14
Seadus
Ametnik, töötaja, kaitseväelane Ametnik, töötaja ja kaitseväelane – need on kolm põhigruppi, kes on Kaitseväes teenistuses ja tööl alates käesoleva aasta 1. aprillist. Kui seni oleme rääkinud teenistuses olemisest, siis kevadest lisandub koos uue avaliku teenistuse seaduse rakendumisega ka töötamise laiem mõiste.
L
isaks kaitseväelastele kohalduvale kaitseväeteenistuse seadusele (KVTS) ja ametnikele rakendatavale avaliku teenistuse seadusele (ATS) hakkab töötajate töösuhteid reguleerima töölepingu seadus (TLS). Olgugi, et täidame ühist eesmärki, on põhigruppide töö ja teenistus juba täna korraldatud erinevate õigusaktide alusel ning mõneti ka erinevatest põhimõtetest lähtudes. Kaitseväe koosseisus on avalikus teenistuses üle tuhande ametniku, kes täidavad erinevaid ülesandeid ja ametikohti ning kelle tööelu vormilises küljes seisavad kevadel ees olulised muudatused. Ilmselt on paljudele põhiküsimuseks nende õigused ja kohustused, töösuhte jätkumine ametniku või töötajana, teenistusalaste tagatiste säilimine ja teenistussuhte ümbervormistamist puudutav. Kui kaitseväelaste osas lakkab tegevteenistuse leping olemast ja teenistussuhe viiakse vaid käskkirjalisele alusele, mis ei nõua igalt kaitseväelaselt personaalse nõusoleku küsimist, siis vastupidiselt sellele muudetakse suure osa ametnike teenistussuhe töösuhteks koos töölepingu sõlmimisega, mis eeldab, et organisatsioon teeb konkreetse ettepaneku. Seega on taas kord leidnud kinnitust rahvatarkus, et loodus tühja kohta ei salli.
Millised toimingud on juba tehtud?
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Kaitseväe koosseis on üle vaadatud ja tulenevalt uue ATSi nõuetest määratletud, kes senistest ametnikest jätkab ametniku, kes töötajana. Selle jaotuse tegemiseks on Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium töötanud välja rakenduspõhimõtted, mis tuginevad uue ATSi 7. paragrahvile. Ametnikuna teenimise eelduseks on töötamine avalikku võimu teostaval ametikohal (ametiasutuse juhtimine, riikliku või teenistusliku järelevalve teostamine, siseaudit, riigi sõjaline kaits-
Maire Kurvits kaitseväe peastaabi üldosakonna juhataja
mine ja valmistumine selleks, süütegude menetlemine). Töötajad ei teosta avalikku võimu ja teevad igapäevaselt avaliku võimu teostamist toetavat tööd (raamatupidamine, personalitöö, asjaajamistöö, õigusteenindus, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogiaalane tegevus, riigisaladuse haldusteenistus ja registrid, muud toetavad tööd).
Mis on soodustingimustel sõlmitud tööleping? Suur osa Kaitseväe tsiviilteenistujatest jätkab 2013. aasta aprillist soodustingimustega töölepingu alusel ja vaid vähesed ametikohad on käsitletavad jätkuvalt ametniku ametikohana. Ühe näitena võib tuua kaitseringkonna juristi, kes viib läbi väärteomenetlusi reservõppekogunemisele mitteilmunud reservväelaste osas, otsustades muu hulgas karistuse üle. Seevastu teised Kaitseväe juristid töötavad edasi töölepingu alusel, sest nende roll ei ole otseselt avaliku võimu teostamine, vaid õigusteenindus. Tekstist vilksatas läbi mõiste «soodustingimustel tööleping». Tegu on töölepingu seaduse alusel sõlmitava töölepinguga, kus on kirjeldatud tänaste ametnike õigused, kohustused ja ülesanded. Töölepingu sõlmimine ei halvenda isiku õigusi võrreldes tänase teenistussuhtega; erisused tekivad Kaitseväes tööd jätkavate juba teenistuses olevate ja alles asutusse tööle asuvate isikute õigustes. Tänaseks on näidistöölepingu üldpõhimõtted paika pandud ja lepingu vorm lõppviimistlusel.
Kui uue ATSi jõustumise järel muutub ametniku ametikoht töötaja töökohaks, teavitatakse isikut sellest kirjalikult ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik teeb kirjaliku ettepaneku sõlmida soodustingimustel tööleping (täpsemalt allpool). Kui teenistuja ei ole nõus jätkama töötajana, vabastatakse ta teenistusest, makstes talle hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kui isik on andnud nõusoleku soodustingimustel töölepingu sõlmimiseks, vormistatakse see hiljemalt märtsi lõpuks ja kõik juriidilised protseduurid peavad olema lõpetatud seaduse jõustumise päevaks. Soodustingimustel sõlmitud töölepingus säilitatakse isikule: senine töötasu, kui uus töötasu oleks senisest madalam; 35-kalendripäevane põhipuhkus; avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse staaži hulka seaduse alusel. Lisaks nimetatule sätestatakse töölepingus kõik olulised tööga seotud küsimused, nagu ametinimetus, tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, muud hüved, kui neis on kokku lepitud. Kokkuvõtlikult kajastuvad töölepingus kõik need tingimused ja andmed, mis täna on määratletud teenistusse võtmise käskkirjas. Töö sisulist külge reguleeritakse jätkuvalt ameti- ja tööjuhendiga. 35-päevane puhkus ja riikliku vanaduspensioni suurendamise arvestus teenistusstaaži alusel säilib ka siis, kui ametnik või töötaja asub tööle teisele ametikohale samas või teises asutuses ja uuele ametikohale asumise vahe ei ole üle 90 kalendripäeva arvates vabastamisest. Seega on personalitöötajate lisakohustuseks jälgida organisatsiooni sisenejate puhul ka seda, kas isik on eelnevalt olnud ametnik. Vaatamata sellele, et põhitingimused ei tohi seaduse jõustumisel halveneda, on seadusandja kehtestanud rea sätteid, mis rakenduvad teatud aja möödumisel