55
Vahendid ja meetmed, mille kaudu need väljenduvad, on ennekõike koostöö lahinguväljalt saadud teadmiste edastamisel tööstusesse, koostöö varustusprogrammides, koostöö temaatilistes töögruppides, ühised kaitseväelaste ja töösturite osalemised näitustel, infopäevadel, messidel ja õppustel.
Lähemalt valdkondadest Kompetentsi saab kasvatada riigikaitse ja kaitsetööstuse vahelise koostööga varustuse arendamisel ennekõike varustusprogrammi meeskondades ja EKTL-i töögruppides. Otsene väljend on kaitseväe teadmiste kasv tehnoloogia võimalustest ja tööstuse poolel täp-
semalt mõista kaitseväelaste vajadusi tänapäevases sõjas. Mida selgemini suudab tööstus kaitseväe vajadusi täita, seda efektiivsem on meie sõdur ja seda turvalisem tema igapäevane teenistus. Esimese näitena tooksin siinkohal Eesti ettevõtte Nordarmi arenduse kuulipilduja paigutamisel PASI soomukile ja luuremasinate arendamisel. Kaudsema mõjuna võib nimetada meie kompetentsi kasvu hangete läbiviimises ja tehniliste tingimuste määratlemisel. Koostöö varustusprogrammides meie kaitseväelaste ja ettevõtjate vahel ei annab ainult vastastikku täiendavaid teadmisi ja aluse arendusteks, vaid ka parema lähtepositsiooni hangetele. Järgmise sammuna peaks looma meie riigikaitsele sobivaimad tehnilised lahendused meile olulises valdkonnas, on see elektrooniline sõda, tankitõrje, õhutõrje. See võib tulla ka valdkonda, mis ei ole võib-olla esmatähtis, kuid kus lahendus on kõige lähemal. Ressursside valdkonna puhul tuleb nimetada eelkõige vahendite ökonoomsemat kasutamist, aga mitte vähem olulisena võimalikult suure osa riigikaitsehangete raha n-ö riiki jätmist. Teiseks tahaks siin nimetada kaitsetööstuse pa-
nust mobilisatsiooniressursside ettevalmistamisel ja mobilisatsiooni toetamisel. Praegu osalevad EKTL-i ettevõtted juba vastaval õppusel. Vähem oluline ei ole ka mittesõjaliste funktsioonide täitmine tsiviilsektori abil vabastamaks kaitseväelased ennekõike sõjaliste funktsioonide paremaks täitmiseks. Hea näide on soomukite hoolduse hange ja teiste transpordivahendite pargi hooldus.
Endiste sõjaväelaste kaasamine Kolmanda ja võib-olla pisut ootamatuna tahaks nimetada EKTL-i tegevuse sotsiaalset mõõdet. Inimesed kipuvad riigikaitses vahel jääma relvade ja tehnika varju, kuid väljaõppinud personal on meie kõige olulisem ressurss. Seda mitte üksnes oskuste ja teadmiste hoidjaina, vaid mis kõige tähtsam – kaitsetahte kandjaina. Kaitsetööstuse kaudu saavad inimesed anda oma panuse riigikaitsesse ka pärast teenistusest lahkumist. Seetõttu näemegi sotsiaalses plaanis kaitsetööstust kui teenistusest lahkujate tsiviilellu tagasipöördumise võimaldajat. Otseses riigikaitses oma panuse andnud kaitseväelaste kogemused ja teadmised leiaksid selle kaudu parima rakenduse eelneva teenistusega lähedases valdkonnas kas kodumaal või partnerriigis. Rahvusvahelise kogemusega kaitse väelased teavad kindlasti vastavaid näiteid. Guardiani väitel on viimase 16 aasta jooksul (2012. aasta oktoobrikuu seisuga) leidnud 3500 Ühendkuningriigi vanemohvitseri ja ametnikku rakendust sealses kaitsetööstuses, sealhulgas aastatel 2011–2012 oli neid 231. Viimase valdkonna tähtsust tõstab asjaolu, et üldjuhul on personali lahkumised riigikaitsest vähem tähelepanu pälvivad ja nõrgemini ette valmistatud kui personali värbamine. Kaitsetööstuse ettevõtted ja ettevõtted on siin potentsiaalselt olulised partnerid riigikaitse struktuuridele. EKTL oleks siin heal meelel valmis vahendama ja toetama kaitseväeteenistust lõpetavaid kaitseväelasi leidmaks rakendust tsiviilsfääris just kaitsetööstuses. Oluline ei ole see, kus me praegu oleme. Oluline on see, mida me saame praegu teha selleks, et 10–20 aasta pärast ei ostaks me kõike tehniliselt keerulisemat ja riigikaitsele vajalikku kaugelt, vaid suudame valmistada seda olulisel määral ise ja meie riigikaitsele ja majandusele parimal vajalikul viisil.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Meie ees on kodumaise kaitsetööstuse arendamisel kolm teed: kaitsetööstuse osalemine kaitseväe olemasoleva tehnika ja varustuse elutsükli toetuses, eesmärgiga luua tehniline alus ja kogemused, teiseks hangitava relvastuse, tehnika ja varustuse elutsükli toetuse baasi loomises osalemine ja kolmas tee on meie oma spetsiifiliste toodete või teenuste loomine ja nende viimine Eesti ja rahvusvahelisele turule. Teise tee iseloomustava näitena võiks tuua kunagi saabuva käsirelvade vahetuse. Oluline on viis, kuidas valitud relv meile jõuab: kas ostame täies mahus tooted sisse või toodetakse osa neist siin. Või valmistatakse siin mingid detailid ja rajatakse koos sellega ka relvade hooldustöökojad vms. Kas see hange on lihtsalt ost või on tulemuseks osa tootmisbaasist ja jätkusuutlikust võimekusest kodumaal. Majandusliku loogika alusel ja jätku suutlikkusele mõeldes peaksime olulist relvastust või tehnikat hankides küsima teisiti, kui me paljuski seni oleme harjunud – mitte mida ostame, vaid kuidas see hangitav võime Eestis luuakse. Esmase iseseisva riigikaitse jaoks oluliste võimete tarvis kriitilise varustuse ja tehnika hankimisel peaks esimese sammuna koos hangitava tehnika ja materjaliga rajama Eestis ka vajalike kompetentside ja tehnikaga hooldusbaasi. Edasised sammud võiks olla toote koosteprotsessis osalemine, komponentide tootmine oma turule tarnitavatele toodetele ja tootmine ning turustamine rahvusvahelisele turule iseseisvalt või koos rahvusvahelise partneriga. Kui esimene ja teine tee on pigem tööstus- ja kogemusbaasi ettevalmistavad, siis kolmanda osas peab olema ambitsioon jõuda selleni, et nagu Skype’i tuntakse maailmas, nii tuntakse ka mingit relvasüsteemi, tehnilist platvormi või varustuselementi Eesti tootena. Nende teede puhul on oluline märkida, et kodumaine elutsükli toetus ja tehniline tugi on ka selge otsese riigikaitselise tähtsusega ja seda ennekõike tarne- ja toimekindluse osas. Kriisi tingimustes ei pruugi meil olla tagatud välismaise tehnilise personali või strateegilise kauba nimistusse kuuluvate komponentide saabumine. Rääkides mõjudest, on valdkonnad, mis juba praegu välja joonistuvad, järgnevad: kompetentsi kasv, ressursside otstarbekam kasutus, sotsiaalne aspekt. Jaotus on tinglik, tegu on omavahel seotud valdkondade ja mõjuga.