10
Intervjuu ühist keelt kas või planeerimistsüklitest arusaamisel. Teistes struktuurides pole võimepõhine planeerimine kuigi levinud ega tehta ka kümne aasta plaane. Jõudsime küll ühistele arusaamadele, milliseid võimeid üks või teine struktuur peaks rahuajal arendama ja sõja korral omama. Aga kuidas neid välja arendada, selleni me seekord ei jõudnud. Seetõttu saime aasta lõpuni ajapikendust, et laiapõhjalise riigikaitse asjus kokku leppida. Peame oma reaalseid ressursse arvestades tegema maksimaalse, et välja arendada kiirreageerimisvõime, millega saame vajadusel lühikese aja jooksul vastata maailmas tärganud uutele ohtudele. Aga teisalt peame valmis olema oma riiki kaitsma, kui peaks puhkema laiaulatuslik konflikt. Ja me peame seda tegema olemasoleva eelarve piires, sest kaitsta tuleb Eesti riiki igal juhul – meil pole alternatiivi. Kord oleme juba mittekaitsmist proovinud. Aastad 1939–1940 aga tõestasid, et kui riiki mitte kaitsta, on selle mõju riigile hullem kui see, et riiki kaitsta ja selle eest verd valada. Ja seetõttu on võimalus Eestit mitte kaitsta ära langenud. Samas pole ju Eesti julgeolek olnud kunagi ajaloos paremini kaitstud kui nüüd, sest me oleme maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni liige. Selle liitlassuhte hoidmine on olnud aastate jooksul väga raske, aga meie elukutselised kaitseväelased on oma vere hinnaga rahvusvahelistel operatsioonidel võitnud liitlaste usalduse Eesti vastu. Seetõttu võtavad ka NATO partnerid meie riigikaitset väga tõsiselt.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Üha sagedamini korraldame Eestis koos NATO partneritega ühisõppusi. Millal võiks mõne meie partneri tankiüksus osaleda näiteks Kevadtormil, et meie ajateenijad ja reservväelased näeksid ja kogeksid, kuidas on tegelikult koos tankidega maastikul olla? Rahvusvaheline osalejaskond Kevadtormil on mõistlik mõte ja meie strateegiliste partnerite küllakutsumine on otstarbekas. Läti ja Leedu on juba osalenud, läinud aastal oli kohal ka Belgia üksus. NATO Kirdekorpuse ülem käis õppusel kohal ja leppisime kokku, et edaspidi tuleb ka Kirdekorpus. Me ei tohiks tulevikus ka tanke välistada, kuigi praegu arvan, et võib-olla on helikopterite osalemine reaalsem. Mõistan, miks oleks vaja näidata meie ajateenijatele tankide tegutsemist. Olen ise selle relvasüsteemi suur pooldaja, kuid praeguse arengukava raames oleme otsustanud, et nelja
Aastad 1939–1940 aga tõestasid, et kui riiki mitte kaitsta, on selle mõju riigile hullem kui see, et riiki kaitsta ja selle eest verd valada. aasta pärast on võimalik taas rääkida ühe kalli ning inim- ja raharessursimahuka võime, kas keskmaa õhutõrje või raskesoomusvõime, loomise teemal. Kui palju on NATOst saadud planeerimiskogemused aluseks neile arvutustele, mis uues arengukavas on tehtud? Ega võimepõhine planeerimine ole ka vanades, nn täiskasvanud NATO riikides standardiks olnud. Tavaline on olnud platvormipõhine planeerimine. Täna oleme esirinnas, et planeerime oma võimeid tervikuna. Kui me teeme seda mõistlikult ja kui majandus püsib sellisena, nagu Rahandusministeeriumi prognoosid ütlevad, ei pane me mööda. Kui majandus teeb midagi sellist, nagu me kogesime aastatel 2008–2009, oleme teinud plaani, mida on raske täita. Loodan, et see pole nii. Mida turvalisem on keskkond, seda paremini toimib majandus. Selle hea lainega tuleb häid võimeid luua. Euroopas on sõda eemale hoitud, keegi ei kahtle NATO tugevuses ning see on andnud vanadele riikidele ja ka NATO Põhjamaade partnerriikidele põhjust oma kaitsekulutusi kokku tõmmata? Usk NATO tugevusse on kahtlemata tekitanud turvalisuse illusioone. Aga esimesed head märgid tulevad vanadelt NATO riikidelt Euroopas. Üle väga pika aja ei vähendanud Holland sel aastal kaitsekulutusi, vaid jättis need eelmise aasta tasemele. See on märk, et kusagil on hakanud kellukesed helisema. Peame Euroopas veel ja veel rääkima, et turvalisus ei ole kõigile iseenesest tagatud ja et täna leidub suuremaid ohtusid kui need, mis olid kümme aastat tagasi. Aga Ameerika Ühendriigid, Ühendkuning-
Täna tuleb NATO enda kaitsmisega toime ja Eesti väike osakene selle 3. artikli täitmisel on väga oluline.
riik, Prantsusmaa ja Saksamaa on jätkuvalt sõjaliselt väga tugevad ning pole karta, et nende võime kahaneb ja NATOsse kuuluvad Euroopa riigid ei suuda ennast kaitsta. Teine asi on see, kui palju nad suudavad ekspeditsioonidega maailma mõjutada. Ja see on suure poliitika küsimus. Täna tuleb NATO enda kaitsmisega toime ja Eesti väike osakene selle 3. artikli täitmisel on väga oluline. Geopoliitiliselt paikneb Eesti keerukas kohas. Meil on väga pikk merepiir, mille tarvis on meil viis väikest laevastikku. Kas on olnud jutuks ka mereväe, merepiirivalve, Veeteede Ameti, tolli ja mereseire laevastike ühendamine? Arengukava ettevalmistavate läbirääkimiste käigus tegelesime sõjaliste võimetega. Merevägi on arendanud aastate jooksul välja NATOs väga unikaalse nišivõime ja on selles väga heal tasemel. Seetõttu otsustasime, et miinitõrjevõimet tuleb alal hoida meie kolme Sandowni klassi laevaga ja selleks on arengukavas ette nähtud laevade moderniseerimine. Küsimuses loetletud laevastike ühendamiseks on vaja Eesti poliitikute kokkulepet ja sügavat veendumust selle vajalikkuses, sest selline liitmisprotsess pole odav. Teema pole laualt maas ja ühendamine oleks ratsionaalne, aga Kaitsevägi pole siin vedajaks. Kaitsevägi on võimeline koostööks kõigi teiste ametitega, kes mere peal toimetavad, ja me kasutame kõiki koostöövorme. Võime valada ilusat betooni ja osta võimekat sõjarauda, ent inimressurss on ikkagi esmane. Aga kuidas öelda meie inimestele, kes on vapralt majanduslanguse ligi veerandise palgakärpe välja kannatanud, et neist hoolitakse? Kuidas me oma väljaõpetatud inimestesse usaldust süstime? Usalduse tekkimine pole ühe-kahe aasta küsimus. Kaitsevägi on viimastel aastatel pannud palju rõhku igasugu dokumentide koostamisele, hangetele ja muule sellesarnasele. See on olnud väga õige ja vajalik, aga juba täna tuleb panustada ka toimivale personalistrateegiale. Paberil olev personalistrateegia ei toimi iseenesest. Meie erinevate astmete juhid peavad teadvustama endale, et just nemad peavadki inimestega toimetama: nad ära kuulama, nendega asjad läbi arutama, neid õpetama ja loomulikult ka väärilist palka maksma. Peame leidma ühised väärtused, mille nimel organisatsioonis toimetame, ja nende järgi käituma. Selliste väärtuste sõnastamine ei ole lihtne