ÜLEVAADE
27
Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu arendamine 2013–2022 Kaitseväe taristu arendamine pole asi iseenesest, vaid see peab toetama kaitseväge ja olema seotud selle kui terviku arendamisega. Samuti peavad kaitsevaldkonna taristukulud kümne aastaga vähenema 5%-ni kaitseeelarvest, et saaks suunata rohkem raha relvastuse ja varustuse hankimiseks ning väljaõppe parandamiseks.
N
Ingvar Pärnamäe kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler
Riigikaitse arengukava 2013–2022 ning selle taristu osa Üks olulisemaid järeldusi, mida uue riigi kaitse arengukava 2013–2022 (RKAK) koostamisel kaitseväe taristu osas tehti, oli paraku see, et taristu areng on seni toimunud stiihiliselt, ilma pikaajalise visioonita, mõtestamata, miks me üldse ühte või teist objekti vajame. 2013. aasta alguses kinnitatud uus RKAK püüab taristu arendamiseks just sellise koordineeritud, süsteemse ja mõtestatud lähenemise tekitada. Uue RKAK-i põhisõnum taristu osas on see, et see on küll riigikaitse arendamisel väga oluline, kuid mitte asi iseene-
Selleks, et taristu saaks riigikaitsele tõeliselt kasulik olla, peab see olema väga tihedalt seotud kogu ülejäänud riigikaitse arengusuundade ja eesmärkidega.
Sõdur NR 3 (72) 2013
ii nagu kogu Eesti riigi kaitsesüsteem, on ka riigikaitse taristu viimase kahe kümnendi jooksul läbi teinud muljetavaldava arengu. Alustada tuli soojakutes ning Vene vägedest lagastatult maha jäänud sõjaväeobjektidel. Nüüdseks oleme jõudnud sinnamaani, et meil on päris palju uut ja hiljuti renoveeritud militaartaristut. Samas on meil ikka veel rohkesti ka riigikaitseks vajalikku taristut, millest ei saa seetõttu loobuda, ent mis on lagunenud ning väga halvas seisus. Meil on kasarmuid – näiteks logistikapataljonis ja vahipataljonis –, kuhu on piinlik kutsuda külalisi, ajateenijatest rääkimata. Meil on ladusid ja administratiivhooneid, mis näevad välja sellised, nagu oleks seal kellaosutid peatunud Tšornobõli katastroofis. Meil on linnakuid, kus paar lõpetamata objekti rikuvad muidu ilusa üldpildi. Näiteks Kuperjanovi pataljonis on väga heas korras kasarmud ning õppe- ja administratiivhooned, ent sama linnaku pääslas tuleb valvureil vihma ajal pidevalt tühjaks valada katusest läbisadanud veega ämbreid. Kui küsida, miks kahekümne aasta jooksul ei ole suudetud kõiki hooneid ja linnakuid vajalikul määral korrastada, siis on siin mitu vastust. Esiteks, kindlasti ei ole olnud piisavalt vahendeid, et nullist alustades kõik kiiresti euro remontida. Teiseks tuleb küsida, millist eesmärki täitsid taristuga seotud otsused minevikus, mida taheti saavutada ning kas need on praeguseks saavutatud. Ehk et kas kulutusi taristule tehti mõtestatult või tehti lihtsalt parandustöid vastavalt sellele, mis tundus kõhutunde järgi õige või millises väeosas kõvemini karjuti.
sest. Selleks, et taristu saaks riigikaitsele tõeliselt kasulik olla, peab ta olema väga tihedalt seotud kogu ülejäänud riigikaitse arengusuundade ja eesmärkidega. RKAK on taristu arendamise seisukohast seega väga oluline dokument. RKAK määratleb riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tugevdamise eelis arengusuunad ja võimenõuded, samuti pikaajalised arendusprogrammid ja kaitsevõime arendamise üldised ressursipiirangud. RKAK-i juhtmõte on toota riigi kaitseks reaalseid ning vajadusel kiirelt reageerida suutvaid üksusi. Taristu arendamise kava peab astuma riigikaitse üldiste suundumustega ühte jalga ning suutma selle peamisi eesmärke toetada. RKAK-i taristukava kokkupanemisel püstitati järgmised eesmärgid: 1) loodav taristulahendus peab tagama kõik olemasolevad sõjalised võimed – st kui kavandame kaitseväele näiteks jalaväe lahingmasinate võimet, siis peab see projekt tagama ka võime loomiseks ja käigushoidmiseks vajaliku taristu. Lahingumasinate puhul seega masinate hoiuplatsid, varjualused, garaažid, remonditöökojad, vajalike mõõtmetega (ohualadega) harjutusväljad koos manööver- ja laskealadega jms; 2) maksimaalselt tuleb toetada olemasolevate keskuste praegust ja tulevast potentsiaali – st et uute linnakute rajamisest rääkimise asemel tuleks vaadata kriitilise pilguga üle taristu, mis meil on ning vajadusel ja võimalusel tugevdada hoopis seda; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu taristut on mõistlik arendada omavahel tihedalt koordineeritult ja sünergias – see on mõistlik ainuüksi juba seetõttu, et kaitse vägi ja Kaitseliit on riigikaitse arendamisel oma ülesannetega järjest rohkem põimunud. Taristukavale seati RKAK-i tehes ka mõni oluline piirang. Need olid järgmised: 1) taristukulude osakaal iga-aastases kaitse-eelarves ei tohi ületada 10%; 2) 2023. aastaks peaks taristukulude osakaal langema 5%-ni kaitseeelarvest (mis on umbkaudne NATO riikide keskmine taristukulude osa kaitseeelarvest), mis kulutatakse peamiselt olemasoleva taristu tagamiseks;