42
Ülevaade
Merekeskkond kui tervik Meri on alati olnud terviklik ja seostatud süsteem. Kalad ega merereostus ei tunne riigipiire. Mereteed on ainult väheste piirangutega vabalt kasutatavad igaühele. 90% kaupadest transporditakse meritsi (2). Inimkond saab 20% vajalikust proteiinist mereandidest. Suured nafta- ja gaasimaardlad asuvad mere põhjas. (3) Globaliseerumine muudab mere veel ühisemaks kui kunagi varem. Nüüdisaegne just enough, just on time kaubandus on väga tundlik ka lühiajaliste seisakute osas. Suured laeva- ja keskkonnakatastroofid mõjutavad korraga paljusid inimesi. Tugevad mitteriiklikud organisatsioonid kasutavad merd oma eesmärkide saavutamises. Samal ajal on suure riikidevahelise meresõja tõenäosus vähenenud ning paljud riigid vähendavad oma kaitsekulutusi ja merevägesid. Võib öelda, et riikidel on tänapäeval merel palju ühiseid huvisid ja sageli kaaluvad need üle vastuolud. Selle tendentsi võtab hästi kokku Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) Wise Pen Teami lõppraport 2010. aastal: „Merede iseloom on muutunud. Avatud ruumist, kus vabadus oli seadus, on meri muutunud inimkonna ühiseks varanduseks, mis on suur, kuid haavatav ning vajab ülemaailmset korraldamist ja kaitset.” (4)
PVL 109 Valvas on üks kahest PPA avamerepatrulliks sobivast laevast. Laev on Kaitsevägi ehitatud juba 1943. aastal.
Mitmeotstarbeline reostustõrjelaev PVL 101 Kindral Kurvits alustas teenistust 2012. aastal. 2018. aastaks kavatseb PPA hankida teise samasuguse. Kaitsevägi
Mereväed merepiirivalve rollis
Sõdur NR 2 (71) 2013
Geoffrey Till kirjutab, et tänapäeval ja veelgi enam lähemas tulevikus ei saa merevägesid enam kasutada ainult sõjapidamiseks, vaid need peavad hakkama täitma laiemaid ja „pehmemaid” rolle kaitsmaks „head korda merel” – mere õiguspärast kasutamist ressursi, transporditee, informatsiooni vahendamise meediumi, võimupiirkonna ja keskkonnana. Nii peab merevägede roll lähenema merepiirivalvete omale ja need institutsioonid sulavad osaliselt kokku. (5) Ka USA „Cooperative Strategy for 21st Century Seapower” deklareerib, et muutuvas ja globaliseeruvas maailmas peavad USA merevägi ja merepiirivalve senisest enam koostööd tegema. (6) Wise Pen Team rõhutab, et sageli parema varustuse ja olukorrateadlikkusega mereväed peaksid rohkem panustama merepildi loomisesse ja merelisse julge olekusse ning enam toetama Euroopa Liidu tsiviilstruktuure. „Merevägedel on pakkuda palju vahendeid allveelaevadest satelliitideni, erialasest pädevusest andmete ja andmesidevõrkudeni.
Staabi- ja toetuslaev EML Admiral Pitka jääs. Laev on ehitatud 1975. aastal patrull-laevaks Gröönimaa vetes. Lähiaastatel arvatakse see tõenäoliselt teenistusest välja. kaitsevägi
Mereväed võivad pakkuda väärtuslikku toetust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tsiviilasutustele ning seal, kus kohane, viia läbi rutiinseid või erakorralisi merelise julgeoleku tagamise operatsioone.” (7) Merevägedel on teiste asutustega võrreldes erinev ja laiahaardelisem arusaam merelisest olukorrateadlikkusest. NATO merevägedel on juurdepääs teatud piiratud andmebaa-
sidele, näiteks NATO Command, Control and Information Systemile ja NATO COI/VOCI/CCOI nimekirjale. Loomulikult on merevägede merepiirivalve rollis rakendamisel teatud piirangud. Mõned merepiirivalve kohustused, näiteks merepääste, sunnivad laevu lähenema naaberriigi piirile või seda isegi ületama. Sellises olukorras on piirivalvelaev märksa aktsepteeritavam