39
sid tegutsema oma kogukonna tugeva kontrolli alla. Kaasatud elanikkonna ja usaldusväärsete võrgustike koostöös on kohalikel jõududel võimalik sinu juhendamise all vaenlane keskkonnast välja tõrjuda. Kompanii tasandil on kohalike abijõudude (politsei ja sõjavägi) koondamine, väljaõpetamine ja rakendamine seaduslikult lubatud. Selleks on loomulikult vaja kõrgema staabi luba, kuid kui see on saadud, siis peaksid sa asutama kompanii väljaõppeosise. Rühmad peaksid välja õpetama mõne kohaliku jao, et kasutada seda partnerrühma tuumikuna, ja kompanii juhtkond peab välja õpetama kohalikest koosneva juhtkonna. See omakorda toob kaasa teiste usaldusväärsete võrgustike kasvu ja tähendab, et sa võidad juurde kohalikke liitlasi, kes on valmis enda kaitseks ise relvad haarama.
23
24
Väike on ilus. Teine loomulik kalduvus on püüe teha tohutuid massiprogramme. Meil on komme kopeerida ideid, mis olid edukad ühes piirkonnas, ka teise piirkonda, nii nagu me püüame väikseid edukaid programme korrata suurtena. See on taas viga: sageli õnnestuvad programmid just sellepärast, et seda soodustavad spetsiifilised kohalikud olud, millest meil aimugi pole, või pole meie tegevus oma väiksuse tõttu jäänud vaenlase radari vaatevälja ja see võimaldas sellel takistusteta laabuda. Kompanii tasandil toimivad siiski programmid, mis on õnnestunud ühel ala, ka teisel alal (sest kompanii vastutusala on suhteliselt väike), kuid väikese ulatusega projektid lähevad harva sujuvalt üle suurteks programmideks. Hoia programmid väikesena, see teeb need odavaks, jätkusuutlikuks, vähem silmatorkavaks, ja mis peamine, läbikukkumise korral lihtsamalt hüvitatavaks. Sa võid alati algatada uusi programme, mis on samuti väikesed, odavad ja kohalikese oludesse sobituvad, nii nagu olukord lubab.
25
Võitle vaenlase strateegia, mitte tema jõududega. Kui kõik on hästi sujunud, asuvad mässajad selles etapis pealetungile. Just pealetungile, sest sa oled loonud nendele niivõrd ohtliku olukorra, ähvardades neid oma vastutusalalt välja tõrjuda, et nad peavad mängu tagasi pääsemiseks sind ja kohalikku elanikkonda ründama. Selles mõttes on see normaalne, et isegi kõige edukamate operatsioonide lõppetapis aktiviseeruvad mässulised pealetungiks. See ei tähenda, et sa oled midagi valesti teinud (kuigi võib-olla ka oled – see sõltub sellest, kui hästi sa oled suutnud kohalikud inimesed kaasata). Sellisel
Sa oled loonud nendele niivõrd ohtliku olukorra, et nad peavad mängu tagasi pääsemiseks sind ja kohalikku elanikkonda ründama.
juhul tekib tavaliselt soov jõuliselt vastu rünnata ja püüda hävitada vaenlase jõud avatud lahingus. See on harva hea lahendus kompanii tasandil, sest provotseeritud suur lahing annab tavaliselt eelise vastasele, sest vähendab kohalike elanike usku meisse. (Nemad ju kannatavad!). Selle asemel ründa vaenlase strateegiat: kui ta üritab tagasi saada teatud osa kogukonna toetusest, koopteeri see kogukond tema vastu. Kui ta püüab õhutada sektidevahelist vaenu, mine üle «rahu jõustamise režiimile». Need võimalused on lõputud, kuid printsiip on sama: keskendu võitlusele vaenlase strateegia, mitte tema jõududega.
26
Loo enda lahendus: ründa vaenlast vaid siis, kui ta jääb ette. Ära lase vaenlasel ennast kõrvale juhtida ega sundida tegema reaktiivseid liigutusi soovist hävitada või vangistada mässajaid. Sinu eesmärk peaks olema rakendada oma lahendusi, seda mänguplaani, mille sa koostasid operatsiooni varases etapis ja mida oled ajapikku kohendanud koostöös kohalike partneritega. Sinu lähenemine peab keskenduma keskkonnale (põhineb terves piirkonnas domineerimisel ja lahenduste leidmisel sealsetele süsteemsetele probleemidele), mitte vaenlasele. See tähendab, et sa pead, iseäranis operatsiooni hilisemas etapis, õppima ka vaenlasega läbi rääkima. Sind toetavad kogukonnaliikmed tunnevad ka vaenlase juhte, nad on sageli koos üles kasvanud selles väikeses piirkonnas, mis nüüd on sinu kompanii vastutusala, ja mõnikord leiad sobilikud läbirääkimispartnerid oma operatsiooni edu korral. Siiski on sul vaja väga lähedast koostööd partneritega, et välja valida just «õiged» vaenlased. See aitab sul nõrgestada mässajaid ilma, et sa tõukaksid endast eemale need potentsiaalsed kohalikud liitlased, kelle sugulased või sõbrad on mässajate ridades. Selles etapis on nende ületulek parem kui allaandmine, allaandmine on parem kui vangistamine, vangistamine on parem kui hävitamine.
Missiooni lõpp läheneb Aega on vähe ja missioon läheneb lõpule. Nüüd on peamine probleem hoida oma alluvad keskendununa, et nende valvsus ei väheneks, ja samas jätkata kõiki neid mitmekesiseid programme, projekte ja operatsioone, mida sa oled alustanud. Selles lõppetapis kehtivad kõik eelloetletud punktid, kuid lisandub üks oluline soovitus.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Tee relvastatud tsiviil-militaarkoostööd. Mässutõrje on relvastatud sotsiaaltöö; see on püüe lahendada kohalikke sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme samal ajal, kui sinu pihta lastakse. See teeb tsiviil-militaarkoostöö mässutõrje keskseks tegevuseks, mitte kaasnevaks nähtuseks. Seega sa korraldad kohaliku keskkonna nii ümber, et tõrjud vaenlase sealt välja. Sinu kompanii vastutusalal peaks tsiviilmilitaarkoostöö keskenduma eelkõige põhivajadustele ja alles seejärel Maslow᾿ inimvajaduste hierarhia kohaselt järjestatult muudele vajadustele. Regulaarsed, seega pidevalt uuenevaid andmeid andvad küla ja ümbruskonna vaatlused on asendamatud vahendid kohaliku elanikkonna vajaduste mõistmiseks ja meie edu jälgimiseks ajas. Siin on sul vaja lähedast koostööd teiste, nii rahvuslike, rahvusvaheliste kui ka kohalike organisatsioonidega. Samas ei suuda sa oma partnereid kontrollida, sest näiteks paljud valitsusvälised organisatsioonid ei taha olla sinuga lähedalt seotud, sest nendel on vaja näida neutraalsena. Selle asemel peaksite probleemi üheselt määratlema ja saavutama konsensuse, mis aitab jõuda isesünkroniseerimiseni. Sinu ülesanne on tagada kaitse, teha selgeks vajadused, soodustada tsiviil-militaarkoostööd ja kasutada ära sotsiaalsete olude paranemist, et luua suhtevõrgustikke ja kaasata kohalikud inimesed. Siiski ei ole mässutõrjeoperatsioonides sellist asja, nagu erapooletu humanitaarabi või tsiviil-militaarsuhted. Iga kord, kui sa kedagi aitad, teed sa liiga kellelegi teisele, ja mitte viimases
järjekorras mässajatele. Seega on tsiviilja humanitaarabi tagavad inimesed kellegi sihtmärgiks. Nende kaitsmine ei ole jällegi lihtsalt lähikaitse tagamine, vaid ka ohutuma keskkonna loomine tervel operatsioonialal, kaasates abi saavaid kogukondi ja nende juhte. Nii aitavad nad sul aidata neid endid.