45
Samal ajal pidi Süüria valitsus riigi põhjaosas paratamatult mässulistele loovutama territooriumit ning seisma silmitsi oma vägede süveneva kurnatuse ja suurenevate kaotustega. Valitsusväed kaotasid 2012. a lõpuks üle 50% sõja alguses kasutada olnud 60 000 – 70 000 sõjaväelasest (7600 surnutena ja 35 000 haavatutena). Selline olukord seadis ohtu režiimi edasikestmise ning eeldas kiirete meetmete rakendamist. Iraani ja Hezbollah’ abiga anti 50 000 – 60 000 rahvakomiteede võitlejale 40-päevane sõjaline väljaõpe (sh linnalahinguteks) ja parem relvastus. Organisatsioon nimetati ümber rahvakaitseväeks ning sisuliselt liideti sõjaväega. Sel viisil taastati valitsusvägede arvukus (kuid mitte kvaliteet) ja loodi eeldused aprillis-mais toimunud piiratud vastupealetungideks (Holliday 2013b: 28; Sly, L. 12.05.2013. Assad forces gaining ground in Syria. The Was hington Post; NBCNews 20.05.2013. In Syria, ’winning’ is a relative term). Viimastel hinnangutel keskendub Süüria juhtkond nüüd eelkõige strateegiliste ühendusteede ja asustatud punktide enda käes hoidmisele ega püüa kõiki kaotatud alasid tagasi vallutada. Al-Assadi väed püüavad hoida enda käes eelkõige Süüria kõige linnastunumat piirkonda, mis ulatub Ţarţūsist ja Latakiast Damaskuseni, ning kontrollida Liibanoni viivaid ühendusteid. Muutunud prioriteedid võimaldavad säästa jõudu, millele aitab samuti kaasa Hezbollah’ võitlejate ja Iraani sõjaväelaste suurem roll sõjategevuses. See on olnud eriti nähtav viimastel nädalatel Liibanoni piiril Al-Qusayri piirkonnas toimunud lahingutes (Sly 2013; Gearan, A. 21.05.2013. Iranian soldiers fighting for Assad in Syria, says State Department official. The Washington Post).
Massihävitusrelvad
Konflikti käigus on Süüria juhtkond olnud sunnitud kasutama mässuliste vastu võimalikult lojaalseid ja komplekteeritud üksusi, mistõttu on lahingutegevuses osalenud vaid 60 000 – 70 000 Süüria sõjaväelast.
hirmutamisele ja teiselt poolt selle piiri kompamisele, mille ületamine paneb lääneriigid sõjaliselt sekkuma. Mässuliste puhul võib keemiarelva/kemikaalide kasutamise ajendiks olla suutmatus toime tulla valitsusvägede tehnilise üleolekuga ning ka soov kätte maksta arvukate tsiviilohvrite eest. Seni pole lääneriigid tahtnud astuda otsustavaid sõjalisi samme Süüria suhtes, vaid on pigem püüdnud hankida täiendavaid ja ümberlükkamatuid tõendeid keemia relvade kasutamise kohta.
Kokkuvõte Süüria konflikt on kujunenud välisosalusega kodusõjaks, mille käiku määrab suures osas sõdivaid pooli toetavate riikide tegevus. Saudi Araabia, Katar, Türgi ja lääneriigid toetavad mässulisi ning Iraan, Vene föderatsioon ja Hezbollah Bashar al-Assadi valitsust. 2011. a jooksul domineeris lahinguväljal selgelt Süüria armee, kuid 2012. aastal tugevnesid ja organiseerusid mässulised märkimisväärselt. Selle tõttu kujunes al-Assadi jaoks aasta lõpuks välja kriitiline olukord. Samasse ajavahemikku langevad esimesed raketilöögid ning teated ettevalmistustest keemiarelva kasutamiseks. 2013. a kevadel ilmselt kasutatigi keemiarelva väikeses ulatuses, Süüria valitsus muutis strateegiat ja tegi piiratud vastupealetunge. Nüüdseks on al-Assad oma positsioone kindlustanud ning mässulised vajavad toetajatelt valitsusvägede vastu panu murdmiseks tõhusamat abi. Lääneriigid aga ei taha mõjusamaid relvi tarnida kartuses, et need satuvad JaN-i või Al Qaeda kätte. Samuti on järjest rohkem senini Süüria mässulisi toetanud riike hakanud Al Qaeda esilekerkimise järgselt hakanud kahtlema toetuse jätkamise otstarbekuses. Mässuliste poolel on JaN kui kõige distsiplineerituma ja võitlusvõimelise üksuse prestiiž pidevalt kasvanud ja viimastel andmetel liituvad temaga järjest uued VSA võitlejad ja isegi terved üksused (Mahmood, M., & Black, I. 08.05.2013. Free Syrian Army rebels defect to Islamist group Jabhat al-Nusra. The Guardian). Rahvakaitseväe liitmine Süüria relvajõududega on muutnud ka armee rohkem poolsõjaväeliseks organisatsiooniks. Niisugused muutused on kurjakuulutavad, sest konflikti kujunemine ususõjaks võib kaasa tuua vägivalla kasvu tsiviilelanikkonna kallal ning võitlus võib kanduda naaberriikidesse.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Ekspertide hinnangul on Süürial üks maailma suuremaid keemiarelva arsenale, mis sisaldab sariini, ipriiti ja VX-gaasi (NTI 04.2013. Syria. Chemical. www. nti.org/country-profiles/syria/chemical). Esimesed teated, mis viitasid Süüria juhtkonna ettevalmistustele keemiarelva kasutamiseks, avaldati 2012. a detsembri alguses (Spencer, R. 03.12.2012. Syria regime ‘mixing chemicals to make sarin gas’: report. The Daily Telegraph). Siis teatas anonüümseks jäänud USA ametnik, et Süürias alustati ettevalmistusi sariini valmistamiseks. Ajaliselt langes selle teate ilmumine kokku Süüria
vägede võitlusvõime languse ning mässuliste surve tugevnemisega. Järgnenud hoiatustele lääneriikidest vastas Süüria juhtkond taas kinnitustega, et neid relvi ei kasutata kunagi oma kodanike vastu. Pisut rohkem kui nädal hiljem alustas Süüria aga raketilööke mässuliste pihta, kusjuures kasutatud raketid olid võimelised kandma keemiarelvaga täidetud lõhkepäid. Selline tegevus langes hästi kokku al-Assadi strateegiaga elanikkonna hirmutamiseks, isegi kui keemiarelva ei kasutatud. 17. jaanuaril teatas USA administratsioon, et tema käsutuses on tõendeid meeleavalduste hajutamiseks kasutatava gaasi rakendamisest sõjategevuses, millele märtsis järgnes teade mingi kemikaali kasutamisest raketirünnakus Aleppo juures. Siis hukkus 25 inimest (CNN 20.03.2013. Months of war nings, speculation swirl around Syria’s chemical weapons). Järgnesid teated keemiarelva kasutamisest 24. märtsil Dar‘ās, 13. aprillil Sheikh Maqsoodi ümbruses ja 29. aprillil Saraqebis (BBC 17.05.2013. Syria chemical weapons al legations). USA kaitseminister Hagel teatas 25.04.2013, et USA on „üsna kindel” selles, et Süüria režiim on kasutanud mässuliste vastu piiratud koguses keemiarelva (BBC 25.04.2013. US has ’some confidence’ Syria used chemical weapons) ning samasuguseid süüdistusi esitasid ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisrael (Entous, A., Mitnick, J., & Fid ler, S. 23.04.2013. Syria Used Chemical Arms, Israel Says. The Wall Street Jour nal). Samas on Süürias inimõiguste rikkumisi uuriva ÜRO komisjoni uurija Carla Del Ponte sõnul viiteid ka sellele, et mässulised on kasutanud sariini (BBC 06.05.2013. UN’s Del Ponte says evidence Syria rebels ’used sarin’). Kui teated Süüria võimude keemiarelva kasutamisest osutuvad tõeks, viitab nende piiratud ja valikuline kasutamine ühelt poolt mässuliste jätkuvale