12
Intervjuu servüksused ehk põhivalmiduse täiendreservüksused. Nende üksuste loomine ja neile tehtavad reservõppekogunemised jätkuvad samamoodi nagu seni, aga sinna lihtsalt ei panda täiendavat ressurssi enne, kui kiirreageerimisüksused on mehitatud ja varustatud. Kõigile relvadele, mis meil kasutada, ostetakse vajalik varu laskemoona. Sellisesse olukorda, nagu meil oli 105 mm haubitsatega, kus moona hoidmine on kallis, lasta seda enam ei saa ja hävitamine on ka kallis, ei tahaks enam sattuda. Iga meie arendatav võime peab olema elutsükliga mõõdetud ja tal peab kogu aeg olema kasutamiskõlbliku laskemoona varu, sest keegi ei anna meile 0-päeval enam sõjapidamiseks laskemoona. Kiirreageerimisvõime loomisele aitame kaasa sellega, et kõik üksused, ka Kaitseliit, peavad saama kätte kõikidele oma lahingukompaniidele ja sisekaitsekompaniidele ette nähtud relvad, lahingumoonavaru, piisava koguse harjutusmoona ja kogu muu varustuse.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Mis saab kaitseringkondadest? Võtame näiteks Kirde Kaitseringkonna, millel on praegu nii territoriaalne kui ka brigaadiülesanne ja kus on nõrk jalaväebrigaad, mis on seotud territooriumiga. Aga ta toodab palju üksusi just 1. Jalaväebrigaadile: suurtükiväge, õhutõrjet ja pioneere. Need juba ongi brigaadi üksused ja need inimesed on seal kirjas. Samas on meil jalaväebrigaad, mis asub Paldiskis ja mis on alamehitatud. Nüüd liidame selle tugevaks brigaadiks, aga mitte enam territooriumiga seotud brigaadiks, vaid mobiilseks lahinguüksuseks, mida saab kasutada kogu Eesti territooriumil. Lõuna Kaitseringkond on täna nõrk väheste üksuste ja vähese tuletoetusega ning varustamata-relvastamata ja territooriumiga seotud. Teeme liikuva mobiilse brigaadi ka Lõuna Kaitseringkonna baasil. Toodame sinna ka tuletoetusüksused, logistika ja pioneerid ning relvastame ja varustame selle ka. Edasi on meil territoriaalkaitse, mida teeme täna ilma väljaõppepädevuseta, sest kaitseringkonna ülem saab täna Kaitseliidu malevatega ainult koostööd teha, mitte neid käskida. Territoriaalkaitse ülesande anname Kaitseliidu Peastaabile, mis juhib kõiki Kaitseliidu sõjalisi üksusi viie ringkonnataolise struktuuri kaudu. Kaitseringkonnad juhivad kohapeal sõda, nad mobiliseerivad ainult oma üksusi, mitte kõiki reservväelasi. Ning toetusväejuhatus, mis tekib Lääne Kaitseringkonna ja Kaitseväe Logistikakeskuse baasil, mobiliseerib selle osa
Kaitseliidu kaadriohvitserid peavad olema normaalses rotatsioonis koos Kaitseväega. Ei saa olla elitaarset ja veel elitaarsemat Kaitseväge. reservist, mis jääb brigaadidest ja Kaitseliidust ehk kiireageerimisüksustest välja. Põhja Kaitseringkonna ülesanded lähevad samuti Kaitseliidule ja seal teenivad ohvitserid lähevad teenima nendesse staapidesse, mis on alamehitatud. Kaitseliit hakkab tegelema puhtalt territoriaalkaitseüksuste väljaõpetamisega ja tänase päeva seisuga on neil selleks 5500 inimest. Need kaitseliitlased on ju juba formeerunud. Kaitseliidule tervikuna jääb alles formeerimiskeskuste ülesanne selles mahus, mis on vajalik brigaadide ja toetusväejuhatuse üksuste formeerimiseks. Kellelt on meil arengukava rakendusdokumente koostades toetusväejuhatuse loomisel kogemusi üle võtta? Selliseid struktuure on ka meie partneritel. Aga Euroopas pole enam palju mobilisatsioonipõhiseid armeesid, seetõttu on raske võrrelda. Toetusväejuhatus peab hakkama tegelema ressursside, nii inimeste kui ka vahendite, haldamise ja arvestamisega. See on väga suur keeruline kogum ja kas see meil ka õnnestub, me veel ei tea. Toetusväejuhatuse loomine on Kaitseväe Peastaabi analüüsi põhjal tehtud ettepanek ja see on alles vaja täita sisuga. Arengukava rakendusplaani koostamine alles käib. Täna võin öelda, et tegemist pole riigikaitsereformi, tegu on Kaitseväe reformiga. Kogu see töö, mida on seni tehtud, jääb alles. Kõik üksused, mida oleme seni tootnud, jäävad alles. Aga me keskendume sellele, et teeme need üksused lõplikult valmis. Üksus on valmis siis, kui ta on relvastatud, varustatud ja välja õpetatud ning tema varustust ei anta välja järgmisele üksusele, et see saaks õppusel ära käia. Valmis üksusele on olemas ka mõistlik kogus laskemoona ja muid varusid kõikide üksuse eluks vajalike toimingute tarvis. Alles siis, kui oleme need kiirreageerimisvõime loomiseks esmavajalikud asjad kätte saanud, hakkame panustama täiendavatele võimetele. Kui saame soetada midagi odavamalt, siis soetame rohkem. Meie kümne aasta arengukava on paindlik.
Struktuuriettepanek
Välisteenistus
Kaitseliidu ülem
Kaitseliidu Peastaap
Neli maakaitseringkonda
Tallinna erikaitsepiirkond
Kaitseliidu Kool
Kaitseliidu küberkaitse üksus
15 Kaitseliidu malevat
Märkus: Struktuuriettepanek võib arengukava rakenduskava väljatöötamise käigus muutuda.