14
INTERVJUU
dime kohe täitma ka mitu numbrit suuremad saapad. Oleme liikunud pikkade sammudega ja siiamaani küsitakse, et miks Eesti kaitseväel on selline ülalt poolt laiem struktuur. See tuleneb nii iseseisva riigi rahvusvahelistest kui ka liitlaskohustustest, rääkimata meie reservarmeel baseeruvast iseseisva kaitse mudelist ning muidugi ka eelarvelistest võimalustest. Kaitseväes on ju aktiveeritud üksusi vähe ja seega me ei saa tagada suuremale hulgale nooremohvitseridele normaalset karjääri, et ta oleks järjest rühmaülem, kompaniiülema abi ja kompaniiülem. Miks me ehitame ohvitseri karjäärimudeli kahele sambale? Sest me tahame väärtustada neid väheseid ülema kohti, mis meil struktuuris on. Analüütikuist staabiohvitsere tuleb meil rohkem. Et sõdiv struktuur on nii väike, siis peame ülemaid eraldi väärtustama ning talente karjääripõhiselt edutama.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Uue seaduse ja palgasüsteemi rakendumine sunnib personalitöötajaid väga tähelepanelikult üle vaatama kaitseväe andmebaasis olevaid tegev väelaste teenistuse kohta käivaid andmeid. Mida tuleks teha, et kõik inimeste teenistuskäigu ja väljaõppe kohta käivad andmed oleksid olemas? See on üks valus teema. Kunagi öeldi, et tulevad arvutid, hoiavad paberit kokku. Tahan näha seda inimest, kes ütleb, et arvutite tulekuga oleme hakanud paberit kokku hoidma. Minu probleem on erinevad registrid. Praegu käib kaitseministeeriumi haldusalas suur töö erinevate registrite andmete ühildamiseks, st et andmed haakuksid. Mõnel on sisse kantud ka kahetunnised koolitused, mis koormavad süsteemi. Teisel on jäänud sõjalise väljaõppe tasemed märkimata. Me oleme teinud pool aastat tööd, et sõjalise väljaõppe tasemed üle kontrollida. Sama asja peaks tegema koolituste ja ergutustega, aga pole ressurssi. Üks inimene on osakonnas poolteist aastat tegelnud 7000 toimiku registrisse kandmisega. Kõik piirivalve toimikud tulid paberkujul siia. Aga enne sisse toksimist tuli andmete õigsus erinevatest institutsioonidest üle kontrollida. Ta on selle töö lõppjärgus. Aga meie register ei „räägi” teiste riigiregistritega. Eesmärk on kahe lähima aasta jooksul minna üle süsteemile, et registrid suhtleksid omavahel ning siis saaks arvuti väga palju andmete kontrollimise tööd ära teha. Riigikaitse kümne aasta kavaga on eesmärk personaliosakonnadki tsentraliseerida,
panna ühtselt tööle. Seni saan ma vaid üles kutsuda, et iga tegevväelane leiaks selle aja ja vaataks koos oma asutuse personalitöötajaga oma dokumendid ja Baltpersi sissekanded üle ega unustaks vaadata ka oma arstliku komisjoni ning teiste dokumentide kehtivusaega. Ohvitseride ja allohvitseride roteerimine Kaitseliiduga on olnud arutlusteemaks ka enne praeguse riigikaitse arengukava vastuvõtmist. Kuidas kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitserkonna vahetamine käivitub? Kaitseväe juhataja väga selge suunis ja Kaitseliidu uue ülema kindral Meelis Kiili kindel soov on rõhutada, et meil ei ole eraldi Kaitseliidu ohvitsere. Meie ohvitserkond on ühtne. Esimesed sammud selle rotatsiooni teel on juba tehtud ja Kaitseliitu on läinud mitu väga head ohvitseri, et kindral Kiili saaks luua oma meeskonna, kes aitab Kaitseliitu rohkem sõjaliste ülesannete lahendamise teele. Et tegevväelaste koguarvule on antud väga selged piirid, siis on oluline meenutada, kuidas need arvud tekkisid. Läinud aasta seisuga loeti, kui palju on Kaitseliidus tegevväelasi. See võeti piir arvuks ning lisati väike kasv. Aga see oli just see aeg, kui Kaitseliit pidi haridusnõuete tõttu neljandikust ehk 22 ohvitserist loobuma. Allesjäänute arv läks tegevväelaste piirnumbrina kirja ja nüüd peab Kaitseliit piirama allohvitseride osakaalu valveteenistuses, et saaks sisse tuua ohvitsere, kes mõtleksid homse peale, plaaniks tegevust ja oleks valmis täitma neid ambitsioonikaid ülesandeid, mis Kaitseliidule on pandud. Kuidas on kavas korrastada rotatsioonisüsteemi laiemalt, et kõik tegevväelased selles ka näiteks väeliiki või eriala vahetades osaleksid ega võtaks mingis koduseks saanud paigas n-ö juuri alla? Tegelikult on kokkulepe, et kõik põhikursuse lõpetanud nooremleitnandid saaksid oma rühmaülemapraktika maaväes, enne kui nad lähevad oma erialadele. On mõeldud ka, kuidas ro-
Tahame jõuda sinnamaale, et seni väga formaalsena eksisteerinud atesteerimine muutuks tegelikuks hindamiseks.
teerida nooremohvitsere Kaitseliitu, et nad sinna instruktorikogemust viiksid ja seeläbi tugevdaksid Kaitseliidu võitlusvõimet ja väljaõpet. Vahepeal on erialane karjäär oma väeliigis. Väeliikide vaheline liikumine tuleb tagasi, kui tegevväelased jõuavad oma karjääriga peastaapi väeliikidevahelisi ühendoperatsioone plaanima. Maaväe staap kaob ju üldse ning tahame tuua tulevasse peastaapi väeliikide ekspertiisi operatsioonide osakonna nii, et õhuvägi ja merevägi oleksid tugevalt esindatud. Tahame suunata tegevväelaste liikumist nii, et mitte keegi ei jääks määramata ajaks kuskile pidama. See on tekitanud arusaamatust, sest pikka aega on eriti allohvitseride teenistus olnud üsna staatiline. Allohvitser on sageli oma kohaga kokku kasvanud, ta on saavutanud oma kõrgeima võimaliku auastme, ta tunneb seda kohta peensusteni ja teda on väga raske liigutada. Me tahame aga vanemallohvitseri näha inimesena, kes teab, kuidas asjad tegelikult kaitseväes käivad, kes tunneb seda masinavärki viimse detailini ja kes pole võimeline oma teadmisi panustama ainult ühes kohas, vaid seal, kus teda parajasti vaja. Järgmisel aastal läheb kaitsevägi üle uuele struktuurile, mis tähendab, et maaväe tegevväelaste arv väheneb ja me peame mõtlema, kuidas ümber paigutada ligi sadakond tegevväelast. Neile tuleb anda täiendusõpet, et nad saaksid täita uusi funktsioone, mida kaitsevägi vajab. Käivituvad ametikohavahetused, teenistuskohavahetused, rotatsioonid. Selle plaani kallal alles hakatakse tööle. Eesmärk on, et oktoobrikuuks teab iga tegevväelane, millised on tema funktsioonid ja kus on tema teenistuskoht. Selline suurem struktuurimuutus ja struktuuriüksuste kolimine puudutab ju ka tegevväelaste pereliikmeid. Mida on kavas ette võtta, et see neile nii valulikuks ei kujuneks? Tõsi, pere liigutamine tekitab probleeme nii abikaasadele töökoha kui ka lastele koolide-lasteasutuste leidmisel. Kogemus näitab ka, et ega väga kergelt Eesti piires perega ei liiguta. See tähendab, et peame uutesse kohtadesse looma ühiselamutingimuse, mis võimalikult vähe koormaks tegevväelase rahakotti. Tegevväelane saaks teenistuse huvides ööbida kas väeosa territooriumil ühiselamus või muus ettevalmistatud elukohas, et ta ei peaks iga kolme aasta tagant oma peret liigutama, abikaasa