10
INTERVJUU
Kolonel Peeter Läns: tark personalipoliitika on kaitseväes ülemate võimalus Riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022, uus kaitseväeteenistuse seadus, uus avaliku teenistuse seadus, kaitseväe uus palgakorraldus – kõik need on püstitanud riigikaitses tegevate inimeste ette hulga uusi proovikive. Kõige selle keskele on sõnastatud inimkeskne ja väärtuspõhine personalipoliitika, mille elluviija on personalispetsialistide toel iga kaitseväe üksuse ülem.
K
aitseväe peastaabi personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns, uus kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) ja avaliku teenistuse seadus (ATS) on olnud jõus lühikest aega ning küllap pole iga inimene oma tulevikku plaanides veel jõudnud lahti mõtestada kõiki oma senisest karjäärist tulenevaid üksikasju. Kui palju on teie poole erinevate küsimustega seni pöördutud? Küsimusi on, kuid tuleb vaadata ka kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise eripära. See võeti ju vastu aasta tagasi. Oli pikk periood enne, kui see tegelikult jõustus. Selle aja jooksul käis kõikides struktuuriüksustes ja ka paljudes allüksustes personaliosakonna inimene, kes tutvustas ja selgitas, milline tuleb KVTS ja ka ATS, millised on nende kaasnevad asjaolud. Enamik küsimusi said selgituse enne seaduste jõustumist.
Sõdur NR 3 (72) 2013
Kaitseväeteenistuse seadusega samaaegselt rakendus kaitseväes uus palgasüsteem. Kui palju küsimusi on tekitanud uus palk? Ma võtsin pakkumise personaliosakonna ülema kohale vastu 2011. aasta detsembris. Tollane kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras olid otsustanud, et 2012. aasta jooksul tuleb kaitseväelaste palku tõsta 6,85%. Seega oli minu esimene ülesanne koos personaliosakonnaga väl-
Ivar Jõesaar major
ja töötada viis, kuidas see otsus toetaks 2013. aastal elluviidavat palgareformi. Ilma igasuguse kõhkluseta ütlen, et läinud aasta palga restruktureerimise neli etappi oli üks kõige huvitavamaid kogemusi minu teenistuse jooksul. Ma ei ole enne personalialal teeninud. See avas minu jaoks täiesti uued tahud inimloomuses. See näitas, kui tähtis on, et sa selgitaksid, mida sa teed. Ja näitas sedagi, et kõik ei mõista ka pärast selgitamist. See oli väga pingeline aeg ning nende nelja etapi käigus saime kogemuse, kui tundlik teema see on ja kuidas see kõiki puudutab. Siin ei saa rääkida Exceli tabeli vormidest, siin on iga inimese igapäevase toimetuleku, motivatsiooni, teenistuskäigu, pere, heaolu, rahulolu küsimused korraga mängus. Nende ettevalmistavate etappide jooksul oli palju küsimusi, et miks te nii teete. Nii raskete otsuste juures, mis
Meil oli vaja pidevalt laieneda, oli vaja kohad täita ning väga noored ohvitserid edutati väga kiiresti kõrgetele kohtadele.
puudutavad kõiki 4400 kaitseväes teenivat ja töötavat inimest, on kõige tähtsam mitte eesmärki silmist lasta. Kõige rohkem on minuni jõudnud inimesed, kes pole kunagi rahul sellega, mis on, kes pigem vaatavad, mida teised teevad, mitte oma tegevust. Nende puhul on loomulik küsimus, et miks ma ei saa palgaastmestiku võimalikku maksimumi. Kui siis öelda, et selle koha peal ja sellise sõjalise väljaõppe taseme ning auastmega ei saa seda saada, siis imestatakse: „Ja ise räägite inimkesksest väärtuspõhisest personalistrateegiast, kuidas see inimkeskne on, kui mina ei saa seda, mida ma tean end väärt olema!” Ainuke võimalus on siis inimestele veel ja veel seletada. Kaitseväe probleem on, et pideva ülesehitamisega on piitsa ja prääniku tasakaal paigast ära. Kaitsevägi alustas tühjalt kohalt. Meil oli vaja pidevalt laieneda, oli vaja kohad täita ning väga noored ohvitserid edutati väga kiiresti kõrgetele kohtadele. Väga kerge on inimest heaga ära rikkuda. Väga raske on teda tagasi reaalsusesse tuua. Mäletan, kui mind 1990. aastate algul saadeti NATO Euroopa ühend vägede sõjalisse peakorterisse Monsi ehk SHAPE-i (Supreme Headquarters Allied Powers Europe) ja pidin leitnandina rääkima kindralleitnantidega nagu Eesti vabariigi sõjaline esindaja. Mul puudusid igasugused segavad teadmised, rääkimata kogemusest. Oli ainult suur tahe Eesti kaitseväe asja ajada ja kodune kasvatus, mis võimaldas fopaasid vältida. Ja kui ma siis, olles istunud leitnandina kindralleitnantidega ühe laua taga, välisteenistusest tagasi tulin, arvasin, et nüüd ma võtangi mingi koloneli koha sisse. Nii on see ka teistel, eriti neil, kes on tulnud välisteenistusest või olnud mitu auastet kõrgemal teenistuskohal. Väljaõpe, teadmised ja kogemused pole veel sellel tasemel. Edutatud on eelduste ja ambitsioonidega inimesi, sest kohad on