29
Lahingukooli uue kasarmu 3D-vaade. kaitseministeerium
Seetõttu tuli 2012. aasta kevadel Jägala linnaku ehitamine tunnistada luhtunud projektiks, mida ei olnud rahastamisküsimuste lahendamatuse tõttu võimalik ellu viia. Tuli leida odavamaid alternatiive, mis mahuksid kaitseeelarve sisse, kahjustamata oluliste võimearendusprogrammide elluviimist.
Uued kasarmud
Kaitseväe vajaduste seisu kohast olnuks Jägala funktsionaalselt peaaegu ideaalne variant lahendamaks Tallinna piirkonna maaväe üksuste taristuprobleemid.
peab 2014. aasta lõpuks valmima kokku 1200 uut kasarmukohta. Kokku saadakse juurde seega 1440 kasarmukohta. Millised maaväe üksused ja kuhu täpselt kolivad, selgub lõplikult lähiajal, kui valmib RKAK-i rakenduskava. Kindlasti loobutakse Meegomäest, Tallinnas Marja tänaval ning Rahumäe teel asuvatest kinnistutest.
Tüüpkasarmu projekt Tahaks peatuda ka tüüpkasarmu projektil, kuna selle nimi tekitab palju eksi arvamusi. Kõige suurem neist on see, et jutt on vaid kasarmust sõna otseses mõttes ehk majutusasutusest, kus käiakse magamas. Tegelikult on uues tüüpkasarmus ka õppeklassid, relvaruumid, varustuse laoruumid. Õppeklassid ja laoruumid on disainitud selliselt, et sinna on võimalik sisse sõita ka rasketehnikaga – näiteks SISU soomukiga – või pääseda neile ligi tõstukiga. Üksus saab seetõttu väljaõppe ajal palju asju ära ajada ühes majas, kulutades mööda linnaku hooneid pidi liikumisele vähem aega. Palju mõistmatust on tekitanud otsus, et Meegomäe hooneid ei renoveerita, vaid lahingukool kolitakse Kuperjanovi pataljoniga ühele territooriumile. Siin on põhjused samad: kulude kokkuhoid ülalpidamiselt ja olemasoleva taristu
Sõdur NR 3 (72) 2013
Peamine alternatiiv Jägala projekti luhtumisel oli täielikumalt kasutada olemasolevaid kaitseväe üksuste asupaiku ning paigutada Tallinna regiooni maaväeüksused nendesse laiali. Suurimad sellised olemasolevad keskused väljaspool Tallinna on Paldiskis, Ämaris, Tapal ning kaugemal ka Jõhvis ja Võrus. RKAK seab järgmise 10 aasta jooksul ajateenijate piirarvuks 3200. RKAK-i koostamise seisuga oli ajateenijate kasarmukohtasid puudu ligi 1400. Kasarmukohtade puudus on plaanis lahendada kahe peamise meetmega. Esimesega vähendatakse ajateenijale ettenähtud kasarmupinda 6 ruutmeetrilt 4,5 ruutmeetrini ning praegused kasarmud kohandatakse sellele vastavaks, mis võimaldab endiselt tagada kõik vajalikud hügieeni- ja tervisenõuded. Kokku saadakse sellisel moel juurde 240 kasarmukohta.
Teise meetmena ehitatakse kaitseväes loodud tüüpprojekti järgi uusi 240-kohalisi kasarmuid. Oluline eeldus uute kasarmute asukohale oli, et lisakasarmud mahuksid normikohaselt olemasolevate linnakute territooriumile ning lisainvesteeringuid (sööklate laiendamiseks, staapide ehitamiseks, kanalisatsiooni ja lähiharjutusalade rajamiseks vms) poleks vaja teha. Just seetõttu langes asupaigana ära näiteks Paldiski, sest seal ei ole linnaku laiendamiseks piisavat ruumi. Võrru, Taara linnakusse aga mahub juurdeehitusena vaid kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli kompleks ning siis on linnaku territoorium täis. Kõige lahedamad võimalused ilma suurte lisainvesteeringuteta laieneda on Ämaris, Tapal ja Jõhvis. Seetõttu tulebki kaks uut kasarmut Ämarisse ning üks kasarmu Jõhvi ja Miinisadamasse. RKAK-ist tulenevalt