22
Seadus
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
pikkus kasvab 10 päevalt 14 päevale. Taastatud on ka varem kehtinud säte, mille kohaselt ei arvata distsiplinaar arestis viibitud aega ajateenistuse hulka, sest ajateenistuse kestus peatub distsiplinaararesti kandmise ajaks ning ajateenijale ei maksta distsiplinaararestis viibitud aja eest toetust. Samuti ei maksta distsiplinaararestiga karistatud tegevväelasele arestis viibitud aja eest palka. Teenistusmärgi kandmise keelamine ja teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine muutuvad Kaitseväe teenetemärgi äravõtmiseks. Kaitseväe teenetemärgi all peetakse silmas kaitseväelasele Kaitseväe poolt antud teenetemärke. Teenetemärgi võib ära võtta kaitseväelaselt, kes on toime pannud asutust diskrediteeriva või üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo. Nii näiteks võib teenetemärgi ära võtta tegevväelaselt, kes on viibinud Kaitseväe vormis tugevas alkoholijoobes avalikus kohas. Teenetemärgi äravõtmise õigus on ülemal, kellel on õigusakti alusel teenetemärgi andmise õigus. Ametipalga vähendamine muutub põhipalga vähendamiseks. Põhipalga vähendamisel vähendatakse samaväärselt ka tegevväelasele makstavat muutuvpalka. Vähendamise ülemmäära on alandatud 50%-lt 30%-le. Uus on seadusesse sisse toodud distsiplinaarkaristusena tegevteenistusest vabastamine. Ka artikli kirjutamise ajal kehtiv kaitseväeteenistuse seadus võimaldab kaadrikaitseväelast distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu teenistusest vabastada, kuid tegemist ei ole karistusega, mis omakorda võib tekitada õiguslikke probleeme. Uus seadus korrastab kõnealust regulatsiooni. Tegevväelase võib vabastada tegevteenistusest, kui distsiplinaarsüütegu on toime pandud tahtlikult, raske hooletuse tõttu või kui tegevväelasel ei ole teo iseloomu tõttu mõeldav jätkata tegevteenistuses. Tegevteenistusest võib vabastada nii varem distsiplinaarkorras karistamata kaitseväelase, kes on toime pannud raske distsiplinaarsüüteo, kui ka korduvalt distsiplinaarkorras karistatud kaitseväelase, kes ei ole eelnevatest distsiplinaarkaristusest õppust võtnud. Uue kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ajateenijale määratavad distsiplinaarkaristused: noomitus; distsiplinaartoimkond; distsiplinaararest; Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine.
lasele määratavad distsiplinaarkaristused on: noomitus; distsiplinaararest; Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine. Tegevväelasele määratavad distsiplinaarkaristused on: noomitus; distsiplinaararest; rahatrahv; põhipalga vähendamine; Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine; distsiplinaarkaristusena tegevteenistusest vabastamine. Laiendatud on distsiplinaarsüüteo mõistet, säilitades praegu kehtivad põhimõtted. Uue kaitseväeteenistuse seadusega on täpsustatud, et kaitseväelase distsiplinaarsüüteoks on kaitseväelase poolt toime pandud vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistus ülesandeid täites või mitte. Uute elementidena on distsiplinaarsüüteo mõistele lisatud: asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine; teenistusalaste piirangute rikkumine kaitseväelase poolt.
Distsiplinaarkaristuse määramine Muudatused distsiplinaarkaristuste määramisel on kõige suuremad. Ajateenijatest ja reservväelastest ülemad kaotavad õiguse määrata distsiplinaarkaristusi. Ajateenistuse ja reservõppekogunemise eesmärk on ainult väljaõppe andmine. Üks õpilane ei saa teist õpilast karistada, karistamine on ikkagi üksnes õpetaja õigus. Küll aga võib ajateenijate ja reservväelaste väljaõpe sisaldada distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Distsiplinaarkaristusi võib määrata ainult tegevväelasest ülem. Ülema asetäitjal ja abil distsiplinaarvõimu ei ole. Kaitseväe korralduse seaduse § 26 lõike 1 kohaselt on ülemaks kaitseväelane, kes juhib talle teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust. Sellest tulenevalt saab distsiplinaarkaristusi määrata iga tegevväelane, kellel on alluvaid, sõl-
Ajateenijatest ja reservväelastest ülemad kaotavad õiguse määrata distsiplinaarkaristusi. Õppekogunemisel viibivale reservväe-
tumata tegevväelase ametinimetusest. Tegevväelase alluvad on määratud tema ametijuhendis, samuti on ametijuhendiga määratud tegevväelase teenistusülesanded. Seega võib karistusi määrata ka näiteks pataljoniveebel, kellel on ametijuhendiga määratud alluvad. Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülemad jagunevad kaheks: ülemad, kellel ei ole käskkirja väljaan dmise õigust; ülemad, kellel on käskkirja väljaandmise õigus. Seadus sätestab, et rahatrahvi võib määrata rahuaja ametikoha asutuse juht ning tema poolt eelarvevahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ja väeliigi ülem. Põhipalga vähendamise võib määrata ülem, kelle pädevuses on tegevväelase palga määramine. Karistused, mida võib määrata ilma käskkirjata, on noomitus ja distsiplinaartoimkond. Kaovad piirangud karistuste määramisel. Ülem võib määrata distsiplinaarkaristusi kõikidele alluvatele kogu karistusmäära ulatuses. Kaovad auastmelised piirangud karistuste määramisel. Sellest tulenevalt võib tegevväelasest reamehele ja kindralile määrata samu distsiplinaarkaristusi ja teoreetiliselt on võimalik karistada koguni brigaadikindralit 14-päevase distsiplinaararestiga. Miks selline muudatus? Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste ega muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu. Karistusi saab määrata ainult haldusaktiga. Suuliselt karistusi uue kait-