42
KONFLIKT
3 14 18
RG 4
17
10
1
7
11
9
5
15
Kaart 2. Süüria maaväe diviiside paiknemine enne konflikti algust (Holliday, The Syrian Army. Doctrinal Order of Battle, 2013, lk 10-11). Märkimisväärne on Süüria relvajõudude koondumine riigi kesk- ja lõunaossa ning vähesus riigi põhjaosas. I
RG
4
14
15
101
40
102
41
36
127
112
41
45
554
35
104
42
46
556
404
105
138
106
100
7
III
9
1
68
33
76
85
47
67
131
137
132
121
43
91
62
65
60
134
93
15
88
34
153
18
81
??
167
??
47
12
78
52
58
56
21
87
120
555
53
175
??
??
??
??
??
??
64
154
54
26000
5
II
10
3
11
18
17
??
12000 100%
66%
50%
33%
25%
15%
0%
Skeem 1. Süüria relvajõudude siiratavus ja kasutatavus kodusõjas (suurtükiväe üksusi ei ole analüüsitud). Roheline värv näitab, kui suur osa vaadeldavast üksusest on siiratav (Holliday, The Assad Regime. From Counterinsurgency to Civil War, 2013, lk 27).
Sõdur NR 3 (72) 2013
ga maandus Türgis 3. jaanuaril 2012. Sellele järgnes 2012. aasta jooksul 160 Saudi Araabia, Jordaania ja Katari õhuväe transpordilennukite lendu, millega toodi mässulistele vähemalt 3500 tonni relvi. USA luureteenistused on aidanud Saudi Araabial ja Kataril neid relvi erinevatest allikatest (nt Horvaatiast) hankida (Chivers, C. J., & Schmitt, E. 24.03.2013. Arms Airlift to Syria Rebels Expands, With Aid From C.I.A. The New York Times). Ka Briti, Prantsuse ja Saksa luureteenistused on abistanud mässulisi aktiivselt nii luureinfo edastamisega valitsusvägede kohta kui ka aidates Bashar al-Assadi režiimi võimukandjail
põgeneda (ABCNews 20.08.2012. Wes tern spies helping Syrian rebels: reports; Deutsche Welle 13.10.2012. Western spies get discreetly involved in Syria). Lääneriikide muu toetus on seni piirdunud finantsabi ning sõjalise varustuse (v.a relvad) tarnetega. Türgi on andnud varjupaika Vaba Süüria armee ehk VSA peakorterile, võimaldanud relvade vedu mässulistele ning andnud viimastele ka väljaõpet (BBC 04.08.2012. Syria crisis: Turkey training rebels, says FSA fighter). Bashar al-Assadi peamised toetajad on olnud Vene föderatsioon, Iraan ning viimase toetatav Hezbollah. Venemaa on Bashar al-Assadi toetamisega taot-
lenud kaht eesmärki: esiteks ära hoida välissekkumise abil tehtav võimuvahetus (ning seega peatada vastava praktika süvenemine rahvusvahelistes suhetes) ning teiseks kaitsta oma kommerts- ja strateegilisi huvisid Süürias ning regioonis. Seejuures toetavad Venemaa eesmärgid üksteist väga tihedalt. AlAssadi püsimine Süüria eesotsas tagab juba sõlmitud relvatehingute jätkumise, mille mahuks on kuni 4 mld USD (AlArabiya 15.02.2013. Climate Right for U.S.-Russia Agreement on Syria) ning relvatehingute raames tarnitavad õhu- ja laevatõrjeraketid muudavad sekkumise Süüria konflikti ohtlikumaks, tugevda-