23
Sõjaväepolitsei harjutab muu hulgas ka rikkumise toime pannud kaitseväeKaitsevägi lase kinnipidamist
siplinaarkinnipidamist kohaldama määrata), kusjuures kaitseringkonna ülema määratud kaitseväelane võib kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ka kaitseväelase suhtes, kes viibib väljaspool oma kaitseringkonna territooriumi; sõjaväelise auastmega asutuse juht, näiteks Kaitseliidu allüksuse tegevväelasest pealik; laevakomandör Kaitseväe laeval; rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas Kaitseväe juhataja määratud kaitseväelane.
Ergutused seväeteenistuse seaduse jõustumisel enam määrata ei saa. Üheks haldusaktiks on ülema käskkiri. Ülematele, kellel ei ole käskkirja väljaandmise õigust, oleme välja töötamas karistuse määramise hõlbustamiseks ühtseid põhimõtteid. Karistuse määramine toimub demokraatliku õigusriigi põhimõtete kohaselt ja selle protsessi käigus ülem: selgitab kaitseväelasele tema distsiplinaarsüüteo olemust; annab kaitseväelasele võimaluse selgitada oma käitumist; hindab kaitseväelase süüd; otsustab kaitseväelase karistuse määramise.
Distsiplinaarmenetlus
Distsiplinaarkinnipidamine Uues kaitseväeteenistuse seaduses laiendatakse ametiisikute hulka, kes võivad kohaldada distsiplinaarkinnipidamist. Alates 1. aprillist 2013 võivad distsiplinaarkinnipidamise määrata: kaitseväe struktuuriüksuse ülem; väeliigi ülem; sõjaväepolitsei ülesandeid täitev kaitseväelane; kaitseringkonna ülema määratud kaitseväelane (seadus ei sea piiranguid kaitseringkondade ülematele, keda oma kaitseringkonnas dist-
Olulise uuendusena sätestab seadus, et kaitseväelasele, kelle on kehtiv distsiplinaarkaristus, saab, sõltumata toime pandud distsiplinaarsüüteo iseloomust, esimese ergutusena kohaldada distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist. Nimetatud piirang ei laiene väljapoole Kaitseväge, näiteks saab vabariigi president anda kehtivat distsiplinaarkaristust omavale kaitseväelase riikliku teenetemärgi lahingus üles näidatud vapruse eest. Alates 1. aprillist 2013 ei saa kaitseväelasele enam kohaldada järgmisi ergutusi: tänukirja andmine – ergutusena säilib tänu avaldamine, mida võib kohaldada ka vastavalt kujundatud dokumendi andmisena; lisapuhkuse andmine. Teenistusmärgi andmine asendatakse Kaitseväe teenetemärgi andmisega, sest vastavalt kaitseministri 17. detsembri 2009 määrusele nr 37 võivad Kaitseväe struktuuriüksustel ja allüksustel olla oma teenetemärgid. Uuest kaitseväeteenistuse seadusest on välja jäetud: distsiplinaarkaristuste kustutamine; sõjaaega puudutavad distsiplinaarsätted.
Distsipliin peaks paranema Uus distsiplinaarõigus peaks vähendama distsiplinaarkaristuste kergekäelist määramist ja lihtsustama distsiplinaarkaristuse määramise korda. Võttes arvesse, et ka lähitulevikus määratakse tõenäoliselt kõige rohkem distsiplinaarkaristusi ajateenijatele, peaksid muudatused tugevdama ajateenijatest koosnevate üksuste distsipliini.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Distsiplinaarmenetlus jaguneb kaheks: lihtmenetlus ja distsiplinaarjuurdlus. Distsiplinaarjuurdlus hakkab asendama praegust teenistuslikku juurdlust. Distsiplinaarmenetluse võib algatada distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelase ülem. Uuendusena võib distsiplinaarmenetluse algatada distsiplinaarsüüteo toimepanemiskoha järgne ülem. Õigus distsiplinaarmenetlust läbi viia on distsiplinaarmenetluse algatanud ülemal ja tema volitatud isikul. Seega võib distsiplinaarmenetlust (distsiplinaarjuurdlust) läbi viia ka tsiviiliisikust jurist või töötaja. Seadus sätestab, et kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta viie tööpäeva jooksul. Samuti on distsiplinaarsüüteos kahtlustataval õigus mitte anda seletust enda, oma vanavanema, vanema, venna, õe, lapse, lapselapse, abikaasa või elukaaslase või abikaasa või
elukaaslase vanema, venna, õe või lapse teo kohta. Enne distsiplinaarkaristuse määramist tuleb hinnata kaitseväelase süüd, sest kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Uus on seaduses süü vormide sätestamine. Süü vormideks on tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Kõrgemal ülemal on õigus võtta oma menetlusse iga alluva ülema poolt läbiviidav distsiplinaarmenetlus. Seadus ei sätesta aga vastupidist. Samas ei ole kõrgemal ülemal õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu. Uues kaitseväeteenistuse seaduses puudub nõue, et distsiplinaarkaristuse peab määrama. Kuid õigusriigile on kohane, et iga menetlus peab lõppema otsusega, milleks võib olla ka ülema otsus distsiplinaarkaristust mitte määrata. Et kaotatakse karistuse määramise astmelisus, saab distsiplinaarmenetluse materjale saata kõrgemale ülemale otsustamiseks ainult juhul, kui alluval ülemal ei ole pädevust määrata distsiplinaarsüüteo asjaoludele vastavat distsiplinaarkaristust.