57
suudetud leida endale liitlasi. Ka kaks korda suurem kogus saaterelvastust ja kümmekond (paarkümmend?) sõjalennukit poleks vähendanud Nõukogude Liidu otsustavust oma plaanide teostamisel ega taganuks üksi sõdiva Eesti võitu. Tuleb lihtsalt tunnistada Nõukogude Liidu edukust Balti riikide välispoliitilisel isoleerimisel ja nende isekeskis tülli ajamisel ning Eesti võimetust sellele vastu seista. Loodetavasti on meie tänased ja homsed juhid selles osas targemad. Kirjandus
Eesti allveelaevad Sõjasadamas
Mis läks valesti? 19. septembril 1939 viidi merejõud kõrgendatud valmisolekusse. Kõigi merejõudude laevade pardale võeti toit, vesi, laskemoon ja miinid. Õppetorpeedod asendati lahingutorpeedodega. Laevadel alustati sõjapäevaraamatute pida-
mist ja laevad olid valmis väljasõiduks. Merekindluste ajateenijate reservi arvamine ja merekindlustesse reservõppustele kutsutute koju lubamine lükati edasi (Naber 2004: 126–127). Käsku väljasõiduks aga ei tulnud, sest Eesti nõustus Nõukogude Liidu ultimaatumiga. Nagu näidatud, oli tõhus merekaitse Eestile hädavajalik ja allveelaevad kaitsesüsteemi osana adekvaatne lahendus. Pole ka õige, et allveelaevade ost raiskas ära muu relvastuse soetamiseks hädavajaliku raha. 1939. aasta 1. septembri seisuga ootas täitmist sõjalisi välistellimusi enam kui 20 miljoni krooni eest, allveelaevad läksid aga maksma 6 611 059 krooni, sellest 2 314 000 saadi amortiseerunud hävitajate Lennuk ja Wambola müügist (Nõmm 2004: 229–230, 261). Puudu ei jäänud mitte raha, vaid aega. Eesti sõjalise nõrkuse põhjuseks polnud mitte valede prioriteetide seadmine, vaid taluperemehelik suhtumine riigikaitsesse: kaitsekulutused püüti hoida suhteliselt väikesed, varustust hangiti vähehaaval ja selle valmistamiseks üritati maksimaalselt rakendada omamaist tööstust. Nii õnnestuski kulusid kokku hoida, kuid tarned võtsid rohkem aega. Lõpuks on see vaid akadeemiliselt huvitav arutelu ja ei midagi enamat. Eesti alistus Nõukogude Liidu diktaadile mitte sõjalise nõrkuse tõttu, vaid sellepärast, et oli jõutud välispoliitilisse ummikusse ega
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
kui tänapäeva Venemaa omad, importis suureks sõjaks valmistuv Nõukogude Liit oma liitlaselt Saksamaalt masinaid ja tehnikat. Vastu saadeti toiduaineid ja toorainet. Soome lahe sulgemine poleks küll Nõukogude Liitu lukku panud, kuid tülikas pind talla all oleks see olnud kindlasti. Mõlema riigi merejõud võtsid koostööd tõsiselt: tehti luurealast koostööd, korraldati staabi- ja allveelaevade ühisõppusi, veeti ülisalajased merealused kaablid omavaheliseks sidepidamiseks ja harjutati rannakaitsepatareide tule juhtimist lahe vastaskaldalt. Siiski ei jõutud kunagi riikidevahelise avaliku kaitsealase kokkuleppeni. Kõigist neist ettevalmistustest oli Soomel pisut kasu Talve- ja Jätkusõjas. Talvesõja ajal jõudis merealuse kaabli kaudu Soome luureinfo, eelkõige Nõukogude lennuväe tegevuse kohta. Jätkusõja ajal näitas «Soome lahe sulg» oma vastupidavust, ehkki siis polnud lõunarannikul enam rannakaitsesuurtükke, ja tagas Soomele ohutu mereühenduse Saksamaaga (Leskinen 2000: 303–309).
EE 1990 = Eesti entsüklopeedia 5. Tallinn: Valgus. Kokk, Ragnar 2006. Eesti Merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused & Elmatar. Leskinen, Jari 2000. Vendade riigisaladus: Soome ja Eesti salajane sõjaline koostöö Nõukogude Liidu võimaliku rünnaku vastu aastatel 1918–1940. Tallinn: Sinisukk. Naber, Reet. 2004. Eesti merejõudude juhatajad 1918–1940: lühielulood. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused & Elmatar. Nõmm, Toe 2004. Eesti sõjaväe varustus, sõjatööstus ja relvastuspoliitika. In: Tarvel, Enn & Tannberg, Tõnu (toim). Sõja ja rahu vahel I: Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Tallinn: S-Keskus. Nõmm, Toe 2007. 22. territoriaalne laskurkorpus sõjas 1941. In: Ojalo, Hanno (koost). Korpusepoisid: Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45. Tallinn: Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Selts & Sentinel, lk 23–52. Petrov, Pavel 2008. Punalipuline Balti laevastik ja Eesti 1939–1941. Tallinn: Tänapäev. Piekalkiewicz, Janusz 1998. Der Zweite Weltkrieg. Augsburg: Weltbild Verlag GmbH. TEA entsüklopeedia, 6. kd. Tallinn: TEA Kirjastus 2011. Urb, Taavi 2012. Meredessandid Eesti vetes 20. sajandil. Kaitse Kodu! 5, lk 36–39. Õun, Mati 1999. Sõjalaevad läbi aegade. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Õun, Mati 2001. Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp.