Verbis aut Re aprill mai 2015 by Sisekaitseakadeemia

Nr 4 (246)

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Sisekaitseakadeemia tähistas oma 23. sünnipäeva

APRILL 2015 REKTORI VEERG

kadeemia asutati 15. aprillil 1992. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 117 „Eesti Sisekaitse Akadeemia kohta”. Määrusega registreeriti ajutine põhikiri ja akadeemiale anti üle endise Nõukogude Armee Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli territoorium, hooned, rajatised ja vara 14hektarilisel ristkülikukujulisel krundil Pirita-Kosel, aadressil Kase 61. Umbes kaks hektarit maad Kase ja Pähkli tänavate vahelisel nurgal jäi esialgu vene väeosa kätte ning polnud kooliga seotud. Vene sõjaväelased lahkusid sealt alles 1994. aasta jaanipäeva paiku. Augustis 1992 kuulutati välja dokumentide vastuvõtt politsei, uurimise, kaitseväe, piirivalve, tolli ja korrektsiooni õppesuundadele. Kiiresti sai täis vastuvõtu kontrollarv 180, ja kokku tuli 564 õppidasoovijat, sealhulgas 163 neidu. Mitmed üliõpilased olid katkestanud oma õpingud teistes ülikoolides, et õppida riigiteenistujaks Eesti Sisekaitse Akadeemias. Meie riik oli alles väga noor ja kaitset vajav. Isamaalisus oli siis ja on ka praegu selleks oluliseks teguriks, miks üliõpilased akadeemias õppida soovivad. „Inimesele pole võimalik midagi õpetada, võib vaid aidata tal kõike seda iseendas leida!“ /Galilei Galileo/

Sisekaitseakadeemia koostööseminar tööandjatega 2015

Sigrit Lilleste, SKA kvaliteedijuht

kadeemia üks juhtimisprintsiipe on huvigruppide ootuste- ja vajadustepõhisus, mille üks prioriteete on õppe sisu kujundamine koostöös tööandjatega. Tööandjate ootuste ja vajaduste arvestamine ning nende rahulolu analüüsimine on sisendiks akadeemia arendustegevuste planeerimisel. 2011. aastal tegime esimese tööandjate rahulolu-uuringu, mille tulemusi tutvustasime koostööseminaril. Uuring ja koostööseminar on nüüdseks muutunud iga kahe aasta tagant toimuvaks traditsiooniks, kus seminar korraldatakse akadeemia aastapäevanädalal. 14. aprillil oli Viru Sokos Hotel konverentsikeskuses osalejaid kokku 104, neist 57% tööandjad/külalised ja 43% akadeemia töötajad. Päeva esimene ploki teema oli TAGASISIDE KUI SISEND ARENDUSTEGEVUSTEKS. Tehtud ettekanded andsid ülevaate 2013. aasta uuringu tulemuste põhjal ellu viidud arendustegevustest. Krista Haak (õppeprorektor) tutvustas õppekava arendustegevusi ning rõhutas, et tööandjatega koostöös on vaja läbi mõelda võtmepädevused

ning nende omandamine integreerida õppeprotsessi. Kristi Kulu (välissuhete juht) tõi argumenteeritult välja, et rahvusvahelistumine kõrghariduses on fakt, mitte enam võimalus. Ta kummutas arvamuse, et rahvusvahelistumisega saab tegeleda ainult võõrsil. Tõnis Kaasik (PPK praktika kuraator) andis ülevaate praktika protsessi arendustegevustest, tuues välja, et jätkunud on praktikajuhendajate koolitamine, ametite esindajaid on kaasatud parktika kaitsmistesse, loodud on akadeemiaülene ühtne tagasidesüsteem, tutvutud on rahvusvahelise kogemusega jne. Ain Karaﬁn (päästekolledži direktor), kes eelmisel seminaril oli tööandjate esindaja, rääkis täienduskoolituse korraldamisest päästekolledži näitel. Kolmanda tööandjate rahuloluuuringu tulemused näitasid positiivset suunda kõikides aspektides. Sigrit Lilleste (kvaliteedijuht) tõdes, et tulemuste põhjal on tööandjate rahulolu kasvamas. Akadeemiat rõõmustab vastajate arvu tõus, hinnang alla kolme oli ainult kahe aspekti osas (2013. aastal 8, 2011. aastal 14 näitaja osas), rahulolu on praktika valdkonna toimimisega ning 2011. aastaga on hinnangud enam paranenud koostöö ja täienduskoolituse valdkonnas. Mõtlemise koht oli kol-

direktorid diskuteerisid teemal „Millist lõpetajat ootame tulevikuvajadusi silmas pidades?“. Arutelus osalesid Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Maksu- ja Tolliameti; Kaitsepolitsei, Häirekeskuse ja Vanglateenistuse esindajad. Arutelu juhtis Priit Heinsoo (politseija piirivalvekolledži direktor).

Kolm mõtet tagasisidest

• Teeme Garage48, st läheme koos SKA ja SiMi esindajatega metsa, oleme seal ninapidi koos 48 tundi, teeme metsas otsused ära, ei koosta enam ühtegi uut analüüsi, lepime omavahelised konkreetsed tegevused kokku ja metsast tagasi tulles hakkame reaalseid tegevusi ellu viima ning Eesti elu ohutumaks looma. ledžite nõukogus tööandjate esindajate väike osalusprotsent, tööandjatega koostööle antud madalaimad hinnangud, madalad hinnangud rahvusvahelise kogemuse tundmise ja erialase vene keele oskuse kohta. Esimese ploki kulminatsiooniks oli kadettide ja vilistlaste ootused tööandjatele. Päeva teise ploki kandev mõte oli HARIDUSLIK RAAMISTIK. Maiki Udam (Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri arendusjuht) ning

Kaie Piiskop (Innove õppekava ja metoodikakeskuse juhataja) andsid kõrvaltvaatajatena ülevaate, milliste raamide ja uuendustega peavad akadeemia ja tööandjad arvestama. Reelika Ein (Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna nõunik) tõi Praxise uuringu tulemuste põhjal välja argumendid, miks peame tegutsema senisest enam läbimõeldumalt ja koos. Viimase ploki teema oli TÖÖANDJATE OOTUSED. Ametite pea-

• Järgmisel koostööseminaril võiks jätkata koostöö teemadel, nt kas ja kuidas on paika pandud tulevikutöötaja proﬁil erinevates jõustruktuurides ning kas on õnnestunud teha praktilisi samme juhtide esitatud tuleviku töötaja saamiseks, mis need on ning kas on muudatusi kvaliteedis. • Õpetamine on eilne kokkulepe hakkama saamiseks homme. Kodulehel on kättesaadavad tööandjate koostööseminari ettekanded.

Koostööseminaril tegime intervjuusid ja küsisime inimestelt, millised ootused on neil sellele päevale, milline koostöövaldkond on nende meelest kõige enam tähelepanu vajav või mis mõtteid tekitasid neis kadettide arvamusavaldus. Järgnevalt toome välja intervjueeritavate mõned mõtted. Ootan, et tööandjate ja akadeelikud. Teiseks on vajalik analüüsida ja lootuste nii-öelda paika saamise aeg ja hamburgerit müümas või autot peMulle jäi kõlama, et kõik kadetid mia kui tööandjatele tööjõudu pakkusemas. Aga äkki me võiksime seadukirjeldada õpiteed, et oleks selge, milliskoht. Tavaliselt saame kokku konkreettahavad tööle tulla – see on positiivne. va õppeasutuse vahelised arusaamad, se ära muuta, et ta õpib ka suvel ning setes teemades akadeemia või kolledži tele kohtadele SKA lõpetajaid oodatakTegelikult nende ootused, saada tööd se. Kokkuvõtvalt seega kõigepealt töösoovid ja ootused selgineksid. Tööturg tuleks 8 nädalat varem tööle? Me kõik juhtkonnaga, aga siin ongi hea võimaEesti sisejulgeolekuasutustes, Maksulus vaadata laiemat pilti. andja kodutöö tellimuse sõnastamisel ja tööandjate ootused on muutumises. teame, et tegelikult need noored inimeja Tolliametis, on mõnus ju, et neil on sed käivad tööl nagunii. Anname neile Kõige olulisem on akadeemia juuja seejärel õppekava arendus. Üha suurem rõhk on ennetusel, mis tegelikult sellist huvi. Aga reaalsus on res põhiõppeosa. Oleme õppekavad parem nädal aega puhkust, aga ülejääReelika Ein, SIM personalipoliitika mh tähendab, et nt päästja peab olema see, et kõigile pruugi kohti jätkuda, vähemalt Maksu- ja Tolliameti näitel, nud oleks õppetöö ja nad tuleksid selle kolledžis heaks kiitnud. Mida Päästeosakonna nõunik hea joatoruhoidja ja ka hea suhtleja. amet kui tööandja on soovinud, seda sest meie personalivoolavus on ülimavõrra varem tööle. Teiseks me peaksiSama lugu politseiga - inimesed ootaMinu esimene ootus oli see, et töövad väga head suhtlemis- ning selgitadal ja kui me vaatame, mis riigireformi me leidma uued õpetamise viisi -, ma on kool ka võimaldanud. Ma arvan, andjad võtaksid sõna. Mul on väga hea misoskust. Ehk tööandjate ja inimeste kontekstis toimub, et ametnike hulk ei ei räägi õppekavadest, ma räägin selet palju saab veel teha täiendkoolitumeel näha, et peadirektorid on kohal ja lest, et e-õppe osakaal on akadeemias se osas. Veel rohkem täienduskooliootused peavad tagama SKA suutliksaa paisuda ning kui eest ära ei minda, et nad on ka tegelikult kaasa mõtlevad kuse noortele kaasaegset siseturvalisutust viia akadeemiasse, et Päästeameväga madal, mis haakub otseselt minu siis ei pruugigi kohti olla. Nii, et tagasi ning neil on oma seisukoht akadeemia se väljaõpet anda. ti teenistujate vilumust ja kompetentsi kolmanda ettepanekuga, et keda me tulles akadeemia hariduse või õppekatuleviku osas. Teine ootus oli kõrvaliva juurde – kuidas teha selline õppekaKui akadeemia hariduslikku tuletõsta. Akadeemial on väga hea infraotsime. Me kõik mõistame, et 18aastase vaate toomine, et nii akadeemia kui vikku vaadata, siis on põhirõhk tugeva, mis annaks võimalusi ka töötada seid noori jääb meie ühiskonnas aasstruktuur, võimalused, simulatsiootööandjad saaksid üheselt aru, milline val kutseõppel ja rakenduskõrghariduta-aastalt vähemaks. Samas jahivad nitehnoloogiad – seda tuleb veelgi paväljaspool sisejulgeolekuasutusi. on hariduslik raamistik, mis akadeesel. Kraadiõpe vajab laiemat arutelu ja remini rakendada. Loomulikult on neid samu väheseid noori kõik osapooMarek Helm, MTA peadirektor miat haridusasutusena mõjutab. led, nii kaitsevägi, sisejulgeolekuasututööandjate arvamust. Kui palju me simeile tähtis ka teadustegevus ja innoSigrit Lilleste, SKA kvaliteedijuht Olen ise akadeemia vilistlane ja seturvalisuses magistri- või doktorised, loomulikult ka ettevõtted. Võibvatsioon. Me peame suutma leida uusi mul siit väga palju sõpru ja tuttavaid, Ilmselt keegi ei kahtle, et koostöö kraadiga inimesi vajame? Kas teha seolla peaks meie sihtgrupp olema 30-, lahendusi ja tehnoloogiaid, mis aitakasvõi näiteks tänane PPK juht Priit akadeemia ja tööandjate vahel on oleda koos teiste ülikoolidega, või peaks vad Eestis õnnetuste arvu vähendada 35või 40aastane inimene, kes tuleks Heinsoo. Minu ootus, millest loodemas, see on hea ja tugev. Vastasel juakadeemia ise omama suutlikkust ja või hädaolukorras elu, vara ja keskhariduse mõttes nö teisele ringil. Teektavasti ka paneeldiskussioonil saame hul ei toimuks sellist üritust nagu koossime näiteks grupi Võrru, kus oleks 10 konda veelgi kiiremini ja efektiivsemalt mis on tööandjate ootused sealjuures? rääkida, on hästi konkreetsed kokkutööseminar seda on. Ootused tänasele inimest eri valdkondadest 10 politseipäästa. Ehk kaks teemat – tugev kutse õpelepped, kuidas me koos kõige paremat päevale seisnesidki mul vilistlasena seltamine ning kraadiõppe tulevik – on nikku, 10 päästjat, 10 ﬁnantsjuristi jne, Kuno Tammearu, sisejulgeolekut saaksime teha. Siin aulel, et kuulda konkreetseid ja ka prakneed, mis akadeemia tulevikule mõelkellele saaksime õpetada poole õppeaiPäästeameti peadirektor ditooriumis on praegu sada inimest – tilisi näiteid, kuidas seda koostööd des ja tööandjate ootusi arvestades tunetest ühises osas, need on kõik need asutuste juhid, lektorid, õppetoolide Õppekavade arendus võiks olveel sisukamaks ja tõhusamaks saaks leb eelkõige läbi vaielda. ained emakeeleni välja, mis seotud muuta. Kas ja milline roll on vilistlala esikohal. Tööandjate esindajad on juhid, täpselt see ring, kellega leppida Hanno Pevkur, siseminister alusharidusega. Ja siis toimuks e-õpe, sel selles koostööl. Üks oluline on kindväljendanud varasemalt, et õppekavakokku, mida, kuidas, millisel moel me viisil, et see 40aastane ei tule oma pelasti täiendkoolitus, aga sama olulised de õpiväljundid ei kata kõikides valdKõige suurem ootus on see, et tetahame koos saavutada. Koos, sest ükrekonna juures ära, sest üsna tihti kauon ka kõik teised nimetatud. Lisaksin kiks ka tegelik dialoog tööandjate ja sinda ei saa ei akadeemia ega asutused kondades nende ootusi. Samas õppegelt tulija ei taha tulla pere juurest ära veel valdkondade vahelise koostöö olukava arendus ei ole asi iseenesest, vaid akadeemia inimeste vahel siin samas seda teha. Mul endal on kolm konkMurastesse, Paikusele või Tallinnasse lisuse, et meeskonnatöös oskaksid kõik reetset ettepanekut, mille osas võiks eeldab tööandjatelt kvaliteetse tellimusaalis ja et kui päev läbi saab, siis oleks Kase tänavale. Need on minu kolm etüksteisega arvestada, teaksid üksteise se formuleerimist. Praxise haridusvõib-olla isegi ajakirjas Verbis aut Re vähemalt üks kuni kolm uut kokkuletepanekut ja ootust akadeemiale. tugevusi ja ka nõrkusi. pet sellest, kuidas akadeemia haridust mudeli uuring tõi esile, et õpiteed ja rääkida. Mulle kohati tundub, et meie Elmar Vaher, PPA peadirektor Maarja-Liisa Maasik, SKA Vilistlasedasi arendada, just nimelt selliseks ametikohad ei ole omavahelises vasunistus hästi kiiresti hästi hea ametnik kogu esimees Ootused on ikkagi need, et ühelt tavuses- ametikohad, kuhu SKAst ininagu tööandjad seda tahavad. tänavale tööle saada takerdub seaduMinu ootused on tänaseks päese taha – võtame siis selle seaduse ja poolt tööandjad saaksid rääkida semesi eeldatavalt tööle oodatakse, ei Lauri Tabur, SKA rektor vaks, et tööandjad võtaksid meie kada, mida nemad ootavad akadeemialt teeme koos ettepaneku muuta ta sellivasta alati SKAst tulijate kvaliﬁkatTähtis on õppekava teema. Täna dettide sõnumi vastu ja et see kõnetaks seks nagu me vajame. Näiteks, kui kasioonile. Valdkonna tööandjatel tuleb ja akadeemia saab enda poole pealt me ootame akadeemiast inimest, kes neid. Kuna olen viimase kursuse kadett õpib politseija piirivalvekolledžis SKAle esitatava tellimuse valguses parääkida, mida akadeemia hariduson valmis kohe tööle asuma. Seega on dett ja kohe lõpetamas, siis mind huasutusena saab pakkuda. On see siis randada töökirjelduste kvaliteeti, läheühe aasta, tuleb jaanipäev ja ta läheb nii praktika kui ka õppekava tööandja vitab III plokk tööandjate ootused ehk neda nendele kompetentsipõhiselt ehk teadustegevus, täienduskoolituse korkaheksaks nädalaks vaheajale, siis tejaoks oluline. millist lõpetajat ootavad nemad tulevigelikult see 17-18aastane inimene käib raldus või muud võimalused arendakirjeldada teadmised, oskused, hoiaKaimar Karuauk, Tallinna kuvajadusi silmas pidades. miseks. See ongi vastastikuste ootustekud, mis on antud töö tegemiseks vajasel ajal tööl, olgu põhupalle tõstmas, vangla direktor Sandra Tammiksaar, SKA kadett

Lauri Tabur, rektor

äletad Ron Howardi suurepärast linateost „Piinatud Geenius“, mis Russel Crow’ga peaosas rääkis liigutava loo Nobeli preemia laureaat John Forbes Nashi eluteest? See ﬁlm meenus mulle, kui mõtisklesin kõige selle üle, mis võiks seonduda organismiga, millel vanust 23 aastat. Ka Nashi kinnisidee seondus eelmainitud teoses numbriga 23, omistades sellele maagilist tähendust ja seni tundmatuid seoseid. Ehk umbes täpselt nii, nagu noor, 23-aastane inimene, kes värskelt kõrgkooli lõpetanuna võiks tõlgendada maailma – kooliahelaist vabanenuna on aeg hakata avastama elutee maagilisi seni avastamata soppe. Oleme ka meie oma akadeemiaga jõudnud läbi 23 tegevusaasta ajajärku, kus see, mis on meid toonud tänastesse kõrgustesse, ei vii meid tõenäoliselt enam edasi. Ees seisva eluraja maagilised sopid on koos meiega pidevalt muutunud ja sisaldavad endas üsna kindlasti ka väljakutseid, mida me seni pole jõudnud vastu võtta. Umbes nii, nagu juba mitmendat aastat akadeemia sünnipäevanädala innovatsioonipäeval proovime me ühiselt mõtiskleda selle üle, kuidas tulevikule veelgi edukamalt vastu minna, seisab meil ka akadeemias ees pidev mõttemäng sellest, kuidas ja kuhu edasi? Akadeemia on võimalik vaid koos meie partnerite – kadettide tulevaste tööandjatega. Meie hiljutine tööandjate seminar näitas aga selgelt, et tööandjate tunnetus tuleviku vajadustest on veelgi hapram kui meil. Kui meie oskame mingilgi määral prognoosida seda, kuidas muutub inimese õpikäitumine ja vastavalt sellele kohandada oma protsesse, siis seda, kuidas muutub turvalisuse maastik, ei oska täna vast keegi täie julgusega väita. Seepärast peame ka tulevikus olema meie need julged, kes võtavad ette käia seni käimata radadel ja proovivad lahendusi, mille osas umbusk on täna üks sündsamaid väljendumisvorme. Kahekümne kolme aastase inimlapsena mäletame me ennast ju ikka julge ja riskivalmina, proovimaks ees seisva elu ka kõige huvitavamaid tahke. Seda kõike selleks, et õppida ja jõuda veelgi kõrgemale. Just täpselt nii, nagu oleme oma akadeemiat arendanud. Ilusalt saabuvat kevadet!

Verbis aut Re Selleks, et olla pahalastest sammu võrra ees. Kristi Kulu, välissuhete juht

15.

aprillil toimus viiendat aastat järjest Innovatsioonipäev, mis sel aastal kandis alapealkirja „Piiludes horisondi taha“. Päeva olulisimaks eesmärgiks oli inspireerida ja julgustada sisejulgeoleku valdkonnaga seotud ametnikke ning akadeemia kadette leidma uuenduslikke lahendusi, mis meie elukeskkonda turvalisemaks muudaks. Innovatsioonipäevale oli kutsutud kaasa mõtlema Leo Kunnas (vabakutseline kirjanik), Tiit Hallas (SMIT), Tiia Tammaru (Eesti Kvaliteediühing) ja Martin Sillaots (Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi tõsimängude lektor). Iga akadeemia kolledž esitles ka ühte erialast elementi ehk oma lugu innovatsioonis. Lisaks toimus innovatsioonilahing, kus ideekonkursil osalejatel on võimalik tutvustada oma uuenduslikku ideed.

Meie aga küsisime osalejatelt, miks on sisejulgeolekus innovatsiooni vaja? Eelkõige selleks, et parandada ühiskonna kvaliteeti tervikuna ja minu kui kodaniku tunnetust. Vähendades näiteks kuritegevust, tulekahju tekkimise ohtu või korduvkurjategijate retsidiivsuse riski, siis sellega olemegi juba ühiskonna kvaliteetsemaks muutnud – sellepärast ongi siseturvalisuses innovatsiooni vaja. Erki Uus, justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli assistent Sellepärast, et ikkagi valdkond areneks ja selle kaudu liigutaks turvalisema ühiskonna ja sotsiaalse elu poole. Kokkuvõttes, nagu varasemaltki juba öeldud, tuleks kurjategijatele järgi jõuda ja nendest sammu võrra ees olla. Veiko Ristissaar, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna vanemspetsialist

Innovatsiooni on vaja esiteks selleks, et see teeb inimeste elu lihtsamaks, kiiremaks, odavamaks, sest kui see seda kõike ei tee, siis pole mõtet sellega tegeleda. Teiseks, on eelduseks, et innovatsioon tõstab kvaliteeti, sisejulgeoleku valdkonnas tähendab see inimeste elude turvalisemaks muutmist, säästetud inimelusid, mis ongi kvaliteet lõppkasusaajale. Innovatsioon aitab luua turvalisust. Tanel Oppi, SA Innove, hariduse agentuuri juhataja Sellepärast, et kui ühiskond jääb liiga stabiilseks ja mitte mingit liikumist edasi ei ole, siis jääme ajast maha. Sisejulgeolek on üks ühiskonna osa, kus on vaja ka arengut ja innovatsiooni ehk siis – vajalik selleks, et kuidas saada täna inimesed mõtlema sedasi, et homme oleks natukene paremini ja teist moodi. Tarmo Kull, päästekolledži kriisireguleerimise õppetooli lektor Selleks, et mitte laskuda mugavustsooni, sest mugavustsoon tekitab mõttelaiskuse tsooni ja kui me laskume mõttelaiskuse tsooni, siis see lõppeb regressiga. Andres Mumma, päästekolledži kriisireguleerimise õppetooli assistent Sisejulgeolekus on innovatsioon üheks edasi liikumise eelduseks ja

APRILL 2015

seda on vaja selleks, et kõik head ja uued ideed võetaks kunagi kasutusele. Hannes Lember ja Kristjan Repp, politseija piirivalvekolledži kadetid Meid ümbritsev maailm on nii ettearvamatu, et tänapäeval ei ole võimalik haridust anda enam manuaali või raamatu järgi, kus on lõplikud tõed, vaid inimesed peavad mõtlema avatult ja pakkuma uusi ning innovaatilisi lahendusi selleks, et meil oleks hea ja turvaline. Lauri Tabur, rektor Meie oleme siin selleks, et saada rohkem informatsiooni ja ideid, kuidas arendada oma projekte Gruusia Rahandusministeeriumi Akadeemias. Soovime õppida innovatsioonist sisejulgeolekus. Ise oleme sisejulgeoleku osas ﬁnantssuunitlusega ja anname sealses akadeemias sisejulgeoleku ﬁnantssuunal koolitusi, siis oleme saanud ka siit uusi meetodeid ja viise, kuidas enda alal projekte arendada ja leidnud uusi ideid innovatsiooniks. Näiteks, mängustamise teema oli väga huvitav – arvan, et saame ka arendada taolisi meetodeid koolituste ja nendega seonduvate projektide puhul. Tamar Berianidze, Gruusia Rahandusministeeriumi Akadeemia Innovatsiooni- ja Arenguprojektide Koordinaator

Innovatsioonilahingu 1500eurose peaauhinna pälvisid päästekolledži kadetid Karel Soosaar, Klemet Reimand, Heiki Rajalo, Reno Veinberg ja Siim Kaaver ideega „Droonipääste“. PPK kadetid Pelle-Siim Vatter, Toomas Meldre, Älis Oll, Änn Oll, Alex Semjonov, Janett Säde said idee „Abi õigest kohast“ eest 1000eurose auhinna. Finantskolledži kadett Sandra Siibek pälvis 500eurose auhinna mobiilse rakenduse idee „Tubakaprii“ eest. Ka ametid valisid omad lemmikud. PPA valis Hannes Lemberi ja Kristjan Reppi „Tasku Politsei“, MTA Kaspar Raudla idee, kui-

das kliendi kaudu ja klienti arvesse võttes, on võimalik muuta teenindavate sektorite maksukäitumist paremaks ning Päästeamet Karel Soosaare, Klemet Reimandi, Heikki Rajalo, Reno Veinbergi ja Siim Kaaveri „Šokivideo motivatsiooniks“. Päästekolledžist esitasid uuendusliku lahenduse veel Rasmus Talviste ja Kristjan Otti, ﬁnantskolledžist kadett Anna Haritonova ja õppejõud Paul Tammert ning justiitskolledži poole pealt kadett Toomas Kaljumaa.

Innovatsioonikonkursile laekus 12 põnevat ja uuenduslikku ideed, ikka selleks, et muuta meie elukeskkond veelgi turvalisemaks.

T U N N U S TATAVA D

Sisekaitseakadeemia 23. aastapäeva puhul autasustas siseminister Sisekaiseakadeemia kõrgeima autasu – TEENETERISTIGA – vääriliste teenete eest Sisekaitseakadeemia arendamisel Eesti juhtivaks kõrgkooliks teadus- ja arendusprorektor Ramon Loiki. Sisekaitseakadeemia 23. aastapäeva puhul pälvisid: • akadeemia teenetemedali I klassi – Sisekaitseakadeemia kuldristi – kestva laitmatu töö ja silmapaistvate teenete eest Sise-

kaitseakadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamisel Enn Kooskora, Raivo Küüt, Avo Mitt ja Anne Valk; silmapaistva panuse eest akadeemia õppetöö arendamisel Kimmo Himberg Soome Politseikõrgkoolist, Riho Kuppart Siseministeeriumist, Rauls Kviesitis Läti Riigi Politseikolledžist, Rainer Saks Teabeametist, Raul Savimaa Politsei- ja Piirivalveametist, Arnold Sinisalu Kaitsepolitseiametist ja Kuno Tammearu Päästeametist;

• akadeemia teenetemedali II klassi – Sisekaitseakadeemia hõberisti – kestva laitmatu töö ja silmapaistva teene eest

Sisekaitseakadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamisel Shvea Järvet, Nikolai Kalanik, Ivar Kivitar, Kristi Kulu, Elen Laanemaa, Mart Männik, Tanel Oppi, Rene Radala, Triin Roosve, Kaire Saage, Ain Sari, Ly Sari, Maimu Soosalu, Peteris Zommer, Kert Valdaru ja Enn Vikkisk;

• akadeemia teenetemedali III klassi – Sisekaitseakadeemia pronksristi – aktiivsuse eest Sisekaitseakadeemia kui or-

ganisatsiooni arendamisel üliõpilasesinduse juhatuse esimees Indrek Agar;.

• aukirja pikaajalise laitmatu töötamise eest Sisekaitseakadeemias Sirje Asu, Maarja Bachmann, Tõnis Elling, Sergei

Filin, Kai Haus, Imbi Jäetma, Viive Kalmet, Heli Kesklaas, Urmas Krüger, Marika Laan, Tatjana Nesterova, Maie Normak, Irina Raadik, Svetlana Rusovitš, Elna Saarniit, Endla Seimar, Piret Teppan, Uno Traat, Kai Veispak-Rawlings, Edna-Helen Verev, Sigrid Vool ja Kirke Võisula;

• hinnalise kingituse heade tulemuste eest oma valdkonna arendamisel Kristiina Freirik, Sirli Hamer, Krista Haak, Pil-

Helmo Käerdi 70 A

kadeemia sünnipäevanädalal tähistasime Sisekaitseakadeemia päästekolledži tunnustatud ja väärika emeriitprofessori Helmo Käerdi 70. juubelit Akadeemia raamatukogus on Käerdile pühendatud ka näitus. Kurioosumina võib märkida, et omades seitsmeklassilise kooli lõputunnistust 1959. aastast, puudub Käerdil juriidiliselt põhiharidus, sest põhiharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis kaheksaklassilise kooli lõputunnistust. Lisaks üldisele keskharidusele anti toona õpilastele ka üks tööliselukutse – nii on Helmo Käerdi saanud remondilukksepa teise kategooria kutsetunnistuse. 1993. aastal autasustati H. Käerdit Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärgiga, mille saamise üheks eelduseks on 25-aastane tulemuslik töö ülikoolis. 2007. aastal on professor Helmo Käerdi tunnustatud SKA teenetemedali II klassi hõberistiga, 2011. aastal Päästeteenistuse hõberistiga ja 2013. aastal

SKA teeneteristiga. 2011. aastal sai ta ka siseministri tänukirja ja hinnalise kingituse ehituslike tuleohutusnõuete asjakohasuse analüüsi teinud uurimisgrupi tulemusliku juhtimise eest. TPI-s töötades tegeles Helmo Käerdi mõõdukal määral kehakultuuriga, olles mõne aasta isegi teaduskonna spordiorganisaator. Matemaatikud olid aktiivsed tervislike eluviiside harrastajad ja ülikooli spordi-, matka- ja suusapäevadel olid nad alati arvukalt esindatud. H. Käerdi käis koos paari kolleegiga iga nädal basseinis, talvel suusatamas ja suvel jalgrattaga sõitmas. Juba üliõpilaspäevist peale on huviks olnud jalgsimatkamine. Oludest tingituna tuli piirduda idasuunaliste marsruutidega: Altai, Kesk-Aasia, Kaukaasia, Karpaadid, Karjala, aga ka Ruhnu, Kihnu ja teised Eesti saared, Narva jõe piirkond jne. Teaduskonverentsidel esinemine võimaldas käia Moskvas, Leningradis, Kiievis, Vilniuses, Harkovis, Krimmis ja nii edasi.

le Järvekald, Jelena Kapura, Ain Karaﬁn, Triin Kibar, Mairit Kratovitš, Riina Kroonberg, Jaanika Künnapuu, Liisa Laid, Hannes Liivak, Žanna Lääne, Diana Lüütsepp, Elina Orumaa, Erkki Osolainen, Ene Puhm, Veiko Ristissaar, Eda Sieberk, Uno Silberg, Tõnu Sisask, Evelyn Soidla, Ants Tammepuu, Kalev Timberg, Aivo Viilol ja Gaida Välling; • tänukirja hea töötulemuse eest Eva Kajasalu, Marie Kukk, Jaana Kulbin, Andres Kutser, Annika Lall, Merike Lees, Alina Ljubtšik, Mia Lokk, Eike Luik, Vaiko Mäe, Katrin Salumets, Kristjan Sepp, Maarika Sotnik, Ülar Taavel, Liina Tamm, Andre Tammik, Nele Teearu, Kadri Toming ja Lia Toro;

Viited: 1. Helmo Käerdi: [elulugu]. Peeter Puusemp // Tallinna Tehnikaülikooli matemaatikainsituut. 1936–2008. – Tallinn: TTÜ kirjastus, 2008. – Lk 238–240: foto.

SKA rektor Lauri Tabur ja külalised õnnitlemas emeriitprofessor Helmo Käerdit juubeli puhul.

Kõrgõzstan, Terskey Ala-Too 1978 suvel.

2. Helmo Käerdi: [elulugu] // 15 aastat päästekolledžit . – Tallinn . Sisekaitseakadeemia, 2009. – Lk 49–51: foto.

• tänu ja tunnustuse hea koostöö eest järgmised külalisõppejõud ning koostööpartnerid: Teele Utt, Ranel Annama,

Reelika Ein, Lemmo Jonuks, Siim Kail, Marili Kohava, Veiko Kommusaar, Andres Kongo, Kristi Kostenok, Aimar Köss, Kaire Lang, Eneli Laurits, Inge Lindsaar, Miko Oja, Margot Olesk, Krista Pihlapuu, Anu Rebane, Raiko Reimann, Priit Siig, Arvi Suvi, Katrina Tuulik, Katrin Varik, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla ja Viru vangla. Diplomitööd kaitsmas Tallinna Polütehnilises Instituudis 1968 kevadel.

Altais 1966 suvel.

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

APRILL 2015

Akadeemia 23. aastapäeva tähistamine Glehni lossis S

isekaitseakadeemia sünnipäevapidu tähistasime 16. aprillil Nõmmel, Glehni lossis. Rektor Lauri Tabur tänas peo alguses väärikaid ja tegusaid kolleege. Üliõpilasesindus tunnustas teotahtelisi ja tudengeid toetavaid akadeemia töötajaid ning aktiivsemaid õppureid, premeerides neid SKA teklitega.

Sellele järgnes mitteametlik osa, kus meeleolu hoidis üleval Ruutu 10 – komöödiatrupp, kes usub naeru vabastavasse jõudu. Nendega koos oli mõnus sel-

lel õhtul ühtekuuluvustunnet nautida. Jalga sai keerutada ansambli Ska Faktor saatel, traditsiooniliselt väga hea esinemine oli SKA koorilt – silmale ilus vaadata ja kõrvale kaunis kuulata. Sünnipäevapeo külaliste meeleolu oli ülev. Imekaunis Glehni loss andis oma ajaloolise taustaga Sisekaitseakadeemia sünnipäevapeole juurde pidulikkust ja salapära. Mis on pidu ilma tordita! Kõik külalised said osa SKA

sünnipäevatordist, ja afterparty jätkus vanalinnas hubase interjööriga Clazzis varaste hommikutundideni. Üliõpilasesindus soovib Sisekaitseakadeemiale edu kõigis tegemistes ja ettevõtmistes. Palju õnne väärikale sünnipäevalapsele, meie armsale akadeemiale!

Avaldades austust I

ga aasta 15. aprillil avaldab akadeemiapere austust oma esimesele rektorile Eduard Raskale, kelle hauda külastades hoitakse meeles ja au sees tema hindamatut panust akadeemia loomisesse ning arengusse.

Akadeemia üliõpilasesinduse liikmed asetasid pärja ja küünlad ning esimees pidas ka kõne, et mälestada esimest rektorit ja mõtiskleda tehtu üle.

„Hoiame oma akadeemiaperet ja märkame teineteist oma tegemistes. Tunnustame parimaid ja motiveerime eesmärkide saavutamisel, et sellelt Eduard Raska loodult vundamendilt ei astuks me sohu, vaid leiaksime säravaid ideid tulevikuks … Aitäh, Eduard Raska! Aitäh, Sisekaitseakadeemia!“, lõpetas oma kõne endine üliõpilasesinduse esimees Indrek Agar. Eduard Raska, akadeemia rektor aastatel 1991-1998

Vana esindus andis teatepulga üle uutele tegijatele Anastasija Mironova, ﬁnantskolledži kadett

aprilli õhtul said kokku vana ja uue esinduse liikmed, et üksteisega paremini tuttavaks saada ning vabamas õhkkonnas olulisemaid teemasid arutada.

Õhtut alustati tutvustusringiga, kus iga liige rääkis natuke endast ja oma hobidest. Mõnusa meeleolu tekitasid kindlasti meeskonnamängud, kus näidati suurepäraseid koostööoskusi kui oma tugevamaid külgi. „Vanad tegijad“ jagasid lahkes-

Muljed kõrgema sõjakooli aastapäeva tähistamisest Renne Merilo, päästekolledži kadett prillikuus tähistas kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool nagu meiegi akadeemia oma 96. aastapäeva.

Sõjakooli kadetid alustasid aastapäevaüritusi piduliku jalutuskäiguga Tartu linnas. Sellele järgnes patrullvõistlus, millest ka minul oli au osa võtta ja meie kooli esindada. Tegemist oli siis ligi 15 kilomeetri pikkuse sõjalis-sportliku võistlusega, kus kõik osalejad kandsid riigi ja üksuse eraldusmärkidega välivormi ning lahingrelvi. Relvi ei kasutatud muidugi kellegi sihtimiseks ega tulistamiseks. Kohal oli erinevate riikide sõjakoolide esindajad ja neist kõigist kokku moodustati rahvusvahelised segavõistkonnad. Oma võimed panin proovile ka mina. Umbes seitsme tunni jooksul pidime kindlatel aegadel ja järjekorras läbima kõik patrullpunktid Tartu linna erinevates piirkondades. Enamik ülesandeid oli seotud sõjategevuse ja -

ti õpetlikke näpunäiteid ning sõbralikke soovitusi „algajatele“, kes lubasid hoida kõrgel Sisekaitseakadeemia esinduse

Üliõpilaste XVI Suvemängud Käärikul ning ootas neid väga. Nüüdseks ti tagasi tulnud vaid positiivsete 26.–28. on kadett seal käinud juba ka- emotsioonidega. Suvemängu-

juuni toimuvad Käärikul Üliõpilaste XVI Suvemängud, mis on sportlikmeelelahutuslik üritus, kuhu on oodatud kõik kõrgkoolide tudengid ja noorusliku ning sportliku hingega vilistlased. Tegime intervjuu politseija piirivalvekolledži 3. kursuse kadeti Hannes Lemberiga.

Hannes käis esimest korda suvemängudel 2013. aastal tehnika tundmisega ning need tuli täita aja ja täpsuse peale. Kogu võistluse pidime läbima täisvarustuses – alates sõjaväesaabastest ja lõpetades relvaga. Ülesanded olid väga põnevad – märki tuli lasta silmad kinni teise võistkonnakaaslase juhendamisel, paadiga tuli aerutada üle jõe, aga paadi lükkamiseks oli vaja leidlikkust ning vajalikke abivahendeid. Veel tuli lasketiirus suurematest ja väiksematest relvadest lasta, silmad kinni asju otsida ning muid põnevaid ülesandeid lahendada. Võistlus oli väga hästi korraldatud, kõik sujus ideaalselt ning mingeid seisakuid ega segadusi ei tekkinud. Mina jäin üritusega

väga rahule ja see pakkus mulle suurt põnevust. Kuna olen ise heas füüsilise vormis, ei tekitanud täisvarustuses jooksmine ega muud head sportlikku vormi eeldavad ülesanded mulle probleemi. Kõik pidi toimuma täpselt aja järgi ja suhtlemine ning ülesanded olid kõik inglise keeles. Aastapäeva lõpetas traditsiooniline kadetiball, mis oli samuti väga hästi korraldatud. Seal olid esinejad, orkester, söök ja jook ning loomulikult uhke tort! Palju sai tantsida ja uute sõpradega lõbusalt aega veeta.

lippu ja anda endast parim üliõpilaselu korraldamisel. Akadeemia Üliõpilasesinduse uude koosseisu kuulu-

vad Sandra Siilbek (FK), Anna Haritonova (FK), Anastasija Mironova (FK), Renne Merilo (PäK), Jane Ilves (PPK), Marite Einland (PPK), Ardo Õiglane (JK), Matis Pedak (JK). Juhatuse esimeheks sai Ilona Peterson (FK), aseesimeheks turunduseja kommunikatsioonivaldkonnas Heleri Pärmik (FK) ning aseesimeheks kultuuri- ja spordivaldkonnas Kristjan Kosemäe (FK).

hel korral ja läheb ka edaspidi. Kõige meeldejäävam on tema sõnul suvemängude elamusjooks, mis kulgeb läbi muda ja järvede ning üle mägede. Hannes rääkis, et suvemängud on alati olnud lõbus algus suvele, kui tudengid tulevad kokku, saavad tuttavaks ja teevad koos sporti. „Olen sealt ala-

dele tulevad kokku väga paljude ülikoolide üliõpilased ning huvitavad sportlased. Tule ja saa ka Sina osa heast kogemusest!“ Lisainfot saab ﬁnantskolledži kadetilt Kristjan Kosemäelt.

Verbis aut Re

Akadeemia aastapäeva spordivõistlused 15.

aprilli spordivõistlused algasid lõuna ajal jõustruktuuride kikkpoksi auhinnavõistlustega. Kokku peeti võistlus kolmes kehakaalus ja -81 kg kategoorias võitis Aleksander Lass, -91 kg raskuste meeste seas Valter Põlts ja +91 kg kaalus Timo Tammaru. Turniiril osalesid PPA, vanglateenistuse ja SKA PPK kikkpoksijad. Teatejooksu võitis seekord ﬁnantskolledži võistkond (Merli Vesingi, Sandra Schmidt, Mati Kikkas, Martin Nassar, Geily Sinijärv, Kriste Remmelgas, Tarmo Kaunissaar) ajaga 11.02. Teise koha said vilistlased (Kaisa Kukk,

Krista Jalajas, Alvar Langemets, Erki Kind, Aare Jamnes) ajaga 11.34 ja kolmas oli justiitskolledž (Kristel Mägiste, Krislin Pärt, Volodymyr Kostiak, Raino Teras, Joonatan Hallik, Taavi Kuuse) ajaga 11.46. Väga tubli oli ka justiitskolledži kutsekaugõpe, kust pandi välja eraldi võistkond, ning PPK töötajad, kes olid rajale tulnud ühtses vormiriietuses. Pallimängudes said vilistlased võidu naiste võrkpallis, mängides koosseisus Kadi Veervald, Marjaana Lepiste, Ketly Nurmik, Krislin Pärt ja Kersti Post. Meeste võrkpallis ja korvpallis olid sel aastal edukamad akadeemia

APRILL 2015

Teiste spordivõistluste tulemusi

Aastapäeva korvpall. võistkonnad. Võrkpalli võitjate tiimi kuulusid Kristjan Kosemäe, Carel Kuus, Roman Panov, Veiko Ristissaar, Marek Link, Andres Alus, Siim Einberg ja Aigo Jaani, korvpallis käisid akadeemia eest platsil Mihkel Niine, Aleksandr Tikka, Marek Vinni, Karl Oskar Tõnissaar, Hendrik Tamp, Mikk Altermann ja Aigo Jaani. Vilistlastest olid spordivõistlustel esindatud PPK, JK, FK ja magistriõppe lõpetanud, pallimängudes osalesid meestest Priit Post, Urmas Pai, Alvar Langemets, Kaimar Juks, Mark Tšerkassov, Ivar Mai, Kermo Päll, Aare Jamnes ja Siim Anton.

ärtsi lõpus Keilas peetud politsei ujumise MVl võitis PPK kadett Aleksandr Malkov 500 m vabaltujumises esikoha ajaga 6.06,02 ja oli 50 m vabaltujumises teine ajaga 25,82. *** Akadeemia naiskond võitis esikoha Põhja päästekeskuse sisesõudmise võistlustel. Seekord esindasid akadeemiat päästekolledži töötajad Karin Liivaleht ja Mirjam Vint ning ﬁnantskolledži esmakursuslased Laura Tšernova ja Anna Haritonova. *** Aprilli keskel toimunud akadeemia saalihoki MV võitis PPK (Jagnar Jakobson, Raiko Kiik, Hannes Lember, Kristjan Repp,

Erik Merilaine, Einri Pärn, Valmar Viitak ja Olavi Vürst), teiseks tuli päästekolledž ja kolmandaks justiitskolledž. *** 21. aprillil Murastes peetud akadeemia orienteerumisvõistlustel oli naiste esikolmik Epp Jalakas, Meeli Kass ja Maarja Orav, meestest võitis Toomas Meldre, järgnesid Martin Nassar ja Ardis Vilt. *** Vabaviskevõistluse võitis JK vilistlane Aare Jamnes, kelle visked läbisid korvirõngast 30 s jooksul 12 korda (visati 2 palliga). *** 25. aprillil toimusid Tartus üliõpilaste lahtised meistrivõistlused klassikalises jõutõstmises. Naistudengitest võitis PPK kadett LauraLisett Lepp tulemusega 302,5 kg, mis tähistab uut Eesti rekordit -63 kg kategoorias. Eesti rekordite parandused olid ka tema küki 100 kg ja lamades surumise 75 kg. Meestest tuli absoluutvõitjaks Marek

Vähi (samuti PPK-st), tulemusega 762,5 kg. Uueks Eesti rekordiks on ka Mareki küki tulemus 267,5 kg (kaaluklassis -120 kg). Kaalukategoorias +105 kg sai kolmanda koha JK kadett Tõnis Koit (630 kg). *** Akadeemia I naiskond (Merlin Mällo, Karin Lassi, Katre Karu, Maili Arro, Kedy Liivakivi, Ketly Nurmik) sai 26. aprillil Viljandis EASLi harrastajate võrkpallivõistlustel teise koha, SKA II naiskond oli neljas.

Võrkpallinaised.

SÜNDMUSI MAIS JA JUUNIS Aastapäeva teatejooks.

Aastapäeva võrkpalli võitja meeskond.

Aastapäeva võitjad.

Laura-Lisett jõutõmbel.

Rajaleidja spetsialistid nõustasid tulevasi ja juba õppivaid kadette Inger Pürjema karjääriinfospetsialist

isekaitseakadeemia ja Põhja-Eesti Rajaleidja keskus jätkasid koostööd 19. märtsil Sisekaitseakadeemia avatud uste päeval. PERLi karjäärispetsialistid pakkusid abiturientidele nõustamist bussides, millega sõideti tutvumiskäigule Paikuse kooli ja Viru vanglasse. Noored täitsid bussisõidu ajal agaralt põhjalikku kutsesobivustesti. Nii Paikuse kooli kui ka Viru vanglat külastanud gümnasistid olid küsimusi esitades küll pisut tagasihoidlikud, kuid kuulasid-vaatasid kõike huviga. Paikuse koolis ekskursiooni juhtinud politseikadetid andsid soovijatele võimaluse proovida selga kuulivesti ja püüda endalt relva ära võtta. Külalistele tehti ringkäik politseikooli õppehoonetes, noored tutvusid las-

ketiiru ja kriminalistikalaboriga. Viru vanglat uudistanud abiturientidele tutvustati vanglaametniku ja korrektsiooni erialasid ning räägiti vangla igapäevaelust. Nii Paikusele kui ka Viru vanglasse kohale läinutest sai nii mõnigi kinnitust, et on tegemas endale sobilikku erialavalikut. 25. märtsil käisid Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses külas PPK 2. kursuse PtS130 kadetid. Väikestes rühmades keskenduti oma oskustele ja väärtustele, arutleti motivatsiooni ja ajaplaneerimise üle. Tore oli vaadata noori koos arutlemas ja mõtlemas. Kadettide tagasiside: • Külaskäik Rajaleidja keskusesse läks sujuvalt, võtsime aktiivselt osa tegevustest ja vestlustest. • Meile meeldis kuulata üksteise mõtteid, neid täiendada ning lahendada omakeskis läbi erinevaid

situatsioone. • Kinnitust leidis see, et me oleme kokku kasvanud, väärtustame üksteist ning suudame koos edukalt probleeme lahendada. • Paljud meist on samu teemasid juba koolis läbinud, ise õppinud või läbi kogenud - see oli meie jaoks pigem asjade meelde tuletamine kui millegi uue õppimine. • Kas tulevikus on võimalik sarnase ürituse läbiviimiseks teha koostööd PPA-st mõne isikuga? Sisu võiks olla suunatud just meie kui ka-

MEIE JUUBILARE 7. mail sai majandus- ja remondiosakonna koristaja Erna Merimets 65aastaseks. 8. mail sai majandus- ja remondiosakonna elektrik Nikolai Kalanik 70aastaseks. 16. mail sai haldustalituse valvur Julia Mehiste 50aastaseks. TÖÖJUUBILARE 10 tööaastat akadeemias täitub 29. mail referendil Sirle Kodasmal ja 31. mail korrakaitse õppetooli lektoril Ülle Vanaisakul. 15 tööaastat akadeemias täitus 1. mail õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor Anne Valkil, 9. mail haldustalituse valvuril Irina Raadikul ning 31. mail täitub haldustalituse valvuril Endla Seimaril. 20 tööaastat akadeemias täitus 1. mail süüteomenetluse õppetooli lektoril Uno Traatil.

dettide tulevasele tööle. • Me oleme väga õpihimulised noored just siis, kui me omandame midagi, mis on meie jaoks uus ning seondub tugevalt meie tulevase karjääriga. • Rajaleidja töötajad olid sõbralikud, arutelud huvitavad ning olemine lõbus - saime päris mitmel korral naerda. • Suured tänud Rajaleidja rahvale! Kui tunned ennast, saad teha teadlikumaid valikuid ja jõuad hõlpsamalt teadmiseni sellest, mis sind tõeliselt huvitab. Oluline on mõista, et kasuks tuleb ka juba tuttavate teemade üle mõtisklemine, et meel terav ja vaim värske hoida. Tore on tõdeda, et üha rohkem noori tunneb seda, et saab Rajaleidja keskusest abi ja julgeb meie poole pöördumist teistelegi soovitada.

1. mai – kevadpüha 6.–7. mai – Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilaste piirivalve erialalaager Murastes 6.–7. mai – tsiviilmissioonide kursus II 11. mai – keelekeskuse ja sisejulgeoleku instituudi õppejõukandidaatide näidisloengud 12., 14., 19., 26., 28. mai – eesti keele testimiseks ettevalmistav kursus Kohtla-Järvel 13. mai – rändefoorum 13.–14. mai – Frontexi dokumentide ekspertide nõukogu kohtumine Murastes 14. mai – keelekeskuse õppejõukandidaatide näidisloengud 14.–17. mai – akadeemia võistlejad osalevad Kaunases SELLi mängudel 15. mai – justiitskolledži, ﬁnantskolledži, päästekolledži ning politseija piirivalvekolledži õppejõukandidaatide näidisloengud 18.–19. mai – tsiviil-militaarõppus 20. mai – õppejõudude vestlused nõukogu ees 22. mai – kehalised eelkatsed sisseastujatele 25.–29. mai – inglise keele koolitus töötajatele Paikusel 27. mai – koolitus: Generatsioonidest lähtuv juhtimine ja motiveerimine (BB-, X- ja Y-põlvkonnad) 28. mai – koolitus: Rasked kohad õigekirjutuses 12. juuni – suvepäevad Murastes 17. juuni – justiitskolledži lõpuaktus Tudengikorpuses 17. juuni – nõukogu istung 18. juuni – päästekolledži päästekooli lõpuaktus Väike-Maarjas 18. juuni – tamme istutamine 19. juuni – kõrghariduse lõpuaktus 25. juuni – 2. juuli – dokumentide vastuvõtt akadeemias 26.–28. juuni – Üliõpilaste XVI Suvemängud Käärikul

Taktikalised juhendid liiklusõnnetuste tagajärgede kõrvaldamiseks Merike Lees, kirjastaja

äästeameti Lilleküla komando rühmapealik Gert Teder avaldas juhendmaterjali päästjatele, kes töötavad liiklusõnnetusjärgsetel päästetöödel. Kõik kirjutatu põhineb autori erialasel kogemusel ja keskendub Eesti päästeteenistuses kasutusel oleva baasteenuse tasemel liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamisele ja autovraki avamisele. „Selle raamatu koostamise algus ulatub sellesse aega, kui ma veel mitteteadlikult hakkasin koguma eri riikide päästeteenistuste õppematerjale ja neile praktiToimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Selle ajalehenumbri koostas TK osakond

kast kinnitust otsima,“ ütles Teder. „Olles juba pikka aega koosseisuväline õpetaja Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis, on mul olnud suurepärane võimalus võrrelda liiklusõnnetusjärgsete päästetaktikate teooriaid ja praktikaid ning neid analüüsides leida parim lahendus Eesti päästeteenistuse jaoks.“ Õppematerjalis on esitletud põhitõed, mida järgides on võimalik kannatanuid erinevates olukordades päästa. Raamatust saavad abi nii need, kes alles alustavad oma teekonda päästemaailmas, kui ka need, kes soovivad värskendada varasemaid teadmisi. Gert Teder alustas päästetööd

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

1991. aastal vetelpäästjana. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima Eesti Riigikaitse Akadeemia päästekolledžisse. Juba 1. kursusel sattus ta tööle Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti Lilleküla komandosse. Tugeva tõuke tema huvile tehniliste päästetööde vastu andis Marja poe varing, mille päästetöödel ta osales. Pärast kooli lõpetamist 1997. aastal asus ta tööle Päästeametisse ja liitus Eesti Päästemeeskonnaga. 1999. aastal pöördus ta tagasi Lilleküla komandosse, kus töötab tänaseni rühmapealikuna. 2000. aastal osales Tederi juhitud Eesti võistkond Pariisis rahvusvahelistel Tuletõrjujate Maailmamängudel autovraki lahtilõikamise võistlu-

sel, kus saadi 22 võistkonna seas 9. koht.

Kodulehekülg www.sisekaitse.ee Facebook (SKA lehekülg) www.facebook.com/sisekaitse Facebook (SKA sisseastumine) www.facebook.com/sisekaitseakadeemia

YouTube www.youtube.com/sisekaitseakadeemia Twitter www.twitter.com/sisekaitse www.facebook.com/skavilistlaskogu

Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1 www.spinpress.ee