16
Seadus ja teenistussuhteid vormistatakse vaid erijuhtudel (näiteks lapsehoolduspuhkusel olija asendamine jms). Seaduse üheks rakenduskohaks on ka majanduslike huvide deklaratsioonide esitamisega seonduv. Küsimust korraldavad 1. aprillist jõustuva uue korruptsioonivastase seaduse sätted, mille kohaselt toimub majanduslike huvide deklareerimine järgmiselt. 2013. aastal kohaldatakse ametiisikute majanduslike huvide deklareerimisele enne uue seaduse jõustumist kehtinud korruptsioonivastase seaduse (Riigi Teataja I 1999, 16, 276) paragrahvides 7–15, 16 ja 18 sätestatut, seega toimub 2013. aastal majanduslike huvide deklareerimine samadel alustel, kui seda tehti näiteks aastal 2012. Kõik, kes olid enne uue ATSi jõustumist ametnikud, on kohustatud esitama ka deklaratsiooni. Ametnikud jätkavad deklareerimist korruptsioonivastases seaduses toodud alustel; töötajatel seda kohustust enam ei ole, sest deklareerimise mõte on otseselt seotud ametiisiku positsiooniga. Enne 2014. aasta 1. jaanuari ametikohalt lahkunud ametiisik, kellel on enne uue korruptsioonivastase seaduse jõustumist kohustus esitada deklaratsioon pärast ametikohalt lahkumist, ei pea pärast ametikohalt lahkumist esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni. Kui teenistuja jätkab ametnikuna, ei muutu tema tööelu formaalses osas midagi. Ametnikud jätkavad uue ATSi regulatsiooni alusel ja neile kehtivad samad põhimõtted, mida rakendatakse
Palgakorraldus muutub oluliselt ja seda kõikide Kaitseväes leiba teenivate inimeste osas. soodustingimustel töölepingutes. Seda ka pensioniarvestuse ja teenistusstaaži eest ettenähtud lisapuhkepäevade osas. Vajadusel vaadatakse üle nii töötajate kui ka ametnike ametijuhendid ja tehakse sinna asjakohased muudatused (muu hulgas ametijuhendi vormistamine tööjuhendiks). Ametnik võetakse endiselt teenistusse ametikohale nimetamisega, teenistussuhe on reeglina tähtajatu, v.a seaduses toodud erisused. Palgakorraldus muutub oluliselt ja seda kõikide Kaitseväes leiba teenivate inimeste osas. Tänase mitmetahulise palgasüsteemi asemel hakkab ametnike ja kaitseväelaste töötasu koosnema kahest elemendist, milleks on põhipalk ja muutuvpalk. Säilivad lisatasud öötöö, ületunnitöö, valveaja ja puuduva ametniku asendamise eest. Muutuvpalk on palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20% ametniku aastasest põhipalgast.
Vahekokkuvõtteks: täna teenistuses olevate ametnike funktsioone ja ülesandeid hinnatakse uue ATSi tähenduses ja kehtestatakse ametikohtade jaotus, millest sõltub isiku töötamine ATSi või TLSi alusel; kehtestatakse uus palgakorraldus ja palgajuhend; teenistuses olevate ametnike töö- ja teenistustingimused ei tohi seaduse jõustumisel, sõltumata nende uuest õiguslikust seisundist, halveneda ning seetõttu rakendub soodustingimustel tööleping või teenistussuhe; lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta möödumisel seaduse jõustumisest, täiendavaid lisapuhkepäevi enam ei arvestata; 35-päevane puhkus ja pensionistaaži arvestus säilib ka siis, kui teenistuja või töötaja asub tööle teisele ametikohale samas või teises asutuses ning uuele ametikohale asumise vahe ei ole üle 90 kalendripäeva arvates vabastamisest. Kindlasti on lugejate seas ka neid, kes on mõelnud karjäärimuutusele ning võrdlevad ametniku, kaitseväelase ja töötaja õigusi ja kohustusi ning karjääriskaalat. Alltoodud tabelisse on koondatud Kaitseväe teenistujate kolme grupi ühisosad ja erisused, mis on ehk abiks keeruliste otsuste tegemisel ja parema ülevaate saamiseks eelseisvatest reformidest. Olgu öeldud, et see kaitseväelaste teenistuse analüüs lähtub täna teenistuses olijate, mitte uute tulijate positsioonist.
Erinevate töösuhtevormide võrdlus
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Ametnik
Töötaja
Tegevväelane
Teenistusse või tööle asumine
Teenistus vormistatakse käskkirjaga. Vajalikud dokumendid: allkirjastatud taotlus kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametnikuna töötamise, CV, isikut tõendav dokument, diplom. Antakse ametivanne.
Seadus ei nõua nt diplomi esitamist. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust TLSi § 5 nimetatud andmete esitamise kohta. Ametivannet ei anta.
Teenistus vormistatakse käskkirjaga. Vajalikud dokumendid: allkirjastatud taotlus kinnitusega, et isik vastab seaduses sätestatud nõuetele, CV, isikut tõendav dokument, tunnistus või diplom, muud seadusega nõutavad dokumendid. Antakse kaitseväelase tõotus.
Kvalifikatsiooninõuded
On kehtestatud hariduse, keeleoskuse, kogemuse miinimumnõuded. Peab olema Eesti Vabariigi kodanik. Karistatuse puhul piirangud. Lisanduvad asutuse kehtestatud nõuded.
Miinimumnõudeid seaduses kehtestatud ei ole. Lisanduvad asutuse kehtestatud nõuded.
On kehtestatud hariduse, keeleoskuse, kogemuse miinimumnõuded. Peab olema Eesti Vabariigi kodanik. Karistatuse puhul piirangud. Lisanduvad asutuse kehtestatud nõuded.