11
ja nende endale teadvustamine pole lihtne. Olen käinud aasta jooksul erinevates väeosades ja kuulanud ettepanekuid, millised võiksid olla need ühised väärtused, milles saame kokku leppida, et nende pinnal edasi minna. Ei tasu loota, et keegi käsu korras ütleb, et nüüd olge inimsõbralikud ja arvestavad. Meie, iga juht alates rühmaülemast, iga kompaniiülem, iga pataljoniülem peab endale teadvustama, et ta peab oma käitumises lähtuma mingitest väärtustest. Kõige parem oleks, kui suudaksime nendes väärtustes ühiselt kokku leppida. Sellele panen järgnevatel aastatel olulist rõhku. Ka palk pole vähemoluline. Viimase aasta jooksul oleme viinud palgataseme järk-järgult tagasi majanduslanguse-eelsele tasemele. Üle pika aja saime võtta Kõrgemasse Sõjakooli piisava arvu kadette ja üle hulga aja olime aasta lõpul koosseisudes 55 inimesega plussis. Aasta varem oli meie miinus ligi 200 inimest. Oleme suutnud peatada lahkumistrendi ja uus arengukava on andnud selge sõnumi, et inimesed on tähtsad. Arvestades, kui palju Eestis palkade nimel võideldakse, on valitsus aru saanud, et väljaõpetatud kaitseväelased on olulised ja neisse tuleb panustada. See, et Kaitseväe personalikulusid suurendati 18,7%, mis alates aprillikuust kajastub iga Kaitseväes teeniva inimese palgas, näitab, et kaitseväelasi peetakse oluliseks.
PROFESSIONAALSUS VAPRUS USTAVUS AUSUS KOOSTÖÖ Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne on kaitsta Eesti riiki sõjaliste vahenditega koostöös liitlastega.
et ei saa iga kord ülemalt küsida, mida teha. Peame suutma teha seda sõjaväele omaselt: anname ülesande, anname vahendid, aga otsustamise jätame alluvale. Ja peame lubama alluval ka vigu teha ja mitte karistama teda selle eest, kui ta midagi valesti teeb. Karistame siis, kui ta midagi tegemata jätab. Aga see vahetegemine on mõnikord väga keeruline. Uus kaitseväeteenistuse seadus sätestab ka naiste vabatahtlikult ajateenistusse tuleku korra. Kui suureks kujuneb naiste osa Kaitseväes? Me pole endale võtnud mingit selget eesmärki. Naiste osa Kaitseväes kujuneb selliseks, nagu ühiskond seda suunab. Arvatavasti saab see olema väiksem kui Põhjamaades, sest oleme maskuliinne ühiskond. Meie parlamendis, poliitikas, majanduses pole kuigi palju naisi. Võibolla tuleb naisi 10–15% kogu Kaitseväe kaadrikaitseväelastest, kuid ka see on hea tulemus. Kaitseliit on kaua oodanud oma sõjaaja ülesannet. Kaitseliidule püstitatud maakaitseülesanne eeldab, et rotatsiooni korras Kaitseliidus teenimine oleks tegevväelase karjääri loomulik osa, et ühtlustada väljaõpet ja anda edasi kogemusi. Kuidas seda aga korraldada, kui väeosades kestab teenistus kella viieni reede õhtul, Kaitseliidus aga siis väljaõpe alles algab? Ega see rotatsioon lihtne ole, aastaid pole seda tehtud. Kuigi mina ise ja mõnedki ohvitserid veel on ka Kaitseliidus teeninud. See peab muutuma teenistus-
Peame lubama alluval ka vigu teha ja mitte karistama teda selle eest, kui ta midagi valesti teeb. Karistame siis, kui ta midagi tegemata jätab. Aga see vahetegemine on mõnikord väga keeruline.
käigu normaalseks osaks, nagu on seda Kõrgemas Sõjakoolis õpetamas käimine ja mitte sinna pikalt pidama jäämine. Nii peab saama teenistuskäigu normaalseks osaks ka teenistus Kaitseliidus. Üks esimesi samme, mida koos brigaadikindral Meelis Kiiliga teeme, ongi see, et see muutuks normaalseks rutiiniks. See nõuab eraldi karjäärisüsteemi väljatöötamist. Samuti on meil vaja välja töötada ning rakenduskavas väga selgelt sõnastada ja eesmärgistada reservohvitseride ja reservallohvitseride karjäärisüsteem. Peab olema selge, kuidas see käib Kaitseliidus olevatel reservväelastel ja kuidas see käib teistel reservväelastel. Kaitseliit (nagu ka Kõrgem Sõjakool) ei tohi olla teatud inimeste n-ö ärasaatmise koht. See on üks põhjusi, miks oleme kokku tõmmanud ka lõpuni mehitamata juhtimisstruktuure. Et poleks krooniliselt täitmata ametikohti. Iga hea inimene peaks leidma koha, kus ta saab hakkama. Kasvame järgnevate aastate jooksul umbes 500 inimese võrra ning Kaitseliit peab kasvama koos Kaitseväega. Ja Kaitseliidu kaadriohvitserid peavad olema normaalses rotatsioonis koos Kaitseväega. Ei saa olla elitaarset ja veel elitaarsemat Kaitseväge. Seda pole kerge saavutada, sest Kaitseliit paikneb üle riigi ja nendel tegevteenistujatel, kes teenivad sellistes maakondades, kus Kaitseväe üksusi pole, on mugav Kaitseliitu pidama jääda. Täna, muide, oleme juba täheldanud nii veeblite kui ka ohvitseride rotatsiooni, mis on tekkinud n-ö omal initsiatiivil. Ka Kaitseliidu malevapealike seas on juba üsna palju neid, kes on saanud oma esimese koolituse Kaitseväes. Ja malevapealikudki peaksid endale selgeks tegema, et see pole eluaegne ametikoht. Muidugi peaks rotatsioon Kaitseliidus kestma kauem, võtab ju oma üksuse vabatahtlike tundmaõppimine kauem aega, sest nad pole sul kogu aeg käepärast. Mida toovad endaga kaasa kavandatud struktuurimuutused maaväes? Kui räägime 1. Jalaväebrigaadist, siis see on Scoutpataljon, Kalevi pataljon ja Vahipataljon, mis liiguvad soomustatult kas ratastel või roomikutel ringi kõikjal Eestis. Kui räägime 2. Jalaväebrigaadist, siis see on Lõuna Kaitseringkonna baasil moodustatud mobiilne ja liikuv üksus, mis on relvastatud ja varustatud umbes nii, nagu seda on praegu meie esimene brigaad. Kui 1. Jalaväebrigaad saab liikursuurtükid, lähevad praegused 155 mm haubitsad 2. Jalaväebrigaadile ja 122 mm haubitsad saavad endale re-
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Mida peaks tegema, et meie ohvitserid ja allohvitserid väeosades oleksid huvitatud soovitama tublimatele ajateenijatele tulla täiendama tegevväelaste ridu? Võime ju tahta, et nad seda teeksid, kuid kui kaitseväelasel on igapäevased olmeprobleemid või kui ta ei saa rahapuudusel naisega õhtul kinno minna, siis ei saa eeldada, et talle läheksid korda kõrgemad huvid. Siit näemegi, kui tähtis ja oluline on väärtustada inimest. Sorav virin ei vii edasi. Ülemate esmane asi on parandada ennast, leida oma töös ja teenistuses positiivset. Siis on alluvate meelestus positiivne ja leiame ka juurdekasvu. Teeme omalt poolt kõik, et inimest kõikidel tasanditel väärtustataks. Aga see on bürokraatlikus süsteemis uskumatult raske. Ma olen sellega võidelnud, iseendaga sealhulgas. Paraku on ühe sisseharjunud organisatsioonikultuuri ümberkujundamine keeruline, bürokraatlikult asju ajada on palju lihtsam, vastutus on paberil. Peame edasi pingutama ja muutma sisekommunikatsiooni normaalseks tegevuseks. Lõpuks peab jõudma kohale,
Kaitseväe väärtused