61
Eesti suurtükiväe esimesed suurtükid ja suurtükieelikud Haapsalu lossivaremetes 1917. aastal
Patarei nr 2 Vabadussõjas 1919. aastal
1. Suurtükiväegrupi Ohvitseride Kogu
Hilisema 1. suurtükiväegrupi patareide formeerimise ja lahinguülesannete täitmisele asumise aeg Patarei Formeerimine Formeerimiskoht Eesliinile Tule avamine Algus Lõpp jõudmine 1. patarei
29. nov 1918
25. dets 1918
Tallinn
26. dets 1918
28. dets 1918
2. patarei
12. dets 1918
13. dets 1918
Tallinn
13. dets 1918
14. dets 1918
3. patarei
9. dets 1918
11. dets 1918
rinne
11. dets 1918
12. dets 1918
4. patarei2
18. dets 1918
25. dets 1918
Tallinn
27. dets 1918
4. dets 1919
Selle suurtükiväepolgu koosseisus oli Vabadussõja ajal kokku 18 patareid. Mitmed neist olid aluseks 2. ja 3. suurtükiväepolgu moodustamisel. Sõja jooksul olid polgu koosseisus hilisema 1. suurtükiväegrupi 1., 2., 3. ja 4. patarei, mis osalesid lahingutegevuses kõikidel rinnetel: Viru rindel 1.–4. patarei; Viljandimaal, Valgamaal ja Võrumaal 4. patarei; Lätis venelaste vastu 4. patarei;
2 1. suurtükiväegrupi 4. patarei eelkäijaks oli Vabadussõja alguses 1. suurtükiväepolgus formeeritud 5. patarei, mis sõja jooksul nimetati ümber väljapatareiks nr 17. Järgnevas tekstis mõeldakse 4. patarei all algset 5. patareid.
Landeswehri vastu Võnnu ja Riia all 1. patarei (Leets 1933: 32). Vabadussõjas õnnestus korduvalt peatada Punaarmee läbimurded suurtükitulega. Näiteks tekkis 23. novembril 1919 Dubrovka küla juures kaitsesse tühimik, sest 9. jalaväerügemendi I pataljon taandus korratult pärast vastase tugevat suurtükituld ja kahe polgu pealetungi algust. Tekkis oht, et vastase edasitungiv jalavägi hävitab viiest patareist koosneva 1. suurtükiväepolgu rühmituse. Kapten Kauler sai kaitselõigu ülemalt juhise päästa suurtükid, kuid osal patareidest puudusid positsiooni vahetami-
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
rei, kasutades 1. suurtükiväepolgu ja 4. jalaväepolgu isikkoosseisu. Hobused saadi 5. jalaväepolgult, I rühm relvastati kahuritega, mis osteti sakslastelt Rakveres, II rühmale saadeti 3,425-tollised suurtükid Tallinnast. Juba kolm päeva pärast formeerimise algust (12. detsembril 1918) tulistas I rühm Raudna külast Rannut ning II rühm Vaekülast Ulvi ja Põlula mõisa. 3. patarei oli esimene Eesti välisuurtükipatarei, mis avas Vabadussõjas tule (Leets 1933: 28).
Allikas: Leets 1933: 32