46
ülevaade
Läänemerelt Punasele merele – Eesti kogemus piraaditõrjeoperatsioonil 17. mail jõudis koju järjekorras viies mereväe laevakaitse meeskond, kes ühtlasi lõpetas Eesti 2010. aastal alanud osaluse Euroopa Liidu piraatlusevastasel missioonil Atalanta.
M
Sõdur NR 3 (72) 2013
ereväe jaoks ei ole rahvusvahelistes üksustes osalemises midagi uut. Esimese kaitseväe üksusena täitis Admiral Pitka NATO miinitõrjegrupi staabi- ja toetuslaeva ülesandeid 2005. aastal – vaid aasta pärast Eesti liitumist NATO-ga. Veel varasemast ajast oli mereväel ette näidata pidev rahvusvaheline koostöö miinitõrje vallas alates 1994. aastast Eestis läbi viidud rahvusvaheliste miinitõrjeoperatsioonide näol. Pikas miinitõrjele keskendunud ettevõtmiste reas oli laevakaitsemeeskond uus võimekus, mis tähendas senisest erinevaid koostöömeetodeid, ettevalmistust ja keskkonda. Kui seni oli mereväge rahvusvahelistes üksustes esindanud laevad, mil oma kindlaks määratud teenistuse korraldus ja ülesanded, siis kümneliikmelise meeskonna liidendamine suurema üksusega tähendas palju tihedamat integratsiooni laeva meeskonnaga, kelle alluvuses teenima asuti. Lisaks meeskondadele andis osalus sellises koosluses tööd juristidele õigusliku raamistiku kindlaks määramisel, plaanijatele ja logistikutele. Kaitse- ja välisministeeriumi juristid seisid silmitsi ülesandega sõlmida lepingud riikidega, kelle lipu all sõitvaid laevu eskorditi. Samuti oli Aafrika rannikul korraldatav missioon logistikute proovikivi – oma sõjaväebaas on Djiboutis vaid Prantsusmaal. Logistilise baasi olemasolu seadis omakorda piirangud relvade ja laskemoona ning muu varustuse missioonipiirkonda toimetamisele.
Ingrid Mühling kaptenmajor
Eesti commando’de ainulaadne panus ATALANTA-sse Operatsioonil Atalanta oli Eesti meeskond ainuke teisest rahvusest üksus, mis oli liidendatud teise riigi – Prantsuse või Saksamaa – laevaga. Esimestele meeskondadele tähendas see koostöösidemete loomist nullist, samuti arvestamist, et laeval käib teenistus ikka prantsuse või saksa keeles. Saksa ja Prantsuse merevägi kasutavad laevakaitsemeeskondadest rääkides erinevat terminoloogiat. Saksa mereväes on kasutusel kolme liiki meeskonnad – laevakaitsemeeskonnad, kes eskordivad humanitaarabilaevu, pardumismeeskonnad, kes aluseid kontrollivad, ning sõjaväepolitsei meeskonnad, kes menetlevad kinni peetud isikute juhtumeid. Prantslastel on laevakaitsemeeskonnad ja eripardumismeeskonnad. Erinev on ka riikide arusaam nende suutlikkusest. Eesti laevakaitsemeeskondadesse värvati nii varasema missioonikogemusega kaitseväelasi kui ka värskelt ajateenistuse lõpetanuid. Meeskondade ettevalmistuseks oli kolme kuu pikkune
laevakaitsemeeskonna kursus, mis hõlmas lisaks relvaõppe värskendamisele väikeüksuste ja sõjaväepolitsei taktikat, pardumist helikopterilt ja aluselt, isikute kinni pidamist ja eskorti. Täiel määral sai õpitut praktikas kasutada mõni üksus. Arvestades, et ettevalmistus oli kõigil üksustel ühtlase tasemega, sõltus reaalsetel operatsioonidel osalemine eelkõige paljude tegurite koosmõjust. Järjekorras teise laevakaitsemeeskonna ülema, nüüdseks reservi suundunud leitnant Ivari Sarapuu sõnul korraldas Eesti meeskond Prantsuse fregatil Courbet esmalt põhjaliku oma oskuste ja võimekuste tutvustuse, kuna prantsuse meeskonna jaoks oli Eesti üksus üsna tundmatu suurus. „Tegime oma väljaõppeperioodist presentatsiooni videoklipi ning näidetega praktilistest harjutustest, et demonstreerida meie protseduuride võrreldavust prantslaste omadega. Näitasime nii pardumisoskusi kui ka laeva läbiotsimise ning piraatide kinnipidamise harjutusi. See tõestas, et meie väljaõppe tase oli võrreldav prantslaste Commando’de ehk eripardumistiimidega. Viimane asjaolu võimaldas meil osaleda koos Commando’dega luureoperatsioonil piraadilaagrite lähedale,” kirjeldas Sarapuu. Näiteks on Prantsuse laevadel tavalaevakaitsemeeskonnad kokku pandud sama laevameeskonna liikmetest, kelle põhitöö oli hoopis midagi muud. Commando’d aga seevastu on tõsised eriüksused, kel on põhjalikum väljaõpe. Sarapuu juhitud LKM-2 liikmed said oma rotatsiooni jooksul vahetu kogemuse nii laevakaitsest, pardumisoperatsioonidest, piraatide kinnipidamisest kui ka luureoperatsioonidest piraadilaagritele. Möödunud sügisel aitas Saksa alusel Sachsen teeninud Eesti laevakaitsemeeskond kinni pidada piraate ja vabastada Iraani meremehi. Mitme laevakaitsemeeskonna kirjel-