Traditsioonid
27
Arvukate teenetemärkide omanik saab pidulikul puhul kõiki oma lindiga märke kanda, rivistades need ühele kinnitusliistule nii, et eespool oleva märgi muareelint katab osaliselt järgmise
Teenetemärkide järjestamisest tavavormi kuuel Käesoleva aasta esimesel tööpäeval lisas Kaitseväe juhataja oma käskkirjaga nr 1 eeskirjale «Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide1 kandmise kord» lisa nr 6, millega sätestatakse lindiga aumärkide kandmise hierarhia ja koos sellega ka nende põhimõtteline järjestus kaitseväe vormikuuele kinnitamisel. Kalev Konso kaptenmajor reservis Kaitseväe sümboolikanõukogu esimehe asetäitja
muutumas juba oluliseks. See on andnud piisavalt võimalusi sooritada silmapaistvaid tegusid, teenistuslikult roteeruda, osaleda koostööprojektides,
1 Käesolevas artiklis (nagu ka Kaitseväe juhataja käskkirjas) kasutatakse sõna «aumärk» ühise nimetajana kõikide rinnas kantavate teenetemärkide, -ristide ja -medalite ning teenistus- ja mälestusmedalite kohta.
Teenetemärkidest ja nende kandmisest Meie tegevväelased liiguvad tihti rahvusvahelistes ringkondades (nt vastuvõtud ja koostööprojektid nii kodu- kui ka välismaal), kus tuleb vormi kandes esindada oma riiki või kaitsestruktuure vastavalt etiketile. Seejuures on tähtis, et välimuses ei esineks mainet rikkuvaid lapsusi. Eraldus- ja aumärkide kandmine on vormi väljanägemise ning isiku visuaalselt asjakohase markeerimise või tema teenistuslike saavutuste näitamise oluliseks osaks.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
S
ellise täienduse vajaduse tingisid mitmed asjaolud. Esiteks on meie riigi ning koos sellega ka Kaitseväe ja Kaitseliidu vanus iseseisvuse taaskehtestamise järel juba nii pikk, et 1990ndatel teenistust alustanud kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning eru- ja reservväelaste teenistusstaaž on inimese tööikka suhestuvalt
osutada olulisi teeneid või täita lihtsalt visa järjekindluse ja korrektsusega oma teenistusülesandeid. Samuti on paljudel kaitseväelastel olnud (ja on ka praegu) mahti osaleda Kaitseliidu tegevuses. Teiseks on kaitseväelased väga erinevatel põhjustel ergutusi saanud ka väljastpoolt kaitsestruktuure, eelkõige Politsei- ja Piirivalveametilt ning Päästeametilt, aga ka militaarsetelt vabaühendustelt. Kolmandaks on rahvusvahelistel missioonidel osalenud Eesti kaitseväelased pälvinud aumärke meie partnerriikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Seoses ülalnimetatuga on tublidel inimestel hakanud väärikalt metallis ja muareelintides väljendatud ergutusi kogunema juba sedavõrd palju, et kogu teema vajab arusaadavamat lahtiseletamist ja korrastamist.