30
ülevaade
maksimaalne ristkasutamine. Veel on see „pisiasi”, et Meegomäel oleva halvas ja varisemisohtlikus seisukorras oleva taristu renoveerimine tuleks vähemalt 2 miljonit eurot kallim kui uue tänapäevase hoone ehitamine Taara linnakusse. Ülalpidamiskuludest annab aimu Meegomäe 7000 m2 küttearve, mis on absoluutarvudes suurem kui 25 000 m2 suuruse köetava pinnaga Taara linnaku küttearve. Lisaks ei ole Meegomäel piisavalt ruumi.
Laskemoonalaod ning keskne ladustamine Praegu on kaitseväel laskemoona hoiustamisel ja käitlemisel ruutmeetrite poolest üsna kitsas käes ning vaja on tsentraalset laskemoona ja lõhkeaine ladustamist võimaldavat ladu. Mujal ladudes vabanevat pinda saab seejärel kasutada relvastuse hoiustamiseks ja käitlemiseks. Keskne ladustamine ning eriti vähem tundlike kaupade (nt riidevarustus) hoiustamine on plaanis järk-järgult aina enam viia ostetavatele rendipindadele. See võimaldab perspektiivis koondada mitu praegu õnnetus seisus olevat ladu üle Eesti, hoida kokku halduskulusid, samuti tagab see loodetavasti kaitseväele kvaliteetsema varade käitamise ja säilitamise teenuse.
Harjutusväljad ja lasketiirud
Sõdur NR 3 (72) 2013
Väljaõppealade arendamisel on peamine prioriteet keskpolügoon, mis peab tulevikus võimaldama läbi viia terve jalaväepataljoni lahinglaskmisi ning õhk-maa pommitusharjutusi. Välja arendatakse ka Männiku, Nursipalu, Klooga ja Sirgala harjutusväljad ning Tapa, Jõhvi ja Uniküla lasketiirud. Lisaks näeb RKAK ette Kaitseliidu malevate väljaõppe toetamiseks 7–10 lasketiiru rajamist üle Eesti, mille asukohad otsustab Kaitseliit. Lisaks jäävad kaitseväe kasutada jätkuvalt laskealad, kus tegevus toimub hooajaliselt, tavaliselt mõni kord aastas. Need on mereväe harjutusala, mis asub Osmussaare, Nõva ranniku ja Pakri saarte vahelisel alal, kus merevägi viib läbi miinitõrje- ning tuukriväljaõpet. Samuti on õhutõrjelaskmisteks ning haubitsatest laskmiseks kasutusel merelelaskmise alad Nõval–Keibul Eesti loodenurgas ja Rutjal Lääne-Virumaal.
rahadega renoveeriti täielikult lennu rada ning ehitati terve hulk uut tarvilikku taristut alates lennukite perroonidest lõpetades laatsaretihoonega. Kokku ehitati või renoveeriti Ämaris üle 30 objekti. NATO NSIP-programm kattis sellest kolmandiku, ülejäänud kaks kolmandikku tuli Eesti riigikaitse rahadest. RKAK-ist tulenevalt on vaja lõpule viia Ämari arendamine lennuväebaasina selliselt, et see oleks valmis võõrustama liitlaste lennuvahendeid ning sealhulgas 2015. aastast ka NATO õhuturbe rotatsiooni. Kümnendi jooksul tuleb välja arendada ka õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist juhtima õhukaitseoperatsioone.
Radaripostid Eesti esimene moodne kaugmaaradar – Kellaveres asuv TPS-77 – on saanud juba 10 aastat vanaks. Aeg lendab kiiresti ning vaja on hakata mõtlema Kellavere radari kapitaalremondile (ingl k mid life upgrade). RKAK-i kohaselt tuleb see eeloleva 10 aasta jooksul läbi viia ning kapitaalremont puudutab ka taristut, mida tuleb kohendada ja värskendada. Muhu radaripost koos uhiuue keskmaaradariga GroundMaster 403 avati tänavu märtsis. Samasugune radaripost avatakse Otepääl Tõikamäel 2014. aasta lõpul. Radariposti taristu ehitus on päris kallis ettevõtmine ning võtab maksumusest üsna olulise osa. Kalliks teevad radariposti ehituse mitu asjaolu: parima radarkatte saavutamiseks on vaja kõrget raudbetoonist torni, mille otsast näeb üle reljeefi kumeruste ning metsade. Radari mobiilsuse tagamiseks on vaja paigaldada keerukas lift radari kiireks tõstmiseks või langetamiseks. Radari pidevalt töökorras hoidmiseks on vaja varuosade hoiustamise ja remondiruume, samuti ruume radari tööd tagavale meeskonnale. Väheoluline ei ole see, et näiteks Otepää kontekstis on tähtis viia ehitustööd läbi maksimaalselt loodus-
Õppeklassid ja laoruumid on disainitud selliselt, et sinna on võimalik sisse sõita Ämari ka rasketehnikaga – näiteks Ämari taristuarenduse kõige suuremad SISU soomukiga –, või pääsekulud jäävad praeguseks juba minevikku, kui koos NATO NSIP-programmi da tõstukiga laoruumile ligi.
keskkonda ja kohalike elanike huvisid arvestaval moel.
Miinisadam Mereväebaas Tallinnas Miinisadamas on Eesti mereväe peamine asukoht. Sadamas on varasematel aastatel juba kaid osade kaupa kapitaalselt uuendatud, mistõttu ei ole mereväel järgmise 10 aasta jooksul karta kaimeetrite puudust. Kuid Miinisadamas leiab veel palju lagunevat ja koledat, mis vajaks uuendamist. Väga halvas seisus on osa kaisid, lainemurdja ning mitu hoonet kaldal. RKAK-i rakenduskava peab andma täpsema vastuse, mida Miinisadama arendamiseks mõeldud rahade eest kõige kriitilisem ja tarvilikum teha oleks. Nagu eespool mainitud, siis tuleb Miinisadamasse juurde ka üks kasarmu ajateenijatele. Kas selleks saab uus tüüpkasarmu või õnnestuks selle projektiga päästa kehvas seisus olev muinsuskaitse all olev nn punane maja, seda näitavad juba täpsemad arvutused ja analüüsid.
Kaitseliidu taristu Uus RKAK näeb Kaitseliidule ette senisest oluliselt suurema tähenduse ja vastutuse ning annab selleks ka suuremad, ning mis peamine, mõnevõrra stabiilsemad ressursid kui seni. Kaitseliidu taristu arendamiseks on igal aastal järgneval 10 aastal vältel Kaitse liidu jaoks riigikaitseeelarvesse plaanitud kolm miljonit eurot. Kuidas seda 30 miljonit kõige mõistlikum oleks üleeestiliselt kasutada ning kus king kõige enam pigistab – see jääb Kaitseliidu öelda ja otsustada.
Remondi- ja hooldustöökojad Remondi- ja hooldustöökodade edasi arendamise juures räägime me I ja/või II liini remondi- ja hooldusvõime loomisest nendesse asukohtadesse, kus seda võimet veel ei ole. Eraldi luuakse veel relvaremondi- ning riide- ja erivarustuse remonditöökoda. Sidetehnika ja elektroonika, nagu ka transpordi III liini remonditöökodade puhul, on vaja täpsemat otsust, kuidas nendes valdkondades kogu remont ja hooldus kontseptuaalselt käia võiks – kas seda üldse teha kaitseväes või kasutada siin erasektori ja kaitsetööstuse liidu ettevõtete tuge.
Juhtimistaristu Kaitseministeeriumi praegune hoone Sakala tänaval teeb kaitseministeeriumist ilmselt ainsa omataolise maailmas,