36
RELVASTUS
Relva nimi
Archer
Caesar
PZH 2000
M777
Päritolumaa
Rootsi
Prantsusmaa
Saksamaa
USA
Liikumisviis
iseliikuv
iseliikuv
iseliikuv
järelveetav
Laskekaugus km
40/60
42
40
24,7/30–40
Kaliiber mm
155
155
155
155
Laskekiirus/min
8-9
8
12
5
Kaal kg
30 000
18 500
55 000
3175–4218
Meeskonna suurus
3 (4)
6
5
7
Vintraua pikkus cal
52
52
52
39
Soomuskaitse
jah
jah
jah
ei
Arvutusvõime
jah
jah
jah
jah
Suunamisvõime
jah
jah
jah
jah
MLSI võimekus
jah, kuni 6
teadmata
jah, kuni 8
ei
Relvastuses
2012
2003
1998
2005
Missioonil
–
2009
2006
2006
Kus missioonil
–
Afganistan
Afganistan
Afganistan
Aeg lahingusse
30 sek
1 min
2 min 10 sek
Aeg rännakusse
30 sek
30 sek
2 min 23 sek
Laadimine
automaatne
poolautomaatne
automaatne
käsitsi, assisteeritud
Laskemoona pardal
20+20
16
60
0
Sõdur NR 3 (72) 2013
elanikkonna turvalisus esitab piiranguid ka DPICM-tüüpi moona kasutamisele ja laskemoona mõjuraadiusele. Asümmeetrilise sõjapidamise omapäradest tuleneb mitu omadust, mis kaudtulerelvadele lahingus eelise annavad. Väga oluliseks on muutunud õhujõud. Kopteritransport tagab üksustele ligipääsetavuse ka raske maastiku korral ja võimaldab soovitud punkti oluliselt kiiremat reageeringut. Samuti tagab õhuliikumisteede kasutamine oma üksuste transpordiks kaitset IED-de ja lähitulevahendite eest. See aga eeldab, et relvad on kopteriga transportimiseks piisavalt kerged. Ka invasioonilahingutes on kaal kriitiline – võimalikult suured kogused sõdureid, relvastust, moona ja toetusvahendeid on vaja lahinguväljale saada just esimeste päevade jooksul, mis jätab vähe võimalusi mere- või maismaatranspordiks. Nõudmised transpordile on ka põhjus, miks valdavalt eelistatakse iseliikuvaid suurtükke järelveetavatele – lahingusse ja rännakusse jõudmise ajanormid on korduvalt väiksemad, kui ei ole vaja suurtükki veduki taha haakida. Mõnel juhul (näiteks Panzerhaubitze ehk PzH 2000) ei pea meeskond isegi kabiinist lahkuma, säästes sellega väärtuslikke sekundeid. Lisaks tuleb arvestada, et mistahes tehnikat ja isikkoosseisu on väga kulukas konfliktipiirkonnas transportida ja hoida. Seetõttu on vaja võimalikult palju optimeerida ja leida viise, kui-
das tuleülesandeid efektiivsemalt täita. Väiksemad meeskonnad, kergemini transporditavad relvad, suured laskekaugused ja vajadus väheste toetusüksuste järele on siinkohal konfliktipiirkonnas tänapäevaste iseliikuvate relvade peamised eelised. Raskete suurtükkide eelis – nad paiknevad roomikutel – on oluliselt suurem maastikuläbivus. See võimaldab neile paigaldada ka paksemat, lahingumasinatega võrreldavat soomuskatet, tagamaks nii meeskonna kui ka laskemoona ohutus lähikontakti korral. Lisaks on seetõttu võimalik automatiseerida laadimist ja suunamist, mis tagab suurema tuletiheduse ja võimaldab töö tehtud saada jällegi väiksema meeskonnaga. Tagajärjeks on aga suurem kaal, mis raskendab selliste relvade kasutamist näiteks invasiooni puhul. Tänapäevaseim näide sellest relvast on sakslaste loodud PzH 2000. Viimase kuue-seitsme aasta jooksul on missioonipiirkondadesse viidud peamiselt kõige tänapäevasemaid kaudtulerelvi: PzH 2000, M777 ja Caesar. Kõik nimetatud haubitsad said oma tuleristsed Iraagi ja Afganistani sõja käigus. Ent kummagi sõja alguses – Iraagis 2003. aastal, Afganistanis 2002. aastal – tulid need relvad alles kasutusse (esimesed PzH 2000-d jõudsid Saksa armeesse 1998. kuni 2002. aastal (Army Tech nology. PzH 2000 155mm, Germany), näiteks Hollandis võeti need kasutusele veelgi hiljem (Hollandi kaitseministee
rium. Panzerhaubitze 2000NL). M777 tuli USMC suurtükiväelastele kasutusse alles 2005. aastal ja Caesar Prantsuse armees 2003. a). Rootslaste Archerit pole teadaolevalt veel üheski sõjalises konfliktis kasutatud.
Terminid Tuleülesanne – ülesanne tulejuhtidelt laskvale kaudtuleüksusele (üksikrelv, rühm või patarei), mille käigus lastakse kaudtulerelvadest tulejuhtide poolt edastatud sihtmärki määratud kogus ja tüüp kaudtulemoona. Kaudtuli – kaudtulerelvade laskeviis, kus matemaatiliselt arvutatakse kaugus, kõrgus ja suund sihtmärgini, mille alusel keeratakse suurtükkide rauad õigesse suunda. Relvade juurest sihtmärki üldjuhul näha ei ole – laskekaugus on minimaalselt 2000–3500 meetrit. Kaudtulerelv – relv, millega saab lasta kaudtuld – haubits või kahur, tänapäeval ka kahurhaubits. DPICM ehk dual purpose improved cluster munition – mitmeotstarbeline kassettmoon, mis mõjutab nii soomustehnikat kui ka jalaväge. Laskeandmed – kaudtulerelvadele laskmiseks vajalikud andmed, eelkõige suund ja tõstenurk, lisanduvad andmed kasutatavast moonast. Andmed arvutatakse kas lasketabeleid või arvutusprogramme kasutades. MLSI ehk multiple launch single impact – iseliikuvate kaudtulerelvade laskmisviis, kus tõstenurka muutes te-