6
2
10
Kokkuvõtted ajakirjast Jane’s Defence Weekly (jaanuar-veebruar 2013)
5
4
8 7
43
3
5
miljardit dollarit kavatseb Venemaa investeerida järgmise 20 aasta jooksul oma merelaevastikku. Osa sellest rahast kavatsetakse kasutada Musta mere laevaehitus- ja remondikeskuste väljaarendamiseks.
6
Rootsi tahab tugevdada Põhjamaade koostööd
Rootsi välisminister Carl Bildt ja kaitseminister Karin Enström väitsid ajalehes Dagens Nyheter, et kasvamas on vajadus suurendada Põhjamaade kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika valdkonna koostööd. Nad leidsid, et ühise tegutsemise nurgakiviks peaks olema kaitsevarade ja -võimekuste ühine omamine. Selle asemel, et rõhutada rahvusvahelist koostööd, tõstsid Bildt ja Enström esile piirkonna kasvava strateegilise olulisuse, tuues näiteks, et 15% kogu maailma kaubandusest läbib Läänemerd ja seega kasvab ka vajadus seda kaitsta. NATOsse mittekuuluvad Rootsi ja Soome on viimastel aastatel üha enam võtnud osa NATO õppustest. Bildti ja Enströmi artikkel järgnes Karin Enströmi 9. jaanuaril tehtud avaldusele, et sõja korral suudaks Rootsi end kaitsta vaid ühe nädala. Tema toonane tähelepanek sattus tugeva kriitika alla. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen aga rõhutas, et ei ole võimalik olla väljaspool NATOt ja ikkagi nõuda seda, mida NATO-l on pakkuda. Ta tuletas ka meelde, et NATO 5. artikli kohustused kehtivad vaid NATO liikmesriikide, mitte organisatsiooni partnerite suhtes.
7
Bangladesh võttis võlgu
Bangladeshi Rahvavabariigi valitsus laenas Venemaalt miljard dollarit, et osta neilt kaitsevarustust. Nimelt kavatseb Venemaa müüa Bangladeshile enda antud laenu vastu soomukeid, jalaväerelvi, õhutõrjesüsteeme ja tarnspordihelikoptereid.
8
India ja Pakistan taas Kashmiri pärast tülis
9
USA lükkas ümber jutud keemiarelvade kasutamisest Süüria poolt
USA kummutas kuulujutud, nagu kasutaksid Süüria presidendile Bāshar al-Asadile ustavad väed vaenlaste vastu keemiarelvi. Siiski väitis USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja, et kui al-Asadi režiim teeb traagilise vea ja kasutab keemiarelvi või ei suuda tagada nende kindlas kohas hoiustamist, on režiim vastutav. Kuulujutud keemiarelva kasutamisest ilmnesid möödunud aasta 23. detsembril, kui Süüria tank oli väidetavalt tulistanud mässuliste suunas kollast värvi gaasimürske.
10
Hispaania asutab küberkaitsekeskuse
Hispaania kaitseminister Pedro Morenés teatas 6. jaanuaril, et riik kavatseb rajada küberkaitsekeskuse, seismaks vastu uuest julgeolekukeskkonnast tulenevatele ohtudele. Keskus hakkab tööle 2013. aasta lõpul ja selle eeskujuks on võetud 2009. aastal asutatud USA küberkaitsekeskus.
11
ÜRO missioonidele saadetakse droonid
ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed olid nõus ettepanekuga anda rahuvalvajate kasutusse mehitamata õhusõidukid (UAVd). Droone hakatakse kasutama Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
12
Ukrainas kaob kohustuslik kaitseväeteenistus
Ukraina uus kaitseminister Pavlo Lebedev teatas, et tänavu lõpeb riigis kohustuslik ajateenistus ja minnakse üle elukutselisele armeele. Lisaks vaadatakse üle ka armee struktuur ja juhtimine.
59,8%
hääletanuist pooldas Austrias 20. jaanuaril peetud referendumil kohustusliku kaitseväeteenistuse säilitamist. Seega kukkus läbi kaitseminister Norbert Darabose kava muuta Austria Bundesheer elukutseliseks. Referendumil osales pisut üle 50% valimisealistest kodanikest. Analüütikute sõnul võib valitsus hakata välja mõtlema teisi plaane Bundesheeri reformimiseks. Seda võib aga pärssida tõsiasi, et Austria kaitsekulutused on kõigest 0,6% sisemaisest kogutoodangust.
1971.
aastal esmakordselt teenistusse asunud Ukraina ainus allveelaev Zaporozija on pärast kolmeaastast remonti taas valmis riiki teenima. Zaporozijat on eelmisel kümnendil parandatud lausa kahel korral: esmalt läbis see kolmeaastase kapitaalremondi 2000. aastal ja teist korda alustati remonditöid 2009. aastal.
5300
teenistuja võrra kavatseb Suurbritannia kaitseministeerium vähendada Briti armee isikkoosseisu. Briti 102 000 inimese suuruse armee isikkoosseisu kavatsetakse 2015. aastaks vähendada 82 000ni. Algse kava järgi pidi see juhtuma alles 2020. aastal. Armee vähendamise põhjuseks on kaitse-eelarve defitsiit.
60
Saabi JAS 39 Gripen E tüüpi hävitaja soetus on kavas Rootsil. Esimene lennuk peaks Rootsile üle antama 2018. aastal. Selle täpset hinda ei ole veel avaldatud, kuid Šveitsile, kes ostis 22 samasugust lennukit, läks tehing maksma 3,357 miljardit dollarit.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
India armee ülem lubas Pakistanile kätte maksta kahe India sõduri hukkumise eest Kashmiri piiril aset leidnud tulistamisel. Kindral Bikram Singhi sõnul tuleb igale provokatsioonile vastata jõuga ja Indial on õigus Pakistanile kätte maksta enda määratud ajal ja kohas. Ekspertide sõnul sarnanevad hiljutised sündmused Kashmiris 1999. aasta Kargili konfliktile, mille käigus okupeerisid Pakistani juhitud väed osaliselt Kargili
kõrgustiku. Kuigi meedia ja rahvusvahelised vaatlejad peavad võimalikuks konflikti eskaleerumist, on mitmeid põhjusi, miks võib arvata, et India ei kavatse sõjaliselt kätte maksta, sest 26. jaanuaril, vabariigipäeval peetav Pakistani-vastane retoorika on Indias juba tavapäraseks saanud.