18
MEREVÄGI
Uus generatsioon mereväeohvitsere ehk kõrgema sõjakooli 1. mereväe põhikursus tegemas esimesi samme õppelaeval Ristna. Enne mereväetaktika ja relvastuse õppimist tuleb selgeks saada meresõiduohutus ja sisemiste ohtudega toimetulek: kadetid tuletõrjehäiret tegemas. kaitsevägi
Sõdur NR 3 (72) 2013
mine ja mitte lahingulaevad? Põhjuseid on mitu ning need ei ole keerulised. Eesti on mereriik, meie territooriumist moodustab arvestuslikult 36% territoriaalmeri, üle 60% meie kaubavahetusest käib meritsi ning kriisi- ja sõjaolukorras toimetatakse suurem osa liitlasabist kohale mööda mereteid. Eesti riigikaitsemudel toetub kahele sambale – esmane iseseisev riigikaitse ja kollektiivkaitse. Selleks, et viimast „tarbida”, tuleb sinna ka panustada. Eestil on mõistlik arendada sõjalisi võimeid, mis on kasulikud nii esmase iseseisva riigikaitse kui ka liitlaskohustuste täitmiseks. Mereväe panus esmasesse iseseisvasse kaitsevõimesse ei ole olematu. Rahuajal tegeleb merevägi reservväelaste väljaõppega, miinitõrjega merel, panustades laevasõiduohutusse, riigisiseste partnerite abistamisega (näiteks ametiabi tuukrivõime näol PPA-le) ja rahvusvahelise koostööga. Üks olulisem rahuaegne ülesanne on määratud laevateede kontroll, mis on otsene eeldus vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni rakendumiseks, sest mahukam osa liitlasabist, st sõjatehnika, saabub merdmööda. Eesti sõjalaev on viimasel kuuel aastal regulaarselt vähemalt
neli kuud aastas olnud lähetatud NATO alalise miinitõrjeüksuse (SNMCMG1) koosseisu täitmaks Eesti liitlasekohust ja panustamaks seeläbi kollektiivkaitsesse. Statistika, mis avalikkusse ei jõua, näitab üsna üheselt, et NATO reageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) koosseisu panustamist on kaitseväe lõikes juba pikka aega hoidnud ülal merevägi. Mereväe kasuks räägib ka mereväe põhivahend – sõjalaev. Laev on olemu-
Laev on olemuselt paindlik süsteemide süsteem ning piltlikult väljendudes kannab ta kõike vajalikku endaga kaasas, alates relvasüsteemidest, sidevahenditest, neid opereerivatest inimestest ja lõpetades inimeste elutegevuseks vajaliku vee ning toiduga.
selt paindlik süsteemide süsteem ning piltlikult väljendudes kannab ta kõike vajalikku endaga kaasas, alates relvasüsteemidest, sidevahenditest, neid opereerivatest inimestest ja lõpetades inimeste elutegevuseks vajaliku vee ning toiduga. Laevaga panustamine liitlaskohustuste täitmiseks on oluliselt vähemkomplitseeritud, väiksema logistilise jalajäljega ning vähem logistilist plaanimist ja ressurssi nõudev kui näiteks maaväeüksusega. Laev sõidab sinna, kuhu vaja, sooritab oma ülesande ja tuleb tagasi. Seda ei ole vaja operatsioonipiirkonda eraldi vahendiga transportida ning järelvedu tehakse merel samuti laevadega. Mööda ei saa vaadata ka rahast. Ajakirjandusest korduvalt läbi käinud summa – 800 mln krooni (reaalselt oli see küll veidi väiksem), mis investeeriti miinijahtijatesse, jääb eurodesse ümberarvestatult suurusjärku ca 52 miljonit. Seega oleks ühe miinijahtija järelturult soetamise hind suurusjärgus ca 17 mln eurot. Selle raha eest saaks vaieldamatult nii mõndagi. Kui võrdluseks soovida omada näiteks Hamina-klassi raketi kaatril põhinevat pealveetõrjevõimet, siis selle soetushind jääks suurusjärku ca 234 miljonit eurot, millele lisanduvad nii