Sõdurileht 14.11.2017

SODURILEHT ˜ ISSN 1736-3411

Teisipäev, 14. november 2017

Malemeister korraldas kodupataljonis maleturniiri.

NATO maa- ja õhuvägi lihvisid koostööd Eestis.

Raua tänava traditsioon kestab edasi.

Raskekuulipildur on sama võimas, kui paistab.

LK 2

LK 5

LK 6

LK 7

Raske õppustel, kerge lahingus

2

Teisipäev, 14. november 2017

UUDISED

JUHTKIRI n-srs Kevin Kõnd

E

simene lumi on langenud ja külmakraadid näpistavad.

Talve tulek on paratamatus.

Vaatamata külmadele ilmadele võib teenistus olla mugav.

Eesti sõdurite riietus on niivõrd hea, et külm ei sega. Isikliku varustuse hulka kuulub palju elemente, mis hoiavad kõik olulise soojas. Näiteks soe aluspesu, kampsun ja kvaliteetne talvejope. Kui neid asju oskuslikult ja õigeaegselt kasutada, ei tohiks ühelgi võitlejal tekkida probleeme.

Kui on külm, liiguta! Külmad temperatuurid ei kiusa ainult ajateenijaid, samamoodi on miinuskraadid väljaspool kaitseväge. Kui hakkab jahe, ja seda kindlasti juhtub, tuleb ennast liigutada. Kaitseväes on täpselt samamoodi. Eesti sõdur jaksab teha edukalt virgutusharjutusi, neid võib sooritada täiesti vabatahtlikult.

Ajateenijad võtsid mõõtu malemeistriga Aega teeniv nooremseersant Georg Abozenko algatas logistikapataljonis malesimultaanide traditsiooni. Esimesel võistlusel oli Eesti meistri vastaseks pataljoniülem ja 23 ajateenijat, kellest vaid ühel õnnestus malemeistrit võita. n-srs Kevin Kõnd

N

ooremseersant Abozenko sõnul tuli idee simultaani korraldamiseks suvel pärast Balti sõjaväespordi mängudel Eesti kaitseväe esindamist. „Pataljoniülem avaldas soovi selline üritus ette võtta ja toetas igati selle korraldamist ning tema abiga otsustasime selle ära teha," ütles Eesti meister.

Logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla kinnitab, et nüüdsest tõuseb male pataljonis eriti au sisse. „Kaitseväel ja malel on ühene seos: kui males pannakse paika strateegiline eesmärk vastasele oma tahe peale suruda, siis sõjas on täpselt samamoodi,“ ütles kolonelleitnant Reidla.

Võistluse korraldaja nooremseersant Abozenko on Eesti meister igas male valdkonnas: kiirmales, välkmales,

Fotod: rms Randolf Reiljan

Oleme külmast ilmast üle!

Males on tähtis iga käik hoolikalt läbi mõelda. tava- ja meeskondlikus arvestuses. Ta alustas malega kaheksa-aastaselt, olles malega tegelenud nüüdseks 13 aastat.

Nooremseersant Abozenko on tulnud kahekordseks Euroopa meist ri k s meeskond li kus arvestuses.

Pataljoni ülem näeb seersant Abozenkot ka reservväelasena tulevikus logistikapataljonis malesimultaane korraldamas. „Esimesed sammud selle suunas on tehtud,“ lisas kolonelleitnant Reidla.

Malesimultaaniga soovisid ürituse korraldajad tõsta malekunsti pataljonis au sisse ning pakkuda soovijatele võimalus sõbralikus ja pingevabas keskkonnas oma oskusi tipptasemel maletaja vastu proovile panna.

Ei ole halba ilma, vaid on vale riietus!

Skeptikud võivad öelda, et mida rohkem riideid, seda kohmakam on liikumine. Toimetus on arvamusel, et oma tegemisi tuleb osata planeerida. Kõik ajateenijad on täisealised ja täiskasvanud inimene võiks teada, mismoodi ta end mingis olukorras riietab. Kui tekib kahtlus, saab nõu küsida kaasvõitlejalt ja vahetult ülemalt.

Soojemate aastaaegadega võrreldes on välilaagrid ja väljas ööbimised veelgi suurem väljakutse. Välilaagri planeerija arvestab kindlasti ilmaoludega, sellest tulenevalt valitakse laagrile soodne asukoht ja kestus.

Näiteks öösel miinuskraadidega saab sõdur edukalt magada telkmantli all, kui valib õige riietuse.

Arusaam, et talvel on teenistus raskem, on mõnes mõttes põhjendatud. Rohkem varustust ja ette planeerimine ei ole kõigi jaoks lihtne.

Temperatuuri muutus avaldab minimaalselt negatiivset mõju siis, kui osata selleks end ette valmistada.

JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS. Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.

Kui sul on idee, siis kirjuta meile

sodurileht@mil.ee

Malemeister nooremseersant Georg Abozenko alistamas oma vastast.

Tapa sõjaväelinnak täienes uute hoonete näol Kaitseminister Jüri Luik avas oktoobri lõpus Tapa kaitseväelinnaku laienduse, muu hulgas said ajateenijad endale uued kasarmud. n-srs Helar Tulp

V

alminud ehitiste hulka kuuluvad 20 hoonet, sealhulgas kolm kasarmut, toitlustuskompleks, hooldusja õppehallid, teenindavad hooned ja rajatised – kokku moodustavad need ligi 38 000 ruutmeetrit põrandapinda.

Kaitseministri sõnul näitab linnaku kiire valmimine, et vajadusel suudab Eesti kiiresti ja tõhusalt korraldada vastuvõtva riigi toetuse ja pakkuda liitlastele logistilist tuge.

Varssavi tippkohtumisest, mil allianss otsustas paigutada täiendava väekontingendi Balti riikidesse ja Poola, on möödas veidi enam kui aasta. „Tänane päev on tunnistuseks, et Eesti TEAVITUSKESKUS Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179 Peatoimetaja: n-srs Kevin Kõnd Küljendaja: rms Marion Lõhmus Keeletoimetaja: Diina Kazakova

suutis liitlaste ja meie oma üksustele vajaliku taristu ehituseks otsused kiiresti vastu võtta ning ellu viia,“ ütles avamispäeval kaitseminister Jüri Luik.

Uute, Euroopa moodsaimate kasarmute projekteerimisel arvestati tänapäevaseid nõudmisi väljaõppele ja sõdurite vajadustele – ühes hoones paiknevad ühe allüksuse elu- ja õpperuumid.

Igas kasarmus on 300 majutus- ja 30 töökohta.

5500 ruutmeetri suurune toitlustuskompleks on üks suuremaid Baltimaades, suutes päevas toitlustada 3200 inimest, neist 2400 kohapeal ning 800 väliõppustel.

Valminud ehitustööde maksumus on 43 miljonit eurot.

Toimetajad: n-srs Kevin Kõnd n-srs Helar Tulp

Kaitseinvesteeringute keskuse direktori kolonel Rauno Sirgi sõnul valmisid kõik ehitised tähtaegselt, osa ka määratust varem. „Nii riik kui ka ehitusettevõtted andsid endast selleks kõik,“ ütles kolonel Sirk.

Tehtud enne tähtaega Kaitseminister tunnustas kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga ehitustööde ennetähtaegse täitmise eest AS-i Nordecon peaprojektijuhti Priit Murmanni ja objektijuhti Lauri Kitsingut ning Tallinna Teede AS-i / Merko Ehitus Eesti AS-i peaprojektijuhti Meelis Mõisjat. Lisaks tunnustas kaitseminister tänukirjaga kuut ehitajat.

Fotograafid: rms Hardi Liuhka rms Randolf Reiljan

Varssavi tippkohtumise järel 2016. aasta juulis otsustas valitsus eraldada 13 miljonit eurot kahe täiendava kasarmu ja vastuvõtva riigi toetuse tarbeks. Novembris sõlmiti ehitusfirmadega lepingud ning aprilliks olid ehitised jõudnud valmimisjärku. Ehitustööd lõppesid septembri lõpuks, oktoobris alustasid uutes kasarmutes teenistust ajateenijad.

Praegu on Tapa kaitseväelinnakus kaheksa kasarmut, neist kolme kasutavad liitlasüksused. Ehitus Tapal aga jätkub ning 2018. aasta lõpuks valmivad seal veel kaks kasarmut ning toetusrajatised tehnika hoolduseks ja väljaõppeks.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf

Teisipäev, 14. november 2017

UUDISED

3

Kahel viimasel päeval peeti pataljoni lahinglaskmisi nii valges kui pimedas, et luua reaalsele lahinguolukorrale võimalikult sarnased tingimused.

Teraskilbil kasutati palju erinevat sõjatehnikat. Sinna hulka kuulusid lisaks CV90-le ka näiteks soomustransportöörid ja õhuväe kopterid.

Teraskilp hindab Scoutspataljoni kaitseväelaste valmisolekut

Novembri algul harjutas Scoutspataljoni õppusel Teraskilp Adaži polügoonil Lätis ligi 1200 kaitseväelast, kaitseliitlast ja liitlassõdurit tegutsemist ühtse üksusena.

P

õhjus, miks Scoutspataljon käib Lätis Adaži polügoonil, on õppuse pealäbiviija major Viljar Laaneste sõnul puhtalt ala suuruses. „Adaži polügoon on avatum kui näiteks kaitseväe keskpolügoon ja võimaldab Scoutspataljonil teha manöövreid vabamates tingimustes ja piiranguteta,“ lisas major Laaneste.

Major Laaneste sõnul käib Scoutspataljon kuni paar korda aastas Adaži polügoonil, et hoida pataljoni tegutsemisvõimet konventsionaalsetes lahingutingimustes heal tasemel.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul sai õppusel näha, kui professionaalselt suudavad allüksuste ülemad tegutseda ettearvamatutes lahinguolukordades. „Meie riigikaitse üks peamine märksõna on koostöö ning ka Teraskilbil sõltub iga ülesande edukas täitmine nii koostöövalmidusest ja -oskusest kui ka

teiste üksuste võimekustega arvestamisest,“ ütles kolonel Palm. Õppusest võtsid osa ka ajateenijad, kes tegelesid laagris administratiivsete tegevustega ning olid ka Scoutspataljoni sõduritele tulekontrollijateks.

Teraskilp kulmineerus pataljoni lahinglaskmistega, kus Scoutspataljoni toetasid kaudtulega 122 mm haubitsatest Harju maleva kaitseliitlased. Adaži polügoonil said sõdurid lasta nii raskekuulipilduja Browninguga, tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustaviga kui ka tankitõrjesüsteemi Javeliniga. Samuti kasutasid võitlejad hiljuti Scoutspataljoni kasutusse saabunud jalaväelahingumasinaid CV9035, aga ka soomustransportööre Sisu XA-188.

Kokku osales õppusel ligi 1200 kaitseväelast ja kaitseliitlast Eestist, samuti osalesid Tapal teenivad Prantsuse sõdurid. Kohapeal olid ka Läti kaitseväelased ning liitlassõdurid Lätis paiknevast NATO lahingugrupist.

Kunagine ettevalmistus Helmandis teenimiseks Alates Teraskilbi õppuste seeria algusest on õppuse sisu natuke muutunud.

Kui alguses oli Teraskilp Afganistani mineva jalaväekompanii kontrollõppus, kus sõdurid täitsid Afganistani Helmandi provintsi lahingtandri eripäraseid ülesandeid, siis praegu keskendub õppus konventsionaalsele sõjapidamisele.

Näiteks võrreldes eelnevate kordadega proovisid õppuse korraldajad tänavu tuua juurde toetuselemente nagu suurtükid, õhutõrje radarid ja loomulikult koostöö liitlastega. Õppus Teraskilp on alates 2005. aastast Scoutspataljoni aastase väljaõppetsükli kulminatsioon, kui toimuvad ka kompanii- ja pataljonitaseme lahinglaskmised.

Teraskilp Scoutspataljoni sõduritele suunatud õppus • • • •

Millal 31.10–09.11 Kus Adaži polügoon, Läti Osalejate arv 1200 Osalenud riigid Eesti, Läti, Prantsusmaa

Fotod: srs Siim Verner Teder

n-srs Helar Tulp

Scoutspataljoni võitlejad naasevad vastase objekti luurest.

4

Teisipäev, 14. november 2017

GALERII

Foto: rms Randolf Reiljan

Suurtükiväepataljoni nooremallohvitseride baaskursuse lõpurännak kestis ligi 30 kilomeetrit.

Foto: srs Siim Verner Teder

Otstarbeka outfit 'iga lätlasest õhutulejuht kannab koguaeg kaasas kõike tööks vajalikku.

Foto: rms Hardi Liuhka

Foto: rms Hardi Liuhka

CV90 kihutab mööda liivaseid Läti luiteid.

Lahingu käigus aktiveeris sõdur kogemata suitsugranaadi.

"Hmm... vist saame märjaks," - suurtükiväelane nooremallohvitseride baaskursuse lõpurännakult.

Teisipäev, 14. november 2017

UUDISED

Eurofighter Typhooni prototüüp lendas esimest korda 27. märtsil 1994.

Sõdurite lõpurännak külma vee ja karge tuulega

Sõdurid mängivad jäähokiturniiril 17. novembril algab Tallinnas Tondiraba jäähallis rahvusvaheline kaitseväelaste sõprusturniir jäähokis, millest võtavad osa Kanada, Soome, Läti ja Eesti kaitsevägede võistkonnad. Eesti meeskond koosneb ajateenijatest, kaitseväelastest ja kaitseliitlastest reamehest kindralini. Koduvõistkonna ridadesse kuuluvad turniiril ka Eestis teenivad Rootsi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased. Turniiri eesmärk on kaitseväelaste liitlas- ja partnersuhete tugevdamine.

Oktoobri lõpus toimus suurtükiväepataljoni nooremallohvitseride baaskursuse lõpurännak, mis jäi osalejatele meelde meredessandi ja mõtlemist nõudvate kontrollpunktidega. n-srs Helar Tulp

Foto: rms Hardi Liuhka

U

mbes 30 kilomeetri pikkusel rännakul osales ligi sada ajateenijat.

Kursuslased läbisid kokku seitse kontrollpunkti, mis olid suurtükiväepataljoni staabi- ja tagalapatarei ülema leitnant Sten Valdaru sõnul suuresti seotud ülesannetega, mida oleks huvitav ka neil endil täita.

Lisaks oli rajal kolm mehitamata postkasti, kust kursuslased said järgneva punkti asukoha koordinaadid ning pidid lahendama ka mõistatuse.

Raja läbinud ajateenija reamees Henri Georg Kambura sõnul oli rännak meeldejääv ja tõi esile huvitavad kontrollpunktid. „Pigem nõuavad ülesanded [kontrollpunktides – toim] mõtlemist, mitte niivõrd füüsilist pingutust,“ ütles reamees Kambura.

Kursuslaste lõpurännak algas dessandiga Lääne-Virumaal, kus jagu sõdureid randus paadiga Eisma sadamas. Rannas ootasid ees vastase võitlejad ning enne kaldale jõudmist pidid kursuslased põlvest saadik veest ründama vastase tugipunkti. Kui vas-

Suurtükiväelased astusid oma mugavustsoonist välja ja vallutasid sadama dessandiga. tane sai hävitatud, liikusid sõdurid kogunemiskohta, kus neid ootasid kuivad riided. Pärast riiete vahetamist patrullisid ja vaatlesid sõdurid määratud teekonnal, samuti luurasid ja ületasid jõge.

Rännaku ajal pidid sõdurid end pidevalt julgestama, sest kontroll-

5

punkte tuli läbida vastast vältides.

Leitnant Valdaru sõnul said sõdurid ise mõtelda, kuidas läbida takistusrada ja miinivälja ning kuidas pidevalt tagada julgestus. „Samamoodi pidid nad näitama, mida on kursuse jooksul õppinud – et nad suudavad intuitiivselt juhtida ja

kohapeal mõelda välja ka ülesande lahenduse,“ lisas leitnant Valdaru.

Rännaku värskelt läbinute jaoks on baaskursus lõppenud ning nüüd jätkavad sõdurid nooremallohvitseride erialakursustel, mille lõpetamise järel saavad neist parameedikud, sidemehed või suurtükiväelased.

Briti hävitajad harjutasid ühiselt Eesti õhutulejuhtidega

Kaitseväelased suunduvad Liibanoni Novembri lõpus suundub Liibanoni ÜRO rahuvalveoperatsioonile Eesti kaitseväelaste kontingent.

7. novembril kohtus Liibanoni suunduva jalaväerühma Estpla-24 ning s t a a b i o hv i t s e ri d e j a –allohvitseridega Eesti president Kersti Kaljulaid. „Igal üksusel on välisoperatsiooni käigus missioon kaitsta Eesti vabadust ja julgeolekut. Õnn on olla sellise riigi sõdur, kes saab oma riiki kaitsta kodust kaugel, meil on see õnn,“ ütles president Kaljulaid.

Suurõppus Siil tuleb jälle

Novembri esimesel nädalal harjutasid Eestis koostööd Briti Eurofighter Typhoon tüüpi hävitajad ja lisaks brittidele ka Eesti, Läti ja Sloveenia õhutulejuhid. n-srs Kevin Kõnd Fotod: rms Randolf Reiljan

Õ

ppuse peamine eesmärk oli lennuüksuse koostöö harjutamine NATO maaväe üksustega. Olulist rolli kahe väeliigi integreerimisel etendavad õhutulejuhid, kes juhivad eesliinilt lahingulennukite rünnakuid vastase pihta. Kohal olid õhutulejuhid Ühendkuningriigist, Lätist, Sloveeniast ja Eestist.

Eestis paikneva NATO lahingugrupi ülema kolonel Giles Harrise sõnul loovad neli Typhoon hävitajat liitlaste tulejuhtidele hindamatu võimaluse harjutada õhu- ja maavägede koostööd Eestis. „Teisalt saavad Briti piloodid harjutada tegutsemist neile harjumatus ja väljakutset pakkuvas keskkonnas,“ ütles kolonel Giles Harris.

Briti pilootide ja õhutulejuhtide sõnul oli õppus suur väljakutse eelkõige selle pärast, et siin muutub ilmastik kiiresti ja temperatuurid on madalad. „Siinne kliima muudab asjad meie jaoks kindlasti keerulisemaks, sellises kesk-

Briti Eurofighter Typhoon õhku tõusmas Ämari lennubaasis. konnas oleme vähe harjutanud, kuid selleks me siin olemegi, et osata oma tööd teha igal pool,“ ütles brittide õhutulejuht kapral Julian Perreira.

Nii õhutulejuhi kui ka piloodi jaoks on nende omavahelises koostöös kõige olulisem usaldus. Nad peavad leidma ühise keele sõltumata olukorrast ja nendest oleneb palju. „Olukorrad, kus õhutulejuht ja piloot peavad üksteisega suhtlema, on tavaliselt pingelised ja ohtlikud, seega koostöö on oluline,“ sõnas Eurofighter Typhoon piloot kolonelleitnant Lewis Cunningham.

Eurofighter Typhoon - kahe mootoriga

mitmeotstarbeline hävitaja, mis võib täita ka ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid.

• • • • •

Tippkiirus Kütuse mahutavus Tiivaulatus Kõrgus Pikkus

Õhuväe staabi ülema kolonel Riivo Valge sõnul oli õppuse veel üks oluline eesmärk lennuüksuse kiire liigutamine ja saabunud üksuse efektiivne vastuvõtmine lennubaasis ning Eesti õhuväe õhu-

2 495 km/h 5 000 kg 11 m 5,3 m 16 m

operatsioonide juhtimiskeskuse lennutegevuse kontrolli tagamine. Õppus oli sellel aastal teine võimalus Briti pilootidel Eurofighter Typhoon hävitajatega Eesti õhuruumis harjutada.

Kaitsevägi korraldab tuleva aasta mai alguses suurõppuse Siil.

2. mail algavat ja kaks nädalat kestvat õppust peetakse üle kogu Eesti, kuid õppuse põhitegevus toimub Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Kokku on plaanitud õppusel osalema enam kui 13 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlas- ja partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hindab kaitsevägi oma üksuste lahinguvalmidust kui harjutab Kaitseliiduga lahinguülesannete täitmist ja koostööd.

6

Teisipäev, 14. november 2017

UUDISED

Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahuajal on tagada üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side.

Traditsioon, mis ei kustu Staabi- ja sidepataljoni kaitseväelased tähistasid 30. oktoobril väeosa aastapäeva piduliku jalutuskäiguga Tallinna 21. kooli juurde. Sellega mälestati teises maailmasõjas langenud sideväelasi. n-srs Kevin Kõnd

Foto: rms Randolf Reiljan

A

astapäeva hommikul rivistusid staabi- ja sidepataljoni riviplatsil pataljoni kaitseväelased, kaitseväe orkester ning Tallinna 21. kooli õpilased ja õpetajad. Ligi 150 inimest osales rongkäigus Tallinna 21. kooli juurde, et asetada pärjad 1940. aastal peetud Raua tänava lahingu mälestuseks. Kooli juures pidasid kõne staabi- ja sidepataljoni ülem ja kaplan ning esines kooli laulukoor.

Staabi- ja sidepataljoni ülema kolonelleitnant Rene Innose sõnul on Raua tänava traditsiooni eesmärk kummutada sügavalt juurdunud teadmine, et esimene Eesti Vabariik loovutati ilma ühegi püssipauguta. “Raua tänava lahingus püssid paukusid ning langenuid ja haavatuid oli mõlemal poolel. Üks neist pooltest võitles, tollel hetkel, ametliku Eesti kaitseväe üksusena, Eesti vormis ja Eesti lipu all,“ ütles kolonelleitnant Innos.

1940. aasta juunipöörde ajal puhkes Raua tänava koolimajas paiknenud sideväelaste ja neilt relvi konfiskeerima tulnud punaarmeelaste vahel lahing, milles langes kaks Eesti sõdurit. Sideväelaste ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe peetud lahing teises maailmasõjas.

Vaprad staabi- ja sidepataljoni tegevväelased marsivad Raua tänavalt kodupataljoni tagasi.

Staabi- ja sidepataljon loodi 21. novembril 1918 ning taasloodi 29. oktoobril 1993. Traditsiooniliselt tähistab novembris pataljon oma

taasloomise aastapäeva jalutuskäiguga Tallinna 21. kooli juurde ning loomise aastapäeva erinevate üritustega novembri lõpupoole.

Kolonelleitnant Innos lisas, et üheltpoolt on jalutuskäik sümboolne meenutus. „Teisalt, ei ole kaitseväes just palju üritusi, kus rahvas võib

näha sõdureid tänavatel orkestri saatel marssimas,“ märkis staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Rene Innos.

Uued võimalused õppida KVÜÕA-s Alates järgmisest õppeaastast saab kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kutse- ja kõrgharidusõppes külalisõppurina õppida ka inimene, kes pole tegevväelane ega üliõpilane.

K

VÜÕA seni kehtinud õppekorralduseeskirjas sätestatud külalisõppuri definitsioon ei võimaldanud õppetöös osaleda inimestel, kes polnud mõne teise kõrgkooli üliõpilased ega tegevväelased.

Seetõttu ei toetanud KVÜÕA parimal võimalikul viisil nn elukestva õppe põhimõtete rakendamist. Nüüd aga alates 2018/2019. õppeaastast on sellest lähtuvalt külalisõppuri definitsiooni uuendatud.

Teenistuslik vajadus KVÜÕA külalisõppur on isik, kes õpib õppeasutuses, kuid ei ole vastu võetud (immatrikuleeritud) õppekavajärgsesse õppesse. „Selleks, et KVÜÕA-sse külalisõppuriks tulla, on vaja teenistuslikku vajadust,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna

planeerimisjaoskonna vanemstaabiallohvitser vanemveebel Tanel Otsus. „See tähendab, et kui inimesel on otsene vajadus riigikaitsesse või julgeolekusse panustada, siis ta saab tulla KVÜÕA-sse vajalikke aineid läbima, ilma et ta oleks tegevväelane või üliõpilane. Näiteks juristid, kes peaks teenistusliku vajaduse tõttu läbima sõjaõiguse aine ja kes pole kaitseväega kuidagi seotud.“ See tähendab, et KVÜÕA-st on võimalik võtta aineid ka näiteks pärast ajateenistuse läbimist nendel, kes on asunud tööle mõne riigikaitse või sisejulgeolekut tagava asutuse juurde, näiteks päästeametisse või politsei- ja piirivalveametisse.

KVÜÕA külalisõppurina saab läbida nii kõrgharidusõppe aineid kui ka kutseõppe aineid. Selleks tuleb esitada avaldus vastavalt kas KVÜÕA õppeosakonna juhatajale või lahingu-

kooli ülemale. Lisaks avaldusele tuleb esitada ka motivatsioonikiri, mis peab sisaldama läbitava aine seotust töö- ja teenistusliku vajadusega.

Kõike ei saa õppida Külalisõppur ei saa läbida õppeaineid, mis sisaldavad relvastuse või laskemoona kasutamist, sest need eeldavad teenistusrelva olemasolu, aga ka aineid, mis eeldavad näiteks riigisaladuse loa olemasolu ja see puudub. Külalisõppur osaleb tundides koos KVÜÕA õppuritega ning talle kehtivad samad reeglid, mis teistele. Külalisõppur saab taotleda valitud õppeainete läbimist kuni 35 EAP-i (ainepunkti) ulatuses.

Positiivse tulemusega aine läbimisel väljastatakse külalisõppurile tõend, millel sisaldub läbitud õppeaine, selle maht, tulemus ja saavutatud õpiväljundid.

Foto: Ivika Lehtsalu

Ivika Lehtsalu

Külalisõppurid tutvuvad eelseisva õppeaasta õppekavaga.

Teisipäev, 14. november 2017

TEHNIKA

7

Browning M2 on tootmises alates 1921. aastast ja seda on toodetud üle 3 miljoni eksemplari.

Eesti sõdurid kasutavad maailmas laialt levinud raskekuulipildujat Raskekuulipildujat Browning M2 kasutavad paljude riikide relvajõud, sealhulgas Eesti kaitsevägi.

Relv on mõeldud vaenlase elujõu ja kergesti soomustatud sõidukite hävitamiseks.

* Kaliiber - 12,7 mm

* Efektiivne laskekaugus - 1200 m * Tehniline laskekiirus - 450-650 l/min

* Vintraua pikkus - 1143 mm

* Relva kaal - 37,5 kg

* Relva üldpikkus - 1656 mm

* Padrun - 12,7 x 99 mm

n-srs Kevin Kõnd

S

NATO levinuim raskekuulipilduja Relva töötas välja relvakaupmees John Browning pärast esimest maailmasõda 1920. aastal Ameerika Ühendriikides.

Algselt oli relv mõeldud paigutamiseks sõidukitele ja lennukitele. 1932. aastal moderniseeriti relva mudelini M2, mis on praeguseni kasutusel. Browning M2 HB on NATO riikides enim levinud raskekuulipilduja (RKP).

Relva on aastate jooksul rakendatud suuremates relvastatud konfliktides. Seda kasutati intensiivselt teises maailmasõjas, Korea, Vietnami, Falklandi ja ka Iraagi sõjas.

12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2 Eesti Vabariiki saabusid esimesed Browning M2-d 2001. aasta teisel poolel. RKP-sid kasutatakse kergelt soomustatud sihtmärkide vastu, nagu näiteks soomukid, helikopterid, lennukid, laevad ja kerged fortifikatsioonid.

Üksi kasutatav 12,7 mm Browning on meeskonnarelv. Meeskond koosneb kahest sõdurist – kuulipildurist ja kuulipilduri abist –, kuid vajadusel saab selle laadimise ja laskmisega hakkama ka üks sõdur. Meeskonna suurus sõltub relva liigi struktuurijärgsest koosseisust ning võib olla väeosade kaupa erinev.

Osades üksustes võib olla ka tulejuht, kes on ühtlasi meeskonnaülem.

Relvakomplekt koosneb 12,7 mm raskekuulipildujast Browning, põhi- ja vahetusvintrauast, kolmjalast, tagasilöögileevendist, peegelsihiku komplektist, kolmjalgaluse tõste- ja pöördemehhanismist, relva kinnituskronsteinist ning kuumakäepidemest.

Relvale on saadaval palju modifikatsioone, mistõttu leiab see kasutust väga laialdaselt. Peaaegu kõigis NATO liikmesriikides on Browning M2 tähtsal kohal.

Foto: v-mdr Karl Alfred Baumeister

taabi- ja sidepataljoni väljaõppe instruktor nooremveebel Hannes Vilba ütles Sõdurilehele, et Browning M2 on efektiivne kergelt soomustatud sõidukite vastu ja õhutõrjes.

Lisaks saab selle relvaga edukalt tabada suurtelt distantsidelt.

Nooremveebel Vilba tõi eraldi välja, et kui tavaline laskekaugus kuulipildujal on 600–800 m, automaatidel 300 m, siis Browninguga on võimalik tabada vastast rohkem kui kilomeetri kauguselt. „Relv on stabiilne, kui kolmjalg on korrektselt paigaldatud, siis relv 600 lasu peale minutis hüppama ei hakka ja tagasilöök on minimaalne,“ selgitas nooremveebel Vilba ja lisas, et tänu relva stabiilsusele on massiivse 12,7 mm kaliibriga kuuli lend sujuv.

Samas märkis väljaõppe instruktor, et vibratsiooni tõttu võib pehme maastiku puhul relv end maa sisse hakata kaevama.

* Kuuli algkiirus - 930 m/s

Browning M2-ga täristamisest ei ütleks ära ükski sõdur.

8

Teisipäev, 14. november 2017

Staabi- ja sidepataljon

vs.

Suurtükiväepataljon

reamees Andreas Poola

reamees Gennet Joel Laks

TÜKIVÄEGRUPP SUUR

reamees Erik Simaste

reamees Ragnar Mednikov

Ei tea küll sellist, pole uurinud.

0

Ei tea.

0

Nimeta vähemalt üks Eesti mereväe koosseisu kuuluv miinijahtija.

Jään vastuse võlgu.

0

Mmm… Ei tule meelde praegu.

0

Alpha, Bravo... ei. Alpha, November, Delta, Romeo, Echo, Alpha, Sierra.

1

Golf, Echo, November, November, Echo, Tango.

1

Öelge oma eesnimi NATO kuuldekoodis.

Eee… Echo, Romeo, India, Kilo.

1

Romeo, Alpha, Golf, November, Alpha, Romeo.

1

Tartus.

0

Võrus vist.

1

Kus asub kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukool?

Võrus vist.

1

Kuperjanovis… Võrus.

1

Uudist nägin küll, aga nime ei mäleta.

0

Ei tea.

0

Mis nime kannab hiljuti avatud mereväekooli lekketõrjesimulaator?

Lugesin selle kohta, ei tule meelde.

0

Ega ei teagi… Ats?

0

Pakun huupi, äkki 23ndat.

0

Ma ei tea... Äkki 49ndat.

0

Mitmendat aastapäeva tähistas tänavu õhuväe lennubaas?

Ei tea.

0

25ndat?

0

Ei tea.

0

Ma ei oska öelda.

0

Ei tule praegu.

0

Avatud ülikool?

0

Staabi- ja sidepataljon: 3

Mida tähendab lühend AÜK? Punktisumma

Suurtükiväepataljon: 4

Õiged vastused: 1. Sakala / Ugandi / Admiral Cowan 3. Võrus 4. Mardus 5. 98 6. Allüksuse kursus

141 INIMESE ARENGU SIHIKINDEL SUUNAMINE EHK

KIRJANIK MITTE ÜLEM-...

RASKE- ... REINVALD KROBELINE (Burkina Faso (1847-1922) RATSAendine nimi) LAULJA ...

VÄELANE ARUSAAM, KÄSITUS ZAHHAROV VEESÕIDUK

PEAOSA- PALK KINDKOORIJUHT ...KURSUSTÄITJA FIL- LUSE MÜÜ- PEEN KARV LANE MIS "NOOR RI LÕHKU... TV USA POKSIPENSIONÄR" MISEKS ..., KENTUKI (vene LEGEND POISID! telekanal) SIIA-...

DANIEL ... TYSON

LOOSIME AUHINDU! Et võita sõdurilehe torusall, käitu järgnevalt: saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed koos enda allüksuse nimega.

Võitjaga võtab toimetus ühendust.

LUUSISU HOOP SÕIDUK EESTI RAHVA MUUSEUM TÖÖALA VALD TARTUMAAL

MAAKOORE GRANIIDIKIHT JÄRV SOOMES ... HOIDKU!

LIBAHOROSKOOP JÄÄR

Jääradel suureneb huvi kokanduse vastu. Esimest korda lisavad jäärad 24 tunni toidupaki konservile pipart.

SÕNN

November mõjub sõnnidele hästi.

Vuntside asemel kasvatavad nad hoopis iseloomu.

KAKSIKUD

Kaksikud võiks olla taktitundelisemad. Rivis marssides kipub neil samm paigast minema. Õnneks ei pane seda mitte keegi tähele.

VÄHK

ROOTSI KROON

Vähid teevad midagi uut. Tavaliselt teevad nad midagi uut, seekord aga mitte. Seetõttu teevadki nad midagi uut nii, et nad ei tee midagi uut.

TEISTE ABITA (murdes) AJAKIRI "EESTI ..."

EESTI RIIGIVANEM

LÕVID

JÄRV TÜRGIS

Vastus: SÕJASADAM

Eelmise numbri ristsõna lahendanute hulgast osutus õnnelikuks võitjaks reamees Hans-Kristen Rootalu, Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Palju õnne!

Lõvidelt oodatakse rohkem. Kui rühmaülema korraldus on tuua relvaruumist viis relva MG3, siis lõvid toovad hoopis seitse.

NEITSI

Neitsid tahavad vaielda. Olgugi et neil on igas asjas õigus, lükkavad nad enda seisukoha ümber ainult selleks, et langeda pikka ja lohisevasse diskussiooni.

KAALUD

Kaalud kurdavad pideva kurtmise üle. Kaaludele ei meeldi, et kaasvõitlejad kurdavad tühiste asjade üle.

SKORPION

Skorpionid sisestavad endasse motivatsiooni. Sööklas pakutakse uut müslibatooni nimega Motivatsioon.

AMBUR

Amburid kaotavad ajataju. Varsti nad mõistavad, et reservini on rohkem aega, kui nad arvavad.

KALJUKITS

Kaljukitsed ei näe Vaeva. Rühmavanem nooremveebel Vaev on väliõppustel hästi maskeerunud.

VEEVALAJA

Veevalajatel läheb kõik libedalt.

Esimene lumi on teinud jalgealuse libedaks ja võitlejate tasakaal pannakse proovile.

KALAD

Kalad on tasemel. Nad tabavad Galiliga sihtmärki viie kilomeetri kauguselt.

NB! Ennustused ei ole mitte kuidagi seotud tähtede seisuga ja annavad edasi lihtsalt ühe spetsialisti kujutlusvõimet.