64
ajalugu
Foto 4. 1. eesti polgu ratsaluurekomando mehed koos ülema leitnant Gustav Kippariga.
Foto 5. Näide valgest kalevist põhjaga paguni kandmisest vormil. Sõjamuuseum
Ohvitseride pagunid
Sõdur NR 3 (72) 2013
Nagu rahvusväeosadeski, pidid kõik ohvitserid kandma hõbedasi paguneid. Vastavalt päevakäsule kaotati kuldsed pagunid Eesti sõjaväes ära. Kantide ja keskjoonte süsteem muutus keerulisemaks: jalaväeohvitseride pagunitel pidi olema sinine kant ja sinine vahejoon, ratsaväes valge kant ja must vahejoon, suurtükiväes must kant ja punane vahe joon ning inseneriväes must kant ja sinine vahejoon. Sarnaselt alamväelastega olid erinevad pagunid ette nähtud staabis teenivatele ohvitseridele – lilla vahejoone ja valge kandiga. Päevakäsust ei selgu, kas on mõeldud vaid kõige kõrgema taseme ehk Eesti sõjaväe staabis või ehk ka diviisi staabis teenivaid sõjaväelasi. Pagunite suurus ja vorm nähti ette sama nagu tsaariarmees. Lisateatega määrati
Foto 6. Näide ladina tähtedega trafareti kasutamisest pagunil.
ära, et sõdurite pagunid tuleb õmmelda vanadest mundritest või sinelitest. Üheks lahtiseks küsimuseks jääb juba ülevalpool mainitud Eesti sõjaväelaste ülemkomitee otsus, et Eesti väeosad peavad tunnusena pagunitel kandma ladina E tähte kirillitsa asemel. On säilinud arvukalt fotosid selliseid paguneid kandvaist sõduritest. Nende dateerimine on pea võimatu. Osadel puhkudel kantakse selliseid paguneid veel Vabadussõja käigus välja jagatud Ameerika vormiriiete õlakuil. Üks dateeritav näide olgu aga toodud allpool. Fotol 9 on 1. eesti polgu kirjutajad. Esireas vasakul põrandal istuv nooremallohvitser kannab tumeda kandiga paguneid, millele on valgega kantud ladina E koos polgu numbriga selle peal. Dateerida võimaldab seda esireas keskel istuv polkovnikupagunitega oh-
EFA 4-457
EFA 4-2622
vitser. See on polguülema abi Aleksander Seiman, kes ülendati polkovnikuks alles 29.03.1918. Seega on tegu juba Eesti sõjaväega ja vähemalt selleks ajaks oli sellise trafareti kandmine mingil määral levinud. Veel üks huvitav küsimus on 12.03.1918 kindralmajoriteks ülendatud Andres Larka, Aleksander Tõnissoni ja Ernst Põdderi pagunite küsimus. Kõigist kolmest valmisid vendade Parikaste fotoateljees portreed. Kindral Tõnisson kannab fotol veel tsaariaegse kokardiga mütsi ning kindralmajori kuldseid paguneid. Larka ja Põdderi õlakud on äratuntavalt hõbedase põhjaga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti sõjaväe laialisaatmisele eelnenud lühikese aja jooksul ei jõudnud uued eraldusmärgid kuigivõrd levida, kuigi uusi õlakuid siiski valmistati. Arhiividokumendid