4. märts 2012

Aspirant Tammisto: sain korraga juhtida sadat meest

4

Miinituukri töö pakub põnevust ja väljakutseid „Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda” – algavad ansambel Apelsini Tuukrilaulu sõnad. Mida tuukrid peale uhke ülikonna kandmise tegelikult teevad, saategi nüüd teada.

Eesti kelguhokikoondis g alistas pinge pingelises mängus Suurbritannia S võistkonna

5

7

sõdurileht NR 25 (381) ESMASPÄEV 4. MÄRTS 2013 ISSN 1736-3411

FOTOD:MARK GRIMITLIHT

Eesti Vabariik 95

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013 FOTO: MARK GRIMITLIHT

kommentaar

Vaba riik 24. veebruaril oli Eesti Vabariigi sünnipäev. Sellel aastal toimus kaitseväe paraad taas Tallinnas Vabaduse väljakul, kus kaitsevägi demonstreeris linnarahvale oma lahingtehnikat.

Teiste hulgas said külalised tutvuda Õhuseiredivisjoni uusima ja ühtlasi Baltimaade moodsaima mobiilse radarisüsteemiga Ground Master 403. Pärast paraadi oli igal linnaelanikul võimalus põhjalikult tutvuda kaitseväe relvade ja masinatega ning süüa ehtsat sõdurisuppi.

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustuste raames jagati välja ka uued auastmed ja teenetemärgid.

President Toomas-Hendrik Ilves ülendas kaitseväe juhataja Riho Terrase kindralmajoriks ja Katseväe Peastaabi ülema Peeter Hoppe brigaadikindraliks. Palju Õnne!

Auastmete saamise ja ergutustega tõstavad kaitseväe juhataja, väeliikide ülemad ja väeosade ülemad esile eeskujulikke kaitseväelasi.

Kuid sünnipäevadel on alati kaks poolt. Ühest küljest on põhjust pidutsemiseks, teisalt tuleb aga tõsiselt aru pidada. Unustame ära netikommentaarid, mis lahkavad kellegi käitumist, riietust või kommentaare kas paraadil või presidendi vastuvõtul ning meenutame ja mõtleme hoopis vabadusest ja iseseisvusest.

Nagu kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras oma kõnes ütles: „Eesti Vabariigi aastapäev on aeg, mil tuleb mõelda vabadusele ja iseseisvusele. Mida see meile tähendab ja kui kallist hinda oleme nõus selle vabaduse eest maksma!“

Eesti jalgpalli Superkarika finaali mängu eel esitas Eesti Vabariigi hümni ajateenijate lauluansambel Sõduri FM. „Superkarika finaalis Eesti Vabariigi hümni laulda on meile suur au. Püüame anda võimalikult hea esituse nii mängijatele kui ka pealtvaatajatele,“ ütles Kaitseväe orkestri tseremoniaaldirigent ja Eesti Jalgpallikoondise toetajate ühenduse Jalgpallihaigla liige nooremleitnant Simmu Vasar.

FOTO: SVEN-ERIK MÄNDMAA

FOTO: AIVO VAHEMETS

DIANA PILME vanemveebel

Tartumaal Uniküla harjutusväljal korraldas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool taktikalise lahingkannatanu käsitluse harjutuse. Kaitseväe meedikutele suunatud harjutusel anti ülevaade põhilistest taktikalistest liikumisviisidest, võimalikest ettetulevatest tüüpolukordadest ja lahingkannatanu käsitlemisest.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007 Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

Jalaväekompanii Estcoy-15 kaitseväelased võitsid Camp Bastionis peetud rammumehe võistlused ja tahavad saadud auhinnaraha annetada Eesti vigastatud sõjameeste ühingule. „Eks me sinna võitma läksime ja nüüd on see tehtud,“ ütles eestlaste võistkonna kapten, Estcoy-15 kompaniiülema abi kapten Argo Sibul.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, Tallinn 15007 tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, Tallinn 15007, tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013

Kaitsejõudude paraad tõi kohale tuhandeid pealtvaatajaid

FOTO: ARDI HALLISMAA

päevakõnes ajateenistuse ja reservarmee olulisust Eesti riigikaitses. „Eesti riigikaitse üks põhialustest on reservarmee ning ajateenistus, mis seda kestlikult ülal hoiab. Ajateenistus on auasi. Eesti riigi kaitseks on üha enam noori mehi ja naisi vabal tahtel valmis atuke kargevõitu hommikul astuma ajateenistusse. See teeb siirast näitas termomeeter veel alla rõõmu,” ütles kindralmajor Terras.

"On hea meel, et suurem osa lapkümne külmakraadi, kuid pilvitus taevas säras päike. Vabariigi aas- sevanematest saadavad oma poegi tapäevaks paremat ilma oleks olnud ja tütreid Eesti riiki teenima kindlas vist küll raske tahta. Päike jäi paraa- teadmises, et ajateenistuses omandil osalejaid ja pealtvaatajaid soojen- datud teadmised, oskused ja meelsus dama terveks päevaks ning peagi läks jäävad püsima kogu eluks. Peatselt oma poega ajateenistusse saatva isana ka õhutemperatuur päris soojaks.

Kella kaheteistkümneks Vabaduse loodan südamest, et ta võtab sellest väljakule samme seades oli Tallinna kogemusest oma ellu kaasa parima,” ütles kindkesklinn juba paksult rah- „On hea meel, et suurem osa lapse- r a l m a j o r Terras vast täis. Kui vanematest saadavad oma poegi ja ning lisas: muidu kuu„Ajateeleb vanalin- tütreid Eesti riiki teenima kindlas nistuses nas peamiselt saadud soome keelt, teadmises, et ajateenistuses väljaõpe siis vabariigi omandatud teadmised, oskused ja ja oskused aastapäeval valitses meelsus jäävad püsima kogu eluks." p a n e v a d aluse tugeVabaduse väljakul ja ümbruses eesti keel ja eesti vale reservväele. Nii on ka teenistus meel. Kohal oli täielik demograafiline reservis riigikaitse ja kaitseväeteeläbilõige Eesti ühiskonnast – palju oli nistuse loomulik osa. Täna on just väikeste lastega peresid, teismelisi, reservõppused see koht, kus on võitäiskasvanuid ja vanureid. Kuulis ka malik anda panus oma riigi ja rahva vene keelt kõnelevaid peresid, neilgi kaitseks!”

Pärast kaitseväe juhataja kõne olid väiksed Eesti lipud käes.

Endale paraadi vaatamiseks koha algas paraad, kus sel aastal osales leidmisega oli tükk tegemist. Vaba- 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja duse väljak oli paksult ümbritsetud sisekaitseakadeemia kadetti. Näha sai pealtvaatajatega ja ka Harjumägi oli kaitseväe vanemat ja uuemat tehnikat tihedalt rahvast täis. Lõpuks õnnestus eesotsas eelmises Sõdurilehes tutvuskõrgemalt kohalt inimmassi vahelt tatud Ground Masteri radarisüsteemiga. Nagu ikka, kujunes paraadi kulsiiski paraadil toimuvat piiluda. minatsiooniks Eesti õhuväe lennuvahendite ja Balti õhuruumi turvavate Riigikaitse aluseks on Taani õhuväe hävitajate F-16 ülelend. ajateenistus Paraadi järel rivistati põnevamad Kaitseväe juhataja, vastne kindralmajor Riho Terras rõhutas oma aasta- masinad Vabaduse väljakule üles, kus

Sõdurileht annab ülevaate 95. Eesti vabariigi aastapäeva tähtsündmusest, kaitsejõudude paraadist.

N

Paraadi juhatas kindralmajor Riho Terras ning rivistas brigaadikindral Peeter Hoppe. linnarahvas sai nendega põhjalikult tutvuda ja selgagi ronida. Mudilaste armee vallutas tormijooksuga kõigepealt Pasi soomuki ning MercedesBenz GD. Moodne radarisüsteem Groundmaster esialgu neile huvi ei pakkunud, kuid varsti olid sealgi kõik huvilised ninapidi juures.

Keda aga masinad külmaks jätsid, kuid kellel kõht paraadi vaatamisest tühjaks oli läinud, võis Harju tänaval

sõdurisuppi mekkida. Naiskodukaitsjad jagasid välja 1200 kausitäit hernesuppi, kuid soovijaid oleks olnud enamgi. Naiskodukaitsja Kristiina Kulli sõnul sai supp otsa umbes tunniga. „Väga palju rahvast käis, ma arvan sellepärast, et täna on imeilus ilm,” ütles Kull. Supist ilma jäänud said siiski vähemalt teed juua, mida jagus küll kõigile soovijatele.

Kolmandat korda paraadil käinud

pereema Anne tuli paraadile eelkõige oma laste pärast, kes tahtsid sõdureid ja sõjatehnikat näha. Üliõpilane Minna oli aga paraadil esimest korda ning tunnistas, et tuligi paraadile, kuna polnud varem kohapeal vaatamas käinud. Igatahes võib kindel olla, et kõigile kohale tulnutele jääb kauni ilmaga peetud paraad veel pikaks ajaks meelde.

Martin Altraja

Eestit külastas 16 Ameerika Ühendriikide kindralit Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tutvustas Okupatsioonide muuseumis Ameerika Ühendriikide 16 kindralile Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid, riigikaitse süsteemi ning kümne aasta riigikaitse arengukava.

K

indralmajor Terras ütles: „Eesti sõdurit tuntakse operatsioonipiirkondades kui võitlejat, kellele saab alati loota, sest me oleme võimelised täitma kõiki ülesandeid.“ „Meil on teiega ühised lahingukogemused Abu Ghraibist, Tajist ja Now Zadist, seetõttu mõistame, mida tähendavad rahvusvahelist üksust juhtivale komandörile erinevate riikide piirangud ja kui raske on nendes tingimustes oma ülesannet täita. Tahame, et vaatamata väiksusele oleks meie panus maksimaalne,“ rääkis kindralmajor Terras värskelt kindraliauastme saanud Ühendriikide ohvitseridele, kellest mitmel on ka varasem ühine teenistus-

kogemus eestlastega. „Mulle avaldas sügavat muljet eestlaste tugev rahvuslik identiteet, aga samas ka mõistmine, et vajate oma riigi kaitsmiseks liitlasi. Saadud info põhjal võin öelda, et uue riigikaitse arengukava näol on tegemist väga hästi tasakaalustatud dokumendiga, millega panustatakse piisavalt riigi esmasesse kaitsevõimesse, arvestades samas NATO artikkel viiest tulenevate kohustustega teie liitlastele aga ka teile endile,“ ütles delegatsiooni juhtinud erukindral Michael Carns.

Kindralid kohtusid vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Urmas Reinsaluga. Veel said kindralid ülevaate küberkaitsest Eestis ning kohtusid NATO küberkaitsekeskuse, Riigi Infosüsteemide Ameti, kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu küberkaitseüksuste esindajatega. Delegatsioon külastas ka Ämari lennubaasi. „Hindame kõrgelt meile võimaldatud juurdepääsu, võimalust esitada kriitilisi küsimusi ning pidada avatud dialoogi teie riigi liidritega. Kuni kindrali auastmeni on iga ohvitseri tähelepanu suunatud käsuahelas allapoole, selle kursusega püüame neis luua

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kindralitele tutvustati Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid. mõistmist, millega tegelevad ka riigi teised ametkonnad, kuidas sünnivad otsused, aga ka seda kuidas toimivad teised riigid, millised on nende huvid ja nendega arvestamine. Ainult nii võivad kindralitest saada oma valdkonna eksperdid,“ sõnas kindral Carns.

Kuusteist kindrali auastme saanud USA kõrgemat ohvitseri külastasid

Eestit riikliku õppeprogrammi raames, mis näeb ette tutvumist liitlasriikide julgeolekusüsteemiga, et tagada USA ühendoperatsioonide doktriini edukas elluviimine. Õppereisi eesmärk oli tutvustada kindralitele liitlasriikide nägemust julgeolekukeskkonnast ning anda ülevaade julgeolekupoliitika kujundamisest.

Ameerika Ühendriigid on kaitsealases koostöös Eesti olulisimaid partnereid. Viimaste aastate koostööprogrammidest olulisimad on jätkuvad ühisõppused Balti riikides. Alates 2010. aastast on USA korraldanud Balti riikides suuremahulisi õppusi Saber Strike ja BALTOPS, mille raames on harjutatud liitlaste üksuste ja tehnika vastuvõttu.

Möödunud aasta septembrist detsembrini teenisid Afganistanis Marylandi rahvuskaardi koosseisus kaks Eesti pilooti, kes praegu jätkavad teenistust Marylandis. Eesti jätkab erioperatsioonide võime välja arendamist koostöös USA-ga, kelle alluvuses teenib Afganistanis Eesti erioperatsioonide üksus. USA on aktiivne osaline NATO küberkaitsekeskuses ning Balti Kaitsekolledžis.

Ameerika Ühendriigid on aidanud Eestile hankida tehnikat ja relvastust, neist viimaste seas 80 81mm miinipildujat ja neli Raven tüüpi mehitamata luurelennukit ning toetanud sadade Eesti kaitseväelaste väljaõpet ja koolitust Ameerika Ühendriikide sõjalistes õppeasutustes.

SL

4

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013

uudised Afganistanis teenivad kaitseväelased tähistasid vabariigi aastapäeva Afganistanis teenivad Eesti kontingendi Estcon-14 kaitseväelased tähistasid piduliku rivistusega Eesti vabariigi aastapäeva ja avaldasid kiitust parimatele Eesti ja liitlaste kaitseväelastele. „Eesti riikluse üks alustalasid on Eesti sõdur, kes relv käes ka näilise rahu ajastul hoiab meie välispoliitilist rinnet, et olla vajadusel valmis seisma Eesti rahva eest,“ ütles Estcon-14 kontingendi ülem kolonelleitnant Toomas Möls pidulikul rivistusel Camp Bastionis. „Oleme Afganistanis olnud kolm kuud ja oleme oma riigile, lipule ja Eesti sõduri nimele au toonud.“ 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus ergutas tänukirjaga üheksat kaitseväelast ja Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hannes Alesmaa tänukirja said 15 kaitseväelast. Estcon-14 ülem kolonelleitnant Möls avaldas tänu viieteistkümnele kaitseväelasele, kelle hulgas olid ka kaks Ühendkuningriigi kaitseväelast.

Kompaniiülema major Tõnis Metjeri kiituse pälvisid 23 kaitseväelast.

SL

Kaitseväe parimad sportlased on neljapaadi sõudemeeskond ja orienteeruja Kaitseväe parim võistkond oli möödunud aastal sõudmise neljapaadi meeskond koosseisus kapral Tõnu Endrekson, kapral Andrei Jämsa, kapral Kaspar Taimsoo ja politseiametnik Allar Raja. Kaitseväe parim meessportlane on orienteeruja Timo Sild, kes võitis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel kaks pronksmedalit, parim naissportlane on laskur kapral Anzela Voronova.

Kõige sportlikumaks üksuse ülemaks tunnistati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kes saavutas arvestatavaid tulemusi kaitseväe meistrivõistlustel kokku viiel alal. „Noored peavad tahtma tulla kaitseväkke, spordil on inimeste kaitseväkke kutsumisel väga selge sõnum: tänu füüsilisele vormile ja distsiplineeritusele püsite tugevatena ka vaimselt, hea füüsiline vorm väljendab teie distsiplineeritust,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

Aspirant Tammisto: sain korraga juhtida sadat meest FOTO: ALAN NEEME

Reedel, 22. veebruaril lõppes Lahingukoolis ajateenijatest reservrühmaülemate baaskursus, mille lõpetas edukalt 102 aspiranti.

L

õpurivistusel andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus kõigile lõpetajatele üle lõputunnistuse ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid.

Reservrühmaülemate baaskursuse ülem kapten Anri Šaduro jäi kursuslaste tasemega rahule. „Nagu ajateenijatega ikka, on inimeste huvi asja vastu väga erinev. Õppurite seas oli väga tublisid ja püüdlikke ning samas ka veidi väiksema huviga inimesi. Üldiselt võin öelda, et õppimissoov oli neil olemas ja kõik, mida nad tegid, tuli harjutamise peale hästi välja,“ sõnas kapten Šaduro.

Kursuse parimatena lõpetasid ajateenijad Eerik Purgel, Lauri Läänelaid ja Tauno Tilk, kes instruktorite, kaasõppurite ja kursuse juhtkonna hinnangul said kõige paremini hakkama.

Reservrühmaülema väljaõppe läbinud Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompanii aspirant Ilmar Tammisto hindab kursuselt saadud kogemust positiivselt. „Juba esimesest päevast peale jäi väga hea mulje. Sellised ter-

kindralmajor Riho TERRAS

brigaadikindral Peeter HOPPE

kolonel

Martin HEREM, Jaak TARIEN

Kaitseväe juhataja arutas olümpiakomitee presidendiga tippsportlaste teenistust

mereväekapten

SL

minid, nagu taktika õppetool ja instruktorite nimetamine õppejõududeks tekitas varasemast teenistusest puudunud akadeemilise õhkkonna. Mulle kui üliõpilasele oli see väga südamelähedane,“ ütles aspirant Tammisto. „Kõige rohkem hindan ma kursuselt saadud juhtimiskogemust.

Näiteks sain olla kaitselahingu harjutamise ajal rühmaülem, kus mul

ülendamised

SL

Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku, et tulevikus esitaks Eesti olümpiakomitee nende sportlaste kandidatuuri, kes hakkavad teenima kaadrikaitseväelaste või ajateenijatena ning samal ajal tegelevad võistlusspordiga. Kaadrikaitseväelastena teenivate sportlaste arv kasvab 20 inimeseni, kusjuures kaks neist on treenerid.

Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli kinnitas, et näeb koostöös senisest suuremat potentsiaali: „Peame saavutama olukorra, kus kaitseväe 20 sportlase nimekirja kuuluvad need, kes seda ka tegelikult väärivad,“ ütles Seli. „Selleks peab konkurents kaitseväe kohtadele olema tugev.“ Olümpiakomitee vaatab koos kaitseväega kord aastal üle kaadrikaitseväelastest sportlaste nimekirja ning hindab nende võimeid ja tulemusi.

Kohtumisel lepiti kokku, et kaitsevägi jääb toetama eelkõige neid spordialasid, mis on ühel või teisel moel seotud kaitseväega ja paneb oma õla alla neile aladele, mida riik toetab vähem. „Laskesuusatamine, ujumine ja laskesport on need spordialad, mis võiks olla kaitseväe poolt toetatud,“ ütles Terras.

Reservrühmaülemate baaskursuse läbinud hindavad kõrgelt saadud juhtimiskogemust.

Sten SEPPER

kolonelleitnant

Lauri EINRE, Toomas KUIV, Marek LAANISTO, Ülar LÕHMUS, Urmas SUSI, Toomas VÄLI

major

Klaus-Jürgen KAIVO, Gustav KUTSAR, Marko LAND, Rain LEISI, Steven LINKOV, Madis MOREL, Hanno MÖLDER, Heino PIIRSALU, Andrus REINSTEIN, Kaido SAARNIIT, Rene SAART, Sander SOOMRE, Meelis STAMM, Avo VIRK, Ivar VÄRK

kaptenmajor Taavi URB

kapten

Rivo AAVEL, Tarmo AIA, Peeter KALLAS, Kalle KALME, Tanel KAPPER, Karmo KIILMANN, Olari KOPPEL, Lauri KÕRGVEE, Ken KÄRG, Meelis KÜTT, Taavi LIIAS, Hannes LIIM, Aleksandr LUPANOV, Meelis MANDRE, Tanel MEIEL, Martin MEOS, Heiki PAJUR, Tarvo PLANKEN, Andri REBANE, Toomas REBO, Ivo REIMANN, Indrek REISMANN, Siim SAAVASTE, Vaido SISKA, Andri ŠITOV, Andrus TAMBERG,

Alfred TAMMESOO, Tanel TARLAP, Vallo TOOMET, Toomas TÄHNAS, Hare UNT, Kersti VENNIK, Rauno VIITMANN, Marek VITSUR, Mirko VOLMER, Oleg VORONOV, Hannes VÕRNO

vanemleitnant

Marek JÄRV, Meelis KANTS, Sergei TELPT

leitnant

Oove ALLMAA, Toomas KARTING, Kristo KASK, Neeme KATT, Meelis KAUR, Katrin KIVI, Alo KULLERKANN, Tiit LEES, Varje MÜÜR, Olav NIRK, Janar OTS, Rünno PATUNE, Mihkel PUUSEPP, Tiit RIISALO, Alo RULL, Arno RUUSALEPP, Roman URBAN, Kim VAHTUROV, Priit VÄRNO

nooremleitnant

Raul ADLAS, Andrus ADRAT, Jaanus BARKALA, Igor BERJOZKIN, Aliis GRABBI, Meelis JAKOBSON, Aivo JÕESALU, Jaanus JÄRS, Markko KARD, Hans KARELSOHN, Andres KINK, Jaanus KIVISAAR, Margus KRABI, Taavi LAANPERE, Priit LAHI, Tarmo LEHESTE, Kristjan LUTS, Maido MARTSIK, Tarmo MATTI, Mart MOORA, Tanel NUUT, Deevi OTS, Madis PARKSEPP, Raine PILLI, Oliver RAAL, Olavi RANDVER, Marek RANNE, Sven SARGMA, Piret TAAL, Viljar VALDER, Magnus VULP

lipnik

Joonas ALVRE, Priit BRUS, Mihkel BERJOZKIN, Indrek HUBEL,

tuli läbi mõelda ja paika panna 108 inimese positsioonid ning tegevused,“ lisas aspirant Tammisto.

Juba 53. korda toimuval reservrühmaülemate baaskursusel omandasid aspirandid seitsme nädala jooksul taktikalisi teadmisi, käsitlesid jalaväerühma juhtimise aluseid rännakul ja rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingutes. Põhjalikumalt pöörati tähelepanu rühma-

ülema lahingutegevuse planeerimisele ja praktilisele juhtimisele.

Lisaks taktikaõppele omandasid aspirandid algteadmisi rakenduspedagoogika, juhtimise üldaluste, jalaväerühma lahingu- ja teenindustoetuse, vastaseõppe ja mobilisatsiooniõppe kohta ning igaüks viis läbi ka ühe õpilasharjutuse.

Mathis Bogens

Reio JUHANSOO, Veiko KARBRAL, Henri KALJUMÄE, Kaarel KAUDER, Tanel KAUS, Rauno KINKAR, Mihkel KUKK, Karl KULL, Johann LANGEMETS, Allan LASS, Madis LEHISTE, Lauri LÄÄNEMETS, Siim MARIPUU, Taivo NAARITS, Andres NUIJA, Tanel OTS, Kalev PAGAR, Tarmo RASMANN, Siim RÕÕMUS, Egert SINIVEE, Siim SUVIORG, Taavi TAMMEARU, Denis UKSOV, Erki VAGURI, Taavi VAIKJÄRV, Aare VEST

Martin KASTERPALU, Regor KREEK, Urmas KÕONURM, Marek LEET, Anton MIGALJOV, Vladimir MIŠENKIN, Margus NELKE, Martin PIISANG, Mati SARAP, Tarvo SELJAMÄE, Mihkel SILDNIK, Toomas TELVAR, Rein TOOMIK, Jaana UKKUR

vanemveebel

Kaido JAKOBSON, Tormi JÕEMAA, Viktor KOROBOV, Ain LIISKMANN, Joel OTS, Reemo RAAG, Indrek ROOSAAR, Tarvo TAMME, Leo TUGA

veebel

Jaune ENGEL, Jevgeni GERAŠTŠENKO, Anneli KADAKAS, Lauri KALVIK, Maiga KRUUDA, Tiina MAHLA, Raigo PRANTS, Maksim PROHHOROV, Reeli PÄRNASALU, Raiko RAJANDU, Rain RÄMMAL, Taavi VAHER, Argo VALS, Rain VÄLI

nooremveebel

Indrek JÕE, Fred KAAS, Mihkel KAHAR, Liisu KAIDLA, Hanno KALJUSTE, Tanel KALLEND, Kristy KALMUS, Mario KÜNGAS, Sten LEMBER, Andres MANNINEN, Kristina MIŠIN, Oscari MOKS, Irina MÄNDLA, Marek NUMMU, Timmo ORDJAS, Kristjan PRII, Kaja SAAR, Veljo SOOME, Tom SCHNEIDER, Vladimir SUPRANOVITŠ, Jörgen ŠTUBIS, Ott TAHK, Agor TETTERMANN, Kalvi TOOME, Andris VIIMSALU, Evelyn ÕNNELEID

vanemseersant

Aldi AUGER, Ermo HAAS, Kadi JUKKUM, Semjon LEONTJEV,

vanemmaat

Janary KALJO, Joonas KALLUS

seersant

Vaiko ADAMSON, Alvar ALLIK, Renee ALUSTE, Oliver ARUVÄLI, Sven BACHMANN, Annes EDUR, Kristo FEDORITŠ, Roman HVALÕNSKI, Arnold IPRUS, Mihhail JAKUŠTŠENKO, Janno JÄNTS, Priit JÄRVESOO, Otto-Martin KARU, Annika KOOK, Leho KOOV, Silver KOPPEL, Andrei KOSKELAINEN, Aleksandr KOVAL, Pjotr KRAVTŠUK, Jaan KUKK, Triinu KULA, Andrei KUROTŠKIN, Madis KÜPPAR, Helari LEES, Kaido LÕOKE, Taavi MAAVARA, Mario MARIPUU, Madis METSHEIN, Tauri MIKK, Astrit MÄGI, Mait MÄGI, Martin NEUMANN, Margus ORAS, Even PALO, Robert PARKALA, Raul PÕLDMA, Anu PÜÜMETS, Silver REINART, Madis ROOST, Kaupo SAAR, Tarmo SAMUEL, Kerdo SILLART, Peep SILM, Toomas ŠIROGOROV, Uko TOMINGAS, Ager UNUS, Rein URVAS, Valdu VAHEMETS, Romek VELT, Siim VENSKI, Karl VÄHK, Paavel VÄHK, Marko ÜLEOJA

maat

Artur KUMMER, Kauri KÕRM, Aleksandr LEMEŠENKO, Tanel LETTERMO, Risto NÄREP

nooremseersant Jüri VÖÖ

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013

Miinituukri töö pakub põnevust ja väljakutseid

5

küsitlus Mis toob sind paraadi vaatama?

FOTO: MARK GRIMITLIHT

„Ei ole kellelgi nii uhket ülikonda” – algavad ansambel Apelsini Tuukrilaulu sõnad.

Mida tuukrid peale uhke ülikonna kandmise tegelikult teevad, saategi nüüd teada.

Joosep

E

esti parimad ja põhimõtteliselt ka ainsad professionaalsed tuukrid töötavad kaitseväes.

Need on just need mehed, kes aitavad ka näiteks politseinikel mõnes veekogus kadunud inimesi otsida või muinsuskaitseametil veealustele mälestistele sukelduda. Tuukrite tööpõld on lai ja igavust selles töös tundma ei pea.

Kõigepealt tuleks tutvustada, kuidas üldse saada kaitseväe tuukriks.

Selleks ei pea läbima ajateenistust tingimata mereväes, vajalik on lihtsalt fakt, et ajateenistus oleks läbitud.

Tuukriks saamise selgitavad välja katsed. Kandidaat peab edukalt sooritama 4,5 meetri sügavusel vee all ilma sukeldumisaparaadita erinevaid harjutusi. Seejärel tuleb ujuda 400 meetrit alla 10 minuti ja jooksma viis kilomeetrit alla 22 minuti ja 45 sekundi.

Kui kandidaat on katsed edukalt sooritanud, läheb ta kuuajalisele laevatuukri kursusele, mis leiab aset Lätis Liepajas Balti tuukrikoolis. Seal õpivad tulevased tuukrid sukelduma tavalise õhuga, võetakse läbi kergemad sukeldumisprotseduurid ja õpitakse tundma lõhkekehasid.

Pärast seda tuleb omandada teatav praktiline kogemus, ehk tuleb töötada aastajagu, misjärel on võimalik minna seitsmekuulisele miinituukri kursusele. Miinituukriks saada sooviv kaitseväelane peab vee all ennast juba väga hästi tundma ning seetõttu enam erinevaid veealuseid katseid ei toimu. Küll aga on füüsilised katsed raskemad – miinituuker peab suutma joosta viis kilomeetrit 21 minuti ja 30 sekundiga.

Miinituukriks kahe aastaga

Põhimõtteliselt kulub soovijal koos kursuste ja praktilise tööga umbes kaks aastat, et saada miinituukriks.

Noor miinituuker on küll tuukrigrupi liige ja tal on õigus miine kahjutuks teha ja neid ka lõhata, kuid sukeldumisoperatsiooni juhtida ta veel ei tohi.

Tuukrigrupi ülema leitnant Sven Pipra sõnul otsitakse kaitseväkke peamiselt miinituukreid. „Miinituuker on juba professionaal, laevatuuker on selline tuukri algeline variant,” kommenteeris leitnant Pipar kahe tüübi erinevust.

Nende erinevust võib aimata ka juba nimest – laevatuukrid tegelevad kergemate otsimistöödega, sooritavad laevade põhjade kontrollimisi ja muid lihtsaid ülesandeid. Miinituukrid aga, nagu arvata võibki, tegelevad lõhkeainetega, täpsemalt siis meremiinide kahjutuks tegemisega. Ka olulisemad otsimistööd usaldatakse miinituukritele, kuna nad on kogenenumad ning suudavad sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.

Nii sügavale sukeldumine mõjub kõrvadele halvasti ja seetõttu kehtivad tuukritele ka karmimad tervisenõuded. Tervisekontrollid on igal aastal ning tõsisemalt uuritakse kõrvu ja nägemist. Kuna tuukritöö on tervist

Sest ma vaatasin neid sõdureid ja sõjaväelasi. Täna on Eesti Vabariigi sünnipäev.

Miinituukrid harjutasid säravselge veega Rummu karjääris "kadunud" tuukri otsimist. kahjustav töö, on neil ka palgad suuremad kui tavalistel kaitseväelastel.

Ühendatud hobi ja töö

Vanemmaat Andero Põllu sõnul ei olegi selles ametis raha kõige tähtsam. „Ega ükski mees ei ole siin raha pärast,” ütles ta ning lisas: „Inimene saab siin ennast teostada, see on kõige tähtsam ja kui ta saab ennast teostada, on ta kokkuvõttes oma eluga rahul.”

Sukeldumisi tuleb nooremveebel Hendrik Pärnamägi hinnangul aastas as umbes 120. Kevadest sügiseni on tuukrite uukrite tööpäevad pikad ja töised, nad ad osalevad erinevatel õppustel, el, teevad miine kahjutuks ning ing aitavad vajaduse korral al näiteks politseinikke või õi piirivalvureid. Talvine ine periood on tuukritel tel suhteliselt vabam, mehed saavad palju suusatada uusatada ja muud trenni renni teha – sellises ellises ametis peab eab füüsiline vorm orm olema kõrgel õrgel tasemel. aga Et sukeldumisoskused ed rooste eii läheks, käivad kaitseväe aitseväe tuukrid ka a talvel vähemalt korra orra nädalas kuskil il mõnda kindlat sukeldumisprotseukeldumisprotseduuri uuri harjutamas.

Päeval, äeval, mil Sõdurileht käis äis tuukrite tegevust uudistamas, udistamas, oli meestel el kavas sukeldumine Rummu ummu karjääri. Viimatimainitud koht on harrastussukeldujate astussukeldujate seas kuulus uulus selle poolest, et seal eal on suurepärase läbipaistvusega äbipaistvusega vesi ning ing hulgaliselt

veealuseid vaatamisväärsuseid: vee all näeb nii uppunud ekskavaatorit kui ka nõukogudeaegset vanglakompleksi.

Kadunud tuuker

Tol päeval harjutasid mehed kadunud tuukri otsimist. Sukeldumisoperatsioonide juures on alati lisaks vee all olevale mehele üks tender ehk abiline iga tuukri kohta ja sukeldumisjuht.

Iga tuuker peab liinipidi oma tenderiga sidet. Harjutuse stsenaariumi järgi oli kadunud side tuukriga, ehk tulnud. nöör oli tuukri küljest lahti tuln Teine tuuker saadeti teda otsima. o „Kadunud” tuuker peab protpinnale seduuri järgi tõusma p noaga jää ning lööma end noa külge kinni. Otsija ujub pinna lähedal l mingis kindlas suunas oma nööri võimalikult pikalt välja ja v kas hakkab seejärel seejä päripäeva või v vastupäeva ujuma. u „kadunud” Kui „kad tuntuuker neb om oma keha vastas v stas pinges va nööri, annab ta märku, et mär sai liini kätte.

Tuukrigrupi ülema leitnant Pipra sõnul tehakse t seesugukõiki se seid harjutusi ha kindlate väga ki reeglite järgi. „Kaitseväe sukeldumiseessukeldum nii-öelda kiri on ni piibel, mille meie piibe elame ja järgi me el teeme neid protta. seduure,” ütles üt Igale sukeldumisukel kus sele eelneb briif, br ülesanjagatakse ära ü ded, selgitatakse mida tehakse. Enne ja kuidas tehakse vee alla minekut m sukelduannavad su jad allkirja

kinnitamaks, et nad on kõigest aru saanud. Päeva lõpus on tagasiside.

Peale eespool mainitud tuukrikursuste katsetingimuste täitmisele on miinituukritele ka mõned erinõuded.

Naisi selles ametis ei diskrimineerita, kuid kuna tuuker peab olema suuteline raske sukeldumisaparaadiga veest paati ronima, ei ole see tõenäoliselt naistele füüsiliselt jõukohane.

Rääkides hea tuukri iseloomuomadustest mainivad kõik tuukrigrupi liikmed meeskonnatöö olulisust. „Sa võid päevad läbi olla kolme-neljakesi väikses paadis ja seetõttu pead kõigiga hästi läbi saama,” ütles leitnant Pipar.

Miinituukri töö tähendab lisaks sukeldumisele veel ka tööd lõhkeainetega.

See tähendab, et tuuker peab olema rahulik ja väga hea stressitaluvusega.

Vanemmaat Andero Põllu lausus, et mereväe tuukrigrupis on ainsad miinituukrid maailmas, kes reaalselt tegelevadki iga päev miinidega. „Meie igapäevatööd võib võrrelda isegi meestega, kes Afganistanis miine ja lõhkekehasid kahjutuks teevad,” tõi vanemmaat Põllu võrdluseks. Oma suure kogemuse tõttu meremiinide kahjutuks tegemisel on tuukrigrupp liitlasriikide seas kõrgelt hinnatud.

Eri allikate hinnangul on maailmasõdade ajal Läänemerre veesatud üle 150 000 meremiini, neist 80 000 Soome lahte. Leitnant Pipra hinnangul võib meie vetes veel 70 000 neid alles olla.

Mereväe tuukrigrupp loodab oma liikmete arvu kasvatada poole võrra, kuid vaatamata kaitseväe palgast kõrgemale tasemele ei ole uut verd just lihtne leida. Leitnant Pipra sõnul on praeguseks järjekordsed tuukrikatsed tehtud. „Kuskil kümme kandidaati registreerus katsetele ja esimesed katsed on tehtud, aga meil ei ole hetkel Lätti miinituukri kursustele saata veel kedagi, sest sobivaid kandidaate ei ole,” kommenteeris leitnant Pipar olukorda. Kel aga tuukritöö vastu suurem huvi on, ei tasu meelt heita – kui kandidaat on piisavalt pädev ja huvitatud sellest raskest, ent põnevast tööst, on näiteks järgmisel aastal võimalik katseid sooritada ja üritada tuukriks saada.

Martin Altraja

Sven Põhjuseid on mitu. Esiteks on väga ilus ilm, teiseks osaleb paraadil mu poeg ning kolmandaks on tore perega koos aega veeta.

Marleen Mu poiss on praegu kaitseväes ja tahtsin teda marssimas näha. See on väga patriootlik päev ja tekitab hea tunde südamesse.

Jette Sellepärast, et vaadata sõdureid.

Perekond Makko Eks ikka sellepärast, et uhke tunne on käia paraadil ja olla inimestega koos ning kaks väikest poissi tahavad siin näha sõdureid ja tehnikat.

6

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013

Sõdur versus sõdur

Võrdleme tankitõrjerelvi - MAPATS MILANi vastu

Sõdur versus sõdur taastab igipõlise Kuperjanovi jalaväepataljoni sisese rivaliteedi – vastamisi lähevad jalaväekompanii ja luurekompanii võitlejad.

FOTOD: ARHIIV

VASTASID nooremseersant Henry Ristimägi ja nooremseersant Orm-Gregori Joost.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

Nooremseersant Henry Ristimägi

1.

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

292 punkti.

2.

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

See on laatsaretist veebel Rammo. Päris kena proua, punapäine.

Mis on parim kasarmusisene tegevus?

Kindlasti saun.

4.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Pole proovinud. Proovime. (tulemus: 29)

5.

Mitu tüdruku pilti sul kapis on?

Üks.

3.

Nooremseersant Orm-Gregori Joost

1 1 0 1

9.

10.

11.

Peale magamise ilmselt relvade hooldus, sest see on kõige rahustavam tegevus üldse.

Proovime. (tulemus: 29)

Külili kaheksa, kuna mul on piiramatu kogus internetti ja fantaasiat, kust neid pilte leida.

0

Mis oli esimesel linnaloal esimene Sõitsin koju ja kodus lebotasin tegevus, kui sa väeosast välja said? mõned tunnid.

Tulin auto pealt maha Tartu kesklinnas, kõndisin mööda Rüütli tänavat ja siis tuli 4-5 keskealist daami mulle vastu ja kui olin neist möödunud, ütles üks neist oma sõbrannadele: “Palun mulle ka üks selline ilus sõduripoiss!” Ehk siis punastasin esimesel linnaloal esimese asjana.

1

1

Kas sa oled metsas mõne tegevuse ajal magama jäänud?

Jaa. Olin eeljulgestuspostil ja ootasin vastast, aga õnneks ärkasin täpselt õigel ajal üles.

Olen näiteks kõndimise ajal magama jäänud.

Millest sa kaitseväes kõige rohkem puudust tunned?

Voodist, et saaks päev läbi voodis lebotada.

0

Spordi tegemisest, sest tsiviilis sai sporti teha intensiivsemalt ja korrapärasemalt.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Ma olen ühe korra laatsaretis käinud seljavaluga.

0

Soovisin kaaluda ennast, sest ainus täpne kaal pataljonis on laatsaretis.

Mis ametimehe positsioonil sa võiksid olla kaitseväes?

Esialgu lihtsalt jaoülem, aga edasi on plaanis minna Scoutsi ja seal esialgu laskurina ja edasi tippu välja.

Rühmaülema abi kasvatuse alal – vähe kohustusi, aga palju karjumist.

Kord ja distsipliin.

Metsas sõda mängida meeldib igale poisile.

1

1

Mis on kõige parem asi ajateenistuse juures?

1

Lasu ajal MAPATSist väljuv tulelont on aukartust äratav.

Kaitseväes kasutatakse tänasel päeval kaht tüüpi tankitõrjekomplekse. Ühisest sihtotstarbest hoolimata on nii MILAN kui ka MAPATS küllaltki erineval põhimõttel toimivad relvasüsteemid.

I

israelis toodetud raketisüsteemi MAPATS nimetus tuleneb inglise keelsest kombinatsioonist Man Portable Anti-Tank System. Sõna MAPATS tähendab ühtlasi ka heebrea keeles plahvatust.

Kaitseväes õpetatakse tankitõrje raketisüsteemi MAPATS kasutamist Viru jalaväepataljoni ajateenijatele.

Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ülema leitnant Margus

Kallo sõnul on MAPATSi kasutamisel oluline relva stabiilne asend. Kui see on saavutatud, saab MAPATSit kasutada nii maapinnalt, autodelt kui laevadelt laskmiseks. Viru jalaväepataljoni ajateenijad saavad väljaõppe nii autolt kui maapinnalt laskmiseks.

MAPATSi kasuks räägivad selle mitu omadust. 5000-meetrine laskekaugus võimaldab raketikompleksi kasutada lisaks maapinnal paiknevate vastaste elimineerimisele ka õhusihtmärkide, näiteks helikopterite, tõrjumisel. Relva lahingasendisse viimise kiirus, mis võtab kogenud võitlejatel aega alla minuti, on samuti seadme üks suurtest eelistest.

MAPATSi raketi juhtimine käib relva ja raketi vahel oleva laserühenduse abil. Seetõttu on lasu sooritamine võimalik ka oludes, kus relva ja raketi vahel traatühendust omavad seadmed (näiteks MILAN) hätta jääksid.

1 1 1

1

12.

1 1

Korduvalt, alates esimesest linnaloast ja on toiminud ka.

0 8.

1

Kas sa oled oma ajateenija staatust Ei ole, mul on oma proua olemas. ära kasutanud, et neiudele külge lüüa?

0

7.

0

Selle tiitli võidab veebel Rammo.

1 6.

250 umbes.

1

13. Joonista tank!

Tankitõrje raketisüsteem MILAN 2 sobib hästi Eestis kasutamiseks.

1 Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Nooremseersant Ristimägi joonistatud tank pärineb esmapilgul Esimesest ilmasõjast või isegi Vabadussõjast. Just tol perioodil olid tankid nii kitsad ja väiksekaliibrilise kahuriga.

Nooremseersant Ristimägi peab vaatamata oma hiilgavale kaitseväe kehalise võimete testi tulemusele oma pataljonikaaslasele luurekompaniist alla vanduma. Loodetavasti see teda ei morjenda ning noormees saab täita oma unistuse teenida Scoutspataljonis.

Tulemus

8

1 Nooremseersant Joosti sõjamasinal on aukartustäratav relvastus, mis on juuresolevatel andmetel ka kirjas. Nimest ja meeskonnaliikmete arvust (luure pooljagu) saab aimu, et just selline on iga luuraja unelmate tank.

Nooremseersant Joost võttis võimsas vastasseisus seekord üsna kindla võidu. Võidu võtmeks oli värvikas elu nii teenistuses kui ka linnalubade ajal. Palju õnne võitjale ja tervele luurekompaniile!

11

Raketisüsteemi MILAN nimi tuleneb prantsuse keelsest fraasist Missile d´infanterie léger antichar. Prantsuse ja Saksa inseneride koostöös loodud relvasüsteemi on Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias ja Indias kokku toodetud ligi 10 000 eksemplari.

MILANi tankitõrjerakett on laskja poolt juhitav, mistõttu on vajadusel võimalik pärast laskmist raketi trajektoori ja sihtmärki muuta. MILANi raketi juhtimine käib läbi relva ja

laskemoona vahel oleva peenikese traadi, mille kaudu hoiab rakett kuni sihtmärgi tabamiseni juhtimisplokiga ühendust.

Rakett liigub suunal, kuhu osutab relvasüsteemi sihik, mistõttu peab relva kasutaja olema ülimalt täpne. Seesugune sihtimislahendus muudab raketi eksitamise vastasel keerulisemaks, kui soojusele reageeriva raketi puhul.

SL

MAPATS:

MILAN 2:

Relvakomplekti kaal: 74 kilogrammi Suurim laskekaugus: 5000 meetrit Efektiivne laskekaugus: 800 5000 meetrit Meeskond: 4 liiget

Relvakomplekti kaal: 17,8 kilogrammi Sihikuline laskekaugus: 2000 meetrit Efektiivne laskekaugus: 300 – 1950 meetrit Meeskond: 3 liiget

Lahingrakett:

Lahingrakett:

Kaliiber: 148,5 millimeetrit Soomustläbistavus: 800 millimeetrit Raketi lennukiirus: 120 305 meetrit sekundis Raketi kaal: 29,5 kilogrammi (koos konteineriga)

Kaliiber: 115 millimeetrit Soomustläbistavus: 800 millimeetrit Raketi lennukiirus: 70 – 210 meetrit sekundis Raketi kaal: 12,2 kilogrammi (koos konteineriga)

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013

7

Eesti kelguhokikoondis alistas pingelises mängus Suurbritannia võistkonna

FOTO:MARK GRIMITLIHT

Laupäeval 23. veebruaril toimus Tallinnas Škoda jäähallis sõpruskohtumine Eesti ja Suurbritannia kelguhokimeeskondade vahel.

P

ealtnäha lihtsa hokikelgu juhtimine pole sugugi nii kerge, kui arvata võiks. “Eks ta esialgu ole harjumatu, sest kelgu peal on raske tasakaalu säilitada,” kirjeldas oma esimest kokkupuudet kapral Tarmo Lepik. Võimalus sõita omalaadse hokikelguga avanes kapral Lepikule tänu Eesti Invaspordi liidu ja Kaitseväe tugikeskuse koostöös korraldatud invaspordipäevale, mille raames võtsid 23. veebruari õhtul Škoda jäähalli väljakul mõõtu Eesti ja Suurbritannia rahvuskoondised.

Kelguhoki näol on tegemist Paraolümpia versiooniga jäähokist, mis oli esmakordselt Paraolümpiamängude kavas 1994. aastal Lillehammeris.

Kelguhokis kasutatakse mängimiseks spetsiaalset kelku, mille all on kaks uisku ning kahte kuni 100cm pikkust keppi, mille ühes otsas on metallteravik kelgu edasi lükkamiseks ning teises hokikepi laba litri löömiseks.

Reeglid on seejuures samad kui suurel hokil, kuid erineb mänguaeg, mis koosneb kolmest 15-minutilisest perioodist. Samuti on mängijal keelatud rünnata teist mängijat 90-kraadise nurga alt. Sellest kõigest hoolimata on kelguhoki sama vaatemänguline, kui klassikaline hoki ning meistriks saamine nõuab suurt pühendumust.

Afganistanis välisoperatsioonil mõlemad jalad kaotanud kapral Lepik leiab, et mõnes mõttes sarnaneb spetsiaalne kelk jalgrattaga, kuna liikumisel tuleb end ülakehaga tasakaalus hoida. “Kiirendades on see lihtsam, aga pöörates kipub tasakaal ära kaduma,” täpsustas ta.

Koostöö teiste riikidega

Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplase sõnul on viga saanud kaitseväelase võimalused sportimise

Spetsiaalselt hoki mängimiseks loodud kelgu juhtimine nõuab sõitjalt head tasakaalutunnetust ning püsivust. jätkamiseks väga laiad. “Kaitseväe- rahvusvahelist koostööd nii brittide laseks olemise juures on spordite- kui ka teistega. “Tänavu kui ka möögemine elementaarne ja kui võitleja dunud aastal osalesime haavatud võitsaab vigastada, jätkab ta aktiivsete lejate rattamatkal Saksmaal. Püüame ka Eesti poolt eluviisidega, kuid anda panuse, vahetab võib-olla “Kaitseväelaseks olemise kutsudes britte, alasid,” leidis kellega meil Siplane. Ühes juures on sporditegemine koostöö sujub Eesti Invaspordi Liiduga valmista- elementaarne ja kui võitleja väga hästi, näiteks kanuu- või takse praegu ette saab vigastada, jätkab ta rattamatkasügisel toimuvaks dele,” jagas rahvusvaheliseks aktiivsete eluviisidega, kuid Kaitseväe tugikaitseväelaste keskuse juhao l ü m p i a a d i k s , vahetab võib-olla alasid” taja parasportkus eestlased osalaste tulevikuplaane. levad peamiselt kuulitõukevõistlusel.

Eesti Invaspordi Liidu peasekreKuna nii Eesti kui ka Suurbritannia kelgukoondisse kuuluvad kummagi täri Signe Falkenbergi hinnangul on riigi kaitseväelased, võis Tallinnas toi- aktiivseid invasportlasi Eestis umbes munud sõpruskohtumist pidada osa- tuhat, kuid see arv võiks olla palju liselt kaitseväeliseks spordiürituseks. suurem. “Neid võiks olla rohkem ja Samuti on Siplasel kindel soov jätkata just selliseid inimesi, kes ei pürgi võist-

lustele, vaid tegelevad spordiga enese tervise ja vaba aja täitmise huvides,” sõnas Falkenberg. Spordialasid on seejuures küllalt, alustades kelguhoki, ujumise, ratastooli korvpalli, laskmise ja lauatennisega ning lõpetades elektriratastoolide saalihoki, erinevate võidusõitude või hoopis teerajaorienteerumisega.

Elamusterohke mäng

Vabariigi aastapäeva eelõhtul toimunud hokimängu austasid oma kohalolekuga ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning Suurbritannia suursaadik Chris Holtby. Paraku pidid pealtvaatajad mängu esimesel perioodil tunnistama külalismeeskonna paremust, kuna just nimelt Suurbritannia avas esimesena oma mänguskoori.

Teise kolmandiku lõpuks suutsid eestlased mängurütmi juba taastada

ning silmnähtav üleolek realiseerus 11 minutil, mil meeskonna kapten Kaido Kalm lõi viigivärava. Vähem kui minuti pärast viis Tarmo Kolk Eesti juba juhtima. Teise perioodi eelviimasel minutil lõi Suurbritannia mängija Ian Warner külalismeeskonnale teise värava ning taastas viigiseisu.

Kohtumise viimasel kolmandikul jõudis pinge haripunkti - seda väljendas ilmekalt ka kohtunik, kes määras Suurbritannia mängijale kaheminutilise karistuse kohtumise tahtliku venitamise eest. Eesti koondis kasutas juhuse ära ning Kaido Kalm viis eestlased taas juhtima. Vaid 14 sekundit enne mänguaja lõppu võttis Suurbritannia taktikalise mängupausi, kuid viigiväravat sellest ei sündinud. Eesti kelguhokimeeskond võitis Suurbritanniat lõpptulemusega 3 - 2.

Kristjan Terase

Jaapanist pärit aikido parandab rühti ja tõstab toonust FOTO: AGATSU

Vanemveebel Hillar Pliiats kirjeldab, kuidas ja miks ta otsustas tegelema hakata Eestis vähetuntud võitluskunstiga Aikido.

A

astal 2003, kui olin naasnud Kosovost ja olin enda jaoks avastanud, et nüüd oleks õige hetk tegeleda millegi sellisega mis tõelist naudingut ja väljakutset pakub. Olles terve oma teadliku elu imetlenud idamaiseid võitluskunste, jäin lõpuks pidama alal mida nimetatakse Aikido’ks.

Aikido on Jaapani võitluskunst, mille lõi Morihei Ueshiba (18831969) 20. sajandi alguses, toetudes vanadele klassikalistele samuraide võitlusviisidele. Aikido ehk harmoonilise ki (meele-, vaimu-, tahtejõud) tee on põhimõtetelt rohkem kaitsev võitluskunst, kus ründaja jõudu kasutatakse ja hallatakse heitmis- või sidumistehnikates.

Idamaine võitluskunst aikido pole sport, vaid pigem elustiil.

Morihei Ueshiba on öelnud, et "aikidos ei ole võitjaid ega kaotajaid, kuna hävinguga kaasneb uus võitlus". Aikidos ei võistelda, ei harjutata vägivalda ega keskenduta ründaja hävitamisele. Samuti ei ole primaarne füüsiline jõud, kuna lisaks kehale

arendatakse veel ka ki'd ja nende kahe toimimist üheskoos ehk ai'd (harmoonia, üheks, liitumine, kooskõla). Seetõttu sobib aikido paljudele vanusest ja soost sõltumata, arendades osalejate füüsilist ja vaimset jõudu ning koordineeritust. Aikido-d võiks tõl-

kida kui teed, mis viib kooskõlani või kooskõlastavat rada.

Minult on palju küsitud, et miks ma kaitseväelasena valisin just aikido aga mitte näiteks karate, ju-jutsu või ülimalt populaarseks kujunenud MMA (Mixed Martial Arts), siis vastus sellele tuli lihtsalt. Kuna Aikidos ei ole võistlusi ja enda taseme tõstmine käib läbi vabatahtliku graduatsiooni (eksamite), siis sisuliselt välistab see tõestusmomendi. Kõike mida treeningutel omandad, õpid, harjutad ei ole mitte kellelegi millegi tõestamiseks kui hea või halb sa sellel alal oled, vaid teed kõike enda jaoks.

Loomulikult on tänaseks päevaks aikidost minu jaoks kujunenud elustiil ja üsna raske on sellest eemal olla, millel on erinevad põhjused. Olgu selleks siis missioonil osalemine või isiklikest põhjustest tingitud asjaolud.

Aastatel 2008-2011 olin teenistuses NATO ühendväestaabis Brunssumis, üsna ruttu otsisin üles elukohale kõige lähema aikidoklubi ja treeningud Hollandis võisid alata.

Täna tagantjärele mõeldes tunnen,

et sellest oli palju kasu, kuna nägin erinevatel seminaridel euroopas (Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Sveitsis, Saksamaal ja Horvaatias) seda harmooniat, mida aikido kui ala propageerib. Alles hiljuti, kui korraldasime oma koduklubiga Agatsu Hollandi õpetaja seminari, saime meeldiva komplimendi osaliseks kus mainiti, et aikidokadel Eestis on korralik ja kindel rüht, mis on üks aikido aluseid ja teadupärast on rüht sõjaväelaste jaoks väärikuse küsimus.

Loo autor alustas aikidoga tegelemist 2003 aastal. Aastal 2009 sooritas ta Hollandi Kuningriigis shodan (1. dan) taseme eksami ning aastal 2012 nidan (2. dan) taseme eksami.

Peale selle viib ta regulaarselt treeninguid läbi aikidoklubis Agatsu (loodud 2012), kus esimene treening on kõigile huvilistele tasuta. Vanemveebel Pliiats omab Eesti Olümpiakomitee (EOK) poolt väljastatud aikido treenerikutse II taset.

Hillar Pliiats vanemveebel

sõdurileht

8

ESMASPÄEV, 4. MÄRTS 2013

Kasulikud rakendused sinu nutitelefonile Eesti on maailmas tuntud kui tehnoloogiliselt arenenud väikeriik. Et hoida oma positsiooni tehnoloogiarindel, on Sõdurileht valinud välja parimad rakendused ajateenijale.

M

obiiltelefon pole enam ammugi tavaline sidevahend. Nädalaid kestva akuga robustsest seadmest on saanud kaasaskantav meelelahutuskeskus, mis tuleb laadijasse pista iga paari päeva järel. Lühem kasutusaeg tuleneb aga võimekama riistvara kasutamisest ning GPS-mooduli, korraliku fotoaparaadi ja mobiilse andmeside olemasolu üldjuhul kompenseerib akutehnoloogiast tulenevad puudujäägid. Selleks et nutitelefon oleks midagi enamat, kui lihtsalt MP3mängija, valis Sõdurileht välja rakendused, mis võivad teha ajateenija elu oluliselt mugavamaks.

10. Hill Climb Racing (Android, iOS)

Tegemist on ainukese mänguga, mis meie nimekirja mahtus, kuid see-eest üpris praktilisega.

Hill Climb Racingus on sinu eesmärk läbida maastikusõidurada, koguda teekonnal boonuseid ning arvestada seejuures kütusekuluga -- võib öelda, et tegevus sarnaneb tugevasti reaalsusega. Samuti aitab ta hästi pingeid maandada ning kaasvõitlejatega edetabelis mõõtu võtta.

9. Red/Green Flashlight (Android), Lamp CL (iOS)

Kui ülesande täitmine nõuab filtreeritud punase valguse kasutamist ja taskulambi patareid on parajasti tühjaks saanud, tõttavad appi just need rakendused. Kumbki täidab telefoni ekraani punase värvusega ning teeb su seeläbi vastasele raske-

mini nähtavaks, kui valget valgust kasutades.

8. First Aid (Android), First Aid White Cross (iOS)

Õigete esmaabivõtete täpne tundmine võib sageli päästa inimese elu.

Selleks, et klassitunnis õpitu meeles püsiks, sobib kumbki eelpool mainitud rakendustest väga hästi. Võimalikud vigastused on jaotatud kategooriatesse ning vajalikku tegevust aitavad mõista erinevad joonised.

7. GPS Test (Android), Motion X GPS (iOS)

the-record standardit sõnumivahetuse täielikuks krüpteerimiseks.

4. Runkeeper (Android, iOS)

Pole vahet kas su eesmärk on saada suveks vormi või jalgsirännakute arhiveerimine. Runkeeper kasutab GPS-i sinu asukoha jälgimiseks ning märgib maha kogu läbitud teekonna koos tõusude ja langustega. Hiljem on kogutud infot võimalik vaadata ka rakenduse veebilehel ning näha kui mitu kilokalorit teekonna läbimisel kaduma läks.

3. U.S Army Survival Guide (Android, iOS)

Koordinaatide määramine on täppisteadus ning juhul kui harilik pliiats on teritamata jäänud ja kaardile tõmmatud jooned liialt udused tunduvuad, tõttab GPSi-rakendus appi. Lisaks asukoha kuvamisele kaardil saavad mõlemad rakendused suurepäraselt hakkama MGRS koordinaadi määramisega.

Kuigi ellujäämiskursuse organiseerimine on igaühe isiklik ja teenistusväline lõbu, ei maksa seda ilma hoolika ettevalmistuseta proovida. Olgu olukord tahtlik või tahtmatu, kuid Ameerika Ühendriikide armee 23. peatükist koosnev e-raamat aitab isolatsiooni edukalt üle elada.

6. Smart Measure (Android), EasyMeasure (iOS)

2. Days Left Widget (Android) Countdown+ (iOS)

Kauguste määramine saanuks selle rakenduse abil SBK ajal küll pisut teistsuguse tähenduse. Õnneks ei kao sammupaarid ja nurksuunad niipea kuhugi, ent mobiiltelefoni kaamera ja trigonomeetriavalemite abil tehtud mõõtmised võivad anda täpse tulemuse nii mõnelgi puhul. Igal juhul meenutab mullune meenutab lehetoimetus seda rakendust üksnes heade sõnadega.

5. Gibberbot (Android), ChatSecure (iOS)

Võib öelda, et kommunikatsioon on üks edu võtmeid. Mida aga teha siis, kui vana-hea traatside enam ei tööta? Sellisel juhul saab teateid edastada mööda turvatud õhukanaleid.

Mõlemat sõnumirakendust saab kasutada XMPP serveritega, kus ühenduse loomisel kasutatakse Tor süsteemil põhinevat Orbot protokolli ning Off-

Countdown on hea abimees, kui sa loed päevi mõne tähtsa sündmuseni. Näiteks järgmise Sõdurilehe ilmumiseni (see leiab aset 18. märtsil). Vihikut ja harilikku pliiatsit asendavad digitaalsed numbrid, mis järjepidevalt kahanevad märgitud kuupäeva suunas.

1. Swiss Army Knife (Android), iSwissTool (iOS)

Teist aastat järjest napsab parima rakenduse tiitli programm, mis koondab endasse mitu pisirakendust. Siin on olemas kõik sõdurile vajalik - taskulamp, taimer, stopper, joonlaud, kalkulaator, lood, luup ja kompass. Kui teinekord on internetiühendus harjutusväljal pisut nigel ja iga kilobait on kaalul, siis soovitame sul vähemasti selle rakenduse enda telefoni laadida.

Kristjan Terase

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe veepudel!

Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 13. märtsini Ristsõna number 110 õige lahendussõna oli LAEVAARST Õnnelik võitja on nooremseersant Oskar Kivisiv KVÜÕA Kõrgemast Sõjakoolist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

koomiks | autor: Helin Tikerpuu "Kui kivi õhku visata siis ta kukub maha, sest teda mõjutab maa külgetõmbejõud.

Kes aga teab, mis juhtub kui ta vette kukkub?"

ristsõna

"See pole meie asi, sellega tegeleb merevägi."