätmete liigiti kogumise kohta Euroopa 28 pealinnas Saksamaa konsultatsioonifirma BiPro ja Kopenhaageni Ressursside Instituudi (CRI – Copenhagen Resource Institute) poolt. Tallinn osutus uuringu põhjal 28st pealinnast paremuselt teiseks. Uuring näitas, et parim jäätmete liigiti koguja oli Ljubljana, kes pälvis Euroopa Rohelise Pealinna tiitli 2016. aastaks. Konverents koosnes kolmest temaatilisest osast, millest esimene käsitles seadusandlikku poolt ja teine näiteid parimatest praktikatest, kus osales ettekandega ka Tallinna Keskkonnaameti juhataja Relo Ligi. Viimases osas toimusid debatid rakendusmeetodite kohta, seoses uue seadusandlusega. Ettekanded esitasid muuhulgas Helmut Maurer (Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat), Karmenu Vella (Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik) ja Julio Gracia Burgues (Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat). Seoses taotluse ettevalmistamisega Euroopa Rohelise Pealinna 2019 tiitlile võtsid ameti spetsialistid osa erinevatest üritustest selle tiitli saanud (näiteks, märtsis Ljubljanas) või seda edukalt taotlenud linnades.


cation centre on Harakka Island. In addition, a visit to Vallisaari and Kuninkaansaari nature reserve took place. We still have much to learn from our Finnish colleagues and they have always showed readiness to share their experience and knowledge with us. Cooperation with the Finns has been taken to a new quality level. Earlier, the city of Helsinki invited Tallinn to take part in international projects but in 2016, when Tallinn received funding from the INTERREG Cental Baltic programme for a new environment project, Helsinki Environment Centre was involved as a partner. The City Government of Tallinn also lent support for cooperation with the biggest metropolis on the Gulf of Finland, St. Petersburg. Tallinn Deputy Mayor Arvo Sarapuu greeted St. Petersburg volunteers over Skype at the start of the cleanup month day. In May, the St. Petersburg Environmental Protection Committee was visited by a Tallinn delegation led by Deputy Mayor Arvo Sarapuu. The meetings with St. Petersburg colleagues were very substantial and interesting. Although the jurisdictions of Tallinn Environment Department and the St. Petersburg Committee for Use of Natural Resources, Environment Protection, and Environmental Safety do not overlap completely, a number of points in common were found. In September, Tallinn Environment Department hosted visitors from St. Petersburg environmental protection committee led by Igor Grigoryev. At the request of the visitors, Tallinn Environment Department arranged a visit to the Vaivara hazardous waste handling centre, Sillamäe radioactive waste storage and Kiviõli’s former and now recultivated artificial hill of fly ash and semi-coke. The environment-related cooperation plans and joint projects of the two cities were discussed at a roundtable held in Tallinn. Colleagues from Russia’s northern capital visited Tallinn’s Old Town and Aegna Landscape Protection Area, including Aegna Nature Centre. The city of Tallinn is a member of many international organizations. The Tallinn Environment Department represents Tallinn in the Union of the Baltic Cities and in EUROCITIES. The latter is a very influential organization headquartered in Brussels, representing the interests of cities in European Union structures and giving its members an opportunity to participate in shaping the cities’ policy positions. In 2016, the representatives of the Tallinn Environment Department took part at a EUROCITIES conference, environmental forum and working group sessions. On 2 December 2015, the European Commission adopted a new Circular Economy Package that is more rigorous than in the past and covers the entire product lifecycle unlike previous ones. At a meeting of the EUROCITIES working group on waste (28 January 2016), aspects related to amendments of the waste-related European directives (the socalled Circular Economy Package) were discussed. The working group on waste submitted its position on the European Commission’s planned waste directives. Participants in the working group’s meeting in addition to Tallinn representatives were officials from Gothenburg, Oslo, Bergen, Stockholm, Copenhagen, Munich, Düsseldorf, Manchester, Brussels, The Hague, Amsterdam, Antwerp, Warsaw, Budapest, Milan and Madrid. On 29 January 2016, Brussels hosted an environmental conference on the topic "Separate Waste Collection in the Context of a Circular Economy in Europe". Participants in the conference included the Tallinn Environment Department’s chief specialist of maintenance and waste management division and head of department, who delivered a presentation on waste management in Tallinn. Namely, a study on separate collection of waste in 28 capitals in Europe was released by the German consultancy BiPro and CRI – Copenhagen Resource Institute. The study showed that Tallinn ranked second-best out of 28 capital cities, and that Ljubljana, which won the European Green Capital Award for 2016, was the best at separate collection of waste. The conference was made up of three thematic parts of which the first dealt with the legislative side and the second treated examples of best practices, in which head of Tallinn Environment Department Relo Ligi also delivered a presentation. The last part featured debates on implementation methods in connec-

Relo Ligi võttis osa 29. jaanuaril Brüsselis toimunud keskkonnakonverentsist. Department head Relo Ligi took part in an environment conference held in Brussels on 29 January.

Tallinna Keskkonnaameti esindaja, Gennadi Gramberg, esinemas Peterburi keskkonnahariduse seminaril. Tallinn Environmental Department representative Gennadi Gramberg performing in St. Petersburg environmental education seminar.

tion with the new legislation. Presentations were delivered by, among others, Helmut Maurer (European Commission DG Environment), Karmenu Vella (European Commission Commissioner for Environment, Maritime Affairs and Fisheries) and Julio Gracia Burgues (European Union DG Environment). In connection with the application for preparing for the 2019 European Green Capital Award, the specialists from the Environment Department took part in various events in past recipients (such as Ljubljana in March) or successful applicants of the title.

71


TALLINNA KESKKONNAAMETI TÖÖTAJAD, PERSONALI KOOLITAMINE JA TUNNUSTAMINE Seisuga 15. detsember 2016 oli ameti koosseisus 34 teenistuskohta: 20 ameti- ja 14 töökohta.

Ametnike ja töötajate vanus (seisuga 15. detsember 2016)

18%

16%

kuni 30 aastani 30–40 aastat 41–50 aastat üle 51 aasta

21% 45%

Ametnike ja töötajate asutuses töötamise staaž (seisuga 15. detsember 2016)

18%

18%

alla 1 aasta 1–5 aastat 6–10 aastat üle 10 aasta

28%

72

38%

Tallinna Keskkonnaamet panustab pidevalt oma töötajate koolitamisesse erialase pädevuse tõstmiseks ja enesearengu tagamiseks ameti põhitegevuse valdkondades. 2016. aastal läbitud keskkonnaalastest koolitustest võib esile tuua järgmised: „Haljastuspuude haigused ja kahjurid“, „Märgalade päev 2016 – märgalade kasutamisest taastamiseni“, „Võõr- ja probleemliikide infopäev“, iga-aastane keskkonnafoorum Linnade ja Valdade päeva raames, „Veeproovivõtjate täiendkoolitus“, Eesti Geoinformaatika Seltsi suveülikool, „Õhu kvaliteedi kaitse ja müra piiramine – uued nõuded kohalikele omavalitsustele alates 2017“, „Kiirgusohutus“, seminar "Jalgrattahooaja tipphetked ja tulevik", „Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu“, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni 54. ettekandepäev „Kohalik omavalitsus ja looduskaitse“, rohemajanduse foorum „Jäätmevaba jagamisühiskond“. Meie töötajad käivad teadmisi täiendamas ja kogemusi vahetamas ka välismaal. Sel aastal osaleti rahvusvahelisel seminaril Helsingis ja Peterburis, kus tutvuti keskkonnahariduse korraldamise ja loodusõppe paremate praktikatega koolides ja looduskeskustes. Helsingis käisid ennast koolitamas ka haljastuse osakonna peaspetsialist, kes osales seminaril "Puunhoidon globaalit haasteet“, ja linna maastikuarhitekt, kes võttis osa konverentsist „Viherpäivät ja vihertekniikka“. Heakorra ja jäätmehoolde osakonna peaspetsialist osales Belgias toimunud jäätmealasel õppereisil, kus vahetati nii praktilisi kogemusi kui arutleti jäätmemajanduse korraldamise ja ringmajanduse küsimuste üle. Jaanuaris 2016 toimus Brüsselis keskkonnakonverents teemal "Jäätmete liigiti kogumine ringmajanduse kontekstis Euroopas" ("Separate Waste Collection in the Context of a Circular Economy in Europe"). Konverentsil osalesid Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde peaspetsialist ning ameti juhataja. 2016. aastal jätkasime traditsiooni korraldada nii linnasüsteemi töötajatele kui ka meie koostööpartneritele keskkonnaalaseid koolitusi. Ameti eestvõttel ja Tallinna Linnakantseleiga koostöös korraldasime maikuus koolituse “Puude tervisliku seisundi hindamine ja väärkoheldud puudega tegelemine“. Koolituse lektoriks oli arborist, aiandusagronoom ja pikaajalise kogemusega puude tervisliku seisundi hindaja Teppo Suoranta. Koolituse raames toimus ka välitöö, kus osalejad said proovile panna oma teadmised puude tervisliku seisundi hindamisest. Koolitusel osalesid linnavalitsuse ametnikud ja meie potentsiaalsed koostööpartnerid – maastikuarhitektid ja arboristid. Oleme uhked meie tublide kolleegide üle, kes oma põhitöö kõrvalt tegelevad pedagoogilise tegevusega haridusasutustes, on eksamikomisjonide liikmed või üliõpilaste uurimus- ja/või lõputööde juhendajad. Haljastuse osakonna juhataja-linnaaednik Kristiina Kupper õpetab TTÜ Tallinna Kolledžis maastikuarhitektuuri tudengitele maastikuhooldust ja pargimajandust, juhendab bakalaureusetööde koostamisi ning osaleb lõputööde kaitsmiskomisjoni töös. Haljastuse osakonna metsavaht-dendroloog Sulev Järve osaleb juba aastaid Luua Metsanduskoolis arboristide ja puittaimede hindajate õpetamisel, kus annab loenguid puude kompensatsiooniväärtuse aines ning juhendab praktikaid puude kujunduslõikuse aines. Lisaks osaleb ta samade erialade


EMPLOYEES OF THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT, PERSONNEL TRAINING AND RECOGNITION As of 15 December 2016, the department had 34 positions: 20 for public servants and 14 for employees. The Tallinn Environment Department strives constantly to increase the specialized competence of and ensure the self-development of its personnel in the Environment Department’s core areas of activity. The following environment-related trainings administered in 2016 can be mentioned: “Diseases and pests of trees used in landscaping“, “Wetlands day 2016 – from use of wetlands to restoration”, “Info day on non-native and problem species”, the annual environment forum as part of the Cities and Rural Municipalities Day, “In-service training for water sample takers “, the summer university held by the Estonian Geoinformatics Society, “Limiting air quality protection and noise – important new requirements for local government effective 2017”, “Radiation safety”, a seminar on the highlights and future of the bicycling season, “Assessment of pollution in Estonian coastal seas by investigating biological damage in fish”, the 54th presentation day of the Estonian Academy of Sciences Nature Conservation Committee entitled “Local government and nature conservation, green economy forum entitled “Zero-waste sharing society”. Our personnel also travel abroad to supplement their knowledge and exchange experience. This year, the Environment Department participated at an international seminar in Helsinki and St. Petersburg, where personnel learned about better practices for organizing environmental education and nature education in schools and nature centres. In Helsinki, the public facilities and maintenance unit’s chief specialist travelled to Helsinki for training, taking part in the seminar "Puunhoidon globaalit haasteet”. So did the landscape architect, taking part in the conference “Viherpäivät ja vihertekniikka”. The chief specialist for the public facilities and maintenance and waste management unit took part in a study trip in the field of waste to Belgium, where practical experience was exchanged and participants discussed organization of waste economy and issues of the circular economy. In January 2016, Brussels hosted an environmental conference on the topic of "Separate Waste Collection in the Context of a Circular Economy in Europe". Participants in the conference included the Tallinn Environment Department’s chief specialist for public facilities and maintenance and waste management and the department head. In 2016, we continued the tradition of holding environmental trainings for both the personnel in the city system and for our partners in cooperation. At the behest of the department and in cooperation with the Tallinn City Office, we organized a training entitled “Evaluating the health condition of trees and dealing with mistreated trees“. The lecturer at the training was the arborist, horticultural agronomist Teppo Suoranta, who has a wealth of experience in evaluating the health of trees. The training also featured field work where participant could put to the test their knowledge about evaluating health of trees. Participants in this training were civil servants from the city government and potential partners in cooperation – landscape architects and arborists. We’re proud of our hard-working co-workers who take time in parallel to their main line of work to deal with teaching activity at educational institutions, serve on examination committees or supervise students’ research papers and final theses. The city gardener and head of the landscaping division, Kristiina Kupper, teaches landscape maintenance and park management to landscape architecture students at the Tallinn University of Technology’s Tallinn College, supervises the process of writing bachelor’s theses and

Age of public servants and employees (as of 15 December 2016)

18%

16%

under 30 years of age 30–40 41–50 over 51

21% 45%

Seniority of public servants and employees (as of 15 December 2016)

18%

18%

under 1 year 1–5 years 6–10 years over 10 years

28%

38%

73


lõputööde kaitsmise ja kutseeksami komisjonides. Keskkonnakorralduse sektori juhtivspetsialist Andres Tõnisson õpetab Tallinna Tehnikakõrgkoolis keskkonnamõjude hindamist arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas ning ökoloogiat ja keskkonnakaitset transporditeaduskonnas, samuti osaleb eksamikomisjonitöös ja juhendab üliõpilasi lõputööde koostamisel.

Personali tunnustamine

Tallinna Keskkonnaameti põhimääruse kinnitamisest, 14. detsembrist 2006. aastast alates, on ameti ettepanekul Tallinna linna autasud – Tallinna teenetemärgi või Tallinna raemedali saanud neli ameti või tema hallatava asutuse töötajat: Ly Pärn – teenetemärk kalmistumajanduse korraldamise ning ajalooliste kalmistute korrashoiu ja hoolduse strateegiate väljatöötamise eest, 2013. aasta.

Ametnike ja töötajate haridustase (seisuga 15. detsember 2016) 2%3% 5% 16%

Niina Safronova – raemedal linlastele kodumajapidamises tekkinud jäätmete üleandmisvõimaluste väljaarendamise ja loomise eest, 2013. aasta.

bakalaureusekraad

58%

1

2

magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus

16%

rakenduskõrgharidus keskeriharidus kutsekeskharidus üldkeskharidus

Rita Krabi – teenetemärk Tallinna haljastu pikaajalise, mitmekülgse ja eduka arendamise eest, 2015. aasta. Jaak Taevas (Tallinna Keskkonnaameti hallatava asutuse Tallinna Kalmistud juhataja) – teenetemärk pikaajalise ja märkimisväärse panuse eest Tallinna kalmistumajanduse edukal juhtimisel ja edendamisel, 2016. aasta.

mist linna ametiasutustes (linnavolikogu kantselei, linnakantselei, ametid ja linnaosade valitsused). 10 aasta jooksul on tunnustatud kauaaegse linnateenistuse eest kokku 23 Tallinna Keskkonnaameti töötajat.

Tallinna Linnavalitsusel on alates 1975. aastast tavaks igal aastal meeles pidada oma kauaaegseid teenistujaid, kellel täitub jooksval aastal 10, 15, 20, 25, 30 jne aastat tööta-

1 2

Tallinna teenetemärk on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. Tallinna raemedal on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

74


takes part in the work of final thesis defence committees. The dendrologist with the landscaping division, Sulev Järve, has for years taken part in teaching arborists and evaluators of woody plants at Luua Forestry School, where he gives lectures in a subject devoted to the compensation value of trees and supervises practicum classes in the decorative pruning of trees subject. In addition, he also serves on final thesis defence committees and professional examination committees in the same specialities. Leading specialist in the environmental management sector, Andres Tõnisson, teaches at environmental impact assessment at the Tallinn University of Applied Science Faculty of Architecture and Environmental Technology as well as ecology and environmental conservation in the Faculty of Transport. He also takes part in examination committee work and supervises students in the writing of their final theses.

Educa onal a ainment of public servants and employees (as of 15 December 2016) 2%3% 5%

bachelor’s degree

16% 58%

Recognition of the employees

Since the Tallinn Environment Department statutes were approved on 14 December 2006, city of Tallinn honorory awards – the Decoration or Tallin Medal of Honour – have been awarded at the department’s proposal to four employees from the department of institutions administered by it: Ly Pärn – Decoration1 for organizing cemetery management, and specifically for developing strategies for maintenance of historical cemeteries, in 2013.

master’s degree or an equivalent higher educa on a ainment

16%

professional higher educa on secondary specialized educa on voca onal secondary educa on general secondary educa on

Niina Safronova –Tallinn Medal of Honour2 for developing and establishing possibilities for citizens of Tallinn to drop off waste generated in households, 2013. Rita Krabi – Decoration for longstanding, multifaceted and successful development of green areas and public parks in Tallinn, 2015. Jaak Taevas (director of Tallinn Cemeteries, administered by the Environment Department) – Decoration for longstanding and noteworthy contribution in successful direction and advancement of Tallinn cemetery management, 2016.

1 2

Since 1975, Tallinn City Government has the tradition of annually recognizing its long-serving personnel who celebrate a major anniversary (10, 15, 20, 25, 30 years, etc.) of starting work at the city’s departments and offices (City Council Office, City Office, departments and district administrations). Over the last 10 years, a total of 23 Tallinn Environment Department personnel members have been recognized for their long-term service to the city.

Decoration is awarded to individuals for special services rendered to Tallinn. Tallinn Medal of Honour is awarded to individuals as a recognition from the city for services rendered to the city or for outstanding accomplishments.

75


TAGASIVAADE VIIMASELE 10LE AASTALE TALLINNA KESKKONNAAMETI TÖÖTAJATE PILGU LÄBI Riina Kirs, eelarve peaspetsialist, kes alustas oma tööd linnas peaökonomistina 12. mail 2003. aastal ja taasloodud Keskkonnaametis pearaamatupidajana 1. jaanuarist 2005. Riina on esimene Tallinna Keskkonnaametisse tööle vormistatud töötaja. Mis on Sinu töös kardinaalselt muutunud viimase 10 aasta jooksul? Kõik on kardinaalselt muutunud. Finantsteenistuse moodustamine ja funktsioonide ümberjaotamine muutis põhjalikult töökorraldust. Kes ei ole finantstööga otseselt seotud, sel on väga raske ette kujutada, kuivõrd suured muudatused on toimunud. Tööriistad ja -vahendid on ka teised? Arvuti on sama, kuid moodsam. Töövahendid on teised. Nüüd on kasutusel infosüsteem SAP, mis haarab endasse nii raamatupidamise kui ka teised teemad, näiteks personalitöö ja varade arvestuse. Paljud tegevused on integreeritud ja see on muutnud diametraalselt kogu arvestuse süsteemi. Kas Sinu jaoks tähendab see, et töö muutus kergemaks või raskemaks? Ühest küljest kergemaks, teisest raskemaks, aga teatud mõttes tuli „käsitööd“ juurde. Kuidas Sa hindad kolleegide suhtumist finantsasjadesse? Kas Sa oled täheldanud mingeid nihked? Minu isiklik arvamus on, et nihked on halvemas suunas, sest kui varem peeti finantstöötajaga nõu ja arvestati tema ütluste ja soovitustega, siis nüüd, paraku üsna tihti arvatakse, et see ei ole üldse oluline. Võibolla tekkis selline olukord seepärast, et üha rohkem tööd tehakse interneti abiga ja see muudab veidi lohakamaks? Minu meelest liiga sageli inimesed arvavad, et kui nad valdavad internetti ja sotsiaalmeedia kanaleid, siis sellega kaasnevad automaatselt kõik muud oskused. Finantstöötaja arvamust, kes tunneb nüansse, ei küsita. Väino Viirand, keskkonnakorralduse sektori juhtivspetsialist. Väino on üks staažikamaid linnaametnikke Tallinna Keskkonnaametis, kes alustas oma tööd linnas 15.02.1993. aastal. Viimase 10 aasta jooksul oled tegelenud detailplaneeringute kooskõlastamisega. Mis on muutunud Sinu töös selle aja jooksul? Suured muutused on toimunud. Kõigepealt kindlasti see, et menetlemine toimub ehitusregistris, mistõttu kooskõlastamine näeb hoopis teistmoodi välja. Kui varasemalt vaatasid inimesele silma ja rääkisid temaga otse, siis nüüd tehakse suurem osa tööst ära arvutis. Kas tunned otsesuhtlemisest puudust? Muidugi muutus töö veidi keerulisemaks. Materjalide leidmine on raskem. Kui varem võtsid köite lahti, sirvisid seda, tutvusid sisukorraga, oli kohe selge, mis on ja mida ei ole, siis nüüd on olnud ka selliseid tagasilööke, et spetsialistid ei pruugi kohe õiget dokumenti üles leida ja asi hakkab seetõttu venima. Dokumente tuleb mitmeid kordi uuesti läbi vaa-

76

data. Aga kõige suurem muudatus on kindlasti see, et 2006. aastal olid ukse taga koridoris pikad järjekorrad, aga nüüd neid enam ei ole. Kas tundub, et projektide kvaliteet on muutunud? Tegelikult on projektide ettevalmistamise kvaliteet enam-vähem sama olnud. Tõsiseid puudujääke esineb väga harva. Mõnikord tuleb mul ainult nö tempel peale panna ja kogu lugu. Kui tekivad probleemid, siis rohkem tõlgendamise osas. Keskkonnaametisse on tulnud palju uusi töötajaid, kellel kulub sisseelamiseks omajagu aega, et saada aru, mida ehitusprojekt sisaldama ja käsitlema peab. Klassikalise looduskaitse osa on spetsialistide vähesuse tõttu jäänud tagasihoidlikumaks, see valdkond vajaks tugevdamist. Kas projektides hakati rohkem arvestama keskkonnaküsimustega? Projekteerijatel pole muid valikuid. Kui meie nõuetega ei arvestata, siis ei ole võimalik ka kooskõlastust saada. Märt Holtsmann, keskkonnahoiu osakonna juhataja, töötab Tallinna Keskkonnaametis alates 2006. aastast. Kuidas arenes Sinu karjäär Tallinna Keskkonnaametis? Algul tegelesin veekaitsega ja looduskaitsega niiöelda hobi korras, kuna looduskaitsespetsialisti töökohta ameti koosseisus ei olnud. Hiljem loodi ametisse looduskaitsespetsialisti töökoht ja kui see ühel hetkel täitmata oli, siis vahetasin valdkonda ja läksin looduskaitse peale juba täiskohaga. Praegu olen keskkonnahoiu osakonna juhataja ja koordineerin looduskaitse, veekaitse ja välisõhukaitse valdkondi. Mis on Sinu hinnangul selle 10 aasta jooksul muutunud linnas looduskaitse valdkonnas? On hakatud looduskaitsega rohkem arvestama. Algusaastatel oli ametiväliste inimeste suhtumine looduskaitsesse mitte väga tõsiseltvõttev. Aga kuna riigi õigusaktid toetavad ja rõhutavad looduskaitse tähtsust, siis üha enam on hakatud sellega arvestama ja tõsiselt suhtuma. Kas see suhtumine väljendub ka konkreetsetes tegudes? Jah, me oleme saanud Tallinnale esimese kohaliku kaitseala – Pääsküla raba on väga suur roheala. Sinna on üritatud ehitada igasuguseid asju, aga nüüd on see kohaliku kaitse all ja säilib loodusliku rohealana. Merimetsaga ilmselt läheb ka hästi, Tallinna Linnaplaneerimise Amet on meile teada andnud, et metsa läbivat teekoridori Põhja-Tallinna üldplaneeringusse enam ei kavandata. Seega jääb Merimetsa terviklikuks rohealaks ning võetakse ilmselt ka kohaliku kaitse alla. Vaatamata sellele, et oleme linnaasutus, kellele kuulub otsustusõigus, kas meie sõnadel on looduskaitses kaalu? Ma arvan, et meie sõna võiks ikkagi rohkem kaaluda, kuid aja jooksul on hakatud meiega rohkem arvestama. Meie positsioon on siiski veel üsna nõrk ja me peame ennast tugevamaks muutma.


A LOOK BACK AT THE LAST 10 YEARS THROUGH THE EYES OF THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT’S EMPLOYEES Riina Kirs, chief specialist for budget, started working for the city as chief economist on 12 May 2003 and took the position of the head accountant of the newly established Environment Department on 1 January 2005. Riina is the first person hired by the Tallinn Environment Department. What has changed completely in your work during the last 10 years? Everything has changed completely. Formation of the financial service and redistribution of functions thoroughly changed the organization of work. Those who don’t deal directly with finance work have a hard time imagining how big the changes have been. The tools and instruments are different, too? Computers are more advanced. The instruments are different. The SAP information system is in use now, which encompasses accounting and other aspects like accounting for human resources and assets. Many activities are integrated and this has diametrically changed the whole accounting system. For you, does that mean the work became easier or harder? On one hand, easier, on the other harder, but in a certain sense, it generated more “manual labour”. How do you see your co-workers’ attitudes to financial affairs? Have you noticed any shift? My personal opinion is that the shifts are ain a negative direction – before, people consulted with financial specialist and listened to what they said and recommended, but now it’s often not thought important at all. Maybe such a situation arose because more and more work is being done with the assistance of the Internet and that makes people a little more sloppy? In my opinion, all too often people think they if they’re proficient in the internet and social media channels, all other skills automatically follow. The opinion of the financial specialist who know the nuances, is not requested. Väino Viirand, leading specialist, environmental management sector. Väino is one of the most senior city officials with the Tallinn Environment Department; he started working for the city on 15 February 1993. In the last 10 years, you’ve dealt with coordination of detailed plans. What has changed in your work during that time? Major changes have taken place. First of all, certainly the fact that processing takes place in the Building Register, as a result of which the coordination process looks completely different. Previously, you’d meet face to face and talk to them directly, but now most of the work takes place on the computer. Do you miss the direct contact? Of course, the work became a little more complicated. It’s harder to find materials. Previously you got out a file folder, browsed through it, looked at the table of comments, and it was clear right away what was and wasn’t, now there’s the setback that specialists aren’t always able to find the right document and delays are happening as a result. Documents have to

be reviewed several times. But the biggest change is definitely the fact that there were long queues out the door in 2006. But not anymore. Does it seem that quality of projects has changed? Actually, the quality of projects has remained more or less the same. Serious shortcomings are very rare. Sometimes I just have to apply the impression of the stamp, end of story. If problems arise, it’s more in regard to interpretation. The Environment Department has many new employees who lack time to undergo orientation or understand what a construction project has to contain and deal with. The classic nature conservation part is now more modest due to the low number of specialists; this area needs strengthening. Are environmental issues taken into account more in the projects? Designers don’t have any other option. If they don’t take into account our requirements, it isn’t possible for them to get approval. Märt Holtsmann, head of the environmental conservation division, works for the Tallinn Environment Department since 2006. How did your career at Tallinn Environment Department develop? At first, I was dealing with water conservation and nature conservation more as a hobby, as the department didn’t have a position for nature conservation specialist. Later such a position was established at the Environment Department and at a point where there was a vacancy, I switched my field and started working full-time in nature conservation. I am now head of the environmental management division and coordinate the fields of nature conservation, water conservation and ambient air protection. What, in your opinion, has changed in these 10 years in the city in the field of nature conservation? People have started taking nature conservation more into consideration. In the early years, people from outside the Department didn’t take nature conservation very seriously. But since national legal acts support and emphasize the importance of nature conservation, it is now increasingly considered and treated seriously. Is this attitude also expressed in specific actions? Yes, we’ve given Tallinn its first local nature reserve – Pääsküla Bog is a very large green area. There have been attempts to build all sorts of things there, but now it is under local protection and will be preserved as a natural green area. Merimetsa will probably also be a success, the Tallinn Urban Planning Department has let us know that a road corridor through the forest will no longer be planned in the comprehensive plan for North Tallinn. That means Merimetsa will remain an integral green area and will probably be placed under local protection. Estonia has many organizations that deal with nature conservation. Everyone has their own opinion. In spite of the fact that we’re a municipal institution with decision-making power, do our words carry weight in nature conservation? I think our opinions could be given more weight, but over time, that is what has started to happen. Our position is still quite weak and we have to make ourselves stronger.

77


TALLINNA KESKKONNAAMETI TÖÖTAJAD (15.12.2016 seisuga) EMPLOYEES OF TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT (as of 15 December, 2016) Relo Ligi Elena Sapp Riina Kirs Inga-Moonika Zgudadze Urve Oja Kristina Zotejeva Kristel Kivijärv Merilii Laanepere Helmut Koidla Haljastuse osakond / Landscaping Division Kristiina Kupper Silver Riisalo Merike Salu Kristjan Tarn Simmo Sillandi Evelyn Valtin Sulev Järve Tõnis Pink

ameti juhataja / Head of Department ameti juhataja asetäitja / Deputy Director eelarve peaspetsialist / Chief Specialist for budget eelarve vanemspetsialist / Senior Specialist for budget hangete haldur / Public Procurement Specialist personali peaspetsialist / Chief Specialist for Staff jurist / Lawyer peaspetsialist / Chief Specialist peaspetsialist / Chief Specialist

relo.ligi@tallinnlv.ee 640 4288 elena.sapp@tallinnlv.ee 616 4003 riina.kirs@tallinnlv.ee 640 4253 inga-moonika.zgudadze@tallinnlv.ee 640 4494 urve.oja@tallinnlv.ee 640 4720 kristina.zotejeva@tallinnlv.ee 640 4771 kristel.kivijarv@tallinnlv.ee 640 4270 merilii.laanepere@tallinnlv.ee 640 4565 helmut.koidla@tallinnlv.ee 640 4714

osakonna juhataja / linnaaednik / Head of the Division – City Gardener kristiina.kupper@tallinnlv.ee juhtivspetsialist / Leading Specialist silver.riisalo@tallinnlv.ee peaspetsialist / Chief Specialist merike.salu@tallinnlv.ee peaspetsialist / Chief Specialist kristjan.tarn@tallinnlv.ee peaspetsialist / Chief Specialist simmo.sillandi@tallinnlv.ee vanemspetsialist / Senior Specialist evelyn.valtin@tallinnlv.ee metsavaht-dendroloog / Dendrologist sulev.jarve@tallinnlv.ee registripidaja / Registrar tonis.pink@tallinnlv.ee

640 4712 640 4769 616 4030 640 4274 640 4359 640 4262 640 4264 640 4528

Heakorra ja jäätmehoolde osakond / Maintenance and Waste Management Division Kristjan Mark osakonna juhataja / Head of the Division kristjan.mark@tallinnlv.ee 640 4562 Triin Ida peaspetsialist / Chief Specialist triin.ida@tallinnlv.ee 616 4012 Marleen Mõttus peaspetsialist / Chief Specialist marleen.mottus@tallinnlv.ee 640 4610 Aleksandr Taraskin peaspetsialist / Chief Specialist aleksandr.taraskin@tallinnlv.ee 640 4285 Triinu Maandi peaspetsialist / Chief Specialist triinu.maandi@tallinnlv.ee 616 4004 Keskkonnahoiu osakond / Environmental Conservation Division Märt Holtsmann osakonna juhataja / Head of the Division Silver Riige veekaitse juhtivspetsialist / Leading Specialist Tõnu Laasi looduskaitse juhtivspetsialist / Leading Specialist Triin Ristmets välisõhu juhtivspetsialist / Leading Specialist

mart.holtsmann@tallinnlv.ee 640 4568 silver.riige@tallinnlv.ee 640 4713 tonu.laasi@tallinnlv.ee 616 4081 triin.ristmets@tallinnlv.ee 640 4766

Keskkonnakorralduse sektor / Environmental Management Sector Väino Viirand juhtivspetsialist / Leading Specialist Terje Tohver juhtivspetsialist / Leading Specialist Andres Tõnisson juhtivspetsialist / Leading Specialist

vaino.viirand@tallinnlv.ee terje.tohver@tallinnlv.ee andres.tonisson@tallinnlv.ee

Keskkonnaprojektide ja -hariduse osakond / Environmental Projects and Education Division Gennadi Gramberg osakonna juhataja / Head of the Division Kerda Kaur projektijuht / Project Manager Reet Vaiksalu keskkonnahariduse juhtivspetsialist / Leading Specialist Triin Sakermaa välisprojekti NATTOURS projektijuht / NATTOURS Project Manager Lea Vedder välisprojekti NATTOURS finantsjuht / NATTOURS Financial Manager

gennadi.gramberg@tallinnlv.ee 640 4356 kerda.kaur@tallinnlv.ee 616 4077 reet.vaiksalu@tallinnlv.ee 640 4765 triin.sakermaa@tallinnlv.ee 640 4287 lea.vedder@tallinnlv.ee 616 4064

78

640 4265 616 4011 640 4767


Kujundus ja trükk: AS Ajakirjade Kirjastus Fotod: Daisy Lappard, Erge Jõgela, Pille Arjakas, Villu Pella, Tallinna Jäätmekeskuse arhiiv, Tallinna Keskkonnaameti arhiiv, Shutterstock, Tallinna Loomade Varjupaiga arhiiv Tõlge: Luisa Tõlkebüroo Trükitud taastoodetud paberile Cyclus Print

Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, 10130 Tallinn Tel 6404572, faks 6404583 e-post keskkonnaamet@tallinnlv.ee www.tallinn.ee/keskkonnaamet


ISSN 2382-8366


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.