9
Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
Eestil on kogemusi naabritega ühishangete tegemises suurte asjade
soetamiseks. Kui palju oleks võimalik sellist koostööd heade naabritega jätkata, et soetada ühiselt varustust ja relvastust? Mitme riigiga üheaegselt on raske leida ühiseid lähtepunkte, määratleda ühiselt vajadusi ja üksikasjades kokku leppida. Seda näitas ka Põhjala riikide ühine kopterihange, mille lõppedes nägid kõik kopterid erinevad välja ja tahavad saada erinevat logistikat. Aga kahe riigi vahel, nagu me Soomega radareid hankisime, on koostöö mõistlik. Ka selle arengukava raames tahame keskenduda juba kasutatud, kuid veel hea ja moodsa relvastuse hangetele nii, et riik ostab riigilt. Oleme sõlminud Rootsi, Saksamaa ja Soomega
koostöökokkulepped, mille raames võime ka ühishankeid teha. Koordinatsioonisüsteem on paigas, nüüd on vaja leida ühiseid projekte. Totaalkaitsest rääkides on välja öeldud, et ka teistel ministeeriumidel on sõja või kriisi puhul täita oma haldusalas teatud kohustused ja ülesanded. Kas uues arengukavas on need kohustused konkreetseteks saanud? Sellega me nii hästi hakkama ei saanud, nagu algul optimistlikult plaanisime. Riigikaitse arengukava koostamine on käinud Kaitseministeeriumi juhtimisel ja koostöö teiste ministeeriumidega on olnud keeruline. Me pole alati leidnud
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Iga hange peab olema mitte ainult lepingu sõlmimisel mõistliku hinnaga, vaid see hind peab katma ka kogu hangitu elutsükli hankimisest utiliseerimiseni. See kõik peab olema arvatud hinna sisse. Oleme seda eelnevail aastail väga algeliselt teinud. Sellel on omad ratsionaalsed põhjused. Näiteks enne kaitseväekorralduse seaduse kehtima hakkamist polnud Kaitsevägi üks asutuski. Alles 2009. aastast alates saame välja arvutada, mis meil ühe pataljoni ülalpidamine maksab. Enne seda meil objektiivselt võrreldavat infot lihtsalt polnud.
virumaa teataja / scanpix