49
2013. aasta õppekavad Rakenduskõrgharidusõppe õppekavad: sõjaline juhtimine maaväes sõjaline juhtimine õhuväes sõjaline juhtimine mereväes Õpe kestab kõigil rakenduskõrghariduse õppekavadel kolm aastat ning sisseastumiskatsetel võib kandideerida mitmele rakenduskõrgharidusõppekavale korraga. Rakenduskõrghariduse õppekavale (põhikursus) võivad avaliku konkursiga kandideerida keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga Eesti kodanikud. Õppima asumise eeldus on tegevteenistusse astumine kaitseväes (v.a tegevväelane). Neil, kel ajateenistus läbimata, on võimalik sooritada sisseastumiskatsed käesoleval aastal ning katsete eduka läbimise korral alustada õpinguid pärast ajateenistust 2014. aasta augustis alustaval kursusel.
Rakenduskõrghariduse õppekavale kandideerijatele esitatavad nõuded: - keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon - Eesti vabariigi kodakondsus - eesti keele oskus tasemel B2 - meessoost kandidaatidel täidetud ajateenistuskohustus, naissoost kandidaatidel läbitud vastav sõjaväeline väljaõpe kaitseväes või Kaitseliidus
Sisseastumiskatsed ja konkursitingimused rakenduskõrghariduse õppekaval õppima asumiseks Sooritatud eesti keele riigieksam, vene õppekeelega kooli lõpetanutel eesti keele oskus keeleoskustasemel B2. Kandidaa-
Magistriõppe õppekavale kandideerijatele esitatavad nõuded: - inglise keele oskus. Kandidaadil peab olema kehtiv NATO STANAG-i 6001 testi tulemus (soovituslikult tasemel 2222) - tegevväelasel riigisaladusele juurdepääsuluba tasemega „salajane” - sooritatud füüsiline test positiivsele tulemusele 2013. aasta kevadel
Sisseastumiskatsed ja konkursitingimused magistriõppe õppekaval õppima asumiseks Magistriõppekavale võivad avaliku konkursiga kandideerida kõik isikud, kes on omandanud kõrghariduse I astme sõjaväelise juhtimise erialal või sellele vastava hariduse, kellel on vähemalt kolmeaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastaval õppesuunal ning kes vastavad kaitseväeteenistuse seaduse § 83 lg 1 punktides 1–3 ja 5–8 nimetatud nõuetele. Õppima asumise eeldus on kaitseväe tegevteenistusse astumine (v.a tegevväelane). Magistriõpe kestab kaks aastat. Sisseastumiskatsetel toimub magistriõppesse kandideerijatega kutsesobivusvestlus.
Põhikursusel (rakenduskõrgharidus) ja nooremohvitseride kursusel (täiendusõpe) õppides saab õppur palka, mis jääb vahemikku 600–700 eurot kuus. Keskastmekursusel (magistriõpe) õppiva kuulaja palk on 1400 eurot kuus. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et igale kõrgema sõjakooli lõpetanule on tagatud teenistuskoht kaitseväes. Igal õppuril on tasuta koht ühiselamus ning õppetööks valikud vahendid ja varustus. Õppuritel on võimalik kasutada ühiselamus asuvat spordisaali ja siselasketiiru ning veeta aega kadetikasiinos. Õppehoones paiknevad lisaks klassiruumidele veel raamatukogu, söökla ja kohvik.
Maaväe nooremohvitseri kursuse kandidaatidele esitatavad nõuded: - Eesti vabariigi kodakondsus - omandatud kõrghariduse I aste - meessoost kandidaatidel täidetud ajateenistuskohustus, naissoost kandidaatidel läbitud vastav sõjaväeline väljaõpe kaitseväes või Kaitseliidus - tervislik seisund võimaldab täita teenistuskohustusi - füüsiline ettevalmistus võimaldab täita teenistuskohustusi - vanus kuni 35 eluaastat - valdab eesti keelt kaadriohvitserilt nõutaval keeleoskustasemel C1
Sisseastumiskatsed ja konkursitingimused maaväe nooremohvitseride kursusele õppima asumiseks Maaväe nooremohvitseride kursusele kandideerijad sooritavad sisseastumiskatsetel kutsesobivusvestluse ja füüsilise testi. Õppe kestus maaväe nooremohvitseride kursusel on üks aasta ja üks kuu. Põhikursused ja maaväe noorem ohvitseride kursus alustavad õpinguid viie nädala pikkuse ühtlustamiskursusega, mis viiakse läbi välitingimustes ning selle eesmärk on ühtlustada õppurite sõjalise väljaõppe taset individuaalsete välioskuste kinnistamise ning põhiteadmiste ja -oskuste andmisega jalaväejao relvastusest ja taktikast. Ühtlasi antakse kursuse käigus hinnang õppuri meeskonnatöö- ja juhiomadustele ning tema potentsiaalile hilisemas kutsetöös sõjaväelise juhina toime tulla. Täpsemat infot kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja sisseastumiskatsete kohta saab kooli kodulehelt aadressil www.sojakool.ee.
Sisseastumiskatsed tänavu Sisseastumisdokumente saab esitada elektrooniliselt Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi www.sais.ee (SAIS) vahendusel ajavahemikul 25. juuni kuni 7. juuli 2013. Kui riiklikes registrites pole kandideerimiseks vajalikke andmeid, saab sisseastumisdokumente esitada isiklikult õppeasutusse (Tartu, Riia 12) ajavahemikul 25.–27. juuni 2013 kell 10–17. Sisseastumiskatsed rakenduskõrghariduse ja magistriõppe õppekavale ning maaväe nooremohvitseride kursusele toimuvad ajavahemikul 23.–26. juuli 2013.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Tartu tervishoiukõrgkoolide ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengeid. Tihedat koostööd tehakse veel ka Eesti lennuakadeemia ja Eesti mereakadeemiaga. Koolil on õppurite vahetusprogramm Austria Theresani sõjaväeakadeemiaga ning koostööprojekte Poola vabariigi riigikatseakadeemia ja õhuväeakadeemiaga. Meie õppurite lõpuja magistritööd on pälvinud preemiaid mitmel konkursil. Magistriõppe läbinutel on võimalik kaitseväe toetusel osaleda mõne tsiviilkõrgkooli doktoriõppes ning oma doktoritöö abil anda panus mõne kaitseväe jaoks prioriteetse valdkonna süsteemseks arendamiseks.
did, kellel nimetatud tase puudub, kirjutavad eesti keeles essee. Sisseastumiskatsetel sooritavad rakenduskõrgharidusõppesse kandideerijad akadeemiliste võimete testi, füüsilise testi ja kutsesobivusvestluse. Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanutel arvestatakse akadeemiliste võimete testi tulemuseks maksimumpunktid. Sisseastumiskatsetel peavad nad sooritama füüsilise testi ja kutsesobivusvestluse.