37
hakse mitu lasku, mis tabavad sihtmärki samaaegselt. Suunamine – relvade paigutamine kindlasse asendisse, mis tagab õige suuna sihtmärki. Selleks kasutatakse topogeodeetilisi vahendeid. Liikuv vs. staatiline taktika – liikuva taktika puhul vahetavad kaudtuleüksused iga ülesande järel positsiooni, staatilise taktika puhul toimuvad vahetused harvemini. Vastusuurtükiväetuli – kaudtuleüksuse avastamisel (nt siis, kui see tule avab) tuvastatakse üksuse asukoht ning vastaspool mõjutab seda positsiooni oma kaudtulega. Levinuim viis seda vältida on kasutada liikuvat taktikat.
Näited relvadest
Raskete suurtükkide eelis – nad paiknevad roomikutel – on oluliselt suurem maastikuläbivus. See võimaldab neile paigaldada ka paksemat, lahingumasinatega võrreldavat soomuskatet, tagamaks nii meeskonna kui ka laskemoona ohutust lähikontakti korral.
Kui tekib vajadus koondada ühte punkti rohkemate relvade tuld, siis lastakse mitmest baasist n-ö keskele kokku (La val, T. 2012. JF director for…). Caesari relvasüsteemil on pikem 52 kaliibri pikkune vintraud, mistõttu laske kaugus on oluliselt suurem kui varasematel süsteemidel (FH70 vintraua pikkus on ainult 36 kaliibrit). Relva maksimaalne laskekiirus on 6–8 lasku minutis või kuni 3 lasku 15 sekundiga. Seda aitab saavutada poolautomaatne laadimissüsteem. Pärast tuleülesannete täitmist on relv valmis positsioonilt eemalduma umbes 30 sekundiga, mis muudab vastusuurtükiväetule täiesti kasutuks. Oma kütusevaruga jõuab see masin läbida ligi 600 km maksimaalse kiirusega 100 km/h kõvakattega teedel ning kuni 50 km/h maastikul. Üheks Caesari nõrgaks küljeks võib tõenäoliselt pidada tema üsna suurt – kuueliikmelist – meeskonda. www.armyrecognition.com Archer Tänu pikendatud vintrauale (52 kaliibrit) on Archeri laskekaugus tavalise moonaga kuni 30, reaktiivmoonaga 40 km (võrdluseks – praegu Eestis kasutusel oleval 155 mm FH70 on need kaugused vastavalt 24 ja 30 km). Sarnaselt Panzerhaubitze 2000-ga on ka Archeril automaatne laadimissüsteem. See tagab suurema, 8-9 lasku minutis laskekiiruse. Lisaks on ka Archer võimeline kasutama MLSI-süsteemi, lastes sobivale laskekaugusele kuni 6 lasku 30 sekundi jooksul, mis kõik jõuavad sihtmärki korraga. Kõigist nüüdisaegsetest süsteemidest on Archeril ka kõige kiiremad rännakusse/lahingusse mineku normid (mõlemad 30 sekundit), mis tagab suure efektiivsuse vastusuurtükiväetule vältimisel. Archeri juhtimiseks ei ole vaja neljaliikmelisel meeskonnal kabiinist välja tullagi ning hädaolukorras on võimalik tuleülesandeid täita ka kahe meeskonnaliikmega. Archerile mahub kassetti kokku 20, lisaks 20 varumürsku ning kui moon otsakorral, on olemas spetsiaalne moona täiendusauto, mis suudab kogu laskemoona 8 minutiga täiendada. Archeri puhul on suuresti panustatud meeskonnakaitsele ja täiendavale relvastusele, mistõttu on võimalik Archeriga sõita ka siis, kui kõik kuus on rehvi purunenud. Meeskonnaruum kaitseb nii 7,62 mm kaliibriga käsitulirelvade tule eest kui ka pakub killukaitset ja elab üle väiksema miini (6 kg TNT ekvivalent). Küll aga pole seda kaitset rakendatud relva vähemeluliste osade kaitseks.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Panzerhaubitze 2000 Saksa armeel oli Afganistanis kaasas nende au ja uhkus PzH 2000, mis on välja kasvanud FH-70 uuendustest, kuid mille puhul Itaalia–Saksamaa–Ühendkuningriikide koostöö rahapuuduse tõttu soiku jäi. Sakslaste edasiarendus on toonud neile Leopard1-l põhineva, 55 tonni kaaluva automaatse laadimisega ülikiire suurtüki, mis suudab MLSI-ga saavutada kuni viis lasku. Afganistanis kasutavad nad haubitsaid eelkõige hajutatult, üks-kaks relva korraga, kuna MLSI-võimekus aitab vajadusel tagada sihtmärgis ka massiivsema efekti. Ka on PzH 2000-l hea laskekaugus: kuni 40 km, mistõttu suudavad ka hajutatult paigutatud relvad vajadusel sama sihtmärki mõjutada. Relval on väga keerukas, varasematest analoogidest oluliselt kiirem laadimissüsteem. Mürsud viib masin ise piki spetsiaalset liini rauda. Laeng tuleb aga käsitsi paigutada ja maksimaalsel laskekiirusel on selleks aega ainult 5 sekundit, enne kui lukk sulgub. Seega peab haubitsas teeniv isikkoosseis olema eriti tähelepanelik, et mitte jäsemeid kaotada (Global Security. PzH 2000 (Panzerhau bitze…), Future weapons: PzH 2000). Küll aga on relva tootjad laadimissüsteemi edasi arendanud ja välja mõelnud ka automaatse laenguvaliku ja rauda viimise süsteemi, mida küll PzH 2000 peal praeguseni ei rakendata (Defence Profes sionals 2010. Artillery in the…). Üks silmapaistvaid omadusi PzH 2000 juures on veel selle täpsus. Ehkki kaugemale laskmiseks on vaja spetsiaalseid mürske, saab relv täpsete algandmete puhul ka 25 km kaugusel esimese lasuga tabamuse 50 m raadiusse (Sch midtke, B. 2012).
Caesar Prantslaste oma 155 mm kaliibriga Caesarit (arendaja Nexter Systems) hakati tootma 2006. aastal ja toodi Afganistani 2009. aastal ning sai peagi ka lahinguristsed Fob Morales Frazier’ baasis (Prantsusmaa kaitseministeerium 16.03.2011. Afghanistan: appui artille rie…). USA üksused on kiitnud Caesari lahinguvõimekust eeskätt just laskekauguse osas (Strategy Page 29.06.2011. Rule The Battlefield): Caesar ületab NATO riikide suurtükkide tüüpilise 24 km suurelt, ulatudes laskma reaktiivmoonaga kuni 40 km kaugusele. Caesari suur eelis paljude teiste iseliikuvate suurtükkide (eriti PzH 2000) ees on väiksem ruumala ja oluliselt väiksem kaal, mis võimaldab seda näiteks C-130 transpordilennukiga teisaldada. Hoolimata ratastranspordist on Caesarit korduvalt kiidetud maastikuläbivuse eest ning ta on tõestanud oma efektiivsust ja töökindlust (Blandin, L. 2011. Caesar Has Been…). Caesari arenduses on väga suurt rõhku pandud iseseisvale töövõimekusele – pardasüsteemid tagavad iseseisva mõõdistus- ja arvutusvõime, suure sidekauguse ja olukorrakaardi. Lisaks on ta pardal 16 lasukomplekti. Kogu relvasüsteemi arengus on tuletegevuses panustatud just kiirele, liikuvale taktikale. Ehk tänu pardal asuvatele süsteemidele suunatakse relva automaatselt, ilma et oleks vaja eraldi mõõdistusmeeskondi ja geodeetilisi mõõdistusvahendeid. See tagab laskevalmiduse vähem kui ühe minutiga alates positsioonile jõudmisest ega vaja toetavaid juhtimis- ja sideüksusi. Nende omaduste tõttu on Caesariga eriti hea kasutada Afganistanis populaarseks saanud kaudtuletaktikat, kus igas üksikus baasis on üks-kaks relva, mis katavad võimalikult suurt maa-ala.