30
Lindilõigete kandmisel vormikuue tasku kohal tagab korrektse väljanägemise nende asetamine lindilõigete siinidele. Pildil AS Miniplastis valmistatud siinid seitsme lindilõike kandmiseks
Kotkarist Kaitseliidu teenetemärk, mis muudeti hiljem riiklikuks. Seejärel, 19. juunil 1929 asutatud Kaitseliidu Valgerist on täna vanim mitteriiklik teenetemärk, mille väljaandjaks on kogu rahvast hõlmava organisatsiooni juht. Valgeristile lisab kaalukust ilmselt ka fakt, et see on kinnitatud valitsuse määrusega, samas kui Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenetemärgid on kinnitatud kaitseministri määrustega. Täpsustuseks lisan, et praegune Eesti Punase Risti teenetemärk on loodud varem kui Kaitseliidu Valgerist ning oli algselt mitteriikliku Eesti Punase Risti Seltsi teeneterist.4
Oluline teada
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Aumärkide kandmisel on oluline silmas pidada järgmist: mitmeklassiliste teenetemärkide (Kaitseliidu Valgerist, maaväe ja õhuväe teeneteristid) puhul kantakse reeglina ainult üht vastava teenetemärgi klassimärki või selle lindilõiget (alati kõrgeimat); eranditena võib mitmeklassilise mereväe teenetemärgi ja Kaitseliidu teenetemedalite puhul kanda kõiki märke ja medaleid (või nende lindilõikeid) korraga, sest märkide staatust kinnitavad määrused lubavad seda; lahingulisi ning vapruse eest saadud aumärke kantakse samaväärsete mär-
Lubatud on kanda ka endiste riikide aumärke, kuid vältida tuleb end kompromiteerinud ideoloogiate sümbolite kandmist. kide grupis alati teistest aumärkidest eespool; Kaitseliidu teenetemärk (1992–1994) on ainus lindita aumärk, mis omab lindilõiget ning mille puhul märgi kandmisel ei kanta lindilõiget ja vastupidi; lubatud on kanda ka endiste riikide aumärke, kuid vältida tuleb end kompromiteerinud ideoloogiate sümbolite kandmist. Kui lindiga aumärke koguneb juba nii palju, et täislaiuses kõrvuti asetsedes ei mahu need vormikuue vasema rinnatasku kohale ühte ritta ära, on lubatud eespool olev (parempoolsem) teenetemärk asetada järgmise märgi lindile selliselt, et lint katab ühe kolmandiku laiuses järgneva märgi linti. Märkide lisandumisel on
kattuvust lubatud suurendada kuni pooleni lindi laiuse ulatuses. Siinkohal on tähtis rõhutada, et kõik lintide kattumised olgu ühesugused – kas kolmandiku või kuni poole lindi ulatuses. Üldine soovitus on, et lindiga aumärke kantaks maksimaalselt ühes reas (8–10 märki). Kui nende rohkuse korral tekib vajadus märkide kinnitamiseks kahte ritta, tehakse read ühepikkusteks või märkide arvult lühem rida asetatakse allapoole. Näiteks 11 märgi puhul asetatakse kuus märki ülemisele ja viis alumisele reale. Ülemise rea märgid võivad katta alumise rea märkide linte, kuid alumise rea märgiosad peavad olema kindlasti tervenisti näha. Kõige parempoolsema teenetemärgi lindiosa võib asetseda krae all, kuid vähemalt kolmandik selle laiusest peab siiski näha jääma. Sellist kinnitamist-paigutamist tuleks kindlasti lasta teha professionaalil5, kes tunneb tehnilisi üksikasju. Siis saab väljanägemine korrektsem ja ametlikum, sest oma käega jupitatud lainelised read torkavad inetult silma. Aumärgi lingilõigete6 puhul ei ole selline katmine lubatud, sest lindilõikeid
4 Muudeti riiklikuks teenetemärgiks 7. oktoobril 1936. 5 Eestis on selles valdkonnas kõige laialdasem kogemus OÜ-l Miniplast (Tallinn, Türi 6; www.miniplast.ee). 6 Lindilõige on vastava aumärgi lindiga kaetud 10 mm kõrgune ja 35 mm laiune alus, mis antakse aumärgi saajale (kavalerile) koos aumärgiga. Aumärgi lindi standardlaius on 35 mm. Eranditeks on siin Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist ja Kaitseliidu I klassi Valgerist, mille lintide laiused on 40 mm ning Vabadusvõitleja mälestusmedal ja Erna Seltsi teenetemedalid, mille lintide laiused on 30 mm.