VESTLUSRING
23
5 x ardi Hallismaa
Kaitseväe allohvitserkond – ühtne ja siiski nii erinev Riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022 sunnib allohvitserkonda üle vaatama oma seisundit kaitseväes tervikuna ning igas väeliigis eraldi. Ajakirja Sõdur vestlusringis olid maaväeveebel staabiveebel Siim Saliste, õhuväe allohvitseride esinduskogu esimees staabiveebel Janis Jallai, mereväe allohvitseride esindusmees veebel Rasmus Pruul, Kaitseliidu ülema käsundusallohvitser staabiveebel Peeter Land ja logistikakeskuse veebel staabiveebel Siim Värk.
A
llohvitserid, nii vanemkui ka nooremallohvitserid, moodustavad olulise osa kaitseväe juhtidest, instruktoritest, spetsialistidest. Kaitseväe juhataja andis läinud aasta lõpul korralduse sõnastada tegevväelasest allohvitseri hariduse ja sõjaväelise väljaõppe üldnõuded. Milline on allohvitseri positsioon Eesti kaitseväes praegu? St-vbl Saliste: Kohe alguses tasub märkida, et nooremallohvitsere kasutavad kaitseväe eri väeliigid oma tegevuses erinevalt. Kui jätta korraks kõrvale Scoutspataljon, siis maaväes on need peamiselt ajateenijatest jaoülemad ja aspirantidest rühmaülemate abid. Mereväes ja õhuväes moodustavad tegevväe nooremallohvitserid suurema osa spetsialistidest. Erinevusi on ka Kaitseliidus. Tegevväelasest vanemallohvitser on maaväes järjest rohkem juht, seejärel instruktor ja spetsialist. Ohvitserid seavad standardid, allohvitserid tagavad standardite täitmise. See hõlmab juhtimist, õpetamist, kasvatamist, spetsialistide tööd. Juhi roll on samaväärne ja ka väljaõpe peaks sellele järele jõudma.
major
Vanemallohvitseriks saades täiendab ta oma oskusi ning veebli või vanemveebli ametikohal annab ta erialaoskusi edasi, olles instruktor ja mentor. Vbl Pruul: Mereväes on sarnaselt õhuväega nooremallohvitserid eriala spetsialistid, nad pole üldjuhul juhid ja neil pole alluvaid. Erinevalt maaväest teenivad õhuväe ja mereväe nooremallohvitserid kauem nooremohvitseride ametikohtadel. Seega pannakse nooremallohvitseri teenistuses põhirõhk erialasele väljaõppele. Nad õpivad oma eriala neli-viis aastat, enne kui saavad minna vanemallohvitseride kursusele. Vanemallohvitserid on mereväes üldjuhul meeskonnavanema ameti kohal, kus ta juhib oma alluvaid ja peab suutma oma alluvatele edasi anda erialaseid teadmisi ja kogemusi. St-vbl Saliste: Me käsitleme kaitseväes allohvitsere üheselt, aga väeliigiti on nende positsioon erinev. Küsimus ongi, et kuidas valmistada allohvitserkonda kaitseväes sarnaselt ette, kui eesmärk on erinev. St-vbl Jallai: Siin tuleb välja meie uue karjäärikontseptsiooni erisus kolme väeliigi vahel. Õhuväes ja mereväes on eeldus, et nooremallohvitserid teeniks oma auastmed ilusti täis, enne kui neid
Maaväeveebel staabiveebel Siim Saliste.
vanemallohvitseride kursustele lähetada. Lähenemine ei pea olema ühesugune, vaid vastavalt vajadusele. Vbl Pruul: Kõigile kõike õpetada on kulukas. Kui keegi tõesti vahetab mingil põhjusel väeliiki, siis tuleb ta viia vastavusse uue ametikoha nõuetega. Maaväest tulevale nooremallohvitserile on vaja mereväes õpetada eriala oskusi ning maaväkke minevale all ohvitserile juhiks olemist. Kui ta on vajalik mees, siis leitakse see võimalus. St-vbl Land: Allohvitser on allohvitser, sõltumata sellest, kas ta on tegevteenistuses, reservis või kuulub Kaitseliitu. Kaitseliidu keskselt eeldame, et allohvitser on rahuajal eelkõige instruktor, kes on võimeline täitma määratud staabifunktsioone. Lisaks anname neile juurde juhtimisalast kompetentsi. Üks meie eeldustest on, et nii vabatahtlik Kaitseliidu allohvitser, samuti ka lihtkaitseliitlane, on see, kes kannab edasi teadmisi ja kogemusi. Siin on erisus võrreldes tegevväelastest allohvitseridega, sest tegevväelasi roteeritakse – täna teenib ta Kaitseliidus,
Sõdur NR 3 (72) 2013
St-vbl Jallai: Praegu ei saa üheselt öelda, kes nooremallohvitser on. Maaväes on ta üks, õhuväes teine. Õhuväe uues plaanitavas struktuuris on noorem allohvitseride osakaal 40% kogu allohvitserkonnast. Kui me räägime tema ülesannetest, siis esmalt on ta eriala nooremspetsialist, kes õpib oma eriala.
Ivar Jõesaar