25
Tänu paindlikkusele me akumuleerime oma vabatahtlikesse rohkem kõikehõlmavat kogemust ja teadmisi ning siin ei loo piire reservvägi, tegevvägi ega eri väeliigid.
Logistikakeskuse veebel staabiveebel Siim Värk.
allohvitserid saaksid väeliikide vahel liikuda, siis selline väljaõppeostlemine ei ole pädev. Kui maavägi saadab oma äsja ajateenistusest tulnud seersandi võimalikult ruttu VABK-sse, siis õhuväes peab seersant ootama. See võib tekitada olukorra, kui õhuväelane ütleb, et lähen teen selle kursuse maaväes kähku ära ja siis tulen nooremveeblina tagasi. Need roheline-sinine-must ülehüppamised tuleks korda ajada. Kui edasiminekuks on mitu valikut, siis on ehk mõistlik korraks vaadata, kuidas see meie liitlaste juures käib? St-vbl Saliste: Eesti kaitsevägi on väike ja meil on segasüsteem: on reservja tegevvägi. Suurtes riikides on kinnine süsteem, õpid eriala ja lähed oma väeliigis lõpuni välja. Ahvatluseks on teenistuspraktika erinevates üksustes ja teenistuskohtade erinevused.
Vbl Pruul: Kui maaväelane või õhuväelane tahab tulla mereväkke, siis peab ta omandama vastava erialase väljaõppe. St-vbl Land: Meie süsteemi eelis on paindlikkus ja seda tuleb ära kasutada.
St-vbl Jallai: Mõni samm selleks on astutud. Meil ajateenijaid pole, me käime väeosades, kõrgkoolides, koolides, messidel. Need on meie võimalused ennast tutvustada ja tutvustada ameti tehnilist poolt. Aga uues kaitseväeteenistuse seaduses on hea lõik, mis käsitleb esimest viieaastast lepingut. Olen seisukohal, et vähemalt õhuväes peaks esimene viis aastat mööduma nooremallohvitserina. Siis on selge, kellest hakkame vanemallohvitsere-juhte looma. St-vbl Saliste: Esimestel aastatel ju õpitakse kaitseväe väärtusi tundma. See on aeg selguseks, et kas need väärtused
Iga allohvitser peab mõistma, mis on tema roll ja olulisus nende võimete elluviimisel ja seda vastavalt oma auastmele.
Õhuväe allohvitseride esinduskogu esimees staabiveebel Janis Jallai.
sobivad sellele mehele või mitte. Seda sobivust ei saa mingi testiga välja selgitada, seda näitab aeg. Vbl Pruul: See aeg on hea ka kaitseväele endale. Me saame teha valikuid, vaadata, kellega minnakse edasi. Enamikes kaitsevägedes ongi ajalised lepingud. Nii tekitatakse ka konkurentsi ja kvaliteeti. Kuid meil on praegu inimesi puudu ja me võtame kõik vastu. Siiski ei saagi tahta kõigist mentoreid või mõne nõudliku ameti pidajaid. St-vbl Jallai: Õhuväe allohvitseride väljaõpe pole odav. Ajaline leping annab kindluse ka ülemale, et teatud aeg saab töö tehtud. Võtame mõne süsteemitundliku spetsialisti. Me peame ta välja õpetama. Kui tal on kvalifikatsioon käes, siis lähevad inimesel silmad lahti, et nüüd ma saan minna sinna ja sinna. Aga me oleme võtnud tsiviilelust inimese, teinud temast kahe-kolme aastaga spetsialisti ja selleks, et ta meie süsteemi midagi tagasi tooks, ongi viis aastat hea mõõt. St-vbl Värk: Nende inimeste, kelle tööd saab võrrelda tsiviilsektoriga, palku vaadatakse eraldi. Laias plaanis oleks see ju hea, aga kaitsevägi ei jõua kogu tsiviilpilti kokku panna. St-vbl Saliste: Maaväes me ei tooda allohvitserkonda. Allohvitsere kasvatatakse ega ütleks, et maaväe allohvitser
Sõdur NR 3 (72) 2013
St-vbl Jallai: Näiteks kandideerides USA õhujõududesse tehakse n-ö ukse peal otsus ära ja nii jääb. Meie oleme jätnud endale võimaluse väeliikide vaheliseks hüppeks ning arvatakse, et see peaks säilima. Iseasi, kui raske või kerge see on.
St-vbl Saliste: Küsimus on standardis. Võib öelda küll, et veebel on veebel on veebel, aga praegu saavad kaks eri värvi vormis veeblit kokku ja nad on täiesti erinevad. Aga kui tahame teha ühe standardi, et näiteks vanemveebel on vanemveebel üle kaitseväe, siis see on raske. Kui ajateenija tahaks liituda mõne väeliigiga, siis peaks tulevikuväljavaadetest rääkima tema oma vanemallohvitser. Aga millal ja kuidas me sellele allohvitserile õpetame, mida ja kunas ajateenijale tulevasest teenistusest rääkida? Võib-olla ei peakski alustav allohvitser praegu mõtlema, et mis tast 20 aasta pärast saab. Pigem proovima, kas elukutse talle sobib. Maaväe mõttes seega, kas inimestega töötamine sobib. Võib-olla on talle sobivam mingi tehniline ala ja ta võiks otsustada mere- või õhuväe kasuks. Elu näitab, et esimestel aastatel tuleb mitu üllatust. Näiteks välis missioon võib panna mõnegi mehe teistmoodi oma elu, oma pere, oma edasise töö üle järele mõtlema. Elu sõdurina tuleb kogeda, enne kui pensioniplaane tegema hakata.