54
Konflikt rünnakuid nende vastu, kes tegid rahvusvaheliste uurijatega koostööd KVA kuritegude väljaselgitamiseks. Lisaks üritati mõjutada ka Del Pontet ennast, oma memuaarides kirjutab ta, et «isegi mõned Šveitsi kaasmaalased hoiatasid mind teatud albaanlastega seotud küsimuste lahkamise eest oma memuaarides, mistõttu teen ma seda äärmise ettevaatlikkusega» (Gibbs 2009). Lisaks eelmainitule oli KVA-l mitmeid teisi halbu omadusi, näiteks sidemed Al Qaeda (mille liikmed olid kohal ka Kosovos) ja rahvusvahelise narkootikumide vahendamise võrgustikuga (Gibbs 2009).
NATO õhurünnakute mõju Gibbsi kolmandaks müüdiks on väide, et «NATO õhurünnakud hoidsid ära suuremad serblastepoolsed tapatalgud ja seetõttu oli sel positiivne efekt inimõiguste olukorrale Kosovos». Tegelikkuses suurendasid õhurünnakuid serblaste vägivallatsemiste ulatust. Kuni NATO pommitamisteni oli üldine ohvrite arv (sisaldab albaanlasi ja serblasi, nii tsiviilelanikke kui ka sõdureid) umbes 2000. Mõrvatud albaanlastest tsiviilelanike arvu kohta arvestamist väärt hinnangud puuduvad, kuid üldkokkuvõttes oli neid sadu. Alates pommitamistest aga suurenes see arv väga kiiresti. Serblastel polnud võimalik end NATO rünnakute eest kaitsta, mistõttu nad elasid oma viha välja kaitsetute albaanlaste peal (Gibbs 2009). Kui pommitamistega pihta hakati, laienes ka serblaste vägivallalaine: NATO õhusõjakäigu ajal tapsid Serbia julgeolekuväed hinnanguliselt 10 000 inimest. Sõja lõppedes oli umbed 90% Kosovo albaanlastest ümber paigutatud. Peamine moraalne vastutus lasub Serbia vägedel ja Miloševićil, kes vastavad käsud andis. Siiski peab Gibbsi sõnul teatud vastutust kandma ka NATO, kes oli loonud tingimused metsikuste elluviimiseks (Gibbs 2009).
Kas Kosovo lõi pretsedendi?
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Vastuolusid tekitab ka Kosovo tänane staatus osaliselt tunnustatud riigina. Kosovo iseseisvust tunnustab 98 riiki ÜRO 193 liikmesriigist (50,8%), 22 riiki Euroopa Liidu 27 liikmesriigist (81%) ja 24 riiki NATO 28 liikmesriigist. Üks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik, mis Kosovo iseseisvust ei tunnusta, on Slovakkia. Kui Tšehhi president Václav Klaus külastas 2008. aasta märtsis Bratislavat, jõudis ta oma Slovakkia kolleegi Ivan Gašparovičiga ühisele arusaamisele, et Kosovo ühepoolne iseseisvumine
tekitab ohtliku pretsedendi, millel võivad olla ettenägematud tagajärjed. Gaš parovič lisas, et kuna Kosovo juhtum taasavab vaidlused rahvusvähemuste õiguste ja riigipiiride üle, ei tee Slovakkia Kosovo iseseisvuse tunnustamise otsust kiirustades (BETA 2008). Ehkki Lääneriikide sõnul on Kosovo juhtum ainulaadne, võivad mitmed pidada seda siiski ohtlikuks pretsedendiks. Oxfordi Ülikooli Euroopa õpingute professori ja kirjaniku Timothy Garton Ashi sõnul on Kosovo juhtum pretsedent neile, kes soovivad seda näha pretsedendina. Oma 2008. aasta veebruaris kirjutatud artiklis ütleb Ash, et Venemaa toetusega Lõuna-Osseetia ja Transnistria juhid on mõtisklemas selle üle, et saavutada sarnane olukord USA toetatud Kosovoga. Ka Baskimaa ja Kataloonia separatistid on võtnud Kosovo pretsedendi teadmiseks ning see on teinud Hispaaniast Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni vastase. Kosovo iseseisvumine oli 69-liikmelise Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kodulehel kõige tähtsam uudis. Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohaselt on «Kosovo juhtum ainulaadne» ning kinnitatakse, et Kosovo iseseisvumise puhul pole tegemist pretsedendiga. Siiski on ka kõigi ülejäänud 68 Esindamata Rahvaste Organisatsiooni juhtumit ainulaadsed, mistõttu pole mõtet teeselda, et see pole pretsedent. «Kosovo on unikaalne juhtum ja Kosovoid tuleb veel» (Ash 2008). Pool aastat pärast Timothy Garton Ashi artiklit tunnustasid esimesed riigid Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust.
Kokkuvõte Kosovo konflikti võib vaadelda kahes etapis. Esimene neist oli Kosovo albaanlaste ja serblaste võitlus ning teine NATO operatsiooni Allied Force aeg ja sel perioodil tehtud Serbia sõjakäik Kosovosse. Ehkki OAF oli üks kõige intensiivsemaid ja püsivamaid sõjalisi operatsioone, mis on Euroopas pärast Teist maailmasõda läbi viidud, pikim USA lahinguoperatsioon pärast Vietnami sõda, NATO esimene püsiv sõjaline tegevus suveräänse riigi vastu, esimene suurem sõjaline konflikt, kus võitja ei kaotanud lahingus mitte ühtegi inimelu, ning esmakordselt oli vaenlase juht sunnitud õhurünnakute tõttu alistuma ilma igasuguse maaväe sekkumiseta, tekitas see rahvusvahelistes suhetes mitmeid vastuolusid, mis olid tingitud selle operatsiooni haprast legaalsest alusest. Kosovost on saanud osalise tunnustusega iseseisev riik, mille riigi iseseisvumine võib kannustada teisi separatist-
likke piirkondi ühepoolselt iseseisvust välja kuulutama ning teisi riike seda tunnustama. Ehkki Kosovo sõjaline konflikt on lõppenud, võib sellega kaasnev keerukas diplomaatia kanduda pretsedendina teistesse piirkondadesse. Kirjandus Ash, Timothy Garton 2008. The Kosovo Precedent. – Los Angeles Times, 21.02. URL (kasutatud veebruaris 2013) http://www.latimes.com/news/ la-oe-ash21feb21,0,2808437.story. BETA 2008. Czech, Slovak Presidents: Kosovo Sets Precedent. – B92, Politics, 11.03. URL (kasutatud veebruaris 2013) http://www.b92. net/eng/news/politics-article.php? yyyy=2008&mm=03&dd=11&nav_ id=48353. Gagnon, Valere P. Jr. 1994–1995. Ethnic Nationalism and International Conflict: The Case of Serbia. – International Security 19: 3 (Winter), pp. 130–166. URL (kasutatud veebruaris 2013) http://www.columbia.edu/itc/ sipa/S6800/courseworks/EthnicNationalism.pdf. Gibbs, David N. 2009. Was Kosovo the Good War? – Tikkun Magazine 24: 4 (July/August). URL (kasutatud veebruaris 2013) http://www.tikkun. org/article.php/jul_09_gibbs. Ker-Lindsey, James 2009. From Autonomy to Independence: The Evolution of International Thinking on Kosovo, 1998–2005. – Journal of Balkan and Near Eastern Studies 11: 2, pp. 141–156. URL (kasutatud veebruaris 2013) http://www.tandfonline.com/doi/ full/10.1080/19448950902920780. Stumbling into War, 1999. – The Economist, 25.03. URL (kasutatud veebruaris 2013) http://www.economist.com/node/320123. The Ethnic Cleansing in Kosovo, 1999. – Fact Sheet based on information from U.S. Government sources [USA valitsuse informatsiooniallikatel põhinev teabeleht], 04.06). URL (kasutatud veebruaris 2013) www.state. gov/www/regions/eur/rpt_990604_ ksvo_ethnic.html. Webber, Mark 2009. The Kosovo War: A Recapitulation. – International Affairs 85: 3, pp. 447–459 URL (kasutatud veebruaris 2013) http:// www..chathamhouse.org/sites/default/files/public/International%20 Affairs/2009/85_3webber.pdf.