26
vestlusring
tsiviilturu mõistes odavam oleks. Tema hind organisatsioonile on kogemus ja elu hapruse mõistmine. Nooremohvitseride ja allohvitseride väljaõppe sidumine ja koosõpetamine on aastaid jutuks olnud. Kuivõrd erinev on ohvitseride ja allohvitseride maailm? St-vbl Land: Kaitseliidu rühmapealikud ja rühmavanemad läbivad oma väljaõpet ühistel nädalavahetustel, osa tunde on eraldi, osa koos. Ka kompaniipealikud ja kompaniivanemad teevad tulevikus oma teoreetilist baasväljaõpet osaliselt ja taktikaülesandeid kõiki koos. Kaitseliidu kooli tasemekursused lõpevad ühise taktikanädalaga, kus osalevad tulevased jaoülemad, rühmavanemad ning rühma- ja kompaniipealikud. Süsteemi eelis on koostegutsemine ning mõistmine. St-vbl Saliste: Kadettide ja vanemallohvitseriks õppijate ühine rühmatasemel õpetamine Tartus Riia mäel oleks ajaraisk. Pigem tuleks kadetid lahingukooli viia ja näidata, mis mehed need allohvitserid on. Rühmavanem on esimene allohvitser, kes töötab ohvitseri kõrval. Ohvitseril on vaja teada, mida see kõrval olev mees teab ja mida teeb, kust jooksevad piirid, kui sügavuti ta reaalselt vastutab jne. Seni on see väljaõppe puudujääk. Allohvitseride tasemekoolitust ei ole vaja segada ohvitseriõppega, vaid just täiendusväljaõppel peab olema rohkem ühisosasid. Kui ohvitser õpib staabiprotseduure KVÜÕA-s, saavad allohvitserid kaadriharjutustel koostöös ohvitseridega ühise meeskonnana tegutseda.
Sõdur NR 3 (72) 2013
St-vbl Jallai: Vahepeal peame ise endale otsa vaatama ning määratlema oma identiteeti. Et mida me tegelikult sellelt allohvitserilt tahame. Mina olen näinud päris palju konflikte, sest pole üheselt selge, kes on allohvitser. Ühele on ta administraator, teisele juht, kolmandale miski kolmas. Noortel ohvitseridel pole ettekujutust, kes on allohvitser. Õhuväe ülesanne on pakkuda õhukaitset ja vastuvõtva riigi toetust. Iga allohvitser peab mõistma, mis on tema roll ja olulisus nende võimete elluviimisel ja seda vastavalt oma auastmele, lisaks sellele, millises ulatuses ootame allohvitserilt teadmisi plaanimisest, et ta oleks võimeline toetama oma valdkonna staabiohvitsere.
veel nii palju maad minna, väärtustega tuleb tööd teha. St-vbl Saliste: Ajateenistusse tulevad sõdurid, kes on sündinud vabas Eestis ja need mehed-naised mõtlevad hoopis teistmoodi. Meie asi pole nende häid omadusi maha suruda oma vana jonniga, et Eesti tuba on külm ja pime ning meil on siin väga halb. Vaatan oma lapse pealt, et on tekkinud võitlusvaim, saavutushimu, meeskonnatöö tähtsustamine. Lastel hakkavad silma asjad, mis meile polnud väärtused. Vaadates ajateenijaid, näed, silm särab enam ja asjast räägitakse palju rohkem.
Kaitseliidu ülema käsundusallohvitser staabiveebel Peeter Land.
St-vbl Saliste: Tegelikult on meil kõik hästi. Väljaõpe on olemas ja see mängib suurt rolli karjääri plaanimises. Meile on oluline kokku leppida, et kuidas mängida väljaõppeplokid ümber nii, et allohvitserid saaksid endale vajaliku väljaõppe vajalikul ajal. See toetaks nii kaitseväge kui ka kõiki väeliike. Kunagi oli väljend, et allohvitserid moodustavad armee selgroo. Kuivõrd kehtib see praegu? St-vbl Saliste: Allohvitser saab olla armee selgroog ainult sel juhul, kui ta seda selgroogu näitab. Selleks, et ta saaks seda näidata, peab organisatsioon looma talle ka vastava keskkonna, kus ta saab õppida, kasvada ja ennast harida selliseks, et olla armee selgroog. Vbl Pruul: Mereväes tuleb ohvitser juhiks, vanemallohvitserid peavad olema erialaste oskuste kandjad. Vanem allohvitseri roll on juhtida oma meeskonda, neid koolitada ja tagada nende sulandumine laeva meeskonda, et see oleks ühtne tervik. St-vbl Jallai: Matemaatiliselt on allohvitserkond õhuväe selgroog, sest meid on 60% koosseisust. Arvan, et meie allohvitseridel on puudus tundest, et mina olengi tähtis, mina olengi see selgroog. Kui vaadata paralleeli USAga, millise uhkustundega võetakse seal vastu esimene allohvitseri triip! Meil on
Vbl Pruul: Kui on korralikud karjäärimudelid nii allohvitserile kui ka ohvitserile, annab see noortele kuvandi, millisele karjäärile saaks minna. Millises rollis ta ennast näeks. Mis on tema erialal tulevikuperspektiiv ja edasised teenistusvõimalused. St-vbl Saliste: Vanemallohvitseri töö on vastupidavust, kannatlikkust, täiskasvanulikkust eeldav. Me peame kaitseväena looma sellise organisatsioonikeskkonna, et inimene saaks oma tööle pühenduda ilma, et ta peaks mõtlema asjadele, mis pidurdavad tema igapäevateenistust. St-vbl Jallai: Saame öelda, et asi liigub paremuse suunas. Kaitseväe juhataja on andnud suunise, mille põhjal tuleb valmis saada kaitseväe allohvitseri karjäärikontseptsioon. KVÜÕA lahingukool teeb tööd, et vanemallohvitseri väljaõppeväljund oleks uus. Praegu on veel vara rääkida, milline, aga see erineb praegusest. Kui see on olemas, siis on väeliikidel valida, kuidas me selle pusle enda jaoks kokku paneme. Paindlikumaks läheb allohvitseride väljaõpe igal juhul. Vbl Pruul: Ütleme, rohkem sihtotstarbeliseks, saame väeliigiti rohkem seda, mida vaja läheb. St-vbl Saliste: Tegelikult, nagu öeldud, on meil kõik hästi ja tahaks siin kohal kiita meie noorem- ja vanemallohvitsere äsjalõppenud Kevadtormi eest. Ja tänada ka 2012. aastal alustanud ajateenijate rotatsiooni. Ajateenijad näitasid Kevadtormil, et allohvitserid on oma tööd tublilt teinud. Ma arvan, et just tänu allohvitseride silmapaistvalt heale tööle said ajateenijad Kevadtormil väga hästi hakkama ja sooritus oli hea.