KOHTUMÄÄRUS Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Istungisekretär Määruse tegemise aeg ja koht
Merje Raudla 26. märts 2012.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-38660
Tsiviilasi
Võlasusaldaja Kalle Leet pankrotiavaldus Olavi Tutt’ i pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlausaldaja: Kalle Leet, isikukood 34605080251; Kaupmehe 5-8, Tallinn 10 114 Võlausaldaja esindaja: vandeadvokaat Ants Mailend Advokaadibüroo Varul Ahtri 6a, 10151 Tallinn tel. +372 6 264 300; faks +372 6 264 306 , menetluspost saata menetlus@varul.ee , kohtuistungil pankroti väljakuulutamiseks esindaja advokaat Marko Kairjak Advokaadibüroost Varul Võlgnik: Olavi Tutt, isikukood 35512014712 Kirsi 15, Uuemõisa 90401 Ridala vald, Läänemaa olavi.tutt@gmail.com tel 56 949 835 14.10.2011.a. koostatud volikirja alusel esindajaks jurist Harry Ots Õigusbüroost Harry Ots AS, harry.ots@email.ee Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko, ik.47210180373, Advokaadibüroo LEXTAL, LAW Firm LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn 10143 Estoonia, mari.manniko@lextal.ee
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine Istung toimus 11. oktoobril 2011.a., määruskaebuse menetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
peale
istungit
Rahuldada Kalle Leet avaldus Olavi Tutt pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja Olavi Tutt (ik.35512014712) pankrot
26. märtsil 2012.a. kell 16.00 Nimetada Olavi Tutt pankrotihalduriks Mari Männiko (ik.47210180373, Advokaadibüroo LEXTAL, LAW Firm LEXTAL, Rävala pst4, Tallinn 10143 Estonia, mari.manniko@lextal.ee ). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02. mai 2012.a. kell 11.15 Haapsalu kohtumaja asuk. Sadama 21 Haapsalu linn, saal nr. 1 Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Teha käesolev määrus viivitamatult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Haapsalu kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud 17. augustil 2011.a. esitas võlausaldaja Kalle Leet kohtule pankrotiavalduse võlgniku Olavi Tutt pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamiseks eelistungi 31.08.2011.a. 31. augusti 2011.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma 2500 eurot tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks (tl.73-74). Peale tagatiste kontole määratud summa tasumist 05.2011.a. määrusega nimetas kohus Olavi Tutt’ i ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko ning määras pankroti väljakuutamise lahendamiseks kohtuistungi 11.10.2011.a.
Võlgnik ja võlausaldaja on väljendanud menetluse kestel soovi lahendada vaidlus kompromissiga, kuid edutult. 28.10.2011.a. määrusega jättis kohus pankrotiavalduse rahuldamata ja pankroti väljakuulutamata. Kohtu 28.10.2011.a. määrusele esitas määruskaebuse võlausaldaja Kalle Leet. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2011.a. määrusega tühistati Pärnu maakohtu 28.10.2011.a. määrus tervikuna ja saadeti asi edasiseks menetlemiseks Pärnu Maakohtule pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2011.a. määrusele esitas EV Riigikohtule määruskaebuse võlgnik Olavi Tutt. Riigikohtu 14.03.2012.a. määrusega jäeti Olavi Tutt määruskaebus menetlusse võtmata. 21. märtsil 2012.a. on võlausaldaja teatanud kohtule, et jääb oma avalduse juurde ja taotleb võlgniku Olavi Tutt pankroti väljakuulutamist. Menetluskulud jätta Olavi Tutt kanda. Vahepealse aja jooksul ei ole võlgnik teinud võla tasumiseks ühtegi makset ega ka mingisuguseid ettepanekuid võla tasumise kohta. Võlausaldaja pankrotiavaldus I Asjaolud ja pooltevahelised õigussuhted 1. 18.03.08.a sõlmisid Kalle Leet (edaspidi võlausaldaja), Olavi Tutt (edaspidi võlgnik) ja Ardo Pärna laenu- ja käenduslepingu (edaspidi Leping; lisa 1: K. Leet, O. Tutt ja A. Pärna vaheline 18.03.08.a Laenuleping ja käendusleping). 2. Lepingu punktis 1.1 leppisid pooled kokku, et võlausaldaja annab võlgnikule rahalist laenu Lepingus toodud tingimustel. 3. Lepingu p 2.1. kohaselt oli laenusumma suuruseks 500 000 (viissada tuhat) krooni (31 955, 82 eurot), mille võlgnik kohustus võlausaldajale tagastama Lepingus toodud tingimustel. 4. Lepingu p-s 2.2. kinnitasid pooled, et võlausaldaja on laenusumma väljamaksmise kohustuse täitnud ja võlgnik on laenusumma kätte saanud. Võlausaldaja Lepingust tuleneva laenu väljamakse kohustuse täitmist kinnitab ka vastavasisuline pangaülekanne võlgnikule (lisa 2: K. Leet laenu väljamaksmise pangaülekanne O. Tutile). 5. Lepingu p 3 järgi leppisid pooled laenu tagasimakse tähtajana kokku üks aasta Lepingu allkirjastamisest, s.o tagastamistähtajaga 18.03.09.a. 6. Lepingu p 4 kohaselt kohustus võlgnik maksma laenusumma kasutamise eest intresse 30 % (kolmkümmend protsenti) aastas. Võlgnik kohustus intressid tasuma kahes osas, millest esimene osa tuli tasuda kuue kuu möödudes Lepingu sõlmimisest (s.o 18.09.08.a), teine osa aga hiljemalt laenu tagastamise tähtpäeval (s.o 18.03.09). 7. Lepingu p 5 järgi, kui Võlgnik jätab tähtaegselt tasumata Lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma võlausaldajale viivist arvestusega 0,1 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. 8. Lepingu p 6 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui võlgnikul on kohustus tasuda võlausaldajale üheaegselt Lepingust tulenevaid erinevaid makseid, arvestatakse esimeses järjekorras makstuks viivis, seejärel intress ja siis laenusumma. Nimetatud arvestust ei mõjuta makse tegija avaldused makse eesmärgi kohta. 9. 10.12.09.a tegi võlgnik võlausaldajale osalise tagasimakse, millega tasus võlausaldajale 200000 krooni (12 782 eurot). 10. Nimetatud makse järgselt ei ole võlgnik võlausaldajale võlgnetavaid kohustusi mis tahes osas täitnud. Seega on võlgnik käesolevaks hetkeks olnud võlausaldaja ees võlgnevuses enam kui kaks aastat. Esimesed intressimaksete võlgnevused tekkisid osaliselt aga juba perioodil
18.09.08.a (avalduse p 6), põhivõlgnevuse maksetega on võlgnik võlgnevuses alates 18.03.09.a (avalduse p 6). 11. 05.05.11.a esitas võlausaldaja võlgnikule kohtuvälise võlgnetavate kohustuste täitmisnõude ja pankrotihoiatuse (lisa 3: K. Leet 05.05.11.a nõudeavaldus O. Tutile), millega juhtis võlgniku tähelepanu võlgnevuste pikaajalisele eksisteerimisele ning palus võlgnikul täita võlgnetavad kohustused kümne päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest. 12. Võlgnik on nõudekirja kätte saanud, mida kinnitavad elektroonilised e-kirja kättesaamise kinnitused (lisa 4: Elektroonilised kinnitused K. Leet 05.05.11.a nõudekirja kättetoimetamisest O. Tutile). 13. Vaatamata nõudekirja kättesaamisele ei ole võlgnik võlgnetavat kohustust täitnud. Veelgi enam, võlgnik ignoreerib võlausaldaja ja tema lepingulise esindaja pöördumisi ning püüdeid kontakti saavutada ja konstruktiivselt läbirääkimisi pidada. Võlgnik selline käitumine on valdav juba 2010.a lõpust, mil võlgnik andis korduvalt lubadusi tasuda võlgnevus 2011.a kevadel. 14. Võib väita, et võlgniku selline käitumine – võlausaldajaga manipuleerimine ning katteta lubaduste andmine – on olnud kogu võlgnevuse perioodi süstemaatiline. Seda iseloomustavad alljärgnevad faktid: 1) Võlgniku poolt juba esimese intressimaksega (18.09.08.a) viivitusse jäämine; 2) Võlgnik poolt osalise tagasimakse summas 200 000 krooni (12 782 eurot) tegemine enam kui aasta peale esimese intressimakse kohustuse tekkimist ning 9 kuud peale põhivõlgnevuse ja teise intressimakse tagastamise kuupäeva saabumist; 3) Võlgnik ebaselged ning arusaamatud põhjendused ja lubadused võlgnevuste maksmisega viivitamise ning võlgnevuste tasumise kohta 22.12.10.a e-kirjas esitab võlgnik võlausaldajale ebamäärased ning kontrollimatud selgitused, milles räägib arusaamatutest äriskeemidest ja spekulatsioonidest mingi väidetavalt temaga kaudselt seotud ettevõtte ja kolmandate isikute vahel, luues võlausaldajale mulje, et võlgnetavate kohustuste tasumine saab alguse iga hetk (lisa 5: O. Tutt 22.12.10.a e-kiri K. Leedile). Seejuures jääb täielikult arusaamatuks, kuidas puutub võlgnikuga seotud ettevõtete tegevus võlausaldaja ja võlgniku vahelise Lepingu täitmisse, kuivõrd võlausaldaja on lepingulises suhtes üksnes võlgniku, mitte aga kolmandate isikutega. Sellises olukorras on selgelt asjakohatu ning võlausaldajat eksitav sellise informatsiooni esitamine. Võlgnik proovib ebaselgete väidetegaolematutest investoritest ning ärist jätta võlausaldajale ebaõiget muljet tegelikest asjaoludest. Tegemist on selgelt võlausaldajat eksitava ja manipuleeriva informatsiooniga. 26.12.10.a e-kirjas võlgnikule tehtud päringule (lisa 6: K. Leet 26.12.10.a e-kiri O. Tutile) märkis võlausaldaja, et võlgniku jutt erinevatest investeerimisskeemidest ja väidetavatest rahapaigutustest ei ole tema jaoks asjakohane, kuna võlgnik on lubanud talle juba ammu maksed tasuda (maksetähtaeg 18.03.09.a), sh lubas võlgnik viimati teha makse enne 24.12.10.a. Võlausaldaja 26.12.10.a e-kirjas tehtud päringule vastas võlgnik taaskord ebaselge ning arusaamatu jutuga väidetavatest suurtest investeeringutest Soomes, märkides, et hoopiski Soome poliitikud, kes ei lubavat väidetavat äri soovitud kombel läbi viia, on loodetud investeeringud nurjanud (lisa 7: O. Tutt 29.12.10.a e-kiri K. Leedile). Samas kinnitas võlgnik taas kord, et kõik võlgnevused on võlausaldajale tagastatud hiljemalt 1. aprilliks 2011.a. Sellega on võlgnik ühtlasi ka tunnistanud võlgnevusi ning need omaks võtnud. Samuti on võlgnik kirjas selgelt tunnistanud oma maksejõuetust, väites, et tema rahaline seis on nullis ning ta peab isegi naiselt raha laenama. Selline võlgniku kinnitus viitab otseselt maksejõuetusele (PankrS § 10 lg 2 p 4). 30.12.10.a e-kirjas märkis võlausaldaja, et talle on
arusaamatud võlgnik ebaselged väited suurinvesteeringutest ja muust sellisest. Samuti olevat raske uskuda, et suurinvestoril, nagu võlgnik end võlausaldajale reklaaminud oli, puudub raha ka osaliste makse, s.o. 50000 krooni tegemiseks (viide avalduse lisale 8: K.Leet 30.12.20.a. e-kiri O.Tut’ ile). 30.12.10.a. e-kirjas märkis võlgnik, et tal on hetkel „arved nullis“ (lisa 9: O.Tuti 30.12.201.a. e-liri K.Leet’ ile). Seega on võlgnik taaskord selgelt tunnistanud oma maksejõuetust. Selline võlgniku kinnitus viitab maksejõuetusele (PankrS § 10 lg 2 p 4). 15. Eeltoodu kirjavahetusest ilmneb selgelt, et võlgnik on kogu kohustuste täitmise teadlikult ehitanud üles viivitamisele ning seeläbi võlgnetavatest kohustustest vabanemisele. Seejuures on võlgniku selgitused ilmselgelt ebamäärased ning kantud soovist võlausaldajat eksitada. 16. Alates 30.12.10.a e-kirjast on võlgnik aga lõpetanud võlausaldajaga konstruktiivse suhtluse ning alustanud võlausaldaja vältimist, laskumata sisulistesse läbirääkimistesse. 17. Selle asemel on võlgnik asunud oma vara peitma ja seda võõrandama oma lähikondsetele. Nii on võlgnik 19.05.11.a, s.o vahetult pärast võlausaldajalt nõudekirja ja pankrotihoiatuse saamist (05.05.11.a, vt p 11), võõrandanud talle kuuluva hüpoteekidega koormamata kinnisasja, kandes selle omandiõiguse võrdsetes osades üle oma lastele Keili Tutt, Rajor Tutt ja Raiko Tutt (lisa 10: Kinnistusraamatu väljavõte). Selline võlgniku tegevus kinnitab otseselt soovi hoiduda kõrvale kohustuste täitmisest, eesmärgiga vältida nõuete maksmapanekul nende tegeliku realiseerimise võimalikkust. Ühtlasi viitab see maksejõuetuse eksisteerimisele (PankrS § 10 lg 2 p 3). 18. Eelnimetatud faktilised asjaolud kinnitavad selgelt, et võlgniku käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning võlgniku ainus soov on kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Võlgnik on asunud aktiivselt oma vara võõrandama, kahjustades sellega teadlikult oma varalist seisu ja maksevõimet. Kuna võlgnik on juba enne vara võõrandamist selgelt tunnistanud, et ta on maksejõuetu (vt eespool p 14), on vara võõrandamise tagajärjel tema maksejõuetus üksnes veelgi süvenenud. (II) Võlausaldaja nõuded ja pankrotihoiatuse tegemine 19. Võlgnik on jätnud Lepingust tulenevad põhi- ja kõrvalkohutused täitmata, s.o võlgnik ei ole tagastanud laenusummat, samuti on viivituses laenusummalt intresside tasumisega. Ühtlasi on võlgnikul tekkinud viivis. 20. Nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse tegemise seisuga 05.05.11.a oli võlgniku võlgnetavate kohustuste kogusummaks 53 303 eurot (vt ka lisa 3, milles on esitatud põhjalik õiguslik argumentatsioon). Võlgnetavate kohustuste kogusummast moodustasid võlgnetavad põhikohustused 31 956 eurot (500 000 krooni), intressid 5337 eurot (83 500 krooni) ja viivitusintressid 16 010 eurot (250 500 krooni). Võlgniku kohustused ei ole järgnevalt vähenenud. 21. Nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja on saatnud nõudeavalduse võlgniku e-posti aadressil olavi.tutt@gmail.com ning paberkandjal aadressil Kirsi 15, Uuemõisa 90401, Ridala vald, Läänemaa (lisa 11: Kirja postitamist tõendavad asjaolud). Nõudeavaldusega esitas võlausaldaja ühtlasi pankrotihoiatuse (vt p 11 ja lisa 3), milles hoiatas, et kuna võlgnikul on võlgnevusi enam kui kahe aasta ulatuses, esitab võlausaldaja avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kohustuste mittetäitmisel 10 päeva jooksul avalduse kättesaamisest PankrS §-st 10 lg 2 p 1juhindudes kohtusse pankrotiavalduse võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Nõudeavaldus on edastatud e-postiga 05.05.2011.a. ja 03.06.2011.a. mida kinnitavad automaatvastused (avalduse lisa 4) . 03.06.2011.a. e-kirja saatis allakirjutanud võlgnikule kohe pärast seda kui oli võlgnikuga nõudeavalduse vastava uuestisaatmine 03.06.2011.a. telefonivestluse käigus kokku leppinud. 23. Võlausaldaja märgib, et käesoleva ajani ei ole võlgnik suutnud täita nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ja avalduses märgitud nõudeid.
Samuti ei ole võlgnik tasunud viivitusintresse, mis on sissenõutavaks muutunud perioodil alates nõudeavalduse esitamisest 05.05.11.a kuni käesoleva avalduse esitamiseni. 24. Võlgniku poolt kohustuste rikkumisel võib võlausaldaja kasutada seaduse ja lepinguga ette nähtud õiguskaitsevahendeid, millele tuginevalt võlausaldaja 05.05.11.a nõudeavalduse ka esitas. (III) Võlgniku maksejõuetus 25. PankrS § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 26. PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse. Sama paragrahvi lõike kaks punkti üks järgi piisab võlausaldaja poolt võlgniku maksejõuetuse põhistamisel asjaolust, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui võlausaldaja on võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 27. Võlgniku poolt kümne päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist kohustuste täitmata jätmine on otsene indikatsioon võlgniku maksejõuetusele PankrS § 1 lg 2 tähenduses, kuna sellest järeldub vahetult võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõudeid. Samuti ei ole selline suutmatus võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta, et võlausaldaja esitas võlgnikule nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse 05.05.11.a, milles andis võlgnikule kohustuste täitmiseks 10 päevase tähtaja. Seejuures on märkimisväärne, et nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse esitamise seisuga oli võlgnik kohustuste täitmisega viivituses olnud enam kui kahe aasta ulatuses ning võlgnetavate kohustuste kogusumma ulatus 53 303 euroni. 28. Lisaks asjaolule, et võlgniku maksejõuetust kinnitab käesolevaks hetkeks enam kui kahe aasta ulatuses kohustuste täitmisega viivitamine, on võlausaldaja kahtlus võlgniku maksevõimetusest saanud täiendavat kinnitust seoses 10 päeva möödumisega pankrotihoiatuse tegemisest ning kohustuste täiendava tähtaja jooksul mittetäitmisega. Võlgnik pole endiselt asunud võlgnetavaid kohustusi täitma. 29. Avalduse esitamise hetkeks on võlgniku poolt nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse kättesaamisest möödunud PankrS §-s 10 lg 2 p 1 järgi nõutav 10-päevane täiendav tähtaeg. 30. Kuna võlgnik ei ole võlausaldaja ees kohustusi täitnud 30 päeva jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (19.03.09.a), samuti on möödunud 10 päeva võlausaldaja pankrotihoiatuse esitamisest (05.05.11.a; võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte hiljemalt 03.06.11.a, vt p12), tuleb võlgnik PankrS § 10 lg 2 p 1 ja § 1 lg 2 mõttes lugeda maksejõuetuks. 31. Lisaks eeltoodule põhistavad täiendavalt võlgniku maksejõuetust järgmised asjaolud: a) võlgnik on ise korduvalt tunnistanud maksevõime puudumist, s.o maksejõuetust (vt p 14 ja lisa 7 ja lisa 9) (PankrS § 10 lg 2 p 4); b) võlgnik on vaatamata likviidse vara puudumisele alustanud oma vara peitmist ja võõrandamist lähedalseisvatele isikutele, s.o oma lastele (PankrS § 10 lg 2 p 3). 32. Võlgniku pankrotimenetluse algatamise ning maksejõuetuse põhistamise aluseks on PankrS sätestatud kriteeriumid. Kuna PankrS § 10 lg 2 p 1, p 3, p 4 eeldused võlgniku maksejõuetuse põhistamisel on täidetud, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. PankrS § 10 lgs 2 sätestatud kriteeriumid on otsene indikatsioon, et võlgnik on maksejõuetu. 33. Võlausaldaja rõhutab, et võlgnikule ajutise halduri nimetamise staadiumis ei ole kohtul võimalik kontrollida maksejõuetuse olemasolu sisuliselt, mistõttu pankrotimenetluse
algatamisel lähtutakse üksnes PankrS § 10 ja § 15 sätestatud kriteeriumitest, mis loovad piisava aluse ja eelduse, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetlus tuleb algatada ja läbi viia. Eeltoodut arvesse võttes esineb piisav kahtlus võlgniku maksejõuetuse olemasolu osas. Samuti puuduvad alused jätta ajutine haldur nimetamata, mistõttu võlausaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. 34. Arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ega tasunud võlgnetavat summat ka pärast võla tasumise nõude ja pankrotihoiatuse esitamist, võlgnik on ise oma maksejõuetust tunnistanud ning alustanud toiminguid vara võõrandamiseks, samuti, et võlausaldaja on põhistanud nõude olemasolu ning puuduvad ajutise halduri nimetamist välistavad asjaolud PankrS § 15 järgi, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks, määrata talle ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot, jätta menetluskulud Olavi Tutt kanda. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt 17.08.2011 esitas Pärnu Maakohtule võlausaldaja pankrotavalduse Kalle Leet (ik 34605080251), milles palus määrata ajutise halduri ja välja kuulutada Olavi Tutt (ik 35512014712) pankrot. 5.09.2011 määras Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-38660 Kalle Leet pankrotiavalduses Olavi Tutt vastu ajutiseks halduriks vandeadvokaat Mari Männiko. Ajutise halduri hinnang on järgmine: 1 Võlgniku üldiseloomustus Olavi Tutt on sündinud 01.12.1955, tema elukoht on Kirsi 15, Uuemõisa 90401, Ridala vald, Läänemaa. Olavi tutt on abielus alates 15.12.1990. Alaealisi ülalpeetavaid ei ole. 2 Võlgniku varad ja kohustused VARAD: 2.1 Arvelduskontodel olevad summad Arveldusarve SEB Pank AS-s nr 10022039229008 saldo 6,39 EUR Arveldusarve Nordea Bank Finland PLC nr 17000800662 saldo 52,22 EUR Arveldusarve Nordea Bank Finland PLC nr 17000800675 saldo 3,49 EUR Arveldusarve Nordea Bank Finland PLC nr 17000800688 saldo 25,20 USD (19,25 EUR) Arveldusarve Swedbank AS-s nr 1108112213 saldo 16,77 EUR Arveldusarve Swedbank AS-s nr 221019017025 saldo 15,99 EUR Arveldusarve Sampo pangas nr 335198920000 saldo 0 EUR LEXTAL 2 KOKKU: 114,11 EUR 2.2 Väärtpaberid ja/või osalused äriühingutes 2.2.1 Vastuses AS-le Eesti Väärtpaberikeskus saadetud järelepärimise kohaselt ei ole Olavi Tutt nimel avatud väärtpaberikontot ega pensionikontot ning seetõttu pole tema nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. 2.2.2 Äriregistri andmetel kuulub Olavi Tutt´ile osalus järgmistes äriühingutes: • OÜ Indiest (registrikoodiga 10838632) osa nimiväärtus 819 EUR • OÜ Olmann GR (registrikoodiga 10416977) osa nimiväärtusega 75 000 EEK (4 790 EUR). Äriühingul on äriregistrile esitatud andmete alusel vara väärtuses 1 521 799 EEK (97 198 EUR) ning eelmiste perioodide eest on jaotamata kasum summas 701 278 EEK (44 791 EUR). Kas kasum on osanikele välja makstud ei ole ajutisele haldurile teada. • OÜ Albitrade (registrikoodiga 10997081) osa nimiväärtusega 24 000 EEK (1532,89 EUR). Äriregistrile esitatud 2010 majandusaasta aruande kohaselt on äriühingul eelmiste perioodide jaotamata kasumit summas 75 016 EEK (4 791,30 EUR). Kas kasum on osanikele välja makstud ei ole ajutisele haldurile teada. Majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on vara ning võib eeldada, et tegemist on tegutseva äriühinguga.
• OÜ Bestbrok. Est (registrikoodiga 11527147) osa nimiväärtusega 40 000 EEK (2 554,83 EUR). Äriregistri andmetel on esitatud 2010 aasta majandusaasta aruanne, milles ei nähtu äriühingul osakapitalile lisaks oleva muu vara olemasolu, samuti ei nähtu, et tegemist oleks tegutseva äriühinguga, mille tegevus võiks osanikele tulu tuua. • OÜ Ventclean (registrikood 121348759) osa nimiväärtusega 1250 EUR. Osaühing on asutatud 2011 aasta suvel, seetõttu ei ole esitatud majandusaasta aruannet, mille alusel võiks hinnata äriühingu majandustegevust ning selle kasumlikkust. Osade nimiväärtused kokku 10 946,72 EUR. Osade realiseerimisväärtust on ajutise menetluse käigus raske hinnata. 2.3 Kinnisvara 2.3.1 Võlgnikule kuulub abikaasaga ühisomandisse kinnisasi asukohaga Lääne Maakond, Ridala vald, Uuemõisa alevik, Kirsi 15 (edaspidi Ridala maja). Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud atesteeritud maakler Katrin Annuse hinnangu (Lisa 1), mille kohaselt on kinnistu väärtus 99 000 kuni 109 000 EUR. Ridala majale on Swedbank AS (endine Hansapank AS) kasuks seatud hüpoteek summas 730 000 EEK (46 625,70 EUR) ja 480 000 EEK (30 657,99 EUR) laenulepingu nr 04-448164EV tagatiseks. Swedbank AS andmetel on laenujääk 43 503,30 EUR. Ridala maja kuulub abikaasade ühisomandisse. Selleks, et pankrotimenetluse käigus Ridala maja müügist saadud vahendite arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, tuleb ühisvara jagada kaasomandiks, millest võlgniku osaks oleks eelduslikult pool. Käesoleval hetkel ei ole ajutisele haldurile teada asjaolusid, mis annaks alust arvata, et ühisvara jagamisel oleks abikaasade osad ühisvaras ebavõrdsed. Arvestades Ridala majale seatud hüpoteekide suurust ning Swedbank AS-i nõude jääki (43 503, 30 EUR), võlgnikule kuuluva kaasomandi osa suurust (eelduslikult 50 %) ning selle väärtust (50 % 100 000 so 50 000 EUR) ja kaasomandi osa realiseeritavust, on Ridala maja jagamisel kaasomandi realiseerimisväärtus minimaalne. Ilma turuhinda arvestamata võiks hinnata Ridala maja võlgnikule kuuluvat osa, mille realiseerimisel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid 6 497 EUR-le. Nimetatud hinnaga ei ole Ridala maja Võlgnikule kuuluv osa vabal turul realiseeritav. Sellise hinnaga oleks osa võimalik realiseerida üksnes teisele kaasomanikule, sest eelduslikult puudub kolmandatel isikutel huvi kaasomandi osa omandamiseks. Praktikas on kaasomandi ostjaks tavaliselt teine kaasomanik. Kas võlgniku abikaasa on kaasomandi ostmisest huvitatud ning kas tal on selleks vahendeid ei ole ajutisele haldurile teada. 2.3.2 Kuni 19.05.2011 kuulus võlgnikule koormamata kinnisasi registriosanumbriga 1240632, mis on võõrandatud alanejatele sugulastele Keili Tutt, Rajor Tutt ja Raiko Tutt´le. Kuna tegemist on võõrandamisega lähikondsetele siis pankroti väljakuulutamisel võib olla tegemist tagasivõidetava tehinguga. A2.4 Nõudeõigused kolmandate isikute suhtes Võlgniku poolt ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt on võlgnikul nõue järgmiste isikute suhtes: 2.4.1 Valter Sääsk nõue summas 2 273 EUR (2 173 põhivõlg ja 200 viivis). Nõude tõendamiseks on Võlgnik esitanud maksekorralduse 05.12.2008 (Lisa 2), mille selgitusse on võlgnik kirjutanud väljapressi raha. Laenulepingut pole ajutisele haldurile esitatud seetõttu ei saa ajutine haldur hinnata makse aluseks olevat õigussuhet. Võlgnik on ajutisele haldurile edastanud Adolfi Õigusbüroo OÜ kirja (Lisa 3) Valter Sääsk´le, mille kohaselt on võlgniku nõue Valter Sääse vastu loovutatud Adolfi Õigusbüroo OÜ-le. Kirjas palutakse võlgnevus tasuda Adolfi Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Loovutamise lepingut pole ajutisele haldurile esitatud.
06.09.2011 ajutisele haldurile saadetud e-kirjas eitab Valter Sääsk igasugust laenukohustust Olavi Tutt´ ees, telefonikõnes ajutisele haldurile selgitas Valter Sääsk, et tegemist oli ühiste investeeringutega seotud maksetega, ning poolte vahel ei ole laenusuhet. 2.4.2 Ardo Pärna nõue summas 10 651 EUR (põhivõlg 9 651 ja viivis 500). Nõude tõenduseks on esitatud kaks maksekorraldust (09.01.2008 ja 10.04.2008) mille selgitustesse on võlgnik kirjutanud vastavalt kokkuleppele ja vastavalt laenulepingule seotuna Kalle Leediga (Lisad 4 ja 5). Laenulepingut pole ajutisele haldurile esitatud seetõttu ei saa ajutine haldur hinnata makse aluseks olevat õigussuhet. Võlgnik on ajutisele haldurile edastanud Adolfi Õigusbüroo OÜ kirja (Lisa 6) Ardo Pärnale, mille kohaselt on võlgniku nõue Ardo Pärna vastu loovutatud Adolfi Õigusbüroo OÜ-le. Kirjas palutakse võlgnevus tasuda Adolfi Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Loovutamise lepingut pole ajutisele haldurile esitatud. 2.4.3 Eduard Ritsmann nõue summas 3 524 EUR (põhivõlg 3324 ja viivis 200). Nõude tõendamiseks on võlgnik esitanud väljavõtte oma pangakontolt (Lisa 7), millest nähtuvad maksete tegemised Eduard Ritsmann´le. Laenulepingut pole ajutisele haldurile esitatud seetõttu ei saa ajutine haldur hinnata makse aluseks olevat õigussuhet. Võlgnik on ajutisele haldurile edastanud Adolfi Õigusbüroo OÜ kirja (Lisa 8) Eduard Ritsmann ´le, mille kohaselt on võlgniku nõue Eduard Ritsmann vastu loovutatud Adolfi Õigusbüroo OÜ-le. Kirjas palutakse võlgnevus tasuda Adolfi Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Loovutamise lepingut pole ajutisele haldurile esitatud. 05.09.2011 ajutisele haldurile saadetud kirjas eitab Eduard Ritsmann kirjalikku laenusuhet ning leiab, et temalt nõutav summa on arusaamatult suur. Samuti eitab ta kokkulepet viiviste osas. Võimalik, et teatud summas on laenusuhe olemas, kuid laenusuhte suurust ei ole ajutise menetluse käigus halduril õnnestunud välja selgitada. 2.4.4 Swissbrand OÜ nõue summas 171 000 EEK (10921,90 EUR). Võlgnik on esitanud ülekannet tõendava maksekorralduse 04.02.2008 (Lisa 9), mille selgitusse on kirjutatud Olavi. Laenulepingut pole ajutisele haldurile esitatud seetõttu ei saa ajutine haldur hinnata makse aluseks olevat õigussuhet. Nimetatud äriühing on äriregistrile majandusaasta aruande esitanud viimati 2007 aastal ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada võlgniku poolt väidetavalt antud laenu kajastamist Swissbrand OÜ bilansis. Äriühing on registreeritud Narvas ning juhatuse liikmeks on Soome kodanik Tuomas Antero Kela. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud OÜ Swissbrand juhatuse liikmega kontakti saada. Ajutine haldur on e-kirjaga pöördunud aruande punktides 2.4.1.- 2.4.3 nimetatud isikute poole palunud selgitust nende ja võlgniku vahel oleva õigussuhte kohta ning teavet, kas nõuded on Adolfi Õigusbüroo OÜ-le tasutud. 06.09.2011 esitas võlgnik ajutisele haldurile teated punktides 2.4.1 kuni 2.4.3 nimetatud nõuete tagasi loovutamisest Adolfi Õigusbüroo OÜ poolt Olavi Tutt´ile. Õigussuhete ebaselgust arvesse võttes ei saa punktides 2.4.1 kuni 2.4.4. nimetatud nõudeid lugeda reaalselt laekuvaks. 2.5 Kolmandate isikute poolt võlgniku kohustustele antud tagatised. 2.5.1 Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud OÜ Albitrade ja OÜ Olmann GR poolt Kalle Leet nõuete tagamiseks võlgnikule antud käendused (Lisa 10). 2.5.2 Võlgnikule kuulub 60 %-line osalus OÜ-s Albitrade. Ajutine haldur on palunud võlgnikul esitada nimetatud äriühingu bilansi hindamaks maksevõimet. Käesoleva aruande esitamise ajaks ei ole võlgnik palutud bilanssi esitanud. Ajutine haldur on hinnanud käendajate maksevõimet Äriregistrile esitatud 2010 majandusaasta aruande järgi. Hinnanguliselt võib öelda, et tegemist on maksevõimelise äriühinguga. Võlgniku kinnitusel ei ole 31.12.2010 bilansis nimetatud kasum summas 75 733 EEK (4 837 EUR) dividendidena osanikele välja makstud. Vastavasisulise osanike otsuse puhul oleks võlgnikul õigus 60 %-le kasumist so 2 902 EUR.
2.5.3 OÜ-le Albitrade kuulub kinnistu registriosa numbriga 1918132. Kinnistule antud kinnisvarahinnang (Lisa 11) hindab kinnistu väärtuseks 17 171 kuni 24 039 EUR. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 340 000 EEK (21 716 EUR) SEB Pank AS-i kasuks. Seega ei saa väidetavat tagatist pidada likviidseks, kuna tegemist on koormatud kinnisasjaga. 2.5.4 Võlgnikule kuulub 50 % OÜ Ollmann GR osalusest. Ajutine haldur on hinnanud käendajate maksevõimet Äriregistrile esitatud 2010 majandusaasta aruande järgi. Hinnanguliselt võib öelda, et tegemist on maksevõimelise äriühinguga. Võlgniku kinnitusel ei ole 31.12.2010 bilansis nimetatud kasum summas 577 133 EEK (36 861, 96 EUR) välja makstud. Juhul kui OÜ Ollmann GR osanikud otsustavad kasumi dividendidena välja maksta oleks Olavi Tutt´l õigus saada 50 % kasumist ehk 18 430,98 EUR. Arvestades asjaolu, et võlgnikule ei kuulu osalusest enamust, siis on sellise õiguse realiseerimine hüpoteetiline. 2.5.5 OÜ-le Ollmann GR kuulub kinnistu registriosa numbriga 2068032. Kinnisvara hinnangus prognoositakse korteri hinnaks 18 600 EUR (Lisa 12). Kinnisasi on koormatud hüpoteegiga summas 340 000 EEK (21 716 EUR) SEB Pank AS kasuks. Võlgniku selgituste kohaselt tagab nimetatud hüpoteek laenulepingust nr L090005909 tulenevaid kohustusi. Nimetatud laenujääk on 3 229 EUR. Ülejäänud väärtuses võib pidada antud tagatist realiseeritavaks. 2.6 Kokku hindab ajutine haldur võlgniku vara väärtuseks hinnanguliselt 20 000 kuni 40 000 EUR. Vara maksimaalselt hinnates oleks eelloetletud vara koguväärtus 38 889 EUR. Siinjuures tuleb kindlasti silmas pidada, et võlgnikule kuuluvad osad on vara väärtuseks hinnatud nimiväärtuses, ning kuna nende realiseerimishinna analüüsiks puuduvad ajutise menetluse käigus vahendid ja aeg siis reaalne müügihind selguks alles müügi läbiviimise käigus ning väga võimalik, et eelmainitud osalused ei ole realiseeritavad. Varade väärtust konservatiivselt hinnates tuleks vara väärtusest lisaks võlgnikule kuuluvate osade nimiväärtusest maha arvata ka Ridala maja ühisomandi väärtus, kuna selle realiseerimine kolmandatele isikutele on ebatõenäoline. Konservatiivselt hinnates on Võlgniku vara väärtus 20 000 EUR. VÕLAD 2.7 Ajutise halduri poolt esitatud järelepärimiste alusel ning pankrotiavaldusest ning võlgniku selgitustest tulenevalt on võlgnikul alljärgnevad kohustused: • • • •
Kalle Leet laenulepingust tulenev nõue 53 303 EUR Swedbank AS laenulepingust tulenev nõue 43 503,30 EUR Harju Politseiprefektuur 76,69 EUR SEB Pank AS käendusest tulenev nõue 3 200 EUR
Harju Politseiprefektuuri nõude osas on algatatud täitemenetlus. 2.8 Võlgniku vastu on nõudeid kokku 102 082 EUR eest. Siinjuures on oluline märkida, et nõuete täitmise tähtaeg on saabunud Kalle Leet ja Harju Politseiprefektuuri nõuetele, teiste nõuete osas on tegemist kestvuslepingutega, mille mittetäitmise või ebakohase täitmise kohta ei ole ajutisele haldurile informatsiooni laekunud. 3 Ajutise halduri arvamus võlgniku varalisele seisundile 3.1 Võlgnikul puudub regulaarne igakuine sissetulek. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud mitte ühtegi lepingut, mille alusel tal oleks õigus igakuisele töö- või juhatuse liikme tasule. 2011 aastal on talle töötasu kantud OÜ Ollmann GR poolt kahel korral kokku 900 EUR ulatuses. Arvelduskontodelt nähtub perioodilisi ebaregulaarse suurusega sularaha
sissemakseid. Sularaha päritolu ei ole ajutisele haldurile teada. Periooditi laekub võlgniku arveldusarvele sotsiaalkindlustusameti hüvitis summas 160 EUR. 3.2 Sõltumata sissetulekute ebaregulaarsusest on näiteks laenukohustused Swedbank AS ees täidetud korrapäraselt ja ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole esinenud maksehäireid. 3.3 Aruande punktides 2.2 kuni 2.4 kirjeldatud varad ei ole kergesti realiseeritavad. 3.4 Ajutine haldur ei saa anda hinnangut kolmandate isikute poolt võlgniku kohustustele antud tagatistele, sest nende realiseerimine, sellega seonduvad kulutused ja realiseeritavus sõltub võlgniku ja võlausaldaja Kalle Leet kokkulepetest. Aruande esitamise seisuga ei ole ajutisele haldurile teada, et võlgnik ja võlausaldaja oleks kohtuvälisele kokkuleppele jõudnud. 3.5 Ilma võlausaldaja Kalle Leedi ja võlgniku ning kolmandate isikute (OÜ Albitrade ja OÜ Ollmann GR) täiendavate kokkulepeteta on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku kohustused ületavad tema varade väärtuse mitmekordselt, võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma ning on sellest tulenevalt püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. 4 Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta 4.1 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud tulude ja kulude ebaproportsionaalsusest. Võlgnik on seisukohal, et tal on nõudeõigus mitmete isikute vastu, kes võlgniku nõudeid ei tunnista. Võlgnik on teinud segase sisu ja kahtlase väärtusega rahapaigutusi (näiteks OÜ Swissbrand), mis on kahandanud tema maksevõimet. 4.2 Kui vastavad tõele võlgniku väited investeeringute tegemisest, siis võib oletada, et maksejõuetus on tekkinud ka halbade investeeringute tõttu, mis ei toonud kaasa oodatud kasumlikkust tulemusena. 4.3 Kuriteotunnustega tegusid ei ole ajutine haldur ajutise menetluse käigus tuvastanud. 5 Hinnang võlgniku majandustegevusele 5.1 Võlgniku majandustegevus ei ole kasumlik, tema kulud ületavad oluliselt tema tulud. Kohustusi on võetud oluliselt rohkem kui maksevõime seda reaalselt võimaldaks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2; 23, 31 lg 1 on ajutine haldur seisukohal: 1. Olavi Tutt (isikukood 35512014712) on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses; 2. Võlausaldaja Kalle Leet avaldus Olavi Tutt’ i pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud ja Olavi Tutt (isikukood 35512014712) pankrot tuleks välja kuulutada; 3. Palub määrata ajutise halduri, Mari Männiko, töötasuks 1 600 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks ning kulutuste hüvitamiseks 120 EUR. Nimetatud summad palu ajutine haldur kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr. 221023555162. Võlgniku Olavi Tutt vastuväited pankrotiavaldusele Võlgnik palub jätta avaldus rahuldamata, ajutine haldur määramata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik ei ole saanud kätte pankrotihoiatust. Võlausaldaja poolt esitatud tõendid tõendavad, et viimane on saatnud kahel korral kirja pealkirjaga „Kalle Leedi nõue laenulepingu täitmiseks“, mis aga ei tõenda pankrotihoiatuse kättetoimetamist Võlgnikule. Lähtudes eeltoodust ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud tingimus, millele Võlausaldaja tugineb. Võlausaldaja tuginemine PankrS § 10 lg 2 p 4 on samuti alusetu, kuna Võlgnik kirjeldas oma hetkeolukorda, st mis oli 29.12.2010a sellisena, et vabaneda mõneks ajaks Võlausaldaja e-kirjadest. Võlgnik on oma kirjades Võlausaldajale selgitanud, et üritab lahendada tekkinud olukorra oma ettevõttele tulevikus laekuvate vahenditega (30.12.2010a edastatud kiri). Võlgniku edasine käitumine, st täiendava tähtaja (01.04.2011) lubamine ning omapoolse kokkuleppe pakkumine 13.06.2011 ning Võlgniku varaline seis kinnitavad, et
Võlgnik ei ole maksejõuetu PankrS § 10 lg 4 mõistes (lisa nr 1). Võlgnik tegi ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga, mis sõlmitakse notaris, millega Võlausaldaja oleks saanud täitedokumendi. Võlgnik ei ole teinud ka ühtegi PankrS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tegu. Kinnisasja kinkimine lastele toimus vastavalt suguvõsa ammusele kokkuleppele. Samuti ei ole antud tehing teinud Võlgnikku maksejõuetuks. Võlausaldaja on tegutseva ettevõtte omanik, tal on püsiv sissetulek, nõuded kolmandate isikute vastu ja kinnisvara. Võlgnik ei ole täitnud Võlausaldaja nõudmisi, kuna ei nõustu nende aluseks olevate asjaoludega ega nõuete suurustega. Võlgnik leiab, et enne kui pooled ei ole sõlminud kokkulepet, mis täpsustab tasumisele kuuluva(d) mõistliku(d) summa(d) või enne kohus ei ole tuvastanud õigussuhte sisu ja nõuete suurused ei ole tal mõistlik hakata maksma Võlausaldajale, kuna viimasel on oma nägemus olukorrast, mistõttu arvestab ta saadud vahendid nõuete katteks, millega võlgnik ei nõustu. Eeltoodut kinnitab Võlausaldaja senine käitumine. Võlgnik vaidleb vastu võlausaldaja nõuetele ning nõude aluseks olevale õigussuhtele ning leiab, et nõuded ja selle aluseks olev õigussuhe ei ole selged ning need tuleks vaielda selgeks hagimenetluses. Võlgniku ja võlausaldaja vahel ei ole tegemist laenusuhtega, mille alusel võlgnik kohustuks tasuma võlausaldajale viimase poolt avalduses nõutud summasid. Võlausaldaja soovis investeerida oma vabad vahendid Soome ettevõttes Wincapita, edaspidi olles teadlik antud investeeringuga seotud riskidest, sh asjaolust, et investeering ei pruugi olla edukas ning selle tagastamine võib viibida. Võlausaldaja oli sellega nõus. Investeeringu tegemisel kasutas ta käendaja ja Võlgniku abi. Laenulepingu sõlmise eesmärgiks oli saada tagatis, mis tõendaks summa ülekandmist Võlgnikule. Antud asjaolusid võib oma ütlustega tõendada Ardo Pärna, kes oli poolte vahel allkirjastatud laenulepingus kohustuse käendajaks. Võlausaldaja poolt ülekantud vahendid on hoiul Soomes Wincapita kontol (lisa nr 2). Antud vahendite, sh intressi tagastamine on viibinud, kuna Soome Vabariik peatas ettevõtte, kes tegutses sh Võlausaldaja raha investeerimisega tegutsemise, külmutades ettevõttes olevad vahendid. Käesolevaks hetkeks on ettevõte võitnud kohtuvaidluse Soome riigiga, mistõttu on ettevõttel võimalik hakata täitma oma kohustusi investorite, sh Võlausaldaja ees (lisa nr 3). Võlgniku poolt võlausaldajale antud täiendav tähtaeg põhines võlgnikule Wincapita poolt edastatud infol (lisa nr 4). Võlgnik esitab hagiavalduse, et tuvastada laenusuhte puudumine ning nõuete suuruse tuvastamise, sh viiviste vähendamise nõudes, kui kohus siiski leiab, et tegemist oli laenusuhtega. VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Võlausaldaja on märkinud avalduses ning selle lisaks olevas nõudes oma nõueteks põhinõudena 31 955,82.- eurot, st 500 000 krooni, intressina 5337.- eurot ja viivised. Samas on Võlausaldaja edastanud 07.04.2011a Võlgnikule kirja, milles teatab, et laenujäägiks on 19173.- eurot, st 300 000.- krooni ja intressid (lisa nr 5). Võlgnik on üritanud leida tekkinud olukorrale kohtuvälist lahendust, mis ei ole siiani õnnestunud kuna poolte vahel on erimeelsused nõude aluseks olevate asjaolude ja nõuete suuruse üle (lisa nr 1). TsÜS § § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlgnik leiab, et Võlausaldaja olles teadlik laenulepingu vormistamise tegelikest asjaoludest ning investeerija edasisest käekäigust, keeldudes Võlgniku ettepanekust lahendada vaidlus kokkuleppel ning esitades pankrotiavalduse, mille tulemuseks ei ole nõude rahuldamise saavutamine vaid Võlgniku olukorra halvendamine, on käitunud hea usu vastaselt. Üksnes eesmärgiga lõpetada antud vaidlus, mis tekitab varalisi, hingelisi kui ka rahalisi kulutusi, ning ei taga Võlausaldajale oma nõuete rahuldamist, teeb Võlgnik Võlausaldajale ettepaneku lahendada vaidlus notariaalselt vormistatud või kohtu poolt kinnitatud kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: Võlgnik ja Võlausaldaja lepivad kokku rahalise kohustuse summa, näiteks 400 000.- krooni, mille tagastamine toimuks igakuiste osamaksetega hiljemalt 20 kuu jooksul; Kokkuleppe täitmine tagatakse hüpoteegi
seadmisega ja näiteks Võlgniku ettevõtte poolse kohustusega ühinemisega; Ettevõttele kuulub kaks kinnisasja, millest korteriomandit on võimalus võõrandada ning sellest laekunud summa kanda koheselt Võlausaldajale. Esimene osamakse tasutakse 15 september 2011, osamakse summa on 1300 eurot; Võlgnikul on ka nõue mida ta saab kasutada tagatisena (lisa nr 7). Oma kirjalikule vastuväitele on võlgnik lisanud: 1. Olavi Tutt poolt 13.06.2011a edastatud ettepaneku ja Võlausaldaja esindaja vastuse; 2. Väljavõtte, mis võlausaldaja arvates kinnitab, et investeeritud raha on alles; 3. Puolustusrintama rühma, poolt 09.08.2011a saadetud e-kiri, mis selgitab, kus on võlausaldaja poolt investeeritud vahendid; 4. Esfcapitali poolt edastatud info, millele tuginedes andis võlgnik lubaduse võlausaldajale. 5. Võlausaldajale 25.07.2011a edastatud kiri, milles selgitatakse tekkinud olukorda. 6. Võlgniku ettevõttele kuuluv kinnisvara. Menetlusoaliste seisukohad kohtuistungil 11.10.2011.a. toimunud kohtuistungil jäid nii võlausaldaja, kui võlgnik ja ajutine pankrotihaldur oma seisukohtade juurde. Võlausaldaja palus pankroti välja kuulutada ja menetluskulud jätta võlgniku kanda. Nii võlgnik kui võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid taotletava ajutise halduri tasu ja kulude suurusele. Kuna kohus on teinud pankrotiavalduse lahendamiseks kõik toimingud ning arvestades jõustunud ringkonnakohtu lahendis toodud seisukohtasid , ei ole kohus peale tsiviilasja I astme kohtule tagastamist pidanud enam vajalikuks uue istungi määramist. Võlgnik palus jätta pankrot välja kuulutamata, võlgnik ei nõustunud ka ajutise halduri aruandes esitatud seisukohtadega. Võlgnikule on arusaamatu, kuidas on ajutise halduri aruandes saadud võlgnikule kuuluvate ettevõtete osade väärtuseks üksnes 10946 eurot. OÜtele Olmann GR ja OÜ-le Albitrade kuuluvad kinnisvara ning mõlemal ettevõttel on jaotamata kasum ning muu vara. Haldur on ise leidnu aruandes, et tegemist on maksujõuliste ettevõtetega. Võlgniku rahaliseks kohustuseks Swedbank AS ees on 43180 eurot ning see on ainus kehtiv pikaajaline kohustus Swedbank AS ees. Võlgniku nõue Eduard Ritsmann’i ja Ardo Pärna vastu on tõendatud kirjalike dokumentidega. Laenuleping ei pea olema kirjalik, samuti ei pea viivise nõudmiseks olema kokkulepet laenusaajaga. Viivise nõudmise õigus tuleneb seadusest. Swissbrand OÜ esindaja on kohtule teatanud, et lähiajal hakatakse nõuet summas 10921.90 eurot Olavi Tutt ees täitma. Võlgnik ei nõustu halduri seisukohaga, et käendaja Albitrade OÜ kinnisvara ei ole likviidne, kuna nõude summaks, mille tagatiseks on seatud kinnistut koormav hüpoteek on üksnes 3229.- eurot ning seda kohustust on nõuetekohaselt täitnud Olmann GR OÜ, kes on antud nõude tagamiseks samuti seadnud hüpoteegi oma varale. Olmann GR OÜ on tegutsev ettevõte, kellele samuti kuulub kinnisvara, millele lisandu jaotamata kasum 36381 eurot. Võlgnik leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et käendajad on võimelised käendusest tulenevat kohustust summas 45000 eurot täitma. Pankrotiseaduse § 31 lg2 kohaselt jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksujõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS §-s 15 lg3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. PankrS § 15 lg3 p6 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kui võtta aluseks võlgnikule kuuluv vara minimaalse väärtusena 10000 eurot ja nõude tagamiseks antud tagatised ning arvestades võlausaldaja nõude suurust, siis puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Lisaks eeltoodule on GR Olmann OÜ esitanud täitmisavalduse kolmanda isiku vastu summas 3030 eurot, millest laekuv raha kantakse üle võlgnikule (kirjalik vastuväide tl.127-128).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus olles tutvunud võlausaldaja ja võlgniku selgitustega menetluse vältel, tutvunud ajutise halduri aruande ja menetlusosaliste poolt ning ajutise halduri poolt aruande lisadena esitatud kirjalike tõenditega ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2011.a. jõustunud määruses esitatud seisukohtadega ning suunisega pankrot välja kuulutada , leiab, et esitatud avaldus Olavi Tutt pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ja pankrott välja kuulutada. Kohus on antud asjas pankrotilahendi tegemiseks vajalikud toimingud teinud, sh. on asjas peetud kohtuistung ning arvestades senist menetlusaega ei pea kohus uue istungi pidamist enam vajalikuks. Võlausaldaja ei ole oma avaldusest loobunud ja on kohtule kirjalikult teatanud, et jääb avalduse juurde ning soovib võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik ei ole senini võlausaldaja nõudest midagi tasunud. Pankrotihalduriks määrab kohus ajutise pankrotihalduri Mari Männiko. Pankrotiseaduse §1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 3 lg2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 5 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 10 lg1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksujõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kalle Leet võlausaldajana on esitanud võlgniku Olavi Tutt vastu pankrotiavalduse tuginedes PankrS §-le 10 lg2 p1,3,4. Pankrotiseaduse § 10 lg2 - p1 kohaselt võlgniku maksujõuetuse põhistamiseks saab võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; - p3 kohaselt võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksujõuetuks, või muul viisil tahtlikult põhjustab maksujõuetuse; - p4 võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlausaldaja avaldusest ja toimiku materjalidest nähtub, et võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb poolte vahel 18.03.08.2008.a. sõlmitud laenu- ja käenduslepingul, käendajana oli lepingu osaliseks Ardo Pärna. Laenulepingu kohaselt oli laenusumma suuruseks 500000.00 krooni (31955.82) eurot, mille võlgnik O.Tutt kohustus tagastama laenulepingus toodud tingimustel. Võlgnik on laenusumma kättesaanud ja selle üle poolte vahel vaidlust ei ole. Lepinguga määrati laenu tagastamise tähtajaks üks aasta lepingu allkirjastamisest, so.18.03.2009.a. Lepinguga oli määratud ka intresside ja viiviste tasumine. Lepinguga oli kokkulepitud, et kui võlgnikul on kohustus tasuda võlausaldajale üheaegselt Lepingust tulenevaid erinevaid makseid, arvestatakse esimeses järjekorras makstuks viivis, seejärel intress ja siis laenusumma (p.6 lepingus, tl. 10-11). 10.12.09.tegi võlgnik võlausaldajale osalise tagasimakse, millega tasus võlausaldajale 200 000 krooni (12782 eurot). Tuginedes lepingu p.-le 6 arvestas võlausaldaja sellest tasutuks viivised ja intressi. Peale seda ei ole võlgnik kohustusi täitnud enam kui 2 aastat. Laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks ja võlausaldaja hindab võlgniku nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse tegemise aja seisuga, so.05.05.2011.a. seisuga võlgnevate kohustuste kogusummaks 53303 eurot. Võlgnetavate kohustuste kogusummast moodustab võlgnetav põhikohustus 31956 eurot
(500000) krooni, intressid 5337 eurot (83500 krooni) ja viivised 16010 eurot (250000 krooni). Võlausaldaja esitades kohtule poolte vahel 18.03.2008.a. sõlmitud laenulepingu koopia ja koopia 19.03.2008.a. maksekorraldusest, millest nähtub võlausaldaja K. Leet poolt raha summas 500000 (viissada) tuhat krooni ülekandmine Olavi Tutt’ ile, seega on võlausaldaja tõendanud kohtule oma nõude suurust, alust ja täitmise tähtaega (PankrS § lg4). Võlgnik on eitanud pankrotihoiatuse kättesaamist. Võlausaldaja selgituste kohaselt on ta saatnud nõudeavalduse koos pankrotihoiatusega võlgniku e-postiaadressile olavi.tutt@gmail.com 05.05.2011.a. ja 03.06.2011.a. ning paberkandjal aadressil Kirsi 15 Uuemõisa 90401 Ridala vald Läänemaa. Pankrotihoiatuse võlgnikule edastamise tõendamiseks on võlausaldaja lisanud pankrotiavaldusele automaatvastused ja postiümbriku koopia ning peetud e-kirjavahetuse perioodist 22.12.201.a. kuni 30.12.2010.a. Eelpool nimetatud 05.05.2011.a. ja 03.06.2011.a. Olavi Tutt’ i e- aadressile saadetud e-kirja teemast nähtub, et kirja sisuks on olnud Kalle Leet’ i laenulepingu täitmise nõue. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vastu nõudeid 102082 euro ulatuses ja varasid vaid 20000 euro väärtuses (tl.103-106). Kuriteotunnustega tegusid ei ole ajutine haldur ajutise menetluse käigus tuvastanud. Aruande koostanud ajutine pankrotihaldur on Pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2; 23, 31 lg 1 alusel seisukohal, et: 1. Olavi Tutt (isikukood 35512014712) on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses; 2. Võlausaldaja Kalle Leet avaldus Olavi Tutt’ i pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud ja Olavi Tutt (isikukood 35512014712) pankrot tuleks välja kuulutada. Võlgnik ei ole võlausaldaja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. Võlgnik ei ole ka määruskaebuse menetluse raames viidanud tõenditele, millest võiks järeldada, et ta ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja on veenvalt põhjendanud, miks pakutud tagatised on ebakindlad ja ei taga täielikult võlausaldaja nõuet. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal , et võlgnik on maksujõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega esinevad alused O. Tutt’ i pankroti väljakuulutamiseks. Menetluskulud. PankrS § 23 lg1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud taotluse määrata ajutise halduri tasuks summas 1600 EUR-i, millele lisandub sotsiaalmaks ning kulutuste hüvituseks 120 EUR-i. Kohus loeb ajutise halduri poolt taotletud tasu ning kulutusi vajalikeks ja põhjendaks. Ajutise halduri tasu väljamaksmine on lahendatud eraldi määrusega.
Kristel Pedassaar kohtunik