Nr 3, 2013

54

TUTVUSTUS

Kaitsetööstus tuleb riigikaitsjale lähemale Eesti kaitsetööstuse liit koondab eestimaiseid ja rahvusvahelisi ettevõtteid, kes pakuvad sise- ja välisjulgeoleku tagamise toetuseks Eesti riigile oma tooteid, teenuseid ja arendusi.

O

lulise osa riigi sõjalisest võimsusest moodustab tema tööstuse võimekus, millest kaitsetööstus on kõige vahetumalt seotud riigikaitsega.

Alates 2009. aastast on Eesti ettevõtlikud inimesed koostöös riigiaparaadiga korrastanud ridu sihiga koondada oma energia arendamaks konkurentsivõimelist kodumaist kaitse­tööstust. Nüüdseks on loodud Eesti kaitsetööstuse liit, mis ühendab ligi 90 ettevõtet ja on riigi ametlik partner kaitse­ tööstuse arendamisel.

Liidu ridades tegutseb selle aktiivsema osana kaitsetööstuse klaster.

Et tagada globaliseerunud maailmas oma kaitsetööstuse konkurentsivõime, oleme otsinud meile vajalikke välismaiseid partnereid. Hulk väga tuntud rahvusvahelisi kaitsetööstusettevõtteid on nüüdseks astunud EKTL-i liikmeks.

Meie jaoks on ennekõike oluline nende abi tehnoloogiasiirdel, kodumaise ette­ võtluse kompetentsi kasvatamisel ja pääsul rahvusvahelisele turule. EKTL on sõlminud terve hulga koostööleppeid, millest vaieldamatult peamised on allkirjastatud kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga. EKTL esindab riiki NIAG-s (NATO Industrial Advisory Group). Loodud on sidemed meie partnerorganisatsioonidega välisriikides.

Koostöö kaitseväega

Sõdur NR 3 (72) 2013

Et edendada efektiivset ja eesmärgi­ pärast arendustööd kaitsetööstuses ja toetada arendust kaitseväes, on Eesti kaitsetööstuse liit sõlminud koostööleppe ka kaitseväega. Leppe peamine eesmärk on tagada meie kaitseväelastele parim võimalik relvastus, varustus ja teenused. Lisaks sellele on leppel oluline eesmärk kaasata kaitseväelased võimalikult laialt riigi jaoks oluli-

Alar Laneman brigaadikindral reservis kaitsejõudude peastaabi ülem 2002–2007

se võimekuse arendamisse. Kaitsevägi on kaitsetööstuse jaoks oluline partner eelkõige kaitsetööstuse toodangu ja teenuste lõpptarbijana. Sellest tulenevalt peab kaitseväelaste sõna olema toodete arendamise käigus määrava tähtsusega.

Katseid kodumaist kaitsetööstust taasluua on olnud ka varem. Kuigi neid on nimetatud ebaõnnestumiseks, kuuluvad nad siiski pigem kooliraha valdkonda, mis on andnud meile väärtuslikke kogemusi. Vaadates toimunut nüüdsete teadmiste pinnalt, tundub, et tollaste tulemuste põhjus oli süsteemse lähenemise puudumises. Kaitsetööstust kui riiklikku võimet saab luua ainult tervikliku lähenemise abil ja osana riigi­ kaitsest, mitte üksikettevõttena. Üks näide terviklikust lähenemisest ongi kaasata kaitseväelasi kui lõpptarbijaid.

Seda kinnitab kogemus – kaitsetööstuse arendamine sai suurema hoo sisse pärast otsust hakata arendama kaitsetööstust riigikaitse orgaanilise osana.

Hiljuti kaitseministri kinnitatud kaitsetööstuspoliitika muudab kaitsetööstuse väga selgelt riigikaitse lahutamatuks komponendiks.

Et tagada globaliseerunud maailmas oma kaitsetööstuse konkurentsivõime, oleme otsinud selleks meile vajalikke välismaiseid partnereid.

Praeguse kaitsetööstuse tähendus meie riigikaitsjale Esiteks peame tunnistama, et kõik see, mida ühe riigi kaitsevõime arendamiseks läheb vaja, on tunduvalt suurem, kui seda võimaldab Eesti kodumaise kaitsetööstuse praegune arengutase.

Eesti kaitsetööstuse võimalused jäävad praegu ilmselgelt maha meie liitlaste võimalustest, kellega meie sõdurid on sõjatandril võrdsed.

Kaitsetööstuse olukord Eestis sarnaneb kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide seisuga 1990-ndate keskpaigas.

Kui alustasime esimeste sammudega rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, oli esimene operatsioon meie ohvitseride ja sõdurite osalus rahuvalves. Meie mahajäämus paljudest partneritest oli ilmne ja kogemuste puudus häiriv. Rahuvalve tähtsus riigi­kaitsele oli paljudele mõistetamatu. Küsiti – milleks rahuvalve, mis otseselt meie lahinguvõimet ei tõsta?

Ei mõistetud, et rahuvalve abil avame endale tee keerulisemate rahvusvaheliste operatsioonide ja sealt edasi ka tänapäevase sõjapidamise saladuste juurde. Vaadates meie riigikaitse meeste ja naiste praeguseid oskuseid ja nende tehtavaid operatsioone, ei kahtle enam keegi meie võitlejate vastavuses nüüdis­ aegse lahinguruumi nõuetele. Kui tee riigikaitse nullseisust NATO kõige olulisemate operatsioonides osalemiseni oli meile jõukohane, siis miks ei peaks olema meile jõukohane luua Eestis kaitsetööstus, mis oleks samaväärsel tasemel meie partnerite kaitsetööstusega ja võrdne partner meie kaitseväelastele.

Olles tee alguses, tuleb meil näha eesmärki, mitte lasta end heidutada esimeste sammude keerulisusest ja ees ootava töö rohkusest.

Eesti kaitsetööstus praegu Jätnud kõrvale teoreetiliselt võimaliku ja riigikaitse laiemad aspektid, vaatame praegu meie käsutuses olevaid olulisi kaitsetööstuse vahendeid ja nende kasulikke külgi.