51
nati aga 24 luure-koostöölennukit ja 24 hävituslennukit mõlema operatiivsuuna katmiseks pluss 18 hävituslennukit Tallinna kaitseks, 18 pommituslennukit ülemjuhataja käsutusse ning 6 torpeedo lennukit koostööks merejõududega – kõik kokku 90 sõjalennukit. Et 1937/38. eelarveaasta nägi juba ette vahendid 10 hävitaja ja 4 kahemootorilise pommitaja hankimiseks, lisas plaan sellele vahendid 16 luure-koostöölennuki ja veel 4 pommitaja soetamiseks – 6 mln kr. Siia lisandus veel 1,5 mln kr Tallinna sõjalennuvälja ja selle töökodade ümberkorraldamiseks ning 0,6 mln kr uute lennuangaaride ehitamiseks. Eestil jäi oma kiirmootortorpeedopaatide võime saavutamata, pildil on Itaalia torpeedopaat MAS Vahemerel. arhiiv
Lennukitõrje Olemasolev materjal võimaldas vaid piiratud ulatuses kaitsta Tallinna õhurünnakute eest. Samas hinnati koguvajadust Tallinna ning kahe operatiivsuuna üheaegseks katmiseks neljale 75 mm kahuripatareile, kümnele 37 mm kahuri patareile, seitsmele 20 mm kahuripatareile ning neljale helgiheitjate patareile. 1937/38. eelarveaasta nägi juba lennukitõrjeks ette 1,35 mln kr, millele plaani ettepanek lisas veel 4 mln kr. Kokku taheti selle summa eest saada üks 75 mm motoriseeritud patarei, kolm 37 mm motoriseeritud patareid ja üks kohtkindel 37 mm patarei merekindlustele ning kaks helgiheitjate patareid.
Merevägi
Saksa 150 mm raske välihaubits m36.
Suurtükivägi Hinnanguliselt pidid relvastuses seisvad maailmasõjaeelsed välisuurtükid jääma edaspidigi kasutusele ning olemasolevatest suurtükiväe laskemoonatagavaradest jätkunuks üheks-kaheks sõjakuuks. Vajalikuks peeti aga eriülesandelise kaugelaskesuurtükiväe loomist. Plaani ettepanek nägi ette kahe 150– 155 mm motoriseeritud kaugelaske patarei (á 4 suurtükki patareis) soetamise kokku 4 mln kr eest. Olemas olid 12 luure-koostöölennukit, millised hinnati kasutatavaks veel kuni 1940. a, misjärel nad tulnuks asendada uutega. Lennuväe koguvajaduseks hin-
Veel 12. jaanuariga 1937 on dateeritud kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri salajane märgukiri riigivanemale, milles konstateeritakse, et sõjaväe varustuses on „võrdlemisi suured puudused” ning pannakse ette riigi võimalustele „enam-vähem vastav” miinimumprogramm relvastusalase olukorra parandamiseks.
Merekindlused Merekindlused olid relvastatud maailmasõjaeelsete materjaliga ning neis tehti pikemaajalist moderniseerimisprotsessi kahurite laskeandmete parandamiseks. Plaan nägi ette uue 305 mm soomustorni ehitamise Naissaare keskele eesmärgiga tugevdada merekindluste tulesüsteemi Naissaare–Suurupi vahel ning pärast kõigi 305 mm kahurite moderniseerimist katta tulega kogu Soome lahte Tallinna–Porkkala joonel. Selleks nähti ette 1,5 mln kr.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Lennuvägi
arhiiv
Merevägi koosnes kahest uuest allveelaevast, ühest piiratud võimekusega vanemast torpeedopaadist ning vananenud miini- ja vahilaevadest. Plaan nägi ette 2,5 mln kr kulutamist kolme kiir-mootortorpeedopaadi soetamiseks, millised oleksid tegutsenud koostöös merekindlustega Tallinna kaitse tagamisel.