Issuu

Logistikapataljon tähistas oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga

Kaitsevägi võtab kasutusele uued kuivtoidupakid 4

Kopterlennukis on ühendatud lennuki ja helikopteri parimad omadused

sõdurileht NR 28 (384) ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MATHIS BOGENS

Sõjakooli 94. aastapäeva puhul marssisid ligemale 150 kadetti, sõjakooli isikkoosseis ja välisdelegatsioonid Kaitseväe orkestri saatel läbi Tartu kesklinna.

Sõjakooli 94. aastapäev möödus tulevasele ohvitserile kohaselt Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool tähistas aastapäeva traditsiooniliselt piduliku jalutuskäiguga läbi linna, rahvusvahelise patrullvõistluse ja kadetiballiga.

õjakoolil möödus 3. aprillil asutamisest 94 aastat, mille tähistamiseks marssisid kadetid reedel, 5. aprillil läbi Tartu linna. Pidulikust jalutuskäigust võttis osa ligi 150 kadetti, lisaks sõjakooli kaader ja välisdelegatsioonid Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti sõjakoolidest. Pidulikule jalutuskäigule järgnes sõjalis-sportlik patrullvõistlus. „Sõjakooli aastapäevaüritused on kui läbilõige tervest ohvitserikarjäärist, mõne hetke sisse on mahutatud väga palju erinevaid tegevusi, alates enda proovilepanekust välioludes, täites erinevaid ja keerulisi ülesan-

deid ning lõpetades kadetiballiga, kus igaüks meist peab särama oma kaaslase kõrval,” ütles Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus patrullvõistluse avakõnes Raekoja platsil.

Patrullvõistlus põlvini lumes

Reede õhtul Tartus lõppenud kõrgema sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Läti ja Rootsi kadettide võistkond 19 trahvipunktiga koosseisus kadetid Sander Karask, Gert Lehiste ja Jüri Saar Eestist, Aigars Engelis Lätist ja Christoffer Östlund Rootsist. Teise koha saavutas 27 trahvipunktiga võistkond, kuhu kuulusid kadetid Gert Ristla, Allar Olesk, Mert Meiessaar ning Lars Veiss-Pedersen Taanist ja Armands Logins Lätist. Kolmandaks tuli 32 trahvipunktiga võistkond koosseisus Veli-Juhan Veiman, Janari Kasemets ja Martin Veermets Eestist ning Paulina Wawrzyczny Poolast ja Heino BruunJacobsen Taanist. Patrullvõistlus algas relvatestidega

sõjakooli lasketiirus. Seejärel liikusid tuisusele kevadilmale lõpetasid kõik võistkonnad maastikule, kus neil tuli võistkonnad edukalt,” ütles patrullvõistluse kapten läbida enam Rene Lepik. kui 15-kilo- Sõjakooli aastapäevaTeist aastat meetrine võistjärjest olid viielustrass ning üritused on kui läbilõige liikmelised meeslahendada konnad koostaviies kont- tervest ohvitseri karjäärist, tud segakompr o l l p u n k t i s kus mõne hetke sisse on lekteerituse põhimeeskonnamõttel – kolm tööd, loovust mahutatud väga palju eesti kadetti ning ja teadmisi erinevaid tegevusi. kaks väliskadetti. nõudvaid ülesKokku osales andeid. Need olid takistusriba läbimine, granaa- võistlusel üheksa võistkonda. diheited õppegranaadiga, kauguste määramine ja sõnumite edastamine Kulminatsiooniks abivahenditeta distantsilt. Viimases kadetiball kontrollpunktis, Tartu kunstimuu- Sõjakooli aastapäev kulmineerus lauseumis, pidid tulevased ohvitserid päeva õhtul traditsioonilise kadetibaldemonstreerima oma teadmisi eti- liga sõjakooli aulas. Õhtujuhiks olid ketist. kadetid kutsunud leitnant Madis Mil„Võistlus oli mitmekesine, pannes lingu, tantsumuusikat mängis Kaitproovile võistlejate ohvitserioskusi seväe orkester ning tervituskõnedega alates tuletellimisest kuni etiketini. esinesid nii kadettveebel Kristjan Patrullvõistluse algus oli raja lume- Muuli kui ka kõrgema sõjakooli ülem rohukuse tõttu kindlasti raskem kui kolonelleitnant Mati Tikerpuu. varasematel aastatel, kuid vaatamata Et aastapäevaüritused kätkevad

endas nii kaitseväe traditsioone, etiketti, rahvusvahelisust kui ka igapäevaseid ohvitseri teenistuses ette tulevaid planeerimisprotseduure, saavad kadetid aastapäevaürituste korraldamisest suurepärase organiseerimiskogemuse ning igapäevasele õppetööle klassiruumis ja maastikul pakub vaheldust meeleolukas balliatmosfäär. Kõrgema sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919, kui toonane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti vabariigi sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega sõjavägede ühendatud õppeasutisteks. Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandavad õppurid ohvitseri põhioskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. KVÜÕA

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013 FOTO: MARK GRIMITLIHT

kommentaar

Tähtpäevad Looduses on tärkamise aeg. Päevpäevalt soojendavad päikesekiired ümbruskonda aina rohkem ja rohkem. Ümber on saamas pikale veninud talv ja lõpuks ometi jäävad külmakraadid alla päikesekiirtele, mis avavad tee kauaoodatud kevadsoojusele. Seda tõestas ka 4. aprillil Pakri poolsaarel aset leidnud iga-aastane Scoutsrännak, mis toimus tänavu juba kümnendat korda. 1300 osalejat ei pidanud paljuks läbida 30kilomeetrine marsruut, mis kuulus Scoutspataljoni taasloomise 12. aastapäeva ürituste hulka ning millega mälestati kõiki kaitseväelasi, kes on jäänud lahinguväljale ja mõeldi nendele, kes on sinna jätnud oma tervise. Osalejate rohkuse üle saab vaid rõõmu tunda. Kahel möödunud nädalal tähistasid ka kaks olulist kaitseväe asutust oma 94. aastapäeva. 3. aprillil tähistati suursuguselt Tartus asuva sõjakool aastapäeva. Selle puhul korraldati erinevaid üritusi, neist märkimisväärseim oli kadettide marss läbi Tartu linna. Samuti tähistas 9. aprillil piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma 94. sünnipäeva Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon. Selle üksuse tähtsust ei saa me kuidagi alahinnata, kuna just nimelt logistikutest sõltub otseselt kõigi lahinguüksuste võitlusvõime. Juba järgmisel nädalal tähistame aga esmakordselt veteranipäeva. Sel päeval täname neid vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel taganud meie riigi julgeoleku, saanud vigastada teenistuses või sõjalisel väljaõppel. Veteranipäev kulmineerub 23. aprillil kell 18.30, mil Vabaduse väljakul antakse linnarahvale tasuta kontsert ning kuulutatakse välja veteranide toetussümbol.

Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva puhul korraldatud traditsioonilisel Scoutsrännakul osales üle 1300 inimese. „Tänavuse Scoutsrännakuga mälestasime ka kõiki oma võitluskaaslasi, kes on jäänud lahinguväljale ja mäletame neid, kes on jätnud sinna oma tervise. Samuti pühendasime rännaku sel nädalal reservi arvatud vanemseersant Vahur Lichtile, kes on esimene piirvanusega reservi läinud „skaut”,” ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus. 4. aprillil aset leidnud sõjalis-sportliku rännaku võitis kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses Steven Rehelem politsei- ja piirivalveametist ajaga 3.02, teiseks tuli ajaga 3.05 Toomas Loho kriminaalpolitseist ja kolmandaks ajaga 3.17 Jüri Linde Kaitseliidu Saare malevast. FOTO: MATHIS BOGENS

FOTO: ARHIIV

DIANA PILME vanemveebel

tsitaat „Eesti on riigikaitsesse panustamisel Euroopa riikide seas esirinnas,” ütles Eestit külastanud Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees kindral Patrick de Rousiers.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

5. aprilli õhtul Tartus lõppenud kõrgema sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Läti ja Rootsi kadettide võistkond 19 trahvipunktiga koosseisus Sander Karask, Gert Lehiste ja Jüri Saar Eestist, Aigars Engelis Lätist ja Christoffer Östlund Rootsist. Mitmekesine võistlus pani proovile ohvitserioskused alates tuletellimisest kuni etiketini.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

5. aprillil lõppes Kaitseväe logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuses 1. taseme parameediku erialakursus. 11nädalasel kursusel õpetati 20 tulevasele rühmaparameedikule esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini selle eri aspektides, välihügieeni ja ka sõjaväepedagoogikat.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, 15007 Tallinn tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

Logistikapataljon tähistas oma sünnipäeva lahtiste uste päevaga FOTO: MARK GRIMITLIHT

Teisipäeval, 9. aprillil tähistas Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma loomise 94. aastapäeva.

ogistikakeskuse ülema, kolonelleitnant Kalev Koidumäe sõnul on logistikapataljonil täita Eesti sõjaväelogistikas oluline roll, kuna selles väeosas läbivad oma kaitseväeteenistuse reservüksuste logistikud. „Nendest meestest sõltub sõja korral otseselt kõigi meie lahinguüksuste võitlusvõime. Samas näeme meie juures väljaõpetatud reservväelastes ka potentsiaalseid elukutselisi sõjaväelogistikuid,” lisas kolonelleitnant Koidumäe, kelle sõnul on Afganistanis teenivate Eesti lahinguüksuste edu üks saladusi toimiv logistika, millesse on aga oma väljaõppega andnud väga suure panuse just logistikapataljoni instruktorid. 9. aprillil kell 12.30–16.00 oli logistikapataljon Tallinnas Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodati külla sõjaväelogistikutest reservväelasi ja pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi. Logistikapataljoni külalised said tutvuda üksuse igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakkus pataljon külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel. Külaliste meelt lahutas Kaitseväe orkestri rokkansambel Sõduri FM. Viimase kümne aasta jooksul on logistikapataljonis välja õpetatud enam kui 3000 reservsõjaväelogistikut. Läinud aastal valmistati pataljonis reservüksuse jaoks ette 165 kaitseväelast ning

Pataljoni loomise 94. aastapäeva pidulikul rivistusel esines kõnega logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets. samuti korraldati reservtranspordipataljoni õppus enam kui neljasajale

järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a formeeriti

Afganistanis teenivate Eesti lahinguüksuste edu üks saladusi on toimiv logistika, millesse on aga oma väljaõppega andnud väga suure panuse just logistikapataljoni instruktorid. kaitseväelasele. Logistikapataljon on 9. aprillil 1919 loodud soomusautode kolonni

väeosa ümber auto-tanki divisjoniks, 1928. a auto-tanki rügemendiks. 1992. a suvel hakati looma kaitsejõu-

dude peastaabi autokompaniid, mis 1997. a formeeriti ümber tagalapataljoniks. 2002. a moodustati Kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon. See muudeti 2005. a Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse Väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a kannab üksus nime Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon. Pärast Eesti taasiseseisvumist on pataljoni juhtinud Rimant Tšernauskas (1992), Arni Ilves (1992–1994),

Alar Vihman (1994–1995), Aivar Jaeski (1995–1999), Boris Püssa (1999–2001), Eero Rebo (2001– 2002), Andrus Toss (2002–2003), Argo Ristisaar (2003–2005), Rudolf Jeeser (2005–2007), Taivo Rõkk (2007–2008), Marek Sügis (2008– 2010), Gunnar Havi (2010–2012) ja Avo Virk (2012). Alates eelmisest aastast on logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets. Marek Miil

Kaitsevägi ja Eesti kaitsetööstuse liit sõlmisid koostööleppe FOTO: ARDI HALLISMAA

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Eesti kaitsetööstuse liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutasid 4. aprillil alla koostöömemorandumile, mis on alus edasistele koostööprojektidele ning aitab arendada Eesti kaitsemajandust.

emorandum toetub veebruaris kinnitatud kaitsetööstuspoliitika tegevussuundadele aastateks 2013–2022 ning sätestab Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ja kaitsemajanduse arenguks ette võetavad koostöömeetmed. Kaitseväe juhataja sõnul on üks Kaitseväe ja ettevõtete koostöö eesmärk tõsta viimaste rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis pikas perspektiivis aitab arendada kaitsetöös-

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Eesti kaitsetööstuse liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi. tust tervikuna ning loob uusi töökohti. „Praegu pole ei Eesti ega ka suurriigid võimelised käigus hoidma

riiklikku sõjatööstust,” ütles kindralmajor Terras. „Rahvusliku kaitsetööstuse areng on võimalik vaid

Kaitseväe ja ettevõtete tihedas koostöös.” Kaitseväe juhataja sõnul koondab kaitsetööstuse liit praegu kogu

riigi kaitsevaldkonna tööstuslikku ja intellektuaalset potentsiaali. „Kaitsevägi on valmis jagama välisoperatsioonidelt saadud kogemusi ka nende valdkondade ja toodete arendamiseks, mida meil endal praegu vaja ei lähe,” lisas ta, tuues välja vajadust teha koostööd lisaks ettevõtetele ka ülikoolide ja arenduskeskustega välisturgudel konkurentsivõimelise toodangu loomiseks. Kaitseväe juhataja kutsus kaitsetööstuse liidu liikmeid eelistama tööandjatena neid kandidaate, kes on läbinud ajateenistuse ja on reservväelased. MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit on asutatud 2009. aastal ja selle liikmeskonda kuulub ligi 90 ettevõtet erinevatest majandussektoritest. Suurimateks valdkondadeks on liidus laeva- ja masinaehitus, metallitööstus, IT ja side. Liidu visioon on luua rahvusliku ja rahvusvahelise kapitali koostöö kaudu sünergia Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ning kaitsevaldkonna toodangu ekspordiks. SL

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

uudised Läänemaal algas õppus Terasdraakon Läänemaal,Kiltsi lennuväljal algas eelmisel nädalal Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljoni suurõppus Terasdraakon. „See on meie pataljoni käesoleva aasta kõige suurem ja olulisem õppus, mille käigus valmib lõplikult uus reservüksus. Nende päevade jooksul pannakse proovile kõik seni õpitud oskused ja teadmised ning likvideeritakse viimased puudused. Usun, et õppus on ka ajateenijatele huvitav, kuna nüüd saavad mehed vägagi palju iseseisvalt otsustada ning kogeda, kui suur vastutus lasub sõjaväelogistikutel lahinguüksuste võitlusvõime tagamisel,” ütles leitnant Rodion Sorokin logistikapataljonist. Üheksa päeva jooksul harjutab logistikapataljoni staap, kuidas plaanida pataljoni allüksuste, transpordi-, remondi- ja toitlustusvõimekuse kasutamist erinevates lahinguolukordades. Logistikapataljoni ajateenijad saavad aga harjutada osalemist erinevates logistilistes operatsioonides nagu näiteks toiduainete, varustuse ja kütuse transportimine ning kuidas seejuures tegutseda liiklusõnnetuse korral, rehvi purunemisel motoriseeritud rännakul, teel takistuse leidmisel ja katkise sõiduki evakueerimist. Samuti harjutatakse kolonnide julgestamist, tegutsemist sattumisel vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris. SL

Brigaadikindral Hoppe tutvus Gruusia kaitseväega Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Peeter Hoppe külastas 1.–3. aprillini Gruusiat. Brigaadikindral Hoppe kohtus Gruusia kaitseväe juhataja kolonel Irakli Dzneladzega ning tema asetäitjate brigaadikindral Vahtang Kapanadze, kolonel Vladimer Chachibaia ja kolonel Sasha Berizega, samuti asekaitseminister Levan Dolidzega. Visiidi käigus külastas brigaadikindral Hoppe Gruusia 4. jalaväebrigaadi Vazianis, eriüksust ning rahvuskaarti, samuti sõjalist teadus-tehnilist keskust Delta, kus tutvus Gruusias toodetava soomustehnikaga. SL

Estcoy-16 käis Lätis viimasel missioonieelsel õppusel Eelmisel nädalal toimus Lätis Adaži polügoonil 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni nädalapikkune õppus Gungnir, kus järgmine Afganistani minev kaitseväe üksus sai oma viimase lihvi. Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne Afganistani sõjalisele välisoperatsioonile minekut. Õppusel harjutatakse pealetungi eri etappe koos lahinglaskmistega ning Estcoy-16 koostööd miinipildujaallüksuse, õhuväe tuletoetuselemendi ja rahvusliku logistilise toetuselemendiga. Õppuse stsenaariumi alus on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid. Gungniril osales ligi 300 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni kaitseväelastele võtsid veel harjutusest osa õhuväe, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ja Kalevi pataljoni ning lahingukooli kaitseväelased. SL

Kaitsevägi võtab kasutusele uued kuivtoidupakid FOTO: ARHIIV

Kaitseväe logistikakeskus valis riigihanke tulemusena välja neli ettevõtjat, kelle pakutavatest toodetest komplekteeriti logistikakeskuses uued Kaitseväe kuivtoidupakid.

ogistikakeskus komplekteeris riigihanke võitnud Smarten Logistics ASi, Kommivabrik OÜ ja Eugesta Eesti ASi toodetest kaheksa ratsiooni 24 tunni, kaks ratsiooni suurendatud toiteväärtusega 24 tunni, neli ratsiooni ühe toidukorra ja neli ratsiooni kahe toidukorra kuivtoidupakki. Kuivtoidupakid pakendab Smarten Logistics AS. „Meil on hea meel, et kuivtoidupakkides on palju kodumaiste ettevõtete tooteid. Samas ei saanud me avatud turu tingimustes ettevõtjatele dikteerida, kui palju toodetest peab olema valmistatud Eestis ja seejuures kodumaisest toorainest,” ütles Kaitseväe logistikakeskuse haldusteenistuse toitlustusjaoskonna juhataja kohusetäitja Karin Repp. Riigihanke läbiviimisel lähtuti kaitseministri määrusega ette nähtud kaitseväelase kuivtoidupakkide maksumuse piirmäärast, milleks on 16,65 eurot ning pakkidele kehtestatud toiteväärtuse normist välitingimustes, milleks on 3200–4000 kcal või raskendatud välioludes 5000 kcal. Samuti lähtuti arvestustest, et 24 tunni kuivtoidupakid peavad säilima vähemalt kolm aastat ning ühe ja kahe toidukorra pakid üheksa kuud. Ka võeti arvesse kaitseväelaste maitseeelistusi, mis selgusid 2009. ja 2012. aastal logistikakeskuse poolt kaitse-

Ka väliköökides kasutatakse spetsiaalseid katlatoidupakke, mis lühendavad oluliselt tarneaega. väes läbiviidud küsitlustest ning seega on uute pakkide sisu võrreldes praegu kasutusel olevatega tunduvalt mitmekesisem ning arvestab rohkem kaitseväelaste soovidega. Ühe 24 tunni kuivtoidupaki maksimaalseks hinnaks kujunes ligikaudu 13,34 eurot, suurendatud toiteväärtusega paki hinnaks 16,10 ning ühe ja kahe toidukorra kuivtoidu paki hinnaks aga ligikaudu vastavalt 3,50 ja 5,50 eurot. Nelja aasta jooksul soetab logistikakeskus toiduaineid kogusummas ligikaudu 8,5 miljonit eurot arvestusega, et aastas on vaja 100 000 24 tunni, 50 000 ühe toidukorra ja 50 000 kahe toidukorra kuivtoidupakki. Läinud aasta suve lõpus väljakuulutatud riigihankel osales viis ettevõtjat. Uusi kuivtoidupakke hakatakse kaitseväelastele väljastama järgmisel aastal.

Kaitseväe esimene kuivtoidupakkide hange tehti 2006. aasta lõpus ning praegusel kujul komplekteeritud kuivtoidupakid võeti esmakordselt kasutusele 2007. aastal. Samuti võtab Kaitsevägi esmakordselt kasutusele katlatoidupakid, mis sisaldavad kümne kaitseväelase ühte toidukorda, kusjuures hommiku-, lõuna- ja õhtusööke on igaüht kolm ratsiooni. Seitse kuud säilivad katlatoidupakid on varustatud ka väliköögimeeskondadele mõeldud retseptidega. Katlatoidupakkide sisu komplekteerimisel kasutatakse samu toiduaineid, mida praegu pakuvad Kaitseväge toiduainetega varustavad ettevõtjad. „Meie eesmärk on tagada kaitseväelastele välitingimustes soe toit ka juhul, kui toidule registreeritakse loetud tunnid enne toitlustuse algust. Katlatoidupakkide kasutuselevõtmine annaks

operatiivplaneerijatele 48 tundi lisaaega ning logistilise tarneahela raames üksustele senisest suurema tegevusvabaduse,” ütles Repp. Kuni katlatoidupakkide kasutuselevõtmiseni jagati ladudes tarnijatelt saadud tooraine Kaitseväe siseselt ümber vastavalt retseptidele ja toidulolijate arvule. Seetõttu pidi kaitseväelasi suurõppuste ajal katlatoidule registreerima 72–96 tundi varem. Kuid kui tooraine on juba retseptide põhiselt komplekteeritud katlatoidupakkideks, jääb ladudel üle vaid need pakid väljastada. Sooja toidu saamiseks piisab nüüd vaid 24 tundi varem toidule registreerimisest, mis kulub pakkide toimetamiseks üksuste paiknemiskohta. Katlatoidupakke hakatakse kaitseväelastele väljastama suurõppusel Kevadtorm 2013. Marek Miil

Pioneerid rajasid esmakordselt jooksusilda FOTO: MARINA LOŠTŠINA

Reamees Madis Järvekülg kirjeldab, kuidas ehitati jooksusilda üle Valgejõe.

olmas aprill, päikeseline keskpäev Tapa linna piiri lähedal Valgejõe ääres. Paarkümmend valgetes kamuflaažülikondades meest ühel pool kallast, mõned vastaskaldal. Vahele jääb umbes 20 meetrit vett, millel hulbib kahe ajateenija juhtimisel kummipaat. Eemal vedelevad suured puuprussidest moodustised. Paar kohalikku jälgib, kuidas pioneerikompanii teine rühm saab oma esimest kogemust jooksusilla rajamisel. „Üle veetõkke tuleb ehitada puidust kiirsild, mida siis pioneeriüksused rajavad peamiselt jalaväele, kes on rünnakul või kellel on vaja muidu kiiresti veekogu ületada,” selgitas nooremleitnant Harri-Mait Kreitsman tunni eesmärki. Jooksusilda kasutatakse peamiselt jõgede, aga ka väiksemate järvede ületamisel. Hetkel, mil kummipaati vette lasti, lubas ta, et tunni aja pärast on kõik sõdurid juba üle silla, teisele poole jõge jooksnud. „Loodame, et keegi vette ei kuku, meil on julgestus paadi ja päästevestidega

Jooksusilda võis ületada nii joostes kui ka kõndides, sest pioneerid olid oma tööd hästi teinud. olemas,” lisas Kreitsman. Jooksusilla üles panemiseks piisab ühest pioneerijaost. Kõigepealt on vaja ette valmistada puidust sillamoodulid ja need omavahel vahetult enne vettelaskmist ühendada. „Lahinguväljal me neid ehitama ei hakka, ikka kuskil tagalalas, kus me oleme vastasest eemal,” tõdes Kreitsman. Sillamoodulid valmisid pioneerirühma

kätes samal hommikul tunni ajaga. Teiseks tuleb kummipaadi abil vedada tross üle jõe, mis kinnitatakse ankrutega kalda külge. Seejärel lastakse sild järk-järgult mööda trossi karabiinidega vette. „Eks põhipingutus ongi see tross siit üle saada ja siis pole enam midagi keerulist,” ütles Kreitsman. Nooremseersant Ingo Rosenbergi sõnul arvas ta harjutuse eelselt, et

silla üleveoks kasutatakse kahte trossi, kuid tegelikult tuli hakkama saada ühega. Rosenberg, kes enamik aega kahe kalda vahel veetis, kinnitas, et sillaehitus on rutiinile mõnus vaheldus. „Super ilm, siia võiks jääda õhtuni seda tegema,” lisas Rosenberg. „Eks see neil esimene kord on, aga üldiselt võib rahule jääda, motivatsiooni on ja ajaliselt oleme igati graafikus,” kommenteeris Kreitsman alluvate tegutsemist. Paarkümmend minutit hiljem jooksid üle silla kõik tunnis osalenud mehed, kuigi see oli vabatahtlik. Reamees Uve Lipp küll kahtles natuke, enne kui lahinguvarustuses 45 sentimeetri laiusel, kergelt veepinnast madalamale vajunud puupõrandal esimese sammu tegi: „No jälgisin ikka enne, kuidas teised ära tulevad.” Mitu nentis, et lahinguvarustuses oleks sooritus ilmselt palju keerulisem ja võib-olla oleks mõni mees kartmagi löönud. Seekord aga katsetati silla vastupidavust veel aeglaselt üle kõndides või uljalt mitmekesi joostes, sellel trampides ning hüpates. Mõni mees seisis kaareks paindunud silla keskpunkti, jalad säärteni vees, ja ütles, et seal oleks aega isegi üks suits ära teha. Madis Järvekülg

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

Kopterlennukis on ühendatud lennuki ja helikopteri parimad omadused FOTOD: INTERNET

Põneva välimusega kopterlennuk Bell Boeing V-22 Osprey lendab nagu lind ja hõljub nagu mesilane, kuid selle arendamine on olnud kulukas ja probleemiderohke.

ui arvesse võtta ainult välimust, on Bell Boeing V-22 Osprey (inglise keeles kalakotkas) küll üks vingemaid lennumasinaid terves USA armees. Selles on ühendatud lennuki kiirus ja transpordivõime ning helikopteri manööverdamisvõime. Näitajatelt on tegu samuti väga muljetavaldava masinaga: see mahutab kuni 32 võitlejat või umbes kümme tonni kaupa. Kopterlennuki tippkiirus on 509 kilomeetrit tunnis, reisikiirus 446 kilomeetrit tunnis. Kopterlennuk kui lennuvahend on üsna uus ja vähekasutatud lennumasina tüüp. Vajadus seesuguse transpordivahendi järele tekkis pärast 1980. aasta Iraani pantvangikriisi ameeriklaste ebaõnnestunud pantvangide päästmise operatsiooni. Ühendriikide sõjavägi hakkas arendama uut tüüpi lennuvahendit, mis suudaks vertikaalselt õhku tõusta ja maanduda, kanda suurt hulka sõdureid ning lennata suurel kiirusel. 1982. aastal hakkasid lennuki- ja kopterihiiud Bell Helicopter, Boeing, Vertol, Grumman, Lockheed, Westland ja Aérospatiale uut lennumasinat looma. Belli ja Boeingu ühistöö tulemusena esitati konkursile Bell XV-15 prototüübi suurendatud variant. See oli ka ainuke kandidaat konkursil ning tunnistati 26. aprillil 1983 võitjaks. 1985. aasta alguseks sai uue lennumasina nimeks V-22 Osprey ning märtsis tehti Boeingu ja Belli tehastes algust kuue prototüübi välja töötamisega. Esimene „kalakotkas” sai valmis mais 1988, kuid sellega probleemid algasid. Samal aastal lõpetas Ameerika Ühendriikide maavägi oma toetuse programmile, mis võttis suuna lihtsamate ja tavapärasemate lennumasinate arendamisele ja tootmisele. Kogu programm oli 1989. aastal kaks korda Ameerika Ühendriikide senatis hääletusel, mille kaotuse korral oleks programm lõpetatud. Juba siis heideti suurima miinusena

V-22 Osprey on tõestanud ennast väga mitmekülgse ja igati kasuliku lennuvahendina. ette kopterlennuki arendamise maksumust.

Ebaproportsionaalselt kallis

1986. aastal oli V-22 Osprey arenduseks ette nähtud 2,5 miljardit dollarit, kuid juba 1988. aastaks hinnati projekti maksumus ksumus ümber 30 miljardile dollarile. Aastaks 2008 oli V-22 programmile kulunud 27 miljardit dollarit ning veel 27,2 miljardit dollarit kulub tellitud lennumasina ennumasina ehitamiseks. Ameerika rika Ühendriikide kaitsenõunik Michael E. O’Hanlon ütles, et V-22 tootmiskulud on tunduvalt suuremad d kui sarnase suuruse ja kandevõimega mega helikopteritel. Näiteks helikopter er CH-53E Super Stallion, mis võib kanda suuremat raskust ja rohkem sõdureid, on ligi kaks korda odavam kui V-22 Osprey. 1989. aastal lõpetas programmi toetamisee ka USA merevägi ning kaitseministerr D i c k Cheney üritas

veelgi vähendada projekti rahastamist. Asjad hakkasid lõpuks paremuse poole liikuma, kui 1993. aastal võimule saanud Bill Clinton ja tema valitsus asusid kopterlennuki arendust pooldama. 1990ndatel tegeleti aktiivselt lennumasina arendamise ja parandamisega. Esikuuest mesest ku uue u st prototüübist kukkusid k a k s k ku kkusid alla telgi oli probning teiss u u r e leeme. Kahe rootoriga varustatud kopterlennuk on küll üsna kiire, kuid mitte nii ohutu kui helikopter või lennuk. Kui ühe üh he tavapärase, keskel asetseva rootoriga helikopter võib õnnetuse korral lihtsalt vaikselt alla keerelda n i n g

458 lennuvahendit, millest 360 läheb merejalaväelastele, 48 mereväele ja 50 õhuväele. Ühe õhusõiduki keskmiseks kuluks kujuneb 110 miljonit dollarit ning sinna on arvestatud ka arenduseks kulunud summad. Töö projekti kallal aga endiselt käib ning uuemad mudelid varustatakse näiteks moodsaimate navigatsioonivahendite ja tehnoloogiaga. Ühendriikide merevägi tegeleb muuhulgas „kalakotkale” uue tarkvara väljatöötamisega, mis suurendaks tippkiiruse 500 kilomeetrini tõstaks tunnis ning lennulae praegus e l t meet3700lt 4300 me m etuue rrini. ri ni. Esimesed u u ue tarkvara katsetused tehti 2011. aasta septembris ning need osutusid üsna edukaks.

Bell Boeing V-22 Osprey Meeskond: 4 (piloot, teine piloot ja kaks mehaanikut) Mahutavus: kuni 32 sõdurit või 9 tonni kaupa Pikkus: 17,5 m Rootori läbimõõt: 11,6 m Laius: 14 m Kõrgus: 6,73 m Tühimass: 15 032 kg Täismass: 21 500 kg Maksimaalne stardimass: 27 400 kilogrammi Jõuallikad: 2 × Rolls-Royce Allison T406/AE 1107C-Liberty turbopropellermootorit, kumbki 6150 hp (4590 kW)

lennuk õhus liuelda, siis kopterlennuk kukub alla nagu kivi. Kui aga üks mootor peaks katki minema, suudab V-22 edasi lennata, sest rootorid on omavahel ülekandega ühendatud.

Jõudlus

Arendus veel kestab

Tippkiirus: 509 km/h merepinnal, 565 km/h 4600 meetri kõrgusel Reisikiirus: 446 km/h Lennukaugus: 1627 km Lennulagi: 7620 m Tõusukiirus: 11,8 m/s

Pärast pikka testperioodi ja hulgalisi muudatusi kopterlennuki tehnilises pooles kiitis Pentagon V-22 Osprey tootmise 28. septembril 2005. aastal lõpuks heaks. Kokku on plaanis toota

Tööpõhimõte

V-22 „kalakotkas” on maailma esimene seeriatootmises olev pöördrootoriga lennumasin ehk kopterlennuk. Õhkutõusuks ja maandumiseks kasutab V-22 oma propellereid helikopteri asendis, kui aga masin on saavutanud piisava kõrguse, keerab see rootoreid 90 kraadi ning lendab edasi nagu lennuk. Rootorid pööravad õhus vertikaalsest asendist horisontaali ainult 12 sekundiga. Kopterlennuki peamised eelised

on kiirus, aga ka kütusesääst lennukina liikudes. Õhusõiduki valmistamisel on kasutatud palju komposiitmaterjale, mis teeb selle tugevaks ja kergeks, kuid kergitab ka hinda. „Kalakotka” relvastus piirdub ühe põhja all asuva 7,62 mm GAU-17 Miniguniga, millele võib lisanduda üks rambile toetuv kuulipilduja M2 Browning või M240. Viimatimainitud relv on muide kasutuses ka Eesti kaitseväes nime all Ksp 58. Vähese relvastuse pärast on V-22 saanud ka palju kriitikat, kuid siiani ühtegi „kalakotkast” alla tulistatud ei ole, vaatamata sellele, et lahingus on seda tabatud käsitulirelvade ja isegi õhutõrjerakettidega. Kokku on V-22 alla kukkunud seitsmell korral ning neis õnnetustes on elu kaotanud 36 inimest. Peale otseste alla kukkumiste on kopterlennukil avastatud teisigi probleeme, mis

kõik o n selle mainet kahjustanud. Näiteks veebruaris 2007 kehtestati kõikidele „kalakotkastele” kalakotkastele” õhkutõusmiskeeld, õhkutõusmiskeeld kui avastati, et lennumasina ühes arvutikiibis on viga, mis võib põhjustada lendamisel ebastabiilsust. Mitmel korral on V-22 mootorid põlema läinud. Praeguseks aga on kõik suuremad vead süsteemis ja masina ehituses avastatud ning likvideeritud. Merejalaväelaste sõnul on V-22 statistiliselt õnnetuste ja vahejuhtumite poolest nende kasutuselolevatest rootorsõidukitest kõige turvalisem. Martin Altraja

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013 FOTO: PRIIT PALOMETS

Sõdur versus sõdur Sõdurilehe „Sõdur versus sõdur” rubriigis võtavad sel korral mõõtu kaks staabi- ja sidepataljoni ajateenijat. VASTASID reamees Erki Miilberg ja reamees Rain Jääger.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

reamees Erki Miilberg

reamees Rain Jääger

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

259 punkti.

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Hea küsimus! Nooremveebel Mare Käige.

Nimeta parim kasarmusisene tegevus!

Saunas käimine.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Nii palju kui vaja. Oota, ma proovin. Tulemus: 10.

Mitu tüdruku pilti sul kapis on?

Mitte ühtegi, aga mul on neiu isiklikud asjad.

Oled sa motiveerinud oma lähedasi stiilis „kiirelt, kiirelt” või „mis hämming on”?

Ei.

Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Mu USA saapad lõhnavad siiani väga hästi!

Kas oled öösel metsalaagris mõne tegevuse juures magama jäänud?

Kaeviku kaevamise ajal jäin puu najal magama.

1 1 1 0 1 0

Millest sa ajateenistuses enim puudust tunned?

Pehmest toolist.

10.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Kunagi oli näpp natuke katki ja kuna plaastrid enam ei pidanud, küsisin endale sidet.

11.

Mis on kõige vägevam asi kaitseväes?

Ma arvan, et staabi- ja sidepataljoni liikuv saun.

12.

Mis ametimehe positsioonil sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Soomukijuht.

274 punkti.

1 1

Ma nime ei tea, aga üks blondide juustega kadett. Vabal ajal arvutis istumine või siis lugemine. Siin olen hakanud lugema. Ei oska öelda, aga võin proovida. Tulemus: 11. Kaks, telefonis on veel mõned. Ikka. See pakub tsiviilisikutele nalja.

1 1 1 1

Ma arvan, et SBK ajal pärast esimesi metsalaagreid.

Ei ole.

0 1

1 1 1

1 1

Tahaksin oma tüdrukuga rohkem koos olla. Kui põhjust ei ole, siis ma ei pöördu. Kui põhjus on, tuleb abi küsida. Lõpurännakule järgnenud tunne oli vägev!

1 1

Tahaksin proovida rühmaülema ametit, sest mind huvitab, kuidas ise hakkama saaksin.

13. Joonista tank!

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Tulemus

Hoolimata sellest, et reamees Miilbergi tanki moonaks on huvitaval kombel tennisepallid, on autori stiil väga põnev. Peale vaadates meenub kohe Nintendo mängukonsoolilt tuttav 1985. aasta mäng „Battle City”. Kuna niisuguse nurga alt kujutatud tanki mõõtmeid on keeruline hoomata, ei jää meil üle muud, kui vaid oletada, et tänu eksponeeritud roomikutele suudab see sõiduk ka „katuse peal” liikuda. Omanäoline tõlgendus on igal juhul tervet punkti väärt.

Reamees Jääger on tõenäoliselt Sõdurilehe kauaaegne tellija, kuna pildilt leiame kõik „Sõdur versus sõdur” rubriigi tankile omased elemendid, eesotsas uhke sideantenniga. Roomikute 6-4 asetus tagab tõenäoliselt kiiruse, kuid stabiilsuse osas me nii kindlad pole. Kõrgustesse pürgiva tanki juures on tore näha, et reamees Jääger on juba valinud kaasvõitlejate hulgast välja kõige tugevama juhi, keda võib usaldada väärikat sõidukit roolima. Natuke viimistlemist ning peagi on tootmiskõlblik masin valmis.

Võrdselt alanud vastasseisus peab reamees Miilberg siiski tunnistama kaasvõitleja paremust. Kümme kätekõverdust on väga hea tulemus, kuid siin rubriigis loevad vaid numbrid. Omalt poolt loodame, et reamees Miilberg leiab teenistuse kõrvalt aega ka puhkamiseks, sest tukkuvat võitlejat soomukijuhiks küll ei tehta.

Palju õnne, reamees Jääger, oled võitja, kes oskab hinnata tõeliselt tähtsaid asju! Lõpurännaku järel kogetud tunne on kindlasti parem kui paljud materiaalsed väärtused. Samuti teab reamees Jääger, et lähedasi tuleb hoida. Sestap loodamegi, et pärast ajateenistust suundub ta kõrgemasse sõjakooli ning väljub sealt ohvitserina, kelle üle võib tema südamedaam uhke olla!

Ajakirjade Kirjastuse ristsõnaajakirjade peatoimetaja Tarmo Tuule lahendas oma elu esimese ristsõna kuueaastaselt.

Ristsõnameister Tarmo Tuule naudib tööd täiel rinnal Iga Sõdurilehe lahutamatu osa on viimasel lehel asuv ristsõna, mille lahendajate vahel loositakse välja väärtuslik auhind. Sõdurileht uuris lähemalt, kust need mõistatused pärit on ja kes on nende autor. Mis tõi teid ristsõnade juurde ja mis teeb nende koostamise huvitavaks?

tuseks märkate, et ühel hetkel on ristsõna lahendatud ning saadud rõõm suurem, kui oleks kohe teatmeteoste või interneti abi kasutanud. Loomulikult tuleb ka neid abimehi teinekord tarvitada.

Milline on üks hea ristsõna?

Hea ristsõna on keskmise raskusega – ei ole nii-öelda ainult kirjutamise vaev, kuid samas pole see ka lahendamatu. Lahenduslause on vaimukas.

Millal sai alguse teie koostöö Sõdurilehega?

Tarmo Tuule: Esimest korda puutusin 2007. aastal suhtlesime veebel Roland ristsõnadega kokku kuueaastaselt, kui Murofiga Kaitsejõudude Peastaabist, vanaisa ajakirja Aja Pulss imeraske tegime prooviristsõna ja nii see algas. Usun, et on olnud ristsõna tühjad mõlemaid osaruudud täitsin Juunikuus ilmub ristsõnapooli rahuldav ühesuguste ajakirjas Ristik suur kahekoostöö. A-tähtedega. E s i m e Kui usin sed ristsõnad leheküljeline Kaitseväe ristsõnade k o o s t a s i n ristsõna, mille lahendajate lahendaja te põhikoolis ise olete? i g a v a m a t e vahel loositakse välja Mulle väga meeltundide ajal. Kaitseväe seljakott. Ajadib ristsõnu lahenKeskkoolis dada, aga viimasel hakkasin neid kirjade Kirjastus eraldab ajal väga palju hoogsamalt toimetuse töö l a h e n d a m a mainitud Ristiku numbrit juhtimise kõrvalt ning ülikooli vähemalt sada eksemplari, selleks aega ei jää. aegu 1994. Naudin keeruliseaastal hakka- need saadetakse Afganistamaid ülesandeid sin neid ajaristsõnameistritelt lehtedele-aja- nis missioonil olevatele Rauno Pärnitsalt kirjadele juba Eesti sõduritele. ja Villu Tammelt, honorari eest loogikaülesandeid koostama. Esimesena hakkas avaldama mu ning tunnen suurt rõõmu, kui reisidel ristsõnu tollane ajaleht Post, samal õnnestub lõpuni lahendada mõni ingajal ja samas kohas alustas ristsõna- lis- või soomekeelne ristsõna. meistri teed ka üks Eesti paremaid Kas Sõdurilehe koostajaid Villu Tamme. Ristsõnade koostamise teeb eriti militaarristsõnad erinevad meeldivaks tõsiasi, et pakkudes teis- nii-öelda tavalistest? tele inimestele meelelahutust ja tead- On neid kergem või ehk huvitavam koostada? misi, saad ka ise targemaks. Sõdurilehe ristsõnad on keskmise rasMilliseid nõuandeid annate kusastmega nii-öelda Harju keskmised ristsõnad. Neil on ainult üks probalgajale lahendajale? Proovige alguses lahendada kerge- leem – nad on liiga pisikesed. Suurem maid ristsõnu ja nii-öelda oma peaga. ristsõna annaks koostajale võimaluse Kui kuidagi edasi ei saa, pange rist- lisada rohkem temaatilist ning ka sõna kõrvale ning naaske järgmisel illustreerivat materjali. Lahendajal hommikul puhanud peaga või muul oleks aga rohkem mõttetegevust. sobival ajal lahendamise juurde. Ülla- Kristjan Terase

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013

Logistikakeskuse ohvitserid võitsid laskevõistlusel korporante FOTO: MARK GRIMITLIHT

8. aprillil Männiku lasketiirus toimunud Kaitseväe logistikakeskuse ohvitseride ja korporatsioon Rotalia liikmete vahelised laskevõistlused võitsid sõjaväelogistikud ning logistikakeskuse ülema rändkarikas jäi seekord logistikakeskusesse.

küsitlus Vastavad staabi- ja sidepataljonis riigikaitselaagris osalenud kooliõpilased.

Miks sa tahaksid ajateenistust läbida?

Hans-Kristjan

õistluste läbiviija staabiveebel Siim Värgi sõnul hindasid ohvitserid vastast kõrgelt ning olid ennast ka võitluseks päris korralikult ette valmistanud. „Kuid Rotalia omad ei ole kindlasti papist poisid ning vaatamata sellele, et nad seekord võistluse kaotasid, olen veendunud, et korporandid kavatsevad järgmisel aastal anda vägeva vastulöögi,” ütles staabiveebel Siim Värk. Värk lisas, et Rotalia lubadused kannustavad omakorda ka sõjaväelogistikuid senisest veelgi rohkem laskespordiga tegelema. Laskevõistlusel osalesid kummastki organisatsioonist kolmeliikmelised võistkonnad, kes pidid õhupüstolist tabama võimalikult täpselt kümnemeetriselt distantsilt märklehte. Logistikakeskusele tõi 223 punktiga võidu meeskond, kuhu kuulusid leitnant Rodion Sorokin, leitnant Erko Sepri ja nooremleitnant Anton Auzin. Korporatsioon Rotalia parimate tulemustega võistkond, kuhu kuulusid Hannes Valk, Andris Sprivul ja Rain-Alari Külm, kogus 171 punkti. Individuaalses arvestuses tuli 88 punktiga parimaks kapten Andres Rüütelmaa, teisele kohale 76 punktiga leitnant Erko Sepri ning kolmandale kohale 75 punktiga leitnant

Et saada meheks.

Rene-Rasmus

Nooremleitnant Anton Auzin, leitnant Rodion Sorokin ning leitnant Erko Sepri logistikapataljonist. Rodion Sorokin. Kui 8. aprilli õhtul võõrustas korporatsioon Rotalia oma Tallinna esinduse ruumides logistikakeskuse ohvitsere, siis 9. aprilliks kutsus logistikakeskuse ülem Rotalia liikmeid logistikapataljoni 94. aastapäevale pühendatud pidulikule rivistusele ja lahtiste uste päevale.

Väärika ajalooga ühendus

10. novembril 1913. aastal loodud korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamata nende vanusele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ning poliitilis-

tele vaadetele. Rotalia kasvatab oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskondlikult kindla ja lähedase ühenduse ning tugeva distsipliini abil. Rotalia üks eesmärk on luua eluaegsed sõprussidemed erinevate ülikoolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilistlaste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustes, mis võimaldaks neil oma elusihte saavutada nii enda, oma rahva kui ka kodumaa hüvanguks. Enne Teist maailmasõda kuulusid Rotaliasse hulk tuntud sõjaväelasi nagu näiteks Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülemad kindralmajor

Herbert Brede, kindralmajor Aleksander Jaakson, kolonel Jaan Rink, sõjakooli ülem Herbert Grabbi, sanitaarkindralmajor Arthur Lossmann, õhukaitse ülem kindralmajor Richard Tomberg, kindralstaabi ülem kindralmajor Juhan Tõrvand ning kindralstaabi ülem ja kaitseminister kindralleitnant Nikolai Reek. Praegu kuulub Rotaliasse üle maailma enam kui pooltuhat meestudengit, kellest üle 300 liikme on Tallinna ja Tartu koondistes. Kaitseväe logistikakeskuses teenib praegu 70 ohvitseri. Marek Miil

Ma kuulsin, et seal teenib miinimumpalka ja ma arvestasin, et 8 kuu jooksul teeb see kokku päris suure summa. Kulutused on põhimõtteliselt nullis – söök ja kõik on kaitseväe poolt, siis see tundub minu jaoks päris hea pakkumine.

Juhan Mihkel

Töökindel hologrammsihik teeb laskmise lihtsamaks

Soovin ajateenistust läbida, sest see on kindlasti kasulik igale noormehele ning minu arvates õpib sellega elu põhioskused selgeks ja palka saab ka.

FOTO: ARHIIV

Murrang väikeste tehnoloogiliste lahenduste vallas on toonud juba ammu tuntud hologrammi kasutava sihtimissüsteemi hävituslennukitelt maa peale ning üksikvõitleja varustusse.

asu täpseks sooritamiseks peab tavaliste mehaaniliste sihikute puhul relv olema korralikult õlas ning üks silm kinni pigistatud, et kindlustada relvast väljuva kuuli õige lõpp-punkt. Just siin tulevadki hologrammsihiku suuremad eelised kohe välja, nimelt ei pea täpseks laskmiseks enam teist silma kinni pigistama, kuna ülitäpne lasertehnoloogia kuvab sihiku alati õigele positsioonile ning relvakandjale jääb ainult päästiku vajutamise vaev. Mõlema silma lahti hoidmine parandab oluliselt sõduri vaatevälja ning samuti suureneb ka laskesektor. Sel ajal kui sõdur mingit objekti sihib, näeb ta lisaks seda, mis tema ümber toimub.

Hologrammsihikut kasutavad oma relvadel ka Eesti üksused Afganistanis. Sihiku tööpõhimõte seisneb ekraanile kuvatavas hologrammis, mis on spetsiaalselt välja töötatud. Uurimistöö käigus on selgeks tehtud, et sihik, mis koosneb ühest suurest ringist ja täpist seal sees, on kõige efektiivsem. Sellist sihikut on sõduril väga kerge üles leida, kuna ring on päris suur ja kui vastane on juba üles leitud, saab täpsemalt sihtida. Peale tavaliste täppsihikute on olemas veel kahe- ja kolmemõõtmelised sihikud, näiteks granaadiheitja

puhul on sihiku all numbrid, mis näitavad meetreid. Oma ehituselt on hologrammsihik hästi lihtne ja vastupidav ega vaja mingeid kalleid lisafiltreid nagu punatäppsihikud vajavad kill flash’i ehk filtrit. Erinevalt laser- ja punatäppsihikust ei kuva hologramm märklauapoolset valgust ja on nähtav ainult sihtijale. Isegi öövaatlussüsteemide abil ei ole võimalik hologrammsihikuga kuidagi vahele jääda. Sõduri teenimiseks vajab holo-

grammsihik kahte tavalist AA-tüüpi patareid ning nende tööiga ulatub tuhande tunnini. Energiaallika säästmiseks on sihikul eelprogrammeeritud nupud, millega saab valida, mitme tunni pärast sihik ennast välja lülitab. See on hea näiteks siis, kui sõdur läheb mõnetunnisele patrullile ja unustab pärast seda sihiku välja lülitada. Vastamaks karmidele nõuetele on hologrammsihik ehitatud MIL-standarditele vastavaks, sihiku klaasid, kuhu hologramm kuvatakse, on kriimustuskindlad ja praktiliselt purunematud. Nii kaua kuni väike osa sihikust nähtav on, ei sega lumi, pori ega ka pragunenud klaas. Sihiku korpus on valmistatud vastupidavast korrosioonivastasest materjalist ning see on põrutuse-, udu- ja veekindel. Enamike tänapäevaste relvade puhul ei ole vaja lisatarvikuid, et sihikut relva külge kinnitada. Hologrammsihik kinnitub otse Picatinny relsile. Näiteks ameeriklaste M-4 puhul käib hologrammsihik laesääre või lukukoja kaane peale, vanemate relvade puhul, nagu näiteks Galilil, on vaja lisakinnitust. SL

Birgitti Sest see on lahe kogemus. Õpib kaitsma kodumaad ja kasvatab distsipliini.

Marie Kindlasti palju uusi kogemusi ja kindlasti saab palju distsipliini.

sõdurileht ESMASPÄEV, 15. APRILL 2013 FOTO: MARTIN ALTRAJA

Paldiski söögisaal ei olnud väga suur, kuid kõik sööjad mahtusid mugavalt ära.

Jätku leivale! 1. jalaväebrigaadi söökla Sõdurilehe sööklalugude seeria ongi lõpule jõudmas, jäänud on veel hinnata vaid üks söökla.

aldiskis asuva 1. jalaväebrigaadi söökla ülesanne on toita 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijaid ning Scoutspataljoni, Eesti ainsa täisprofessionaalse üksuse võitlejaid. Tagalapataljon ning Scoutspataljon asuvad kõrvuti – teine teisel pool Tallinna–Paldiski maanteed. Sealne söökla seevastu on ühine ning asub Scoutspataljoni poolel. Seega peavad tagalapataljoni võitlejad igal söögikorral maha marssima üsna pika distantsi ning muuhulgas ületama iga kord maantee. Ajateenijate jaoks ei ole lahendus ideaalne, kuid nagu sööklas selgub, on teekond seda väärt. Sööklahoone ise on küllaltki tagasihoidlik. Lihtne, juba varem nähtud

lahendus, kus sisse tulles paremat ja vasakut kätt asuvad nagid ning veel enne söögisaali sisenemist on tualettruumid. Sellele järgneb ruum, kus kokatädid toidupoolist jagavad. Selleks on ette nähtud kaks letti. Kokad teevad oma tööd kiirelt ja rõõmsa naeratusega. Kui söök on käes, võib istuda lauda sööma. Sissepääsu suhtes vasakule jääb ajateenijate söögiruum ning paremale kaadrikaitseväelastele mõeldud lausa uksega eraldatud söögiruum, mis on vähemalt sama suur, kui mitte suuremgi kui ajateenijate oma. See on ka täiesti arusaadav arvestades Paldiskis paiknevate professionaalsete kaitseväelaste hulka.

Lustakad makaronid

1. jalaväebrigaadi söökla on küllaltki avar ja suurte akendega, mis tagab hea loodusliku valgustuse ja seeläbi hea meeleolu sööklas. Suurenenud elektri hinna tõttu on selline kokkuhoid valgustuse arvelt igati märki-

misväärne argument. Avarate akende alla valgust nautima on paigutatud mitu toataime, mis koos mõne üksiku pildiga seinal toimivad sisustuselementidena ja toovad sööklaruumidesse särtsu. Toiduportsud on Paldiskis korralikud ning kõht ei tohiks tühjaks jääda ka suurema isuga meestel. Tore oli näha, et makaroniroog ei olnud tehtud tavalisest toormaterjalist, vaid kasutatud oli lisaks tavalistele makaronidele ka oranži ja rohelist värvi kruvikujulisi makarone. Hetkeks tuli aeg maha võtta, et seda lustlikku kompositsiooni silmitseda. Omaette väärtus oli muuhulgas portselannõud, mida Kaitseväes siiani nähtud polnud. Ka juuakse Paldiskis klassikalisest morsiklaasist. Kuigi sellega kaasneb väike risk nõude purunemise näol, tekitavad tuttavast materjalist sööginõud kindlasti kodust tunnet. Martin Altraja

Söök: Pearoog oli strooganov värviliste kruvikujuliste makaronidega. Sellele sillutas teed suurepärane seljanka, mis oli hästi

maitsestatud ja sisaldas piisavalt liha. Magustoiduks pakuti halvaa-hapukoorekreemi, mis viis keele alla. Keelekasteks võis valida erinevate mahlade ja keefiri vahel. 5 punkti Teenindus: Teenindus oli kiire ja korralik ning sööklatädid sõbralikud. Sealne lett on aga üsna lühike, mistõttu tuleb võtta oma taldrik ja kiirelt edasi liikuda. 4 punkti Sisustus: Söömiseks sobiva õhkkonna loomise eest Paldiski sööklas kandsid hoolt mõned seinu katvad pildid ja üksikud toataimed. 4 punkti Lisavõimalused: Nagu Jõhvi jalaväepataljoni sööklas, on ka Paldiski kaitseväelastel kasutada mikrolaineahjud, kus näiteks võileibu soojendada. Toitu võib vastavalt oma soovile maitsestada ketšupi või sinepiga. 2 punkt Kokku teenib 1. jalaväebrigaadi söökla 15 punkti ja tuleb selle tulemusega meie edetabelis teisele kohale.

& TÕNIS MÄGI Rahvusooper Estonia poistekoor Tallinna Kammerorkester

Kontsert on tasuta! www.veteran.ee

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe termos! Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 5635 0065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 24. aprillini Ristsõna number 88 õige lahendussõna oli RASKETANK Õnnelik võitja on vanemmadrus Henri-Sten Saarepera Miinilaevade divisjonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

koomiks | autor Helin Tikerpuu "Kuidas on, sõdurid, kas toitu jätkub?"

"Just nii, härra kindral ja jääb ülegi!"

"Tubli! Ja mis te ülejääkidega teete?"

"Sööme ära ja tuleb puudugi, härra kindral!"