48
SÕJAKOOL
Väärt haridus ja auväärne amet kaitseväe ühendatud õppeasutustest Suvi toob Tartusse Riia mäele kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli vastuvõtukatsetele taas ärksamaid noori mehi ja neide, kes on otsustanud siduda oma elukutsevaliku tegevteenistusega kaitseväes. Sisseastumistingimused erinevad varasemate aastate omadest vähe, kuid just praegu on põhjust need üle rääkida.
O
Sõdur NR 3 (72) 2013
hvitseri elukutse valinu elu ei ole kindlasti igav. Teenistus pakub rohkesti ületamist vajavaid proovikive. Ees ootavad õppused, missioonid ja staabitöö, mille käigus tuleb langetada hulgaliselt inimesi puudutavaid otsuseid ning nende eest ka vastutada. Vaadates tagasi oma praeguseks juba märkamatult 16 aasta pikkuseks kujunenud teenistusele, siis olen jätkuvalt kindel, et nooruspõlves tehtud otsus valida ohvitseri elukutse ning asuda õppima KVÜÕA kõrgemasse sõjakooli oli õige valik. Tänavu augustis alustab kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgemas sõjakoolis õpinguid rakenduskõrgharidusõppes järjekordne lend kadette, kes kolme aasta pärast täiendavad kaitseväe ohvitserkonda teotahteliste nooremleitnantidena. Avatav maaväe ohvitseride põhikursus on seekord 17., õhuväe põhi kursus viies ning mereväe põhikursus kolmas. Magistriõppes avatakse üheksas keskastmekursus ning aastane maaväe nooremohvitseride kursus avatakse neljandat korda. KVÜÕA-s omandatud oskused, teadmised, hoiakud ning väljastatud diplom on hinnatud kvaliteedimärk, mis ei jää taseme poolest alla teistele kõrgkoolidele Eestis. Kindlasti on aga kõrgemas sõja koolis õppimisel teiste kõrgkoolidega võrreldes palju eeliseid. Tooksin siinkohal esmajärjekorras välja meie õppurite motiveerituse. Kõik
Kalle Kõlli major KVÜÕA õppeosakond planeerimisjaoskonna ülem õppurina kõrgemas sõjakoolis 2. põhikursus 1998–2000 4. keskastmekursus 2008–2010
õppurid on õpingute alustamisel läbinud ajateenistuse ning seega on neil ajateenistuses kogetu põhjal päris hea ettekujutus valitud elukutsest ning nad mõistavad ohvitseri rolli väeosas. Et sõjaline väljaõpe eeldab suuresti meeskonnatööd, harjutamist rohkesti proovikive pakkuvates tingimustes, tekib kuni kolmeaastase õpinguaja jooksul kursusekaaslaste vahel tihe side ja ühtekuuluvustunne, mis kestab terve edasise teenistuse ning jätkub veel ka pärast seda. Selle aasta algul vilistlaste ja tööandjate seas läbiviidud rahuloluuuringust selgub, et üksuste ülemad hindavad kõrgema sõjakooli lõpetajate väljaõppe kvaliteeti kõrgeks ning peavad nende väljaõpet hästi rakendatavaks. Eriti kõrgelt hindavad ülemad lõpetanute juures järgmisi omadusi: motivatsioon ja tegutsemistahe, oskus kasutada vajalikke IT-vahendeid ning arvutiprogramme, iseseisvust, tunnete juhtimist ja enesekontrolli ning võõrkeelteoskust. Arenguruumi näevad ülemad aga isikkoosseisuga arvestamise ning tehnikaga seotud oskustes ning eelarve kujunemise ja selle kasutamist puudutavates valdkondades.
Kõik viis õppekava, millel õppetöö toimub, on huvitavad ja mitmekülgsed, neis on parajas tasakaalus sõjalised ja tsiviilained. See annab õppuritele laia silmaringi ja suurepärased eeldused hakkama saada erinevates olukordades, mida teenistus ja igapäevaelu pakub. Õppimine kõrgemas sõjakoolis pole ainult klassitundides loengute kuulamine ja väliharjutustel osalemine. Õppurid kuuluvad ka erinevatesse kooli otsustuskogudesse ning nende kaudu antakse oma panus kooli juhtimist ja korraldust puudutavatesse otsustesse. Lisaks KVÜÕA nõukogule ja selle alakomisjonidele tegutseb kõrgemas sõjakoolis kadetikogu ning eelmisel aastal alustas tegevust ka üliõpilasesindus. Lisaks õppetööle võtavad kadetid aktiivselt osa üliõpilaselust Tartus. Õppekava väliselt toimuvad tantsu-, etiketi- ja autojuhikursused. Olulisel kohal on sport, traditsioonid ja isamaaline kasvatus.
KVÜÕA on arenev KOOL KVÜÕA üks arengueesmärk on muutuda riigikaitsealaseks teaduskeskuseks. Eelmisel aastal kinnitas KVÜÕA nõukogu kolm arendatavat teadusteemat: „Sõjanduse ja propaganda kommunikatiivsed seosed”, „Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis” ja „Sõdur, organisatsioon ja riik: põhiväärtuste ja juhtimisprintsiipide võrdlev analüüs nüüdisaegses demokraatlikus ühiskonnas ning sõjaväelises organisatsioonis (Eesti ja Saksamaa näitel)”. Nimetatud teemad fokuseerivad koolis tehtava teadustöö põhisuunad. KVÜÕA koosseisus on sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mis koolitab lisaks kaitseväelastele veel ka Tallinna ja