6
Sõnavõtt
Eesti riik on loodud rahva ja vabaduse kaitseks Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval.
E
esti Vabariigi aastapäev on aeg, mil tuleb mõelda vabadusele ja iseseisvusele. Mida see meile tähendab ja kui kallist hinda oleme nõus selle vabaduse eest
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
maksma? Täna näib kõik see, mis veerandsada aastat tagasi oli uudne ja ärevusttekitav, justkui iseenesestmõistetav. Terve põlvkond on üles kasvanud vabas Eestis – nad on vabad oma valikutes ja eneseteostuses. Vabadusel on palju erinevaid palgeid ja need kõik on ühtviisi tähtsad. Meil on võimalus vabalt ja takistamata arutleda oma rahva ajaloo ja tänapäeva üle. Kuid on oluline mõista, et see arutelu ei vabasta meid mälust ja minevikust. Vabadusel on suurem tähendus nende jaoks, kes on pidanud selle nimel ohvreid tooma. Täna Vabaduse väljakul koos olles mäletame neid, kes meie riigile aluse panid, ning neid, kes seda, relv käes, kaitsesid. Kuigi meie seas pole enam mehi ja naisi, kes Vabadussõjas oma noore riigi eest rindele läksid, on meil mälestused, mida tuleb elus hoida ja põlvest põlve edasi kanda. Täna Vabaduse väljakul koos olles kinnitame, et ka tulevikus on alles teadmine, et Vabadussõda polnud pelgalt Esimese maailmasõja järgne pinnavirvendus kusagil Euroopa äärealadel, vaid see oli päris sõda. See oli katsumus, mis päädis võiduga ja Eesti riigi õigusega iseseisvusele. Selle tunnistajateks olid sõbrad ja liitlased – britid, soomlased, rootslased, taanlased, prantslased ja ameeriklased –, kes osutasid olulist abi ja seisid relvavendadena meie kõrval. Eesti Kaitsevägi oli Vabadussõjas võideldes ja on täna Eesti riiki kaitstes rahvavägi. See tähendab, et rahvas osaleb oma riigi kaitses ja Kaitsevägi on oma rahvale lähedal. Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu peamine ülesanne on kaitsta Eesti riiki koos meie liitlastega. Meie sõjalise riigikaitse alustaladeks on ajateenistusele tuginev reservvägi, kõrgel tasemel väljaõpetatud ja kogemustega elukutselised kaitseväelased
Riho Terras kindralmajor, Kaitseväe juhataja
ning omal vabal tahtel riigikaitsesse panustavad kaitseliitlased. Kaitseliit on Eesti rahva vaba kaitsetahte väljendus ja meie iseolemise kindel tagatis. Vabu kodanikke, kes on ühinenud oma kodu ja rahva kaitseks, ei tule ajaloost tikutulega otsida. Üheks kõnekaks näiteks on Tallinna linnakodanike julge vastuhakk Moskva tsaaririigi sõjasalkadele Liivi sõja päevil 11. septembril 1560. «Lahing Jeruusalemma mäe taga» peeti siit paari kilomeetri kaugusel, paigas, kus täna asub Tallinna Ühisgümnaasium. Õlg õla kõrval kaitsesid linna aadlikud, raehärrad, kaupmehed, lihtsad linnakodanikud ja Mustpeade vennaskonna liikmed. Täna meenutab seda lahingut Tallinna kõige vanem mälestusmärk Marta tänaval. See on mälestusrist kaupmees Blasius Hochgrevele, kes linna kaitstes teiste seas oma elu andis. See peatükk Tallinna ajaloost sobib iseloomustama ka tänast Kaitseliitu, kuhu oma oskused ja jõu on koondanud paljude ametite ja erialade esindajad. Neid ühte liitvaks ideeks on oma kodu ja riigi kaitse. Lähitulevik toob Kaitseliidule suurema vastutuse ja kohustuse maakaitseülesande täitmisel. See on oluline samm Kaitseliidu muutmisel veelgi tõhusamaks jõuks meie riigikaitses. Eesti maakaitseülesanne tähendab Kaitseliidu jaoks veelgi paremini toimivat väljaõpet ja vajadust kaasata oma ridadesse rohkem toimekaid inimesi. See on ühtlasi ka kindel tunnistus usaldusest. Eesti riik usaldab oma inimesi ja nende vaba tahet. Kaitseliidu malevad ja malevkonnad on juba täna arvestatavaks jõuks ja koostööpartneriteks meie maakondadele, linnadele ja valdadele. On oluline, et Kaitseliidu arendamise juures peetaks silmas admiral Pitka nõuannet, mille kohaselt tuleb alles hoida «tõsise vaimu ja algatuse jõud», sest isamaaline vaimsus ja omaalgatus on ol-
nud määravateks väärtusteks läbi kogu Kaitseliidu ajaloo. Eesti riigikaitse üks põhialustest on reservarmee ning ajateenistus, mis seda kestlikult ülal hoiab. Ajateenistus on auasi. Eesti riigi kaitseks on üha enam noori mehi ja naisi vabal tahtel valmis astuma ajateenistusse. See teeb siirast rõõmu. Eesti riigi ja Kaitseväe ülesanne on teha kõik selleks, et ajateenistuses oleksid loodud parimad võimalused ja tingimused sõjaliseks väljaõppeks. Samuti anname endast parima, et ajateenijate elamistingimused vastaksid nüüdisaja nõuetele. On hea meel, et suurem osa lapsevanematest saadab oma poegi ja tütreid Eesti riiki teenima kindlas teadmises, et ajateenistuses omandatud teadmised, oskused ja meelsus jäävad püsima kogu eluks. Peatselt oma poega ajateenistusse saatva isana loodan südamest, et ta võtab sellest kogemusest oma ellu kaasa parima. Ajateenistuses saadud väljaõpe ja oskused panevad aluse tugevale reservväele. Nii on ka teenistus reservis riigikaitse ja kaitseväeteenistuse loomulik osa. Täna on just reservõppused see koht, kus on võimalik anda panus oma riigi ja rahva kaitseks. Ka tööandjad, kolleegid ja lähedased saavad anda oma osa kaitsevõime kindlustamisse – toetada ja suhtuda mõistvalt reservväelasest kolleegi või pereliikme osalemisse õppekogunemistel. Eesti kaitseväelased on pälvinud tunnustust kõikjal, kus neil on tulnud teenida. Eesti kaitseväelane on hea ja usaldusväärne sõdur ja relvavend. Meie üksused on koos liitlastega osalenud sõjalisel missioonil Afganistanis juba kümme aastat. Mulle on korduvalt kinnitatud meie ohvitseride ja allohvitseride kõrget võitlejamoraali ja maailmatasemel oskusi. Elukutselise kaitseväelase amet peab olema au sees. Seda peab tunnustama ja esile tõstma. On oluline, et meie kaitseväe ridadest ei lahkuks parimas eas ja suurte kogemustega ohvitserid ja allohvitserid. Riigi ülesanne on nende meeste ja naiste panust väärtustada.