Speedest 15
Kolm küsimust 1. Mismoodi sattusid kiirendusspordi juurde? 2. Kuidas sattusid Speedestile? 3. Mis on Speedesti juures erilist, et see toob võistlejaid sinna ikka ja jälle tagasi?
VELJO EINBERG Kiirendusspordi juurde sattusin algselt ilast tilkuva lõuaga pealtvaatajana. Esimesed kokkupuuted olid Tallinnas Lasnamäe kanalis. Hiljem, kui tekkisid võimalused, ei pidanud kaks korda mõtlema, millise ala võiks endale südamelähedaseks hobiks valida. Oma esimesele Speedestile sattusin koos sõbraga ühelt järjekordselt peolt koju minna üritades. Hoolimata tollel hetkel valitsenud suht udusest olekust, tundus asi väga huvitav. Speedest lisab tavapärasele kiirendusvõistlusele / EMV etapile väga palju juurde endale omast: väikene annus nostalgiat, välisvõistlejad, tavapärasest suurem publikuhulk, tõmbenumbrid publikule jne. Sellisel üritusel on ka võistlejal hulga parem osaleda, annab tunde, et ka seda ala siiski tunnustatakse ja armastatakse.
MART „Reaktsiooni kunn“ PERE Eero Pesur ja Kaimo Krikk kutsusid 2002. a Lasnamäe kanali võistlusele proovima. Läksingi. Tulemuseks 3. koht Hannes Luha ja Kert Treufeldi järel. Kuna Speedest oli üks EMV etappidest, siis loomulikult osalesin ka seal, võistlesin kolmel hooajal – 2003–2005. Speedest – kindel formaat, palju rahvast, südaööl ilutulestikuga lõppev võistlus ... Kõik on nii nagu peab.
TAAVO-ERKKI VITSUT Kiirendusspordi juurde jõudsin tänu oma esimesele Ameerika päritolu hobiautole, milleks oli Chevrolet Camaro 1979. Auto putitamise juures avastasin, et see mudel on USA-s väga levinud ja sobilik osalemaks kiirendusvõistlustel. Asja edasi uurides jõudsin juba Eesti kiirendusvõistluste juurde ja sealt Speedestile. Camaro valmis täpselt 2001. aasta Speedesti eelõhtuks, nii et tuleristsed sain just Speedestil. Toona noore ja rohelisena poodiumile asja veel polnud, aga 2002 Speedestil sai omas klassis I koht ära vormistatud. Üks, mis on kindel, sõitjad ja publik tulevad nautima head korraldust, kiireid autosid ja „legendaarseid“ sõitjaid. Kindlasti on see hea koht, kus näha „Pärtlit omas elemendis”.
Tere, mina olengi Speedest Nüüd on see siis juhtunud. Olen saanud juba 15-aastaseks. Arvestadas minu vanust, olen ma sellele vaatamata suutnud omastarust palju korda saata. Üle 30 kordaläinud ürituse on sellele piisavaks tõestuseks. Nii imelik kui see ka pole, on mul mitu isa. Raffael Millerman, Margus Malm, Auris Rätsep. Suureks olen kasvanud peaasjalikult Aivo Halanurme karmi, kuid hooliva käe all. Minu lapsepõlv möödus peaasjalikult Lasnamäe kanalis, kuid peagi jäi see koht mulle
väikeseks. Kõigil on ju väiksena soov suureks saada. Seega läksin Tallinnast laia maailma avastama. Nagu ikka, tahtsin olla teistest parem, suurem, tugevam. Minu kõrval on kasvanud nooremad vennad Speedest Dunlop Nightrace ja Speedest 1000 EUR Race, kellega koos oleme elanud erinevates Eesti linnades – Haapsalus, Tartus ja Pärnus. Kuna mulle meeldivad lennuväljad, siis rohkem ju võimalusi eriti polegi, kus olla. Ja see, et minust tehakse jut-
tu ajalehes, ei olnud alguses plaanis. Nagu ka minu kümnendaks juubeliks tehtud DVD. Aga kõik see kukkus niimoodi välja. Praeguseks hetkeks olen ma oma vitsad saanud, seda nii heas kui ka halvas mõttes. Tulevikus luban ma veel paremaks saada, sest on asju, mis on tegemata. Siinkohal tänan ma kõiki, kes on mind õigele teele juhatanud ja rasketel hetkedel toetanud. Tulevikus kohtume kindlasti veel ja veel.
Sinu Speedest
mõte
Kes oleks arvanud, et see nii ruttu saabub. Speedest on jõudnud puberteediikka. Mis võib tekitada ettenägematuid olukordi. Ega keegi alguses lootnud, et meie võsuke nii ruttu suureks saab. Lapsekingadest on asi praeguseks hetkeks juba välja kasvanud. Aeg oleks hakata mehetegusid tegema.
Nightrace sündis pubis ARDO KALDA Käisin Speedesti vaatamas ja hakkas hirmsasti meeldima ning tekkis tahtmine proovida. Müüsin vana auto maha, panin raha juurde ja ostsin kiirema. See oli osa hooajast, esimest korda osalesin vist 2005. aasta Lasnamäe kanali sõidul. Esiteks on korraldus ja rahvamassid, mida see üritus tõmbab hoopis midagi muud kui teistel võistlustel. Hea asi on ka konkurents, sest korraldaja on alati palju vaeva näinud lähimaadest kiirete autode siiameelitamisega, nii saab ju end alati proovile panna parimate vastu sõites.
ILMARS ZAUSAJEVS (LÄTI) Ma alustasin kiirendusvõistlustega siis, kui sain autojuhiloa. Sõitsin aastaid Lätis, kuni tekkis mõte panna ennast proovile ka mujal. Hakkasin internetist võistluste kodulehti otsima, kus osaleda, ja nii ma leidsingi Speedesti. Ja nüüd, kus ma olen juba paljudes kohtades sõitmas käinud, võin ausalt öelda, et Speedest on kõige paremini organiseeritud võistlus Baltikumis. Ma ootan alati seda võistlust. Korraldajad on välisvõistlejate suhtes alati väga vastutulelikud ja abivalmis ning ma soovitan alati ka teistel võistlejatel Speedestil osaleda.
Mina sattusin Speedestile nagu tavaline inimene ikka – Lasnamäe kanalis. Aasta oli siis 2002. Äge oli vaadata päris suurt rahvahulka sellist üritust jälgimas. Pärast seda oli minuga jokk kah. Vahtisin netist videosid ja pilte. Ilmselgelt tekkis tahtmine ise ka võistelda. Sai seegi ära tehtud. Nüüd tekkis tahtmine korraldada, kuna peas mõlkunud mõte uuest üritusest vajas kellegi teadjama ajusid. Ja näe – Aivo Halanurm oligi kohe käpp. Eesmärk oli korraldada Nightrace, seda Eesti mõttes uuel tasemel. Speedest Nightrace sündis tegelikult Tartu mnt asuvas pubis, kus me koos Aivoga esimese õlle jõime. Ja teise. Vist oli kolmas ka. Siis tulid head mõtted juba iseenesest. Nii olimegi üsna pea pungil tahtmist korraldada Speedesti sarja esimene Night-
race. Ja nii läkski. Juba 2004. aasta maikuus seisime Haapsalu lennuväljal ja ootasime põnevusega rahva reaktsiooni. Võimas tunne oli, nähes väga paljusid inimesi tribüünidel ja loomulikult suurt hulka võistlejaid. Sellist suurüritust kiirendusspordis ei olnud Eestis veel keegi korraldanud. Uus tase sündis just nüüd. Speedesti noorim võsuke, Speedest 1000 EUR Race, on Speedesti sarja ennast mugavalt sisse seadnud alates aastast 2007. Eelnevalt toimusid üritused lihtsalt 1000 EUR nime all. Olles ise võistelnud, kommenteerinud, korraldanud ja mida iganes veel teinud, siis peab tõdema, et sellelt karussellilt on väga raske maha astuda. Aga mis peamine, ega taha ka.
Kaupo Porovardja
Kaupo Porovardja